Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Anette Haidak Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist X OÜ (registrikood xxxxxxxx)
Asja läbivaatamise vorm
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus X OÜ suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. Anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksuja Tolliameti kaudu) aresti seadmist X OÜ pangakontodele kõikides Eesti krediidiasutustes kokku 10 220,57 euro ulatuses. Kui nimetatud summa on täitunud, tuleb maksuhalduril viivitamata vabastada kõik käesoleva kohtu loa alusel arestitud pangakontod, v.a arestitud summa osas.
2.Maksu- ja Tolliametil teavitada kohut viivitamata käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest.
SELGITUSED
Määruse peale on maksuhalduril ja isikul, kelle õigusi määrus puudutab õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 265 lg 5 ja § 204 lg 1). Sekretäril toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile. Pärast Maksu- ja Tolliametilt käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest teate saamist toimetada määrus koos Maksuja Tolliameti taotlusega kätte puudutatud isikule.
1.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata lihtmenetluses (HKMS § 264 lg 4).
2.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist (MKS § 130 lg 1 p 2).
3.MKS § 1361 kohaldamine eeldab, et maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust, kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine ning kontrolli käigus on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (nt Riigikohtu 05.04.2017 määrus nr 3-3-1-68-16, p 11; 27.11.2021 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50). Kohus ei kontrolli MKS § 1361 alusel esitatud taotluse lahendamisel, kas maksumenetluses tehtud toimingud ja käimasoleva menetluse tulemusena tehtav maksuotsus oleks õiguspärased ja maksukohustus tõendatud. Kohus saab sisulisest küljest kontrollida eelkõige seda, kas esinevad või puuduvad kavandatava maksuotsuse tegemist välistavad asjaolud (nt aegumine, maksuvõla kustutamine või tasumine). Maksukohustuslase tegevust väga oluliselt piirava täitetoimingu sooritamiseks (nt pangakonto arestimiseks) loa andmiseks peaks maksusumma määramine olema siiski tõenäoline (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2021 määrus nr 3-20-2505, p 5). 5. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
6.Kontrollinud taotluse lubatavust, leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.
7.Taotluse kohaselt on maksuhaldur alustanud puudutatud isiku suhtes 10.12.2021 korraldusega nr 12.2-3/057143-2 maksumenetlust (vt MTA 10.12.2021 taotluse lisa 1). Kontrollimenetlust on alustatud perioodi juuni – oktoober 2021 käibedeklaratsioonides deklareeritud andmete õigsuse osas ja TSD-del (tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon) deklareeritud andmete õigsuse tuvastamiseks (MTA 10.12.2021 taotluse lisa 1, lk 1). Kuivõrd kontrollimenetlus
2(5)
3-21-2869 puudutab perioodi juuni – oktoober 2021, on ilmne, et MKS § 98 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg möödunud ei ole.
8.Maksuhaldur on piisavalt põhistanud, et esineb põhjendatud kahtlus, et X OÜ on toime pannud maksupettuse ning kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on maksukohustuse määramine puudutatud isikule summas 10 220,57 eurot (vt MTA 10.12.2021 taotluse ptk 2). Maksuhaldur on usutavalt põhistanud, et esineb põhjendatud kahtlus, et X OÜ jätkab oma tegevust Y OÜ-ga samas tegevuskohas 1 , kuivõrd Y OÜ on alates 21.07.2021 käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud 2 ning MTA on arestinud äriühingu arveldukontod maksuvõlgade tõttu. Maksuhaldur on kohtule esitanud tõendid osas, et kuigi X OÜ on registreeritud käibemaksukohustuslaste registris alates 31.05.2021, siiski ei ole äriühing esitanud perioodi juuni – oktoober 2021 KMD-sid 3 . Samuti on KMD-d esitamata peale kontrollitavat perioodi. Maksuhaldur on tõendanud, et X OÜ omab aktiivset majandustegevust4 ning puudutatud isiku arvelduskontol nähtuvad perioodil juuni – oktoober 2021 sissetulekud nii ülekandega kui ka makseterminali laekumisega 5 . Sellest lähtuvalt on usutav maksuhalduri järeldus, et X OÜ-l on perioodil juuni – oktoober 2021 tekkinud 20% määraga maksutatav käibemaks summas 55 842,77 eurot6 ning sellelt arvutatud käibemaks summas 11 168,55 eurot, mis kuulub deklareerimisele. Taotluse kohaselt on X OÜ-l eelduslikult õigus deklareerida sisendkäibemaksu summas 5588,88 eurot, mistõttu on põhjendatud maksuhalduri järeldus, et puudutatud isik jättis teadlikult deklareerimata ja tasumata riigieelarvesse käibemaksu vähemalt 5579,67 eurot 7 . Samuti on maksuhaldur usutavalt põhistanud, et puudutatud isik on jätnud alusetult TSD-del deklareerimata töötasu väljamaksed, mistõttu on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks X OÜ-le tööjõumaksude määramine summas 4640,90 eurot8. Seejuures on taotlust piisavalt põhistatud, et puudutatud isiku ainuke juhatuse liige on teadlikult jätnud deklaratsioonid esitamata ja maksukohustuse tasumata (vt taotluse p e3). Lisaks on maksuhaldur usutavalt selgitanud, et X OÜ juhatuse liikme varasem käitumine ei ole olnud korrektne, kuivõrd juhatuse liige X on e-äriregistri andmetel seotud veel nelja äriühinguga, millest kaks on e-äriregistrist kustutatud, üks on pankrotis ja üks maksuvõlgades. Y OÜ juhatuse liige on ka X ning Y OÜ osas on viidud läbi maksumenetlus ning maksuvõlg on viimasel summas 36 588, 98 eurot (vt MTA 10.12.2021 taotluse lk 4). Arvestades, et X OÜ ainuke juhatuse liige on ka varasemalt sarnaselt maksukohustusi rikkunud, siis on usutav, et käimasoleva kontrollimenetluse tulemuseks on ettevõttele maksukohustuse määramine summas 10 220,57 eurot. Seega on MKS § 1361 lg-s 1 sätetatud eeldus täidetud.
9.MKS § 1361 lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba täitetoiminguks, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt Riigikohtu määrused asjades nr 3-3-1-15-12, punkt 50.c ja nr 3-3-1-16-12, punkt 10.4). Kohtu
Vt MTA 10.12.2021 taotluse lisa 3. Vt MTA 10.12.2021 taotluse lisa 6.
Vt MTA 10.12.2021 taotluse lisa 7.
Vt MTA 10.12.2021 taotluse lisa 3.
Vt MTA 10.12.2021 taotluse lisa 4.
Vt MTA 10.12.2021 taotluse lisa 8.
Vt MTA 10.12.2021 taotluse lisa 12.
Vt MTA 10.12.2021 taotluse lisa 15.
3(5)
3-21-2869 ülesandeks on hinnata, kas maksuhalduri esile toodud asjaoludel on maksukohustuse määramine võimalik ja kas selle täitmine võib maksukohustuslase võimalikust käitumisest tulenevalt muutuda võimatuks või raskeks (Riigikohtu halduskolleegiumi 30. aprilli 2013. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-4-13, punkt 23). Nõutav ei ole, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust, vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele.
10.Põhjendatud kahtluseks annavad põhjust käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-4-13, p 22). Põhjendatud kahtluse sisustamiseks ei pea eelnevalt ära ootama, kuni isik on juba ennast maksejõuetuks muutnud või asunud selliselt käituma.
11.Maksuhaldur on usutavalt põhistanud, et kuigi puudutatud isikul on aktiivne majandustegevus, sh käibemaksuga maksutatav käive, ei ole käibemaksukohustuslane KMDsid ega TSD-d esitanud, mis omakorda viitab äriühingu teadlikule tegevusele jätta riiklikud maksud tasumata. Sellist käitumismustrit on puudutatud isiku ainuke juhatuse liige kasutanud ka varasemalt teiste äriühingute puhul9.
12.Kohus leiab, et on eluliselt usutav, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus nõustub maksuhalduriga, et kontrollimenetluse käigus kogutud tõendid viitavad võimalikule maksupettusele. Sellises olukorras ei ole välistatud, et maksukohustuslane asub ka tulevikus maksukohustusest kõrvale hoidma. Arvestades taotluses viidatud asjaolusid ning esitatud tõendeid kogumis, peab kohus usutavaks, et tulevikus määratava maksukohustuse täitmine võib maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks10.
13.Kohtu hinnangul on maksuhalduri taotletud täitetoiming taotletava eesmärgi saavutamiseks sobiv ja proportsionaalne meede. Tegemist on vajaliku meetmega, kuna maksukohustuse tagamiseks puuduvad muud alternatiivid. Maksuhaldur on kaalunud teiste MKS § 130 lg 1 nimetatud täitetoimingute sobivust ja leidnud õigesti, et teised täitetoimingud ei taga maksukohustust piisavalt. Ühingul puudub muu registervara (väärtpaberid, sõidukid, laevad) ning teadaoleval pangakontol olevad vahendid ei oleks piisavad võimaliku määratava maksukohustuse täitmiseks. Puudutatud isiku ettemaksukonto saldo on 0. Seetõttu puuduvad muud tõhusad ja puudutatud isikut vähem koormavad täitetoimingud tulevikus määratava maksukohustuse tagamiseks. Maksuhaldur on selgitanud, et pangakontode arest lõpetatakse kohe, kui puudutatud isik esitab tagatise suuruses 10 220, 57 eurot11.
14.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et MTA taotlus puudutatud isiku pangakontode arestimiseks on proportsionaalne ja põhjendatud. Ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks.
15.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus maksuhalduri taotluse ning annab MTA-le loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) aresti seadmist X OÜ pangakontodele kõikides Eesti krediidiasutustes kokku 10 220,57 euro ulatuses. Kui nimetatud summa on täitunud, tuleb maksuhalduril viivitamata vabastada kõik käesoleva kohtu loa alusel arestitud pangakontod, v.a arestitud summa osas.
Vt MTA 10.12.2021 taotlus, lk 9. Vt MTA 10.12.2021 taotluse p 3.
Vt MTA 10.12.2021 taotlus, p 5.
4(5)
3-21-2869
(allkirjastatud digitaalselt) Anu Maria Brenner
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.