Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Maili Lokk 21.12.2021, Tartu 3-21-871 A, B, E, G ja Hi kaebus Peipsiääre Vallavolikogu 24.03.2021. a otsuse nr 13 „Peipsiääre valla munitsipaalharidusasutuste Kallaste LasteaedPõhikooli ja Kolkja Lasteaed-Põhikooli ümberkorraldamine” tühistamiseks Tartu Halduskohtu 21.10.2021. a määruse resolutsiooni punkt 2 Peipsiääre valla määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebajad - A, B, E, G ja H, volitatud esindaja advokaat Tiia Tafenau Vastustaja – Peipsiääre vald, volitatud esindaja advokaat Siret Saks
RESOLUTSIOON
1.Võtta Peipsiääre valla määruskaebus ringkonnakohtu menetlusse.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21.10.2021. a määruse resolutsiooni punkt 2 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Peipsiääre Vallavolikogu 24.03.2021. a otsusega nr 13 „Peipsi valla munitsipaalharidusasutuse Kallaste Lasteaed-Põhikooli ja Kolkja Lasteaed-Põhikooli ümberkorraldamine” otsustati Kallaste Lasteaed-Põhikool liita Kolkja Lasteaed-Põhikooliga. Otsuse kohaselt lõpetatakse õppetöö senises Kallaste koolihoones II ja III kooliastme (4.-6. klass ja 7.-9. klass) osas, õppetöö toimub üksnes Kolkjas ning Kallastele jääb Kolkja Lasteaed-Põhikooli õppekohana üksnes lasteaed ning I kooliaste (1.-3. klass).
2.A, B, E, G ja H esitasid 23.04.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Peipsiääre Vallavolikogu 24.03.2021. a otsuse nr 13 tühistamiseks. Kaebuse esitajad on lapsevanemad, kelle lapsed
käivad Kallaste Lasteaed-Põhikoolis. Kaebajad leidsid, et vaidlustatud otsus rikub põhiseaduse §-st 37 tulenevat hariduspõhiõigust ja §-st 14 tulenevat õigust heale haldusele. Vaidlusaluse otsuse tegemisel rikuti menetlusõiguse norme, sest otsus on vastu võetud kõiki asjaolusid kaalumata, rikuti ärakuulamisõigust ning haldusakti põhjendamise kohustust. Samuti sisaldab otsus ilmselgeid kaalutlusvigu. Eeltoodud rikkumised mõjutasid asja otsustamist oluliselt määral, mistõttu on põhjendatud vaidlustatud otsuse tühistamine täies ulatuses.
3.Kaebajad esitasid 20.10.2021 halduskohtule avalduse kaebusest loobumiseks. Kaebajad loobusid esitatud kaebusest, kuna jõudsid arusaamisele, et Peipsiääre valla hariduspoliitikas ei ole oodata muutusi ka pärast toimunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi. Kaebajad palusid kohtul kaebusest loobumine vastu võtta ja lõpetada HKMS §152 lg 1 p 3 alusel menetlus haldusasjas nr 3-21-871. Kaebajad kinnitasid, et on teadlikud kaebusest loobumise tagajärgedest. Kaebajad palusid jätta vastustaja menetluskulud tema enda kanda, kohaldades HKMS § 108 lg 11 ning jätta poolte menetluskulud täielikult poolte endi kanda, kuna vastustaja õigusabikulude väljamõistmine kaebajatelt oleks nende suhtes ka äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Käesolev kohtuasi ei välju valla igapäevase põhitegevuse raamidest hariduselu korraldamisel vallas.
4.Tartu Halduskohus võttis 21.10.2021. a määrusega vastu kaebusest loobumise ja lõpetas haldusasja nr 3-21-871 menetluse ning jättis poolte menetluskulud nende endi kanda. HKMS § 153 lg 1 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Vastavalt HKMS § 152 lg 1 p-le 3 ja § 155 lg-le 4 lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kohus võtab kaebusest loobumise vastu. Halduskohus mõistab kaebajate 20.10.2021. a avaldust selliselt, et nad soovivad loobuda kaebusest tervikuna. Kaebajad kinnitasid, et mõistavad kaebusest loobumise tagajärgi (HKMS § 155 lg 4 ). Kohtu hinnangul ei riku kaebusest loobumine antud juhul vastustaja ega muude isikute õigusi. Vastustaja taotles 18.10.2021 esitatud vastuses jätta tema menetluskulud kaebajate kanda ning mõista valla kasuks kaebajatelt solidaarselt välja menetluskulud summas 2779,2 eurot. Vastustaja menetluskulud koosnevad Advokaadibüroo TGS Baltic ASi poolt osutatud õigusteenuse eest makstud tasudest. Kaebajad palusid jätta vastustaja menetluskulud vastustaja kanda, kohaldades HKMS § 108 lg 11, kuna vastustaja õigusabikulude väljamõistmine kaebajatelt oleks nende suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Kohus nõustus kaebajate seisukohaga, et käesolev vaidlus ei välju vastustaja igapäevase põhitegevuse raamidest hariduselu korraldamisel vallas vastavalt PGS-le. Tulenevalt Riigikohtu vastavast praktikast jäävad poolte menetluskulud HKMS § 108 lg 11 alusel poolte endi kanda.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.Peipsiääre vald esitas 05.11.2021 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu 21.10.2021. a määruse resolutsiooni p-i 2 ja teha selles osas uus määrus, millega jäetakse vastustaja menetluskulud summas 2779,2 eurot solidaarselt kaebajate kanda. Vastustaja leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. HKMS § 108 lg 7 järgi kannab kaebaja kaebusest loobumise korral menetluskulud, sh vastustaja menetluskulud.
5.1.Kohus märkis, et jätab menetluskulud vastustaja kanda HKMS § 108 lg 11 alusel. Vastustaja nõustub halduskohtuga selles osas, et hariduselu korraldamine on valla põhitegevuse raames. Haldusorganil ei ole halduskohtumenetluses välise õigusabi kasutamine keelatud, kuid ta peab sellisel juhul arvestama, et isegi kui kohus kaebuse rahuldamata jätab, ei tähenda see
automaatselt seda, et kohus mõistab kaebajalt haldusorgani kasuks välja ka õigusabikulud. Samas on Riigikohus kaebajalt haldusorgani kasuks menetluskulude väljamõistmist piiranud mitmete tingimustega, nagu näiteks välise õigusabi vajalikkus haldusorgani jaoks, kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, haldusorgani enda ametnike kvalifikatsioon, kaebuse esitaja majanduslik olukord jne. Lisaks võib menetluskulude jagamisel arvestada ka muid kaalukaid ja erandlikke asjaolusid, näiteks kaebaja pahatahtlikkus või vaidlusaluse küsimuse eriline tähendus õiguskorras (RKHK 24.04.2001. a otsus asjas nr 3-3-1-19-01, 10.05.2001. a määrus asjas nr 3-3-1-11-01, 18.12.2003. a otsus asjas nr 3-3-175-03 ja 19.12.2003. a otsus asjas nr 3-3-1-78-03).
5.2.Vastustaja toob välja kaalutlused, miks ei saa tema menetluskulude jätmist kaebajate kanda pidada käesoleval juhul ebaõiglaseks. Vastustaja on väike haldusorgan, kus puudub jurist või õigusteadmistega isik. Seega oli põhjendatud välise õigusnõustaja kasutamine. Vastustajale on see sarnases asjas teine kohtuvaidlus, mis on oma sisu ja tulemi mõttes vallale äärmiselt oluline. Kaebajad tekitasid vastustajale menetluskulusid - olukorras, kus kohus andis kaebajatele mõista, et nad kaaluksid kaebusest loobumist, tegid kaebajad seda viimasel hetkel ehk 20.10.2021. Kaebajad pidi ise mõistma, et esitatud kaebus on pahatahtlik ning kantud ainult eesmärgist takistada kooli sulgemist. Kaebuse keskpärast perspektiivi ehk suurt perspektiivitust möönsid esialgse õiguskaitse lahendamisel nii halduskohus kui ka ringkonnakohus. Kaebajatel oleks olnud võimalik kaebusest loobuda juba siis, kuid nad tekitasid jätkuvalt vallale menetluskulusid menetluse jätkamise sooviga. Samuti ei andnud halduskohus vastustajale võimalust olla menetluskulude osas ära kuulatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
7.Ringkonnakohus nõustub ka vaidlustatud osas Tartu Halduskohtu 21.10.2021. a määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust selle rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks menetluskulude jaotuse osas. Vastuseks kaebajate määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
8.HKMS § 108 lg 7 kohaselt kannab kaebusest loobumise korral menetluskulud kaebaja, kes kaebusest loobus. HKMS § 108 lg-st 11 tulenevalt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Ringkonnakohus on seisukohal, et HKMS § 108 lg 11 on rakendatav ka HKMS § 108 lg 7 alusel menetluskulude jagamise korral. Samuti on kohtupraktikas korduvalt rõhutatud, et õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane (RKHK 15.12.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-67-14, p 32.1 ja seal viidatud varasem praktika). Seda eesmärki kannab ka HKMS § 108 lg 11. Halduskohtul oli seega õigus HKMS § 108 lg-t 11 kohaldada, kui tuli
otsustada, kas haldusorgani õigusabikulud tuleb kaebusest loobunud kaebajatelt välja mõista või ei.
9.Riigikohtu halduskolleegium on 19.06.2007. a otsuses asjas nr 3-3-1-24-07 (p 16) selgitanud, et õigustamaks halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist, peab kohtuasjas vaieldavad küsimused olema reeglina väljaspool haldusorgani igapäevast põhitegevust. Põhimõtteliselt sama seisukohta on kolleegium väljendanud korduvalt ka varem (vt nt 10.05.2001. a määrus asjas nr 3-3-1-11-01; 05.10.2005. a otsus asjas nr 3-3-1-48-05 ja 14.05.2007. a otsus asjas nr 3-3-1-16-07). 06.11.2007. a otsuses asjas nr 3-3-1-52-07 (p 10) märkis kolleegium, et haldusorgan võib välist õigusabi küll kasutada, ent peab arvestama sellega, et kui tegemist on haldusorgani põhitegevusega seotud vaidlusega, siis võivad tema menetluskulud jääda tema enda kanda ka kaebuse põhjendamatuse korral. Asjades nr 3-3-1-62-08 (otsuse p 15), nr 3-3-1-16-07 (otsuse p 13) ja nr 3-3-1-49-04 (otsuse p 10) selgitas Riigikohtu halduskolleegium, et teatud juhtudel ei ole välistatud vastustajaks oleva haldusorgani kasuks välise õigusabi teenuse kasutamiseks kantud vajalike ja põhjendatud kulude kaebajalt väljamõistmine. Riigikohus piiras aga kaebajalt haldusorgani kasuks menetluskulude väljamõistmise võimalikkust mitmete tingimustega, nagu näiteks välise õigusabi vajalikkus haldusorgani jaoks, kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, haldusorgani enda ametnike või töötajate kvalifikatsioon, kaebuse esitaja majanduslik olukord jne. Lisaks märkis Riigikohus, et menetluskulude jagamisel võib arvestada ka muid kaalukaid ja erandlikke asjaolusid, näiteks kaebaja pahatahtlikkust või vaidlusaluse küsimuse erilist tähendust õiguskorras (15.11.2007. a otsus asjas nr 3-3-1-58-07, p 13).
10.Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei ole haldusorganil seega küll keelatud halduskohtumenetluses välise õigusabi kasutamine, kuid halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmise õigustamiseks peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv. Sellele, et käesolev vaidlus ei väljunud vastustaja igapäevase põhitegevuse raamidest hariduselu korraldamisel vallas, ei vaidle määruskaebusest nähtuvalt vastu ka vastustaja ise. Seega peaksid asjas esinema teatud tingimused või erandlikud asjaolud, mis õigustaksid valla õigusabikulude kaebajate kanda jätmise. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses välja toodud põhjused ei kujuta endast selliseid tingimusi või erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse jätta valla õigusabikulud HKMS § 108 lg 7 alusel ja ilma HKMS § 108 lg 11 kohaldamata kaebajate kanda.
11.Vastustaja väide, et Peipsiääre vald on väike haldusorgan, kus puudub jurist või õigusteadmistega isik ei anna iseenesest alust välise õigusnõustaja kasutamiseks ja ei ole ka päris täpne, sest Peipsiääre valla kodulehelt nähtuvalt on vallasekretäril õigusalane kõrgharidus – õigusteaduse magister (http://www.peipsivald.ee/kontaktid1). Samuti ei saa tähelepanuta jätta asjaolu, et käesoleva asjaga analoogses kohtuasjas (haldusasi nr 3-20-810), kus vaidluse all oli vallavolikogu 31.03.2020. a otsus „Peipsiääre valla munitsipaalharidusasutuste Kallaste Lasteaed-Põhikooli ja Kolkja Lasteaed-Põhikooli ümberkorraldamine”, ei kasutanud Peipsiääre vald välist õigusabi. Ringkonnakohus peab veel vajalikuks märkida, et olukorras, kus vaidlus ei välju kohaliku omavalitsuse üksuse igapäevase põhitegevuse raamidest, ei pidanud Riigikohtu halduskolleegium lubatavaks õigustada haldusorgani kantud õigusabikulude väljamõistmist kaebajalt väitega, et kohaliku omavalitsuse üksuses pole koosseisulist juristi (RKHK 19.12.2003. a otsus asjas nr 3-3-1-78-03 ja 14.01.2009. a otsus asjas nr 3-3-1-62-08).
12.See, et käesolev asi on vallale teine sarnase sisuga kohtuvaidlus, mis on oma sisu ja tulemi mõttes vallale väidetavalt äärmiselt oluline, ei ole samuti selline tingimus või või erandlik asjaolu, mis annaks aluse jätta valla õigusabikulud kaebajate kanda.
13.Kaebajate pahatahtlust menetluse algatamisel ja jätkamisel ringkonnakohus praeguses asjas ei näe. Samuti pole alust arvata, et vähemalt osa vastustaja menetluskuludest oleksid kaebajad põhjustanud kohtumenetluse käigus oma protsessiõiguste kuritarvitamise tõttu. Vaidlustatud vallavolikogu otsusega soovitakse liita kaks valla lasteaed-põhikooli ja lõpetada neist ühe tegevus ning ümber korraldada see, kus on allesjääva kooli õppekohad. Kaebajad on tegevust lõpetavas lasteaed-põhikoolis käivate alaealiste laste vanemad, kes leidsid, et selline vallavolikogu otsus rikub nende PS §-dest 37 ja 14 tulenevat hariduspõhiõigust ja õigust heale haldusele. Vaidlustades kaebajate arvates oma õigusi rikkuvat haldusakti, ei käitunud nad pahatahtlikult seda enam, et asjas nr 3-20-810 tühistati varasem samasisuline Peipsiääre Vallavolikogu 31.03.2020. a otsus nr 18 põhjusel, et haldusakt oli nii formaalselt kui ka materiaalselt õigusvastane ning vormistamis-, põhjendamis- ja kaalumispuudustega. Samuti möönis halduskohus nimetatud asjas, et PS §-st 37 kui ühtsest hariduspõhiõigusest tuleneb kaebajate subjektiivne õigus, et laste haridust puudutavad avaliku sektori kaalutlusotsused oleks tehtud õiguspäraselt ja vältides kaalutlusvigu. HKMS § 153 lg 1 järgi on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni. Seega ei saa käesolevas asjas pidada kaebajate poolt protsessiõiguste kuritarvitamiseks, mis põhjustas vastustajale täiendavaid menetluskulusid seoses 18.10.2021. a lõplike seisukohtade koostamisega, olukorda, kus kaebajad esitasid halduskohtule kaebusest loobumise avalduse 20.10.2021 ehk päeval, mille halduskohus määras 16.09.2021. a määrusega menetlusosalistele täiendavate seisukohtade, taotluste ja uute tõendite ning menetluskulude kohta käivate dokumentide esitamise päevaks (tl 84-86).
14.Kaebajate rahulolematus nende laste lasteaed-põhikooli tegevuse lõpetamisega on mõistetav ja kaebajatele ei saa ette heita, et nad ei loobunud kaebusest kohe ja jätkasid kohtumenetlust ka siis, kui halduskohus jättis 07.05.2021. a määrusega esialgse õiguskaitse kohaldamata, märkides, et kohtu arvates on kaebuse summaarsed eduväljavaated väikesed. Esialgse õiguskaitse määruses väljendab kohus oma esialgseid, mitte lõplikke seisukohti. Peale selle muutis ringkonnakohus oma 18.06.2021. a määrusega halduskohtu 07.05.2021. a määruse põhjendusi, leides, et halduskohus pole määruses asunud seisukohale, et esitatud kaebus on ilmselgelt perspektiivitu, vaid pidas kaebuse eduväljavaateid väikeseks. Samas määruses leidis ringkonnakohus, et kõnealuse vaidluse puhul on esialgse õiguskaitse kohaldamise küsimuses määrav tähtsus siiski huvide kaalumisel ja pigem väheste eduväljavaadetega kaebuse puhul esialgse õiguskaitse kohaldamine riivaks ülemääraselt avalikku huvi, mistõttu ei ole antud asjas esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud. Samuti märkis ringkonnakohus, et lõpliku hinnangu vaidlustatud haldusakti õiguspärasusele saab halduskohus siiski anda kaebuse sisulise lahendamise tulemusena.
15.Vastustaja esitas 18.10.2021 halduskohtule oma lõplikud seisukohad ja taotluse mõista kaebajatelt valla kasuks välja menetluskulud summas 2779,2 eurot, esitades ka menetluskulude nimekirja koos arvetega. Seega oli halduskohus vastustaja sellekohasest soovist 21.10.2021. a määruse tegemisel teadlik ja määruse resolutsiooni p 2 tühistamiseks ei anna alust ka asjaolu, et halduskohus ei andnud enne loobumise vastuvõtmist ja asjas menetluse lõpetamist vastustajale HKMS § 153 lg 2 alusel täiendavat vastamise tähtaega. Seda halduskohtu seisukohta, et vaatamata kaebajate poolt kaebusest loobumisele ei tule neil kanda vastustaja õigusabikulusid, sai vastustaja vaidlustada määruskaebuse esitamisega halduskohtu
21.10.2021. a määruse peale, mida vastustaja ka tegi. Seetõttu ei ole iseenesest halduskohtu vaidlustatud määruse resolutsiooni p 2 tühistamise aluseks ka olukord, kus vastustajal ei olnud võimalust esitada halduskohtule oma seisukoht kaebajate 20.10.2021. a avalduses toodud soovile jätta vastustaja menetluskulud tema enda kanda, kuna nende väljamõistmine kaebajatelt isegi kaebusest loobumise korral oleks äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik muuhulgas põhjusel, et vastustajaks on haldusorgan, kellel puudus kõnealuse kaebuse eseme ja sisuga seonduvalt haldusvälise õigusabi kasutamise vajadus.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.