Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tanel Saar, Maili Lokk 18.06.2021, Tartu 3-21-871 A, B, D, E ja G kaebus Peipsiääre Vallavolikogu 24.03.2021. a otsuse nr 13 „Peipsiääre valla munitsipaalharidusasutuste Kallaste LasteaedPõhikooli ja Kolkja Lasteaed-Põhikooli ümberkorraldamine” tühistamiseks Tartu Halduskohtu 07.05.2021. a määrus Ai, B, D, E ja Gi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja I – A Kaebaja II – B Kaebaja III – D Kaebaja IV – E Kaebaja V – G Volitatud esindaja advokaat Tiia Tafenau Vastustaja – Peipsiääre vald
2.Võtta määruskaebuse lisad (kaks töökuulutust õpetajate leidmiseks) asja materjalide juurde.
3.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.05.2021. a määruse resolutsioon muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
4.Tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot ja kanda see Nadežda Šlenduhhova arveldusarvele nr EE951010011856680226 (SEB Pank).
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7 ls 2).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Peipsiääre Vallavolikogu 24.03.2021. a otsusega nr 13 „Peipsi valla munitsipaalharidusasutuse Kallaste Lasteaed-Põhikooli ja Kolkja Lasteaed-Põhikooli ümberkorraldamine” otsustati Kallaste Lasteaed-Põhikool liita Kolkja Lasteaed-Põhikooliga. Otsuse kohaselt lõpetatakse õppetöö senises Kallaste koolihoones II ja III kooliastme (4.-6. klass ja 7.-9. klass) osas, õppetöö toimub üksnes Kolkjas ning Kallastele jääb Kolkja Lasteaed-Põhikooli õppekohana üksnes lasteaed ning I kooliaste (1.-3. klass).
2.A, B, D, E ja Tatajana Parfenjuk esitasid 23.04.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Peipsiääre Vallavolikogu 24.03.2021. a otsuse nr 13 tühistamiseks. Kaebuse esitajad on lapsevanemad, kelle lapsed käivad Kallaste Lasteaed-Põhikoolis. Kaebajad leiavad, et vaidlustatud otsus rikub põhiseaduse §-st 37 tulenevad hariduspõhiõigust ja §-st 14 tulenevat õigust heale haldusele. Vaidlusaluse otsuse tegemisel on oluliselt rikutud menetlusõiguse norme, sest otsus on vastu võetud kõiki asjaolusid kaalumata, rikutud on ärakuulamiskohustust ning haldusakti põhjendamise kohustust. Samuti sisaldab otsus ilmselgeid kaalutlusvigu. Eeltoodud rikkumised on mõjutanud asja otsustamist oluliselt määral, mistõttu on põhjendatud vaidlustatud otsuse tühistamine täies ulatuses.
3.Kaebajad esitasid 27.04.2021 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Peipsiääre Vallavolikogu 24.03.2021. a otsuse kehtivuse peatamiseks haldusasjas nr 3-21-871 kohtuotsuse või muu menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Taotluse põhjenduste kohaselt on tõenäoline, et kohalik omavalitsus jätkab Kallaste Lasteaed-Põhikooli ümberkorraldamisega seotud tegevuste korraldamist ning elluviimist ka kohtumenetluse ajal ning ajaks, mil jõustub kaebajate põhikaebust puudutav kohtulahend, on kooli ümberkorraldusega seotud tegevused lõpule viidud ja esialgse olukorra taastamine ei ole enam võimalik või on väga keeruline. Kaebuse rahuldamise korral oleks kaebajate lastel keeruline või võimatu omandada sellisel viisil hea kvaliteediga põhiharidust Kallastel, kuna pärast vallavolikogu 24.03.2021. a otsuse täimist ei ole Kallaste Lasteaed-Põhikoolis õppetegevuse taastamine II ja III kooliastmes senisel viisil ja kvaliteediga võimalik. Kallaste Lasteaed-Põhikool kaotab esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel suure osa oma praegusest õpilaskonnast. Laste heaolule ja hariduse omandamisele ei mõju hästi, kui laps peab lühikese aja jooksul korduvalt kooli vahetama – see toob lapse jaoks kaasa täiendavat stressi ja olulisi muudatusi elukorralduses, kuna harjuma peab nii uue koolikeskkonna, uute õpetajate ning nende nõudmistega kui ka kodust kaugemal koolis käimisega kaasnevate elukorralduslike muudatustega. Kaebuse hilisema rahuldamise korral ei ole koondatud õpetajate uuesti töölevõtmine Kallaste Lasteaed-Põhikooli tõenäoliselt võimalik, kuna õpetajad otsivad hiljemalt selle aasta 1. septembriks endale uued töökohad. Kaebajad leiavad, et kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning vaidlusaluse otsuse kehtivuse peatamine ei riku avalikku huvi. Avalikes huvides on, et õigusvastaselt ja läbimõtlematult ei suletaks ühte kooli ega korraldataks ümber Peipsiääre valla koolivõrku viisil, mis avaldab pikaajalist mõju kogu piirkonna koolivõrgule ning ka kogukonnale. Kaebajate hinnangul ei kahjusta vaidlusaluse otsuse kehtivuse peatamine ka teiste Kallaste Lasteaed-Põhikooli õpilaste ja lapsevanemate huve, kuna kooli ümberkorraldamise vastu on nii kohalik kogukond, kooli hoolekogu kui ka suurem osa lapsevanematest, kes ei ole kaebusega liitunud.
4.Vastustaja esitas 04.05.2021 kohtule seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse osas. Vastustaja leidis, et esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused ei ole täidetud ja palus taotluse rahuldamata jätta. Vastustaja hinnangul on kaebus perspektiivitu. Vaidlusalune otsus vastab haldusmenetluse seadustiku (HMS) §-s 54 kehtestatud nõuetele. Volikogu otsuse tegemisel ei ole rikutud põhjendamiskohustust ja ärakuulamisõigust. Kõik olulised asjaolud on kaalutud ja põhjendatud
seaduses sätestatud nõudeid järgides. Kaebajad ei ole välja toonud ühtegi sisulist kaalutlust või põhjendust, mis on jäänud arvestamata. Kaebuses esitatud väited ei anna alust vallavolikogu 24.03.2021. a otsuse tühistamiseks, mistõttu puudub ka alus esialgse õiguskaitse rahuldamiseks. Olukorras, kus koondamisteated on kehtivalt kätte toimetatud, tuleb viia uueks värbamiseks läbi avalikud konkursid. Uue õpetajaskonna leidmine on täna sama ressursimahuga kui näiteks juhul, kui kohus peaks leidma, et koolide liitmine ei olnud põhjendatud. Läbi tuleb viia avalikud konkursid ning leida sobilikud kandidaadid, kes vastavad seaduses sätestatud nõuetele. Samas ei pruugi senised õpetajad osutuda valituks, mistõttu ei ole õige kaebajate väide, et koondamisprotsessi saaks justkui tagasi pöörata. Seega ei ole raskendatud kaebajate õiguste hilisem kaitse – tagajärg on tänaseks hetkeks juba saabunud ning esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta seetõttu rahuldamata. Olulisena tuleb tähele panna, et avalikuks huviks tuleb pidada ka kvaliteetset haridust – Kolkja kooli õpetajate kõrgem kvalifikatsioon, keelekümbluse olemasolu ning laialdasem õpe eesti keeles, on kahtlemata laste huvides. Vaidlustatud volikogu otsusega kaasnevat avalikku huvi (ratsionaalseid kulutusi, hariduse kvaliteeti ja juba koondatud koolipersonali ning kulutusi koondamisele) tuleb pidada kaalukamaks koolikeskkonna vahetumisest ja koolitee muutusest tingitud võimalikest ebameeldivustest lastele ja nende vanematele.
5.Tartu Halduskohus jättis 07.05.2021. a määrusega kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohus põhjendas määrust järgmiselt.
5.1.Kaebajal II, kelle laps läheb 2021. a sügisel esimesse klassi, puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kallastele jääb I kooliaste ehk 1.-3 klassid, mistõttu vaidlusaluse otsuse tegemise ajal faktilise ja õigusliku kokkupuute puudumise tõttu ilmselgelt ei tekitata kaebajale II ja tema lapsele vaidlusaluse otsusega esialgse õiguskaitse taotluses kirjeldatud negatiivseid tagajärgi.
5.2.Vaidlusaluse otsuse kehtivuse peatamata jätmine halduskohtumenetluse ajaks võib kaebajate I, III, IV ja V laste jaoks kaasa tuua kahjuliku tagajärje. Kallaste Lasteaed-Põhikooli tegevus ning 4.-9. klassi õppetegevus toimub edaspidi Kolkja alevikus, mis asub Kallastest ca 16 km kaugusel. Seega on vaidlusalusest otsusest otseselt mõjutatud eelnimetatud lapsed ja lapsevanemad. Järelikult on kaebajate heaolu esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisest sõltuv, kuna hariduse omandamise koha muutumise tõttu peavad nad tegema oma elukorralduses muudatusi, seejuures otsustama, millises koolis nende lapsed edaspidi võiksid õpinguid jätkata, kas Kolkja Lasteaed-Põhikoolis, Alatskivi koolis, Mustvee koolis või mõnes muus lapsele ja tema vanematele sobivas koolis. Eluliselt on usutav, et põhikoolilastele võib koolimajade vahetus olla raske, mis omakorda mõjub negatiivselt nende jõudlusele hariduse omandamisel. Selline negatiivne mõju võib, kuid ei pruugi olla sajaprotsendiliselt leevendatav kodukooli naasmisel pärast mitut kuud või aastat teises koolis viibimist. Esiteks on lastel vaja harjuda suhteliselt pika kooliteega, võõra kooli keskkonnaga, teiste õpilastega ja loomulikult ka õpetajatega, mis võtab suhteliselt palju aega ja tekitab lastele õppimise kõrvalt täiendavat stressi. Teiseks, vanasse kooli tagasitulek ei ole ka pingevaba, kuna ilmselgelt mõnede õpetajate asemele, kes juba said koondamisteated, tulevad uued õpetajad ja lastel on vaja nende nõudmiste ja tööstiiliga harjuda. Järelikult esineb kaebajatel I, III, IV ja V esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus.
5.3.Kaebuse eduväljavaated aga on väikesed järgmistel põhjustel. 1) Kohus ei nõustu kaebajate väitega, et vaidlusalune otsus ilmselgelt ei vasta HMS § 56 lg-s 1 sätestatud haldusakti põhjendamise nõuetele. Vaidlusaluses otsuses on olemas nii õiguslikud kui ka faktilised põhjendused, tehtud on ka sõnaselgelt viide otsuse eelnõu selgituskirjale ja selgitatud, et täiendavad põhjendused on olemas nimetatud seletuskirjas, mis on vaidlusaluse otsuse lahutamatuks osas. Vaidlusaluses otsuses ja seletuskirjas on olemas põhjendused
Peipsiääre vallas lasteaedade ja koolivõrgu ümberkorraldamise kohta. Jälgitavad on kaalutlused selle kohta, miks otsustati langetada otsus Kallaste kooli (4.-9. klasside osas) lõpetamise ja Kolkja kooliga ühendamise kasuks (kvaliteetsema hariduse tagamise ja rahalise vahendite otstarbekalt kasutamise eesmärgid). 2) Kohus ei nõustu kaebajate väitega, et haldusmenetluse käigus ei ole järgitud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 80 lg-s 1 sätestatud ärakuulamiskohustust. Haldusasja materjalide kohaselt toimus 17.02.2021 hoolekogu ärakuulamine veebi teel. Vastustaja võimaldas 22.02.2021 täiendavalt lastevanematel ja hoolekogu liikmetel osaleda arutelul veebi teel ning esitada enda arvamused, ettepanekud ja vastuväited. Need menetlustoimingud on protokollitud. Täiendavalt selgitas vastustaja, et tulenevalt otsuse eelnõu selgituskirjast on arutelul osalenud Kallaste kooli hoolekogu liikmetest 2, kes edastasid kirjalikult ka oma ettepanekud, hoolekogu 3 liiget otsustasid oma ettepanekud edastada ainult e-kirja teel. Seega oli hoolekogu liikmetel võimalus oma arvamust avaldada. Seadusest ja kohtupraktikast tulenevalt puudub nõue, et ärakuulamine saaks toimuda vaid suuliselt, eriti pidades silmas seoses COVID-19 viiruse levikuga tekkinud olukorda. 3) Kaebajate viited hoolekogu koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele on asjakohatud. Antud juhul ei ole oluline, kas hoolekogu oleks esitanud ühise arvamuse, mis oleks tekkinud volikogus hääletamise tulemusena või seda oleks teinud iga hoolekogu liige, kes pidas seda vajalikuks, eraldi. Kohus rõhutab, et hoolekogu arvamus PGS § 80 lg-s 1 sätestatud küsimuse lahendamises ei ole vastustajale siduv. 4) Kaebajate etteheide muudetud otsuse eelnõu seletuskirja osas ärakuulamiskohustuse rikkumise osas on alusetu. Esiteks oli algdokumenti (otsuse eelnõu seletuskiri) täiendatud Kolkja Lasteaed-Põhikooli täiendavat finantseerimist puudutavate põhjendustega ning teiseks olid esitatud täiendavad põhjendused selle kohta, kuidas vald tagab bussiühenduse Kolkja Lasteaed-Põhikooliga, kusjuures haldusasja materjalide kohaselt viimased ettepanekud on kaebajatele soodsamad. Kaebajad ei ole selgitanud, milline asjaolu on neil jäänud koolide riikliku rahastamise ja transpordi osas välja ütlemata ja kuidas nende asjaolude väljaütlemata jätmine võiks mõjutada vaidlusaluse otsuse vastuvõtmist tervikuna.
5.4.Avalik huvi kaalub üles kaebajate kasuks õiguskaitse kohaldamise vajaduse. Avalikuks huviks on antud juhul vastustaja ratsionaalsed kulutused haridusele, samuti kvaliteetse põhihariduse tagamine. Faktiliselt on kinnitatud, et Kallaste kool vajab renoveerimist ning Lähte Ehituse AS hinnapakkumise kohaselt läheb see maksma orienteeruvalt 1 789 835,04 eurot. Tegemist on suure investeeringuga, mida on võimalik suunata kogu valla hariduse või muu tähtsa valdkonna edendamiseks. Kallaste kool mahutab 385 õpilast, tänavu õpib koolis vaid 36 last ehk vähem kui 10% kooli võimekusest. Prognoosid näitavad, et õpilaste arv väheneb veelgi. Samas ei oleks Kallaste kool täielikult täidetud ka juhul, kui Kolkja kooli õpilased hakkaksid käima Kallaste koolis. Vastustaja kinnitusel on Kolkja lasteaed-koolihoone juba renoveeritud. Vastustaja kinnitusel ei olnud Kallaste kooli õpetajate riigikeeletase keelekümbluskoolile nõutaval tasemel (C1), et õpetada eesti keele õppekavasid. Seevastu Kolkja koolis on nõuetele vastav õpetajaskond komplekteeritud. Need on väga kaalukad argumendid, mis kõnelevad halduskohtumenetluse ajaks vaidlusaluse otsuse kehtima jäämise kasuks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Kaebajad esitasid 24.05.2021 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles paluvad Tartu Halduskohtu 07.05.2020. a määruse tühistada ning teha uus määrus, millega peatada esialgse õiguskaitse korras Peipsiääre Vallavolikogu 24.03.2021. a otsuse nr 13 kehtivus kuni asjas kohtuotsuse või muu menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Kaebajad leiavad, et
halduskohus hindas ebaõigesti kaebuse perspektiivi, samuti ei ole kohus määruse tegemisel arvestanud avaliku huvi kõrval kaebajate ning puudutatud isikute õigusi.
6.1.Kaebajad ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kaebajal II puudub esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Vaidlustatud otsuse lahutamatuks osaks oleva seletuskirja p-st 2.9 nähtub, et kuigi Kallastel peaks alates 01.09.2021 lasteaia ruumides edasi tegutsema põhikooli osa I kooliaste, s.o 1.-3. klass liitklassina, siis klassi ei avata juhul, kui liitklassi tuleb 01.09.2021 seisuga vähem kui 3 last. Seega ei ole kindel, et kaebaja II lapsel on võimalik
1.klassi minna Kallastel.
6.2.Halduskohus hindas ebaõigesti kaebuse perspektiive. Kaebust ei saa lugeda ilmselgelt perspektiivituks. 1) Vaidlustatud otsust ei saa lugeda nõuetekohaselt põhjendatuks üksnes koolivõrgu ümberkorraldamise vajaduse tinginud asjaolude kirjeldamisega. Kuivõrd vaidlustatud otsusest ei nähtu, milliseid seletuskirjas kirjeldatud asjaolusid otsuse tegemisel arvesse võeti ja kui suurt kaalu iga konkreetne asjaolu otsuse tegemisel omas, ei ole kaebajatel võimalik välja tuua konkreetseid kaalutlusi või põhjendusi, mis jäid arvestamata. 2) Halduskohus andis ennatliku hinnangu ka ärakuulamiskohustuse rikkumisele. Ebaõige on kohtu seisukoht, mille kohaselt toimus hoolekogu ärakuulamine 17.02.2021 ja 22.02.2021 andis vastustaja hoolekogule ja lastevanematele täiendava võimaluse veebi teel osaleda arutelul ning esitada arvamusi, ettepanekuid ja vastuväiteid. 17.02.2021 toimus veebi teel Kolkja kooli hoolekogu ja lastevanemate koosolek (seletuskirja lisa 16). 22.02.2021 toimunud veebikoosolek ei olnud nö täiendav ärakuulamine, vaid tegemist oli Kallaste kooli hoolekogu ja õpetajate koosolekuga (seletuskirja lisa 19). Koolivõrgu ümberkorraldamise eelnõu tutvustamiseks korraldatud veebikohtumisi ei saa lugeda hoolekogu ja õpilasesinduse arvamuse ärakuulamiseks PGS § 80 lg 1 tähenduses, kuna neile ei esitatud tutvumiseks ja arvamuse andmiseks eelnõu lõplikku varianti. Vaidlustatud otsusega ümberkorraldatavate koolide hoolekogud ja õpilasesindused ei koosne kaebajatest ning seetõttu ei saa PGS § 80 lg-st 1 tuleneva ärakuulamiskohustuse täitmist hinnata selle järgi milliste otsuse põhjendustes välja toodud asjaolude ja kaalutuluste kohta on kaebajad oma kaebuses selgitusi ja vastuväiteid esitanud. 3) Kaebajad ei nõustu ka kohtu seisukohaga, mille kohaselt ei ole asjakohased kaebajate viited hoolekogu koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele. PGS § 80 lg 1 tulenevalt on kooli pidaja kohustatud kooli ümberkorraldamisel ära kuulama hoolekogu kui kollegiaalse organi seisukoha ning nimetatud seisukohta ei saa asendada hoolekogu üksikute liikmete arvamusega.
6.3.Halduskohus asus ebaõigesti seisukohale, et avalik huvi kaalub üles kaebajate õiguskaitse kohaldamise vajaduse. Halduskohus jättis põhjendamatult arvestamata asjaolu, et Kallaste kooli hoone ei vaja kiiresti ja vältimatult renoveerimist, Kallaste kooli hoone ja õpperuumide üldine seisukord on hea ning seal on võimalik jätkata õppetööga ka kohtuvaidluse ajal. Kaebajatele jääb arusaamatuks, miks peaks vastustaja kohtuvaidluse ajaks planeerima Kallaste koolihoone renoveerimiseks suurte investeeringute tegemist.
6.4.Selliseks avalikuks huviks, mis kaalub üles kaebajate õiguskaitse kohaldamise vajaduse, ei saa lugeda ka asjaolu, et Kallaste koolis õpib vähem lapsi, kui koolihoone mahutaks. Kaebajatele teadaolevalt ei ole Kallaste koolis kunagi õppinud 385 õpilast, mistõttu jääb arusaamatuks, kuidas nimetatud arv on saadud.
6.5.Kaebajad ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et Kolkjas on komplekteeritud keelekümbluskooli nõuetele vastav õpetajaskond. 24.05.2021 seisuga otsis Kolkja kool eesti keele õpetajat ja klassiõpetajat, töö asukohaga Kolkjas. Seega on ilmne, et Kolkja koolil ei ole keelekümbluskooli nõuetele vastavat õpetajaskonda komplekteeritud. Eeltoodut arvestades ei saa asuda seisukohale, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel oleks tagatud Kolkjas keelekümbluskoolile nõutaval tasemel eesti keele õpe ning kvaliteetse põhihariduse andmine.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
8.Kaebajad esitasid määruskaebuse lisadena ringkonnakohtule kaks töökuulutust Kolkja Lasteaed-Põhikooli 3.-9. klassi eesti keele õpetaja ja 1. klassi klassiõpetaja leidmiseks. Ringkonnakohus võtab töökuulutused asja materjalide juurde.
9.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
10.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Halduskohus selgitas õigesti, et kõigepealt peab esialgse õiguskaitse taotlejal olema esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Vajaduse olemasolu korral hindab kohus kaebuse eduväljavaateid ning lõpuks kaalub vastanduvaid huvisid.
11.Kaebajad ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kaebajal II, kelle laps läheb 2021. a sügisel esimesse klassi, puudub esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Vaidlustatud otsuse lahutamatuks osaks oleva seletuskirja p-st 2.9 nähtub, et kuigi Kallastel peaks alates 01.09.2021 lasteaia ruumides edasi tegutsema põhikooli osa I kooliaste, s.o 1.-3. klass liitklassina, siis klassi ei avata juhul, kui liitklassi tuleb 01.09.2021 seisuga vähem kui kolm last. Ringkonnakohus nõustub kaebajatega, et eeltoodut arvestades ei ole kindel, et kaebaja II lapsel on võimalik Kallastel 1. klassi minna. Kaebajad peavad põhjendatult tõenäoliseks, et II ja III kooliastme üleviimine Kolkjasse vähendab I kooliastme õpilaste arvu, kuna I kooliastmes õppivate või õppima asuvate laste vanemad eelistavad oma lapse panna kooli, kus juba õpivad pere vanemad lapsed ning kus lapsel on võimalik ilma kooli või õppekohta vahetamata õppida kuni põhikooli lõpuni. Riigikohus on oma praktikas selgitanud, et kohus peab haldusakti peatamise otsustamisel arvestama ka kahjulike tagajärgede saabumise ohuga. Vaid siis, kui kohus on veendunud, et tagajärgede saabumine on välistatud või äärmiselt vähetõenäoline, ei pea kohus väidetavate tagajärgedega arvestama (Riigikohtu 21.12.2001. a määrus asjas nr 3-3-1-67-01, p 3). Eeltoodust tuleneb, et ka kaebaja II osas tuleb arvestada esialgse õiguskaitse taotluses kirjeldatud pöördumatute tagajärgede saabumise ohuga ja esialgse õiguskaitse vajadust välistada ei saa. Kuna halduskohus jättis ekslikult kaebaja II osas taotluse esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu rahuldamata, tuleb selles osas halduskohtu määruse põhjendusi muuta vastavalt praeguse määruse põhjendustele.
12.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et vaidlusaluse otsuse kehtivuse peatamata jätmine halduskohtumenetluse ajaks võib kaebajate ja nende laste jaoks kaasa tuua kahjuliku tagajärje ning seetõttu esineb kaebajatel esialgse õiguskaitse vajadus. Sellises olukorras on vältimatu, et hariduse omandamise koha muutumise tõttu peavad nad tegema oma elukorralduses muudatusi ning harjuma võõra kooli keskkonnaga, teiste õpilaste ja õpetajatega, mis võtab aega ja võib tekitada lastele õppimise kõrvalt täiendavat stressi. Pärast kooli sulgemist ei pruugi olla enam võimalik kooli uuesti avada, sest õpilased õpivad selleks ajaks mõnes muus koolis ega soovi järjekordset õppekeskkonna vahetust.
13.Määruskaebuses leitakse, et halduskohus hindas ebaõigesti kaebuse perspektiive. Kaebajate arvates ei saa kaebust lugeda ilmselgelt perspektiivituks. Ringkonnakohus selgitab, et kuigi halduskohus märkis vaidlustatud määruses (p 10.1.) Riigikohtu praktikale viidates, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel peab kaebus olema ilmselgelt perspektiivitu, on tegemist siiski vaid halduskohtu poolt ebaõnnestunult sõnastatud refereeringuga. Halduskohus ei ole oma määruses võtnud seisukohta, nagu oleks praeguses asjas esitatud kaebus ilmselgelt perspektiivitu. Halduskohus leidis, et kaebuse eduväljavaated on väikesed (määruse p 10.7.). Halduskohus ei nõustunud kaebajate väitega, et vaidlusalune otsus ilmselgelt ei vasta HMS § 56 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Halduskohtu poolt esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise käigus antud hinnangu kohaselt on vaidlusaluses otsuses olemas nii õiguslikud kui ka faktilised põhjendused, tehtud on ka sõnaselgelt viide otsuse eelnõu selgituskirjale ja selgitatud, et täiendavad põhjendused on olemas nimetatud seletuskirjas, mis on vaidlusaluse otsuse lahutamatuks osaks; vaidlusaluses otsuses ja seletuskirjas on olemas põhjendused Peipsiääre vallas lasteaedade ja koolivõrgu ümberkorraldamise kohta; samuti on jälgitavad volikogu kaalutlused selle kohta, miks otsustati langetada otsus Kallaste kooli (4.-9. klasside osas) lõpetamise ja Kolkja kooliga ühendamise kasuks (kvaliteetsema hariduse tagamine, rahaliste vahendite otstarbekas kasutamine) ning on täidetud ärakuulamiskohustust.
14.Ringkonnakohus selgitab, et koolide ümberkorraldamise otsuse puhul on tegemist kaalutlusotsusega. HKMS § 158 lg 3 kohaselt kontrollib kohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasust hinnates ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust ning ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Mida laiem on haldusorganile antud kaalutlusõigus, seda raskemad ja selgemad vead peavad esinema kaalutlusvigade tuvastamiseks. Haldusakti tühistamist ei too kaasa sellised kaalutlusvead, mis kohtu hinnangul ei mõjuta lõpptulemust. Ka Riigikohtu praktikast tuleneb, et põhjenduste osaline ekslikkus ei too alati kaasa haldusakti tühistamist (Riigikohtu 15.05.2013. a otsus asjas nr 3-3-1-78-12, p 12). Eeltoodut tuleb silmas pidada ka esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamisel kaebuse perspektiivikust hinnates.
15.Kujunenud olukorras peab ringkonnakohus võimalikuks arvestada ka seda, et vaidlusaluse otsuse näol ei ole tegemist Peipsiääre valla esimese katsega koolivõrgu ümberkorraldamiseks Kallaste ja Kolkja koolide liitmise teel. Sama eesmärki püüdis vastustaja saavutada ka 31.03.2020. a otsusega nr 18, mille kuus lapsevanemat (kolm neist on kaebajateks ka praeguses haldusasjas) kohtus vaidlustasid ja edu saavutasid. Nimelt leidis Tartu Halduskohus 09.11.2020. a otsuses haldusasjas nr 3-20-810, et Peipsiääre Vallavolikogu 31.03.2020. a otsus oli nii formaalselt kui materiaalselt õigusvastane ning tuli vormistamis-, põhjendamis- ja kaalumispuuduste tõttu tühistada. Asja materjalidest nähtub selgelt, et vastustaja on püüdnud uue otsuse tegemisel varasemaid vigu vältida. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu esialgse
õiguskaitse menetluses selliseid asjaolusid, mis annaks alust pidada kaebuse eduväljavaateid selliseks argumendiks, mis kõneleks esialgse õiguskaitse kohaldamise kasuks.
16.Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul määrav tähtsus huvide kaalumisel. Väheste eduväljavaadetega kaebuse korral võivad esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneda avalikele huvidele ebaproportsionaalselt rasked tagajärjed. Kohtuvaidluse ajalist perspektiivi arvestades võib praegusel juhul selliseks tagajärjeks pidada eelkõige seda, et esialgse õiguskaitse kohaldamise korral lükkub koolide liitmine veel kord aasta võrra edasi.
17.Halduskohus leidis, et avalikuks huviks on praegusel juhul vastustaja ratsionaalsed kulutused haridusele ja kvaliteetse põhihariduse tagamine ning need kaaluvad üles kaebajate kasuks õiguskaitse kohaldamise vajaduse. Halduskohus arvestas Kallaste kooli võimalikuks renoveerimiseks kuluva investeeringu suurust, vähenevat õpilaste arvu, koolimaja täituvusest lähtuvat alternatiivi tuua Kolkja kooli õpilased Kallaste kooli ning keelekümbluskooli paremaid võimalusi Kolkjas. Halduskohus leidis, et need on väga kaalukad argumendid, mis kõnelevad halduskohtumenetluse ajaks vaidlusaluse otsuse kehtima jäämise kasuks. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga. Seejuures peab kohus vajalikuks kaebajatele selgitada, et esialgse õiguskaitse kohaldamise põhjendatuse hindamisel ei pruugi iga üksik asjaolu (nt võimalik investeeringu suurus, õpilaste arv) omada iseseisvalt määravat kaalu, kuid võib siiski omada arvestatavat kaalu kogumis teiste asjaoludega. Nii näiteks võib nõustuda kaebajatega selles, et kuna nii Kallaste kui ka Kolkja kooli hoone on olnud aastaid alatäidetud, siis ei saa kooli õpilaste arvu lugeda asjaoluks, mis välistab asjas esialgse õiguskaitse kohaldamise. Kaebajate esitatud taotluse lahendamisel tuleb aga siiski arvestada kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid.
18.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajate väitega, et halduskohus ei arvestanud määruse tegemisel avaliku huvi kõrval kaebajate ning puudutatud isikute õigusi ning esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi. Kuigi halduskohus ei ole lahendi tekstis kaebajate huve avaliku huviga vahetult kõrvutanud, on kohus neid jälgitavalt käsitlenud ja avaliku huvi kaalukust rõhutades esitanud oma seisukoha.
19.Kaebajad ei nõustu ka halduskohtu seisukohaga, et Kolkjas on komplekteeritud keelekümbluskooli nõuetele vastav õpetajaskond. Määruskaebuse kohaselt tõendavad 24.05.2021 avaldatud töökuulutused, et Kolkja kool otsis eesti keele õpetajat ja klassiõpetajat, töö asukohaga Kolkjas. Kaebajate arvates on seetõttu ilmne, et Kolkja koolil ei ole praegu keelekümbluskooli nõuetele vastavat õpetajaskonda komplekteeritud ning seega ei saa asuda seisukohale, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel oleks tagatud Kolkjas keelekümbluskoolile nõutaval tasemel eesti keele õpe ning kvaliteetse põhihariduse andmine. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebajate järeldus meelevaldne ega mõjuta kuidagi asjaolu, et koolide liitmise eesmärgiks on muu hulgas koondada kvaliteetse hariduse andmiseks vajalikud ressursid (s.h vastavalt kvalifitseeritud õpetajad) kahe kooli asemel ühte kooli.
20.Tartu Ringkonnakohus juhtis Peipsiääre valla koolide ümberkorraldamise sisulisele poolele tähelepanu juba oma 16.06.2020. a määruses haldusasjas nr 3-20-810, märkides määruse p-s 21 järgmist: „Keelekümbluse ja parema eesti keele omandamise võimalus, millega kaasneb laste jaoks parem väljavaade gümnaasiumi pääseda, on kaalukad argumendid. Kui vald soovib teha koolisüsteemis ümberkorraldusi, mille eesmärgiks on pakkuda lastele paremat eesti keele õpet ja paremat haridust, mis tähendab neile ühtlasi paremaid tulevikuväljavaateid, siis see võimalus peab vallal põhimõtteliselt olemas olema. Tegemist on pikemat perspektiivi silmas pidava otsusega, mille positiivne mõju ei pruugi koheselt ilmneda. Ka ei ole 15-20 km bussisõitu kodu
ja kooli vahel Eesti tingimustes laste suhtes sedavõrd negatiivne ümberkorraldus, et selline võimalus oleks põhimõtteliselt välistatud. Vähetähtsaks ei saa pidada ka valla väiteid koolimaja alarahvastatuse, amortiseerumise ja praeguse olukorra jätkumisel tekkivate ebamõistlike kulude kohta. Suured täiendavad investeeringud Kallastel võivad lõppastmes negatiivselt mõjutada kõigi Peipsiääre valla laste hariduse kvaliteeti, kuna kulud tuleb kokku hoida kusagilt mujalt ja selle tagajärjeks võivad olla näiteks liitklassid, vähem õpetajaid jne. Peipsiääre vallale võib praeguse koolikorraldusega jätkamine osutuda raskeks kui mitte ülejõukäivaks koormaks, mis võib lõppastmes ohustada ka muude ülesannete täitmist.” Ringkonnakohus jääb nende seisukohtade juurde ka praegu ja leiab, et nendel põhjustel ei saa kaebajate õigusi senise olukorra säilimisele pidada avalikust huvist kaalukamaks.
21.Kaebajad leiavad määruskaebuses, et halduskohus asus esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel sisuliselt kaebust lahendama ning otsustas ette ära, milline on lahend põhivaidluses. Muu hulgas andis halduskohus ebaõige ja ennatliku hinnangu ka PGS § 80 lg-st 1 tuleneva ärakuulamiskohustuse rikkumisele. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebajate sellesisulised etteheited päris alusetud, kuid halduskohtu määruse tühistamiseks see siiski põhjust ei anna. Halduskohus saab lõpliku hinnangu vaidlustatud haldusakti õiguspärasusele anda siiski kaebuse sisulise lahendamise tulemusena. Halduskohtul on asja sisuliselt lahendades kohustus hinnata poolte väiteid ja esitatud tõendeid ning teha käesolevas asjas esitatud kaebuse osas seaduslik ja põhjendatud otsus.
22.Kõike eelnevat arvestades leiab ringkonnakohus, et olukorras, kus kaebuse eduväljavaated on pigem vähesed ning esialgse õiguskaitse kohaldamine riivaks ülemääraselt avalikku huvi, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud.
23.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse põhjendusi kaebaja II esialgse õiguskaitse vajadusele antud hinnangu osas.
24.Ringkonnakohus selgitab, et alates 01.01.2018 ei võeta vastavalt riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-le 9 enam riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. Seega kuulub kaebajate poolt määruskaebuse esitamise tasutud riigilõiv (75 eurot) kui ettenähtust rohkem tasutud riigilõiv HKMS § 104 lg 5 p 1 alusel tagastamisele.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.