Kaire Pikamäe (eesistuja), Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.11.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1553
Haldusasi
Elgraf Ehitus OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 22.07.2020 maksuotsuse nr 12.2-3/050636-15 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Elgraf Ehitus OÜ, esindaja vandeadvokaat Helmut Pikmets Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Rivo Koemets
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 05.02.2021 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Elgraf Ehitus OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta Elgraf Ehitus OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 05.02.2021 otsus haldusasjas nr 3-20-1553 muutmata.
2.Apellatsioonimenetluse kulud jätta poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.12.2021. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-20-1553 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 21.10.2019 korralduse nr 12-2/050636-1 alusel Elgraf Ehitus OÜ (Elgraf) maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil veebruar–september 2019. Maksustamise seisukohalt tähtsust omavad asjaolud on esitatud 17.06.2020 kontrolliaktis nr 12.2-3/050636-14. MTA 22.07.2020 maksuotsusega nr 122/050636-15 kohustati Elgrafi tasuma 54 283,34 eurot. Elgraf deklareeris kontrolliperioodil sisendkäibemaksu hulgas LYNOIL OÜ arvete alusel teenuse soetust kokku 122 120 eurot, sh käibemaks 20 353,34 eurot. MTA ei sea kahtluse alla LYNOIL OÜ nimel väljastatud arvetel kajastatud tööde toimumist. Tegelik teenuse osutaja ei leidnud tuvastamist, mistõttu on teenuse osutaja tundmatu kolmas isik. MTA tugineb mh järgnevale: a) Elgrafi poolt tehingute kohta antud teave on puudulik ega kinnita tehingute toimumist. Alltöövõtulepingud, esitatud arved ja tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid ning Elgrafi esindaja seletused on üldsõnalised; b) teenuse eest tasumisega seotud teave on vastuoluline ega kinnita raha andmist LYNOIL OÜ-le. Elgraf on ütlusi raha vastuvõtja osas menetluses muutnud eesmärgiga varjata raha tegelikku liikumist. Pole välistatud, et raha jõudis tagasi Elgrafi valdusesse; c) MTA ei leidnud kinnitust Elgrafi väidetele ja esitatud lisatõenditele, et objektidel tegid Elgrafi alluvuses tööd LYNOIL OÜ töötajad. AS Merko Ehitus kinnitusel oli Elgraf nende alltöövõtja Toom-Kuninga 21 objektil ning teistel Elgrafi nimetatud objektidel oli alltöövõtjaks Elektrumgrupp OÜ. Elgrafi seletused LYNOIL OÜ töötajate olemasolu kohta ei ole usaldusväärsed. LYNOIL OÜ töötajad objektidel ei ole nime järgi identifitseeritavad ning kontrollitav ei ole nende seos LYNOIL OÜ-ga. Elgrafi tehingupartneri selgitused ei ole usaldusväärsed. Peatöövõtja ei kinnita LYNOIL OÜ töötajate viibimist nende objektidel ja peatöövõtja töötajate seletused on Elgrafi poolt kallutatud; d) LYNOIL OÜ-l puudus kontrolliperioodil reaalne majandustegevus ning teenuse osutamiseks vajalik tööjõud. LYNOIL OÜ kustutati ettevõtluse puudumise tõttu käibemaksukohustuslaste registrist 22.10.2019. Esitatud ei ole ühtki majandusaasta aruannet; e) Elgraf teadis, et LYNOIL OÜ ei ole reaalselt teenust osutanud ning fiktiivse tehingu eesmärgiks on Elgrafi maksukohustuse vähenemine ja äriühingust maksuvabalt raha väljaviimine. Elgraf on seega kajastanud sisendkäibemaksu hulgas alusetult LYNOIL OÜ arvetele märgitud käibemaksu 20 353,34 eurot. Kui teenus ei ole soetatud arvel näidatud teenusepakkujalt, siis ei ole tegemist nõuetekohase arvega ning sellise arve alusel puudub õigus sisendkäibemaksu maha arvata. Nõuetekohase algdokumendi puudumise tõttu on Elgrafil kohustus deklareerida maksustamisperioodil veebruar–august 2019 TSD-del ettevõtlusega mitteseotud kulu, sellelt arvestada tulumaks 30 530 eurot ja see tasuda. Elgraf deklareeris kontrolliperioodil KMD-l sisendkäibemaksu hulgas Roopest Ehitus OÜ (endise nimega Mova OÜ) arve alusel teenuse soetust 20 400 eurot, sh käibemaks 3400 eurot. MTA ei sea kahtluse alla Roopest Ehitus OÜ nimel väljastatud arvel kajastatud tööde toimumist, kuid kuna tegelik teenuse osutaja ei leidnud tuvastamist LYNOIL OÜ-ga tehtud tehingutega sarnastel asjaoludel, on teenuse osutaja tundmatu kolmas isik. Elgraf teadis, et Roopest Ehitus OÜ ei osutanud talle teenust. Fiktiivse tehingu eesmärgiks oli maksukohustuse vähendamine ja äriühingust maksuvabalt raha väljaviimine. Elgraf on seega kajastanud sisendkäibemaksu hulgas alusetult Roopest Ehitus OÜ arvetele märgitud käibemaksu 3400 eurot. 2(7)
3-20-1553
2.Elgraf Ehitus OÜ esitas 21.08.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse maksuotsuse tühistamiseks. Vastustaja on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, mille alusel on kaebajale alusetult määratud tulumaks (tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 3 ja maksukorralduse seaduse (MKS) § 94). Maksuhaldur on õigusnormide ja kohtupraktika vastu oluliselt eksinud, jättes teenusega seonduva kaebaja kulu hindamata ja arvesse võtmata. Kaebaja on tegutsenud heas usus teadmisega, et teenust osutasid LYNOIL OÜ ja Roopest Ehitus OÜ. Kas nad tegid seda enda vahenditega (tööjõud, materjal jne) või kasutasid allhanget, ei ole kaebajale teada. Maksuhaldur kinnitab teenuse saamist ning sellises olukorras eeldatakse ostja heausksust. Asjaolust, et müüja ei ole käitunud maksuõigussuhtes õiguspäraselt, ei tulene kohtupraktika kohaselt keeldu sisendkäibemaksu maha arvata. Vastustaja ei ole kummutanud asjaolu, et kaebaja tegutses heas usus. Maksumenetluses ei nõutud kaebajalt paigaldusjuhendeid. Sellist materjali reeglina tööde lõpetamise järel ei säilitata. Kaebaja selgitas maksumenetluses, et ei tea, millest lähtub allhankija hinna kalkuleerimisel, kuid teab, mis hinnaga allhankija midagi teeb. Maksuhaldur on kaebaja selgitusi moonutanud. Tööde akteerimine sõltub tellijast. Maksuhaldur on toonud esile kaebaja tehingupartnerite andmed maksuotsuse tegemise aja seisuga. Isegi kui see seis kehtinuks lepingute sõlmimise ajal, ei ole sellel määravat tähendust. Kui ettevõttel ei ole töötajaid, on loogiline, et ta kasutab allhankijaid. Asjaolu, kas äriühing on suuteline töö tegema, selgub ehitusobjektil. Tähendust ei oma, milline tegevusala on märgitud ettevõtte põhikirjas. Samuti pole oluline, kuidas jaotavad allhankijad oma maksukoormust. Maksuotsuses märgitakse, et jääb arusaamatuks, miks pidi LYNOIL OÜ volitatud esindaja Aivo K võtma kaasa kassaorderi ja laskma selle mujal kellegi teise poolt allkirjastada, et tulla uuesti sama orderiga raha järgi. Kaebaja ei oska kommenteerida, miks tema tehingupartnerid ühel või teisel viisil käituvad. Kohtupraktikas on aktsepteeritud olukorda, kus lisaks arvetele kinnitavad tehingu sisu ka muud dokumendid ja isikute ütlused. Dokumentidel olev viide installatsioonitöödele võimaldab teha kindlaks tööde sisu muude tõendite abil. Maksuhalduril on menetluse käigus võimalik teha objektil vaatlus ja saada täpsemaid selgitusi.
3.MTA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes kontrolliaktis ja maksuotsuses toodud seisukohtade juurde.
4.Tallinna Halduskohus jättis 05.02.2021 otsusega kaebuse rahuldamata ning menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Halduskohus nõustus maksuhalduri seisukohtadega (HKMS § 165 lg 2). Sisendkäibemaksu mahaarvamise eelduseks on käibemaksuseaduse (KMS) § 37 nõuetele vastav arve ning isegi siis, kui maksukohustuslane on teenuse saanud, puudub tal mittenõuetekohase arve puhul sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus (Riigikohtu 09.05.2013 otsus asjas nr 3-3-1- 81-12, p-d 11 ja 16; 04.12.2013 otsus asjas nr 3-3-1-57-13, p-d 11–13). Maksuhaldur leidis õigesti, et esitatud dokumentatsioon (arved, tööde üleandmisevastuvõtmise aktid, alltöövõtulepingud) ei ole piisav, saamaks ülevaadet reaalselt teostatud töödest ja nende mahtudest. Tööde sisu ja mahtu pole võimalik tuvastada ka dokumente kogumis hinnates. Maksuhaldur on kontrolliakti p-des 1.1.2.2 ja 1.2.2.2 põhjalikult esile toonud, miks ei tõenda tehingute dokumenteerimisel esinenud puudused koosmõjus kaebaja poolt antud selgitustega tehingute toimumist. Tulenevalt kohtupraktikast piisaks ainuüksi tehingute dokumenteerimisel esinevatest puudustest selleks, et KMS § 37 alusel piirata kaebajal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Sellegipoolest on maksuhaldur 3(7)
3-20-1553 maksumenetluses kogunud ning analüüsinud tõendeid, tuvastamaks tehingute tegelikku majanduslikku sisu (vt kontrolliakti p-d 1.1.2.2 ja 1.2.2.2). Sealjuures on tähelepanuväärne, et kaebaja ei tundnud oma väidetava tehingupartneri LYNOIL OÜ esindajat maksuhalduri poolt saadetud fotol ära (MTA vastuse lisa nr 7). LYNOIL OÜ juhatuse liige AA eitas aga igasuguseid tehinguid kaebajaga (MTA vastuse lisa 11) ning tunnistas, et oli üksnes variisik. Tehingute puhul Roopest Ehitus OÜ-ga tõi AS arve ja tööde üleandmise akti väidetavalt kaebaja kontorisse (MTA vastuse lisa 3). Isik viibis aga samal ajal vahi all, mistõttu ei saanud ta 2019. a septembris käia kaebaja kontoris. Maksuhaldur on põhjalikult analüüsinud kaebaja ning kaebaja väidetavate koostööpartnerite töötajate ning peatöövõtja töötajate ütlusi ning on õigesti leidnud, et need ei tõenda tehingute tegemist ning ütlused on antud kaebaja soovil (vt kontrolliakti p-d 1.1.2.2 c ja 1.2.2.2 c). Need asjaolud koosmõjus tehingute dokumenteerimisel esinevate puudustega tõendavad maksuhalduri väidet, et tehinguid kaebaja ja LYNOIL OÜ ning kaebaja ja Roopest Ehitus OÜ vahel ei ole tehtud ning kaebajale väljastatud arved on fiktiivsed. Asjas esitatud tõendid ei kinnita kaebaja väidet heas usus tegutsemise kohta. Puudused dokumentide koostamisel on niivõrd olulised, et mõistlikult tegutsev ettevõtja ei teeks tehinguid viisil, mis ei taga talle tööde võimalike puuduste korral õiguskaitset. Tööde täpsel ja põhjalikul dokumenteerimisel on hilisemate võimalike vaidluste kontekstis väga oluline roll. Seejuures ei kontrollinud kaebaja väidetavate tehingupartnerite esindajate õigust ettevõtteid esindada. See annab põhjendatult alust järelduseks, et kaebaja jaoks ei olnud oluline, milliseid dokumente vormistati, kuivõrd tehinguid tegelikkuses ei toimunud ning kaebajale oli teada, et vajadust reaalseid nõudeid tehingupartnerite vastu maksma panna ei teki kunagi. Kinnitust ei leidnud ka raha maksmine väidetavatele tehingupartneritele. LYNOIL OÜ ja Roopest Ehitus OÜ puhul ei olnud tegemist reaalset majandustegevust omavate isikutega. Seega on maksuhaldur õigesti leidnud, et kaebaja oli teadlik sellest, et LYNOIL OÜ ja Roopest Ehitus OÜ ei ole talle teenuseid osutanud ning koostatud dokumendid olid vajalikud vaid formaalselt, et vähendada maksukohustust. Tegelikkuses mittetoimunud tehingute kajastamine raamatupidamises saab olla vaid tahtlik tegevus. Kaebajale on tulumaksu tasumise kohustus määratud õigesti. Maksuhaldur ei ole ebaõigesti kohaldanud TuMS § 51 lg 2 p-i 3 ega MKS §-i 94, jättes tulumaksu määramisel hindamise rakendamata. Kuna kaebaja on 12.12.2019 seletuses (MTA vastuse lisa nr 3) kinnitanud, et tehingute puhul LYNOIL OÜ-ga olid töö tegemiseks vajalikud materjalid muretsetud kaebaja poolt, on väljamaksed tehtud teenuste eest ega sisalda kaupade maksumust. Kui äriühing on teinud väljamakse väidetavalt soetatud teenuse eest, kuid teenust osutanud isik ei ole usaldusväärselt tuvastatav, tuleb üldjuhul kogu väljamakse lugeda ettevõtlusest väljaviidud rahaks ning täies ulatuses maksustada (vt Riigikohtu 17.03.2015 otsus asjas nr 3-3-1-76-14, p 14; 11.12.2014 otsus asjas nr 3-3-1-61-14, p 18). Teenuse puhul on MKS §-s 94 sätestatud hindamise kohaldamine tulumaksu määramisel võimalik üksnes erandlike asjaolude korral, mida praeguses asjas ei ole selgunud. Olukorras, kus objektiivselt ei ole võimalik tuvastada, kes osutas kaebajale teenust ja millises koguses, ning põhjendatud on kahtlus, et vaidlusalused tehingud ei leidnud aset nii, nagu arvetel märgitud, ei ole hindamismenetlust võimalik läbi viia. Puuduvad tõendid selle kohta, et osa välja võetud sularahast oleks jõudnud tagasi kaebajani. Selleks, et raha ostjale tagasijõudmine välistaks täiendava tulumaksu määramise, peab raha tagasijõudmine olema tõendatud (vrdl nt Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2018 otsus asjas nr 3-16-183, p 44). Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et temalt ei ole maksumenetluses nõutud paigaldusjuhendite esitamist. Maksumenetluses on kaebajalt nõutud kõigi dokumentide esitamist, mida ta peab menetluses tähtsust omavate asjaolude kindlakstegemiseks vajalikuks. 4(7)
3-20-1553 Nimetatud nõude põhjal pidi kaebaja aru saama, et maksuhaldur kahtleb tehingute toimumises ning tal on vajalik esitada kõik dokumendid, mis võiksid maksuhalduri järeldused ümber lükata. Nimetatud nõue on selge ega ole formaalne. Lihtsamate tööde puhul ei pruugi olla vajadust tehingute detailseks dokumenteerimiseks, kuid see kehtib vaid olukorras, kus pooled on juba varem koostööd teinud ning neil on teineteise vastu usaldus. Samuti kehtib see tavapraktikas vaid lihtsamate ja väikese maksumusega tööde puhul. Praegusel juhul see nii ei olnud. Kaebaja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada kaebaja usaldust talle tundmatute tehingupartnerite vastu. Kaebaja, kes vastutas väidetava alltöövõtja töö eest peatöövõtja ees, oleks tavaolukorras olnud tehingute vormistamisel hoolikas. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
5.Elgraf Ehitus OÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 05.02.2021 otsus ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus. Kaebaja jääb halduskohtus toodud seisukohtade juurde, esitades halduskohtu otsusele järgmised vastuväited. Maksukohustuse määramine on toimunud ebaõigesti. Halduskohtu järeldused ei ole vaidluse olulistes küsimustes põhjendatud ning võimalik ja põhjendatud oleks olnud kaebajale maksukohustuse määramine hindamise teel. Halduskohtu otsus on olulises osas motiveerimata, kuna see ei käsitle enamikku kaebuse p-s 3.3 esitatud põhiväidetest seoses eriarvamuse käsitlemisega maksuotsuses. Kaebaja jääb nende põhiväidete juurde ja palub ringkonnakohtul anda neile hinnang. Halduskohus leidis otsuse p-s 12, et maksuhaldur on põhjalikult analüüsinud kaebaja ja kaebaja väidetavate koostööpartnerite töötajate ning peatöövõtja töötajate ütlusi ja on õigesti leidnud, et need ei tõenda tehingute toimumist ning ütlused on antud kaebaja soovil. Kui halduskohtul tekkisid kaebaja koostööpartnerite ja peatöövõtja töötajate ütluste usaldusväärsuses kahtlused, oleks kohus pidanud HKMS § 65 alusel isikuid vahetult kohtumenetluses üle kuulama. Need tõendid on olulised, kuna mh nendega on kinnitatud asjaolu, et ehitusobjektidel töötasid peale kaebaja töötajate ka kaebaja alltöövõtjate töötajad. Maksuhaldur ei arvestanud viidatud ütlustega, mistõttu on maksuotsus motiveerimata. Olukorras, kus maksuhaldur ei sea kahtluse alla LYNOIL OÜ ja Roopest Ehitus OÜ arvetel näidatud tööde toimumist ja teenuste saamist kaebaja poolt, kuid kahtleb teenuste osutajate isikus ja tugineb puudustele tehingute dokumenteerimisel, on täidetud eeldused TuMS § 51 lg 2 p-s 3 sätestatud maksukohustuse määramiseks hindamise teel. Riigikohtu praktika kohaselt on ka juhul, kui teenuse saamise fakt või teenust osutanud isik ei ole usaldusväärselt tuvastatav, hindamise kohaldamine tulumaksu määramisel erandina võimalik. Teenuse puhul on hindamine rakendatav, kui selle tulemusena on võimalik välja selgitada tulumaksukohustuse puudumine või vähenemine (Riigikohtu 16.10.2013 otsus nr 3-3-1-4213, p 16). Oluline on, et tööd on tehtud ja neid töid ei ole teinud kaebaja. Selles ei ole vaidlust. Järelikult tulebki rakendada hindamist. Hindamise teel on võimalik kindlaks määrata, millises mahus on kaebajale teenust osutatud. Kahtlust ei ole kaebaja poolt peatöövõtja AS-le Merko Ehitus osutatud teenuste dokumenteerimises ja mahus. Dokumentatsiooni ja kaebaja töötajate ütluste abil ei oleks keeruline tuvastada seda osa teenustest, mis on ehitusobjektidel teostanud kaebaja töötajad. Ülejäänud osas (installeerimistööd) ostis kaebaja teenust sisse. Need olulised asjaolud jättis vastustaja maksumenetluses välja selgitamata.
5(7)
3-20-1553 Kaebaja tegutses alltöövõtjatega LYNOIL OÜ ja Roopest Ehitus OÜ tehingute tegemisel heas usus, arvates, et talle osutasid teenust nimetatud äriühingud. Kas nad tegid seda enda vahenditega või kasutasid allhanget, ei ole kaebajale teada ja see ei ole ka oluline. Kaebaja ei teadnud ega pidanudki teadma, et talle osutas teenust keegi tundmatu kolmas isik.
6.MTA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. MTA jääb varasemate seisukohtade juurde ja nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Halduskohtu otsus on piisavalt põhjendatud. Kaebaja ei ole esitanud kohtumenetluses, sh kaebuse p-s 3.3 uusi seisukohti, mida poleks maksumenetluses juba hinnatud. Seega sai halduskohus tugineda HKMS § 165 lg-le 2 ega pidanud kõigile kaebaja väidetele (millel maksuhaldur oli maksuotsuses ja kontrolliaktis juba peatunud) uuesti vastama. Vaatamata HKMS § 165 lg 2 rakendamisele, on halduskohus lisanud ka omapoolseid põhjendusi, kaebuse väited ei ole jäänud tähelepanuta.
9.Arusaamatu on apellatsioonkaebuse väide, et halduskohus oleks pidanud maksumenetluses ütlusi andnud isikud kohtumenetluses vahetult üle kuulama (HKMS § 65). Asjaolu, et kohus kahtleb maksumenetluses ära kuulatud isikute ütluste usaldusväärsuses, ei ole HKMS § 65 kohaldamise aluseks. Tõendi usaldusväärsuse hindamine on tõendamise sisuline küsimus ning sellega tegeleb kohus otsuse kirjutamisel (HKMS § 165 lg 1). HKMS §-s 65 on silmas peetud olukordi, kus tõend on ebapiisav (ebaselge, mitmeti mõistetav, vastuoluline, mittetäielik) ning see puudus ei võimalda tõendit hinnata. Siinses asjas ei ole kohus kahelnud selles, et maksumenetluses antud ütlused pole mingil põhjusel piisavad. Kohus on neid ütlusi hinnanud ning jõudnud tõendite kogumis hindamise tulemusena järeldusele, et ütlused pole usaldusväärsed.
10.Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri ja halduskohtuga, et kaebaja teadis, et teenust ei osutatud LYNOIL OÜ ja Roopest Ehitus OÜ poolt. LYNOIL OÜ-ga tegi kaebaja tehinguid perioodil veebruar–august 2019 ning Roopest Ehitus OÜ-ga septembris 2019. Mõlemal juhul on asjaolud sarnased. Äriühingute esindajad olevat ise tulnud kaebaja juurde tööd küsima. LYNOIL OÜ-d esindas volikirja alusel AK ning Roopest Ehitus OÜ-d AS. Mõlemaga toimus väidetav suhtlemine üksnes silmast silma, teenuse eest maksti sularahas. Seejuures on maksumenetluses ilmnenud, et AK-l on juba 2006. a-l diagnoositud nõdrameelsus (dementsus) ning tema suhtes toimunud süüteomenetluses leiti, et ta pole süüdiv. AS oli aga 2019. a septembris, mil kaebaja leppis enda väitel temaga teenuse osutamises kokku ning andis osutatud teenuse eest üle sularaha, vahi all (kriminaalasi nr X-XX-XXXX). Mõlemal äriühingul puudus reaalne majandustegevus, vajalik registreeritud tööjõud, käivet ei deklareeritud ning arvelduskontodel puudusid tehingud. Lisaks on oluline, et kaebaja esitas maksumenetluses tõendid, kus AS Merko Ehitus Eesti töötaja DD kinnitas, et Maakri 19 objektil kasutas kaebaja LYNOIL OÜ-d ja Roopest Ehitus OÜ-d. Maksuhalduriga 03.06.2020 toimunud vestlusel aga ütles DD, et andis varasemad selgitused kaebaja juhatuse liikme soovil ning seletuskirja sisu mõeldi koos välja. Kui siia juurde arvestada, kui pealiskaudselt suhtus kaebaja lepingute, üleandmise-vastuvõtmise aktide ja arvete vormistamise kvaliteeti, tuleb nõustuda halduskohtu järeldusega, et tehingute sisu polnud kaebajale oluline, sest kaebaja teadis, et tehinguid tegelikkuses arvetel märgitud viisil ei toimunud, mistõttu puudub tal reaalne vajadus mingeid oma nõudeid nende tehingupartnerite vastu maksma panna.
6(7)
3-20-1553
11.LYNOIL OÜ osas on maksuhaldur lisaks käibemaksule määranud täiendavaks tasumiseks ka tulumaksu. Vaidlust pole selles, et tööd on tehtud, kuid maksuhaldur pole väitnud, et neid töid ei saanud teha kaebaja. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri ja halduskohtuga, et siinses asjas puuduvad eeldused maksukohustuse määramiseks hindamise teel. Kaebuse p-s 2.1 toodud kohtupraktika ei lükka seda järeldust ümber. Halduskohus on viidetega asjakohasele kohtupraktikale õigesti selgitanud, et kui väljamakse on tehtud soetatud teenuse eest, kuid teenust osutanud isik ei ole usaldusväärselt tuvastatav, tuleb väljamakse üldjuhul lugeda ettevõtlusest väljaviidud rahaks ning täies ulatuses maksustada. Kaebaja ei ole välja toonud, mis on need erandlikud asjaolud, mis õigustavad sellest põhimõttest kõrvale kaldumist. Halduskohus järeldas õigesti, et objektiivselt pole võimalik tuvastada, kas kaebajale üldse teenust osutati, kes seda tegi ning millises mahus. Ainuüksi asjaolust, et tõendid on puudulikud, ei tulene maksuhalduri kohustust viia läbi hindamismenetlust MKS § 94 lg 1 mõttes. Hindamise aluseks ei saa olla vaid kaebaja väide, et kui peatöövõtja poolt kaebajale makstud tasust arvata maha vaid kaebaja enda tööga seotud kulud, jättes LYNOIL OÜ-le ja Roopest Ehitus OÜ-le tasutud summad arvestamata, oleks kaebaja poolt peatöövõtjale osutatud teenuselt kujunev kasumimarginaal liiga suur. Nagu eelpool märgitud, pole hindamise teel võimalik välja selgitada, kas ja millises mahus kaebajale teenust osutati. Võib eeldada, et objektidel töötasid registreerimata töötajad (väidetavalt Valgevenest), kuid nende isikud pole tuvastatavad, nimetatud on vaid nende eesnimesid. Kuna LYNOIL OÜ ja Roopest Ehitus OÜ esindajaid pole objektidel keegi näinud, töötasid eelnimetatud isikud usutavasti kaebaja juhendamisel ning väidetavatele teenusepakkujatele makstud sularaha võidi osaliselt või tervikuna kasutada registreerimata tööjõule maksmiseks. See ei muuda aga midagi maksustamise aspektist, sest siis oleks kaebaja pidanud maksma tööjõumakse, sh kinni pidama tulumaksu. Igal juhul on eeltoodu spekulatsioon ning selle najal ei ole võimalik hindamist korraldada.
12.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.