Jaanika Kressa-Uudre, Ruth Kressa, Sven Mühlbergi, Terje Põvvati, Kärt Petseri ja Päästame Eesti Metsad MTÜ kaebus Viljandi Linnavalitsuse 17.05.2021 väljastatud ehitusloa nr 2112271/16321 ning ehitusloa nr 2112271/16327 tühistamise, alternatiivselt ehituslubade osaliselt (kõrghaljastuse likvideerimise osas) tühistamise ning Viljandi Linnavalitsuse 01.07.2021 väljastatud raieloa nr 5-2/21/54 tühistamise nõuetes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja I – Jaanika Kressa-Uudre Kaebaja II – Ruth Kressa Kaebaja III – Sven Mühlberg Kaebaja IV – Terje Põvvat Kaebaja V – Kärt Petser Kaebaja VI – Päästame Eesti Metsad MTÜ Kaebajate III-VI esindajad – vandeadvokaat Piret Kergandberg ja vandeadvokaadi abi Siim Vahtrus Vastustaja – Viljandi linn
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Muud selgitused
1.Lõpetada haldusasja nr 3-21-1875 menetlus.
2.Tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv, s.o kokku 90 eurot (15 eurot kaebaja kohta). Kohtule tuleb teatada isiku nimi ja arvelduskonto number, kuhu kohus riigilõivu tagastab.
3.Jätta esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv kaebajate enda kanda.
4.Jätta kaebajate ülejäänud menetluskulud nende enda kanda. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Määrus toimetatakse kätte Jaanika Kressa-Uudrele ja Ruth Kressale ning kaebajate III-VI esindajatele.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Viljandi Linnavalitsus väljastas seoses Viljandi linnas Uue tänava rekonstrueerimisega 17.05.2021 ehitusloa nr 2112271/16321 ning ehitusloa nr 2112271/16327.
2.Tänava rekonstrueerimiseks korraldatud riigihanke võitja Tref Nord AS taotles rekonstrueerimisprojektile vastavateks raieteks luba. Viljandi Linnavalitsuse väljastas 01.07.2021 raieloa nr 5-2/21/54 kokku 49 puu raiumiseks Viljandi linnas Uuel tänaval.
3.Tartu Halduskohtule saabus 13.08.2021 Jaanika Kressa-Uudre, Ruth Kressa, Sven Mühlbergi, Terje Põvvati, Kärt Petseri ja Päästame Eesti Metsad MTÜ ühine kaebus. Kaebajad taotlesid: 1) tühistada Viljandi Linnavalitsuse 17.05.2021 väljastatud ehitusluba nr 2112271/16321 ning ehitusluba nr 2112271/16327 täies ulatuses; 2) alternatiivina punktile 1 tühistada ehitusluba nr 2112271/16321 ning ehitusluba nr 2112271/16327 osas, milles need näevad ette kõrghaljastuse likvideerimise Viljandi linnas asuva Uue tänava äärest; 3) tühistada Viljandi linnavalitsuse 01.07.2021 väljastatud raieluba nr 5-2/21/54, millega lubati raietöid Uue tänava ääres; 4) esialgse õiguskaitse korras peatada 30 päevaks raieloa nr 5-2/21/54 kehtivus; alternatiivselt peatada raieloa nr 5-2/21/54 täitmine või kohaldada muud esialgse õiguskaitse abinõud, mis on sobiv kaebajate õiguste ja huvide kaitseks. Kaebuse kohaselt esines vahetu oht, et vastustaja realiseerib lähipäevadel või tundidel õigusvastased haldusaktid ja tekitab sellega pöördumatut kahju, raiudes puud, mille säilitamise eesmärgil käesolev kaebus on esitatud.
4.Kohus otsustas 13.08.2021. a määrusega rahuldada kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ja kohalda esialgset õiguskaitset ajutiselt. Kohus peatas ilma põhjendusi esitamata HKMS § 252 lg 4 alusel 01.07.2021 raieloa nr 5-2/21-54 kehtivuse ja keelas loas taotletud raied kuni 12.09.2021.
5.Kohus jättis 17.08.2021. a määrusega kaebuse käiguta ja kohustas füüsilistest isikutest kaebajaid täpsustama kaebuse aluseks olevaid asjaolusid ja kaebuse nõuet, samuti täiendavalt põhistama esialgse õiguskaitse vajadust.
6.Viljandi linn esitas Tartu Ringkonnakohtule 18.08.2021 määruskaebuse, taotledes esialgse õiguskaitse viivitamatut tühistamist.
7.Kaebajad täiendasid 23.08.2021 vastusega esitatud kaebust ja esialgse õiguskaitse taotlust.
8.Kaebajad esitasid 24.08.2021 täiendava tõendina arboristide ekspertarvamuse, millega soovisid tõendada, et puude likvideerimiseks puudub vajadus puude seisundist tulenevalt ja seetõttu on linna tegevus vastuolus kehtiva üldplaneeringuga.
9.Viljandi linn esitas 25.08.2021 omapoolse täiendava seisukoha esialgse õiguskaitse rakendamise kohta ja taotles esialgse õiguskaitse tühistamist.
10.Kohus võttis 26.08.2021. a määrusega Jaanika Kressa-Uudre, Ruth Kressa, Sven Mühlbergi, Terje Põvvati, Kärt Petseri ja Päästame Eesti Metsad MTÜ kaebused menetlusse. Kohus tühistas varasema 13.08.2021. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse. Kohus lahendas kaebajate esialgse õiguskaitse sisuliselt ning otsustas jätta kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
11.Kaebajad esitasid Tartu Ringkonnakohtule 26.08.2021 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 26.08.2021. a määruse resolutsiooni punktide 3 ja 4 peale, st esialgse õiguskaitse tühistamise ja kaebajate taotluse rahuldamata jätmise osas.
12.Tartu Ringkonnakohus võttis 27.08.2021. a määrusega kaebajate määruskaebuse menetlusse ja andis vastustajale tähtaja määruskaebusele vastamiseks. Ringkonnakohus otsustas 07.09.2021. a määrusega jätta rahuldamata kaebajate määruskaebus Tartu Halduskohtu 26.08.2021. a määruse peale.
13.Viljandi linn esitas 30.09.2021 vastuse kaebusele, milles taotles kaebuse täies ulatuse rahuldamata jätmist ja kõigi kulude kaebajate kanda jätmist.
14.Kohus andis 04.10.2021. a määrusega kaebajatele tähtaja kaebuse edasise menetluse osas seisukoha kujundamiseks ja kaebuse nõude täpsustamiseks.
15.Kaebajate III-VI nimel esitasid volitatud esindajad kohtule 15.10.2021 taotluse menetluse lõpetamiseks seoses vaidlustatud haldusaktide realiseerimisega ning menetluskulude väljamõistmiseks Viljandi linnalt summas 3195 eurot. Taotluse kohaselt on kohus 04.10.2021. a määruses õigesti märkinud, et kaebajate peamiseks eesmärgiks oli vältida Viljandi linnas Uuel tänava ääres paiknenud puude raiet. Seda eesmärki ei ole enam võimalik saavutada. Tulenevalt faktilise olukorra ümberkujundamisest vastustaja poolt, on muutunud võimatuks kaebuses esitatud nõue tühistada raieluba nr 5-2/21/54. Luba on selles sisalduva õiguse realiseerimise tõttu kaotanud kehtivuse (HMS § 61 lg 2 alusel, vt vrdl Riigikohtu otsust asjas 3- 3-1-63-10, p 18). Samal põhjusel on muutunud võimatuks vaidlustatud ehituslubade tühistamine osas, milles need nägid ette puude likvideerimise. Kaebajate õiguste tõhus kaitse (läbi tühistamiskaebuse võimaliku rahuldamise) on muutunud juba enne asja sisulist arutelu võimatuks. Selline olukord ei tekkinud kaebajate tegevuse või tegevusetuse tõttu. Kaebajad III-VI on seisukohal, et kaebuses esitatud nõuete osas on alus lõpetada kohtumenetlus, kohaldades analoogia korras HKMS § 152 lg 1 p 4. Kaebajad III-VI taotlevad menetluskulude välja mõistmist vastustajalt, kohaldades HKMS § 108 lg 6 analoogia korras. Kaebajad leiavad, et vastustaja kujundas teadlikult olukorra, kus kaebaja ei saa enam oma õiguseid halduskohtumenetluses kaitsta. Vastustaja saavutas oma sisulise eesmärgi (välistada ehituslubade ja raieloa kohtulik kontroll), esitades nii haldus- kui ringkonnakohtule eksitavat ja sisuliselt ebaõiget informatsiooni. Õiglane ja õige oleks, kui menetluskulud jääks HKMS § 108 lg 6 analoogia alusel vastustaja kanda. Kaebajate menetluskulude suuruseks on 3195 eurot (koos käibemaksuga).
16.Kaebajad I ja II esitas kohtule 18.10.2021 omapoolse seisukoha, milles ei nõustu menetluse lõpetamisega. Kaebajad ei näe põhjust, miks lõpetada kohtumenetlus andmata linnavalitsuse tegevusele hinnangut. Viljandi linnas on ohus juba järgmised alleed ja puud ning nende hävimist on võimalik ära hoida. Kaebajate kinnistu vaade on muutunud. Suured vahtrad olid kaebajate akna all üle sõidutee. Puude mahavõtmine ei too põhjapoolsetesse tubadesse rohkem päikest. Viljandi linnavalitsus on viimastel aastatel hävitanud liiga palju puid. Kaebajad I ja II paluvad kohtul teema uuesti üle vaadata. Uue tänava allee koosnes täies elujõus puudest. Lageraie kesklinnas miljööväärtuslikul alal on jõudemonstratsioon, mis paneb küsima, mis võib linnas juhtuda järgmiseks. Kaebajad soovivad, et Viljandis ei langeks poolsalaja järgmised alleed, kaoks pargid ja haljasalad, vaid suuri muudatusi linnalooduses arutatakse eelnevalt põhjalikult läbi piirkonna elanikega.
17.Vastustaja esitas kohtule 29.10.2021 seisukohad kaebajate I ja II ning kaebajate III-VI taotluste osas. Vastustaja ei nõustu kaebajate I ja II taotlusega ning palub jätta kaebajate menetluskulud nende enda kanda. Vastustaja hinnangul on kaebajate taotlus konkreetse seisukoha kujundamiseks liiga laialivalguv, kuid arvestades kaebajate põhieesmärgi saavutamise võimatust (puude säilitamist) käesoleva menetluse raamas, on otstarbekas menetlust mitte jätkata. Vastustaja ei nõustu kaebajate III-VI menetluskulu vastustajalt välja mõistmisega ja on seisukohal, et kaebajate menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Vastustaja hinnangul ei vasta tõele
kaebajate väide, et nende õiguste kaitse on muutunud juba enne asja sisulist arutelu võimatuks. Vaidlustatud haldusaktidest on ammendunud vaid raieluba. Kaebajad ei ole nimetanud, et nende õigusi rikub ainult puude raie ja sellega seotud raieluba. Kaebajad on kaebustes nimetanud, et nende õigusi rikuvad väljastatud ehitusload, sest need on vastusolus üldplaneeringuga, kavandatav tee ei vasta detailplaneeringule ja projekteerimistingimustele, vastustaja haldusaktid on kaalutlusvigadega, nende andmisel on rikutud ärakuulamise ja kaasamise nõudeid. Tegemist ei ole olukorraga, kus menetlus lõpetatakse seetõttu, et kaebaja õigusi rikkuv haldusakt on realiseeritud ja seega ei tule ka HKMS § 108 lg 6 tõlgendada selliselt, et selle sätte alusel peaks vastustaja kandma kaebaja menetluskulud. Kaebajatel on õigus jätkata kohtumenetlust haldusaktide õigusvastasuse tuvastamiseks, kuid kaebajad ise leiavad, et see ei ole vajalik ja soovivad kohtumenetluse lõpetada. Vastustaja on kohtumenetluse lõpetamisega nõus. HKMS § 108 lõike 7 kohaselt kannab kaebaja, kes loobub kaebusest, menetluskulud. Sisuliselt loobub kaebaja kogu ulatuses sh ka ehituslubade osas kaebusest. Viljandi Linnavalitsus leiab, et vastutaja ei pea kandma kulusid, kuna ehitusluba on alles realiseerimisel. Viljandi Linnavalitsuse arvates on igal juhul kasvõi mingis osas kulude linnalt väljamõistmine ebaõiglane, kuna nimetatud kaebuse tõttu on tänaseks olukord selline, et Uue tänava rekonstrueerimine täies ulatuses sel sügisel ei lõppe. Kohtu seisukoht
18.Kohtule esitatud kaebusest nähtub, et kaebajate eesmärgiks oli vältida Viljandi linnas Uue tänava ääres asunud 49 puu raie, teisisõnu säilitada olemasolevad puud.
19.Kaebajad III-VI kinnitasid 15.10.2021 avalduses kohtule, et kohus on õigesti mõistnud kaebajate eesmärki.
20.Kaebajad I ja II muutsid 18.10.2021 seisukohas oma kaebuse eesmärki. Kaebaja I ja II taotlevad menetluse jätkamist vajadusega kaitsta teisi Viljandi linnas asuvaid puid ja parke.
Kohus võtab esmalt seisukoha kaebajate III-VI kaebuse osas. I
22.Kohus leiab, et käesolevas asjas on vaidlus muutunud ainetuks, kuna kaebajate peamist eesmärki säilitada Viljandi linnas Uuel tänaval kasvanud 49 puud ei ole võimalik saavutada muutunud faktiliste asjaolude tõttu. Vaidluse all olnud puud on praeguseks raiutud.
23.Kohus selgitab, et kuigi menetlusse võeti kaebajate ühine kaebus (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 19) taotletud ulatuses, st Viljandi linnavalitsuse 17.05.2021 väljastatud ehitusloa nr 2112271/16321 ning ehitusloa nr 2112271/16327 tühistamise, alternatiivselt ehituslubade osaliselt (kõrghaljastuse likvideerimise osas) tühistamise ning Viljandi linnavalitsuse 01.07.2021 väljastatud raieloa nr 5-2/21/54 tühistamise nõuetes, siis pidi kohus asja lahendama üksnes kaebajate nõutud ulatuses HKMS § 2 lg 3 ja § 41 lg 1 teise lause kohaselt. See tähendab, et vaidluse all olid ka ehitusload ainult osas, mis puudutasid Uue tänava vanade puude likvideerimist. Kaebajad ei vaidlustanud ehituslubasid tervikuna, vaid pidasid neid õigusvastaseks osas, mis nägid ette olemasoleva kõrghaljastuse asendamist uute puude ja põõsastega. Seega oli kohtumenetluses vaidluse esemeks ehitusload ja raieluba üksnes osas, mis puudutas 49 Uue tänava ääres asunud puu raiet.
24.HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.
25.Vaidlusalused Uue tänava puud langetati hiljemalt 02.09.2021, kui vastustaja esitas seisukoha määruskaebusele, milles teatas, et raieloa järgne raie on teostatud ja raieloaga antud õigused on tervikuna realiseeritud. Vaidlustatud raieloa kehtivus sellega lõppes haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 2 kohaselt. Kohtu hinnangul puudub kehtivuse kaotanud raieloal mõju ja praktiline tähendus kaebajate õigustele (vrdl RKHKo 13.11.2014 asjas nr 3-3-1-44-14, p 10).
26.Samuti ei saa enam kaebajate õigusi rikkuda vaidlustatud ehitusload endise kõrghaljastuse likvideerimise osas, sest ehitusload on vastavas osas ellu viidud.
27.Kui haldusakt on täielikult ammendunud, on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu. Sellisel juhul tuleb lähtuda analoogiast HKMS § 152 lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2. Nendes sätetes käsitletud olukord on haldusakti kehtivusaja lõppemisele märksa lähedasem kui puudulikult põhjendatud haldusakti jõusse jätmine HMS § 58 alusel. Haldusakti ammendumisel saab kohus tühistamiskaebuselt haldusakti õigusvastasuse tuvastamisele üle minna vaid kaebaja taotlusel ja tema põhjendatud huvi korral (nt seoses võimaliku kahju hüvitamise nõudega). Kui kaebaja ei taotle sellises olukorras õigusvastasuse tuvastamist või ei ole tal selleks põhjendatud huvi, tuleb menetlus lõpetada. (RKHKo 13.11.2014 asjas nr 3-3-1-44-14, p 12)
28.Kaebajad III-VI nõustusid 15.10.2021 menetlusdokumendis menetluse lõpetamisega. Kohus lõpetab kaebajate III-VI osas haldusasja menetluse analoogia korras HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Menetluse lõpetamisel on HKMS § 43 lg 1 p-s 2 sätestatud tagajärjed. Kaebajate III-VI menetluskulud
29.HKMS § 104 lg 5 p 4 järgi tagastatakse riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 2 või 4 alusel.
30.Kohus tagastab kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu kaebajate III-VI osas, seega kokku 60 eurot (4*15 eurot).
31.Kohtule tuleb teatada isiku nimi ja arvelduskonto number, kuhu kohus riigilõivu tagastab (HKMS § 104 lg 8).
32.Kuna kohus jättis kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, siis jääb esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 4*15 eurot HKMS § 108 lg 1 kohaselt kaebajate III-VI enda kanda (vt Tartu Ringkonnakohtu 31.08.2021. a määrus asjas nr 3-21-1338, p 20).
33.Kaebajad III-VI taotlevad menetluskulude välja mõistmist vastustajalt, kohaldades analoogia korras HKMS § 108 lg 6. HKMS § 108 lg 6 järgi kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.
34.Kohus ei nõustu kaebajate III-VI seisukohaga, et vastustaja kujundas teadlikult olukorra, kus kaebajad ei saa enam oma õiguseid halduskohtumenetluses kaitsta. Vaatamata sellele, et kaebuse menetlus on praeguseks raugenud, said mõlemad pooled esitada kohtule oma põhjalikke seisukohta ja tõendeid eelmenetluses, kohus lahendas kaebajate esialgse õiguskaitse taotlused sisuliselt ning esialgse õiguskaitse küsimuse peale esitatud määruskaebused vaatas läbi kõrgema astme kohus. Kaebajaid said realiseerida oma põhiõigust pöörduda õiguste kaitseks kohtu poole. Ülekaaluka avaliku huvi tõttu tuli vaidlus puude likvideerimise osas lahendada kiiresti, mistõttu on arusaadav, et vaidluse lahendus saabus esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamise etapis asja eripära arvestades.
35.Kohus sedastas 26.08.2021. a määruse punktis 42, et kaebuse perspektiiv on vähene, kaebajatele ei saabu negatiivseid tagajärgi, mis õigustaksid esialgse õiguskaitse kohaldamist ning esines ülekaalukas avalik huvi esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmiseks. Tartu Halduskohtu 26.08.2021. a määrus 13.08.2021 ajutiselt kohaldatud esialgse õiguskaitse tühistamise osas jõustus määruse teatavakstegemisel menetlusosalistele. Vastustaja edasised sammud pärast 26.08.2021. a kohtumääruse teatavakstegemist olid kooskõlas kohtumäärusega. Väheoluline ei ole ka asjaolu, et ringkonnakohtule oli Viljandi linna 18.08.2021. a määruskaebusest teada, et kaebajad on oma õiguste kaitseks kohtu poole pöördunud. Kui ringkonnakohus oleks pidanud halduskohtu 26.08.2021. a määrust kaebajate õigusi selgelt rikkuvaks, siis oleks ringkonnakohus saanud viivitamatult esialgse õiguskaitse küsimuse lahendada, kuna kaebajad esitasid samal päeval, st 26.08.2021 oma määruskaebuse ringkonnakohtule. Tartu Ringkonnakohus aga nõustus halduskohtu seisukohtadega ja märkis 07.09.2021. a määruse punktis 12, et olenemata kujunenud olukorrast (raieluba täielikult realiseeritud) ei annaks määruskaebuse rahuldamiseks alust ei selles esitatud väited kaebajate esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu kohta ega ka õiguskaitse kohaldamise proportsionaalsuse kohta. Ringkonnakohus jagas halduskohtu seisukohta ja leidis, et et asjas esitatud väidete ja tõendite põhjal ei saanud kaebuse eduväljavaateid pidada kuigi suurteks ning esialgse õiguskaitse kohaldamise jätkamise vastu kõneles kaalukas avalik huvi. Toimiku materjalide pinnalt pole alust asuda seisukohale, et halduskohus tugines 26.08.2021. a määrust tehes ebaõigele ettekujutusele faktilistest asjaoludest, mis oli tingitud Viljandi linna poolt halduskohtule esitatud paljasõnalistest ja eksitavatest väidetest ja et esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks olnud proportsionaalne (Tartu Ringkonnakohtu 07.09.2021. a määruse p 13).
Seega on kaebajate esialgse õiguskaitse taotlust pidanud põhjendamatuks kaks kohtuastet.
37.Vaidlustatud haldusaktide ammendumine ei olnud tingitud kaebuse esitamist. Kohus jätab kaebajate III-VI ülejäänud menetluskulud nende enda kanda, kuna kaebusega vaidlustatud puude raie ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.
38.Vastustaja ei ole taotlenud kaebajatelt menetluskulude välja mõistmist, kuna vastustajal ei ole neid tekkinud.
II
39.HKMS § 152 lg 2 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kaebajad I ja II taotlevad menetluse jätkamist.
40.Kohtu hinnangul puudub alus jätkutuvastuskaebusele üleminekuks, sest see ei ole kaebajate I ja II õiguste kaitseks vajalik. Kaebajad soovivad menetluse jätkumist mitte oma õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1), vaid kaebavad teiste Viljandi linnas tulevikus väidetavalt likvideeritavate puude raie peale. Sellise populaarkaebuse esitamine ei ole praeguses asjas, kus vaidluse esemeks on konkreetsed haldusaktid ja kaebus esialgselt esitati kohtule selgelt kaebajate I ja II omandiõiguse ja heaolu riive alusel, lubatav. Kohus leiab, et kaebajate õiguste kaitseks ei ole tuvastamiskaebuse esitamine vajalik ka võimaliku kahju hüvitamise esitamise eesmärgil, sest kaebajate I ning II hüvitamiskaebusel puudub perspektiiv. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise käigus selgus, et kaebajatele I ja II 49 Uue tänava puu raie tõttu ei saabu kahjulikke mõjusid. Kaebajatele ei pruugi uus rajatav haljastus meeldida, kuid see ei tähenda, et vastustaja on kaebajate õigusi rikkunud. Kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda, et aknast avanev vaade ei muutuks aja jooksul. Kui vanad puud asendatakse sadade uute puude ja põõsastega, siis ei saa
väita, et kaebajate elukeskkond oleks saanud vastustaja tegevuse tõttu halveneda. Juhul, kui kaebajate kinnistute kõrval ja läheduses ei oleks enam üldse puid ega parke, võiks möönda, et kaebajate elukeskkond võib olla muutnud halvemaks ja kaebajate kinnistu väärtus võib olla sellest tulenevalt vähenenud. Käesoleval juhul sellist olukorda ei esine ja kaebajate elukeskkond vastab nende heaoluvajadustele.
41.Lähtudes lisaks eelnevalt kohtumääruses välja toodud põhjendustest, esineb ka kaebajate I ning II osas alus menetluse lõpetamiseks, kohaldades analoogia korras HKMS § 152 lg 1 p 4.
42.Kohus lõpetab menetluse haldusasjas kaebajate I ja II osas. Kohus selgitab, et menetluse lõpetamise korral ei ole kaebuse esitamine lubatud, kui halduskohtule on juba sama isik esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel (HKMS § 43 lg 1 p 2 ). Kaebajate I ja II menetluskulud
43.Kohus tagastab kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu kaebajate I-II osas, seega kokku 30 eurot (2*15 eurot). Kohtule tuleb teatada isiku nimi ja arvelduskonto number, kuhu kohus riigilõivu tagastab (HKMS § 104 lg 8). Kuna kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus jäi rahuldamata, siis jääb esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 2*15 eurot HKMS § 108 lg 1 kohaselt kaebajate I-II enda kanda.
44.Vastustaja ei ole taotlenud kaebajatelt menetluskulude välja mõistmist, kuna vastustajal ei ole neid tekkinud.
45.Kaebajate I ja II ülejäänud menetluskulud jäävad nende enda kanda, kuna kaebusega vaidlustatud puude raie ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.