Vaidlustatud kohtulahendid Menetluse alus ringkonnakohtus
Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Maili Lokk 07.09.2021, Tartu 3-21-1875 A, B, Ci, Di, Ei ja Päästame Eesti Metsad MTÜ kaebus Viljandi Linnavalitsuse 17.05.2021. a ehitusloa nr 2112271/16321 ning ehitusloa nr 2112271/16327 tühistamise, alternatiivselt ehituslubade osaliselt tühistamise ning Viljandi Linnavalitsuse 01.07.2021. a raieloa nr 5-2/21/54 tühistamise nõuetes Tartu Halduskohtu 13.08.2021. a määrus ja 26.08.2021. a määruse resolutsiooni punktid 3 ja 4 Viljandi linna määruskaebus Tartu Halduskohtu 13.08.2021. a määruse tühistamiseks ning A, B, Ci, Di, Ei ja Päästame Eesti Metsad MTÜ määruskaebus Tartu Halduskohtu 26.08.2021. a määruse resolutsiooni punktide 3 ja 4 peale ning esialgse õiguskaitse taotlus Kirjalik menetlus Kaebaja I – A Kaebaja II – B Kaebaja III – C Kaebaja IV – D Kaebaja V – E Kaebaja VI - Päästame Eesti Metsad MTÜ Esindajad advokaadid Piret Kergandberg ja Siim Vahtrus Vastustaja – Viljandi linn
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde kaebajate määruskaebuse lisana esitatud fotod 26.08.2021 raiutud puudest, vastustaja määruskaebuse lisana esitatud Tref Nord AS-i 16.08.2021. a seisukoht ning vastustaja 02.09.2021. a vastuse lisadena esitatud maastikuarhitektuuri ja haljastuse joonised, 04.11.2020. a avaliku arutelu memo, Tref Nord AS-i 02.09.2021. a kiri, väljavõte sotsiaalmeediast ja fail telefonikõnega.
2.Tagastada kaebajate esindajatele 30.08.2021 esitatud tõendid ja vastustajale määruskaebuse lisadena esitatud linnavalitsuse istungiprotokollid ja projektide läbivaatamise komisjoni protokoll.
3.Jätta läbi vaatamata kaebajate taotlus muuta HKMS § 252 lg 3 alusel Tartu Halduskohtu 26.08.2021. a määruse resolutsiooni punkti 3 osas halduskohtu määruse jõustumist selliselt, et see jõustuks kaebajate määruskaebuse kohta tehtava määruse jõustumisel ja taotlus kohaldada HKMS § 252 lg 1 ja 4 alusel uuesti esialgset õiguskaitset.
4.Jätta kaebajate määruskaebus Tartu Halduskohtu 26.08.2021. a määruse resolutsiooni punktide 3 ja 4 peale rahuldamata.
5.Tagastada Viljandi linna määruskaebus Tartu Halduskohtu 13.08.2021. a määruse peale.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punktide 3 ja 5 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole käesolev määrus edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7 ls 2).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viljandi Linnavalitsus väljastas 17.05.2021 ehitusloa nr 2112271/16321 Viljandi linnas Uue tänava rekonstrueerimiseks lõigul Tallinna tn-Allika tn ja ehitusloa nr 2112271/16327 Viljandi linnas Uue tänava jalgteede rekonstrueerimiseks. Linnavalitsus andis 01.07.2021 raieloa nr 5-2/21/54 Tref Nord AS-le, millega lubas raiuda Uue tänava ääres kokku 49 puud vastavalt rekonstrueerimisprojektile. Raieloa kehtivuseks määrati 30.06.2022.
2.A, B, C, D, E ja Päästame Eesti Metsad MTÜ esitasid 13.08.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, paludes tühistada Viljandi Linnavalitsuse poolt antud ehitusload nr 2112271/16321 ning nr 2112271/16327 täies ulatuses; alternatiivina eelnevale tühistada nimetatud ehitusload osas, milles need näevad ette kõrghaljastuse likvideerimise Viljandis Uue tänava äärest; tühistada 01.07.2021. a raieluba nr 5-2/21/54 ja peatada esialgse õiguskaitse korras 30-ks päevaks kõnealuse raieloa kehtivus; alternatiivselt peatada raieloa nr 5-2/21/54 täitmine või kohaldada muud esialgse õiguskaitse abinõud, mis on sobiv kaebajate õiguste ja huvide kaitseks. B on kinnistu Uus tn xxx ja Uus tn yyy omanik. A on B tütar, kes elab samuti Uus tn xxx kinnistul. C on kinnistu Uus tn xxx omanik. D elab Posti xxx kinnistul ja E Lossi xxx kinnistul, mis asuvad vaidlusaluse puiestee läheduses. Üksikisikutest kaebajad leidsid, et vaidlusalused haldusaktid riivavad nende subjektiivseid õigusi – omandiõigust (PS § 32) ja/või õigust heaolu ja tervise vajadustele vastavale keskkonnale (KeÜS § 23 lg 1). Kaebaja VI on keskkonnaorganisatsioon, mille põhikirjaline eesmärk on edendada loodushoidu, keskkonnaja pärandkultuuri kaitset Eesti Vabariigis. Kaebuses leitakse, et Uue tänava rekonstrueerimiseks ning puude raieks antud ehitusload ja raieluba on selgelt seotud MTÜ Päästame Eesti Metsad põhikirjalise eesmärgi ja senise tegevusvaldkonnaga, mistõttu on MTÜ-l kaebeõigus haldusaktide vaidlustamiseks (KeÜS § 30 lg 2).
3.Halduskohus otsustas pealdisena vormistatud 13.08.2021. a määrusega HKMS § 252 lg 4, § 252 lg 7 ja § 204 lg 1 alusel rahuldada kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt – kohus
peatas 01.07.2021. a raieloa nr 5-2/21-54 kehtivuse ja keelas loas taotletud raied 12. septembrini 2021.
4.24.08.2021. a määrusega kohustas halduskohus Viljandi linna esitama kohtule seisukoht kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse ja kaebuse täiendustes esitatud täiendava esialgse õiguskaitse taotluse põhistuse kohta. Vastustaja esitas 25.08.2021 seisukoha ja taotluse esialgse õiguskaitse tühistamiseks.
5.Tartu Halduskohus tühistas 26.08.2021. a määrusega oma varasema, 13.08.2021. a määrusega, kohaldatud esialgse õiguskaitse (resolutsiooni p 3) ja jättis kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 4). Halduskohus põhjendas määrust järgmiselt:
5.1.Kohtule esitatud kaebusest nähtub, et kaebajate peamiseks eesmärgiks on vältida Viljandi linnas Uuel tänaval olemasolevate puude raiet. Kavandatud puude raie rikub kaebaja I väidete kohaselt tema omandiõigust läbi talle kuuluva kinnisasja (Uus xxx) väärtuse vähenemise. Puude likvideerimine riivab tänava ääres elavate ning seda igapäevaselt kasutatavate isikute (sh kaebajate IV-V) õigust heaolu- ja tervise vajadustele vastavale keskkonnale. Kaebuse ja selle täienduse kohaselt mõjutab puiestee likvideerimine nii kinnistule kui kinnistult avanevat vaadet ja seda ümbritsevat miljööd ning seeläbi ka kinnistu kasutamist ja väärtust. Kaebaja I on kõrgest east tingitult mõnevõrra piiratud liikuvusega, mistõttu on puiestee ning sellega külgnev nn Lastepark talle väga olulisteks rohealadeks, mida ta saab iseseisvalt jala külastada. Kaebaja III jaoks on alleel emotsionaalne väärtus. Kaebaja IV külastab puiesteed ja sellega külgnevat Lasteparki sisuliselt igapäevaselt, puud pakuvad kaebajale pargis istudes varju. Kaebaja V kõnnib väga sageli teelõigul Lossi tänavalt Uue tänavani ning selle ääres, kuna see ühendab kaebaja isiklikku eluaset tema vanavanemate eluasemega.
5.2.Kohtupraktikas on leitud, et igasugune riive, mis annab aluse halduskohtusse kaebuse esitamiseks, ei õigusta veel esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi kahjustaval viisil (RKHK 16.12.2016. a määrus asjas nr 3-3-1-87-16, p 14). Samuti tuleb isikutel leppida võimalusega, et teda ümbritsev elukeskkond võib muutuda (RKHK 19.04.2007. a otsus asjas nr 3-3-1-12-07, p 13). Nimetatud seisukohtadest lähtub kohus ka praeguses asjas ja leiab, et vastustaja ei ole andnud haldusakte, mis kahjustaksid või häiriksid kaebajate elukeskkonda.
5.3.Viljandi linn palus kohtul tühistada esialgne õiguskaitse, kuna kaebajad esitasid kaebuses korduvalt valeandmeid, millega on kohut eksitatud; samuti ei tegutse vastustaja arvates kaebuse esitajad avalikes huvides ning riive nende eraomandile on oluliselt väiksem võrreldes Viljandi linna elanike ning linna külastavaid inimesi tabava riivega, kui üks olulisim tänav linnas korda ei saa või venib selle valmimine oluliselt pikemaks planeeritust. Esialgse õiguskaitse rakendamine ei ole põhjendatud, see takistab Uue tn ehitusprojekti elluviimist oluliselt, samuti tekitab linna maksumaksjatele ülemäärast kulu ja pikemaks ajaks kehvasid teeolusid.
5.4.HKMS § 253 lg 1 järgi võib kohus menetlusosalise taotluse alusel või omal algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta. Esialgse õiguskaitse tühistamise või muutmise otsustamisel tuleb hinnata, kas kohtumenetluse kestel on muutunud esialgse õiguskaitse rakendamise või rakendamata jätmise aluseks olnud asjaolud, kahjulike tagajärgede saabumise ohu tõenäosus, kaebaja ja kolmanda isiku õiguste riive intensiivsus, avalik huvi või kaebuse perspektiivikus (RKHK 10.06.2009. a määrus asjas nr 3-3-1-44-09, p 10). Kohus leiab, et 13.08.2021 kohaldatud esialgne õiguskaitse tuleb tühistada, sest kaebajatel puudub esialgse õiguskaitse vajadus ning avalik huvi kaalub üles kaebajate väidetud kaitstavad õigused.
5.5.Vastustaja selgitas 25.08.2021 esitatud seisukohas, et kogu projekti osas on tegemist Viljandi Linnavolikogu poolt 26.11.2020. a määrusega nr 89 vastu võetud „Viljandi linna arengustrateegia 2030+ ja Viljandi linna arengukava aastateks 2020–2025“ kajastatud projektiga tegevuskava meetmes 12.1. Tegemist on tervikuna avaliku huvi objektiga, mida toetavad avalikkusega koos läbi arutatud ning volikogu kui linnaelanike esindajate poolt heaks kiidetud arengukava, eelarvestrateegia ning 2021. a linnaeelarve. Uue tn rekonstrueerimises osaleb lisaks linnale ka AS Viljandi Veevärk ligi poole miljoni euro suuruse summaga. Vee-ettevõtte investeering on mõttekas teha ainult koos tänava rekonstrueerimisega, et vältida topelt töid. AS Viljandi Veevärk korrastab kanalisatsiooniveetrassid, sajuveetrassid, tänavavalgustuse ning tänava ääres on mitmed erakinnistud, kuhu tehakse veeühendus, mida neil seni olnud ei ole. Seega parandatakse oluliselt ka tänava ääres elavate linnaelanike elukvaliteeti muus valdkonnas. Samuti korrastab ja rajab trasse tee rekonstrueerimise käigus Viljandi soojaettevõte AS Esro. Viljandi linn on samuti seisukohal, et esialgse õiguskaitse andmine puude maha võtmise keelustamiseks kahjustab linnaelanike huve, samuti lähemalt Uue tänava ääres ja ümbruses elavate linnaelanike huve. Kuna Uue tänava näol on tegemist ainsa Tartu poolt linna sissetuleva magistraaliga, siis kahjustab kogu tee-ehituse venimine ja edasilükkumine ka teiste Eesti elanike huve. Puude raiumise peatamine peatab kogu Uue tn rekonstrueerimise. Töövõtja TrefNord AS saatis linnale kirja, millest selgitab, et seoses puude langetamise protsessi ettenägematu peatumisega ei ole töövõtjal võimalik lepingudokumentides ettenähtud esialgseid tähtaegasid täita. Tänase lepingu kohaselt on Uue tn rekonstrueerimistööde lõpetamise tähtpäevaks 29.11.2021. Iga päev viivitust vähendab tööde õigeaegse lõpetamise tõenäosust. Kuna linna partneriks tänava rekonstrueerimisel on ka AS Viljandi Veevärk ja AS Esro, on tekkiv kahju veelgi suurem, sest ka neil on selle aasta eelarves raha planeeritud ja tööd tellitud ning nendel tekkiv võimalik kahju ei ole veel vastustajale teada. Vastustaja seisukoha järgi ei saa tegelikult rääkida puiestee likvideerimisest, vaid osade puude asendamisest ning seda olemasolevaga võrreldavas mahus. Maha võetava 49 puu asemel istutab linn tänavale uued puud, kokku 105 ida-mariõunapuud ning 580 põõsast. Vastustaja märgib veel, et kaebajad on vaidlustanud raieloa kogu ulatuses, kuid kaebusest nähtuvalt häirib neid sisuliselt üksnes Lastepargi ääres olevate puude raie, so 22 puu raie. Asendatavad puud asuvad tee ääres ning Lastepargist ei võeta maha ühtegi puud. Ka pole asendatavate puude juures ühtegi pinki, vaid need kõik on Lastepargis ning selle territooriumil ei muutu senise haljastusega midagi. Kaebajatel säilib võimalus Lasteparki külastada, seal pinkidel istuda ja aega veeta. Vastustaja leiab, et vaidlusalused haldusaktid ei riiva kaebajate omandiõigust sellisel määral, et oleks õigustatud Uue tn rekonstrueerimisest loobumine ja kahju tekitamine nii materiaalses kui ka liikluse mõttes teistele linnaelanikele. Viide KeÜS-le ei ole asjakohane, kuna pargipuud säilivad täies mahus ja maha võetavad puud asendatakse samuti kõrghaljastusega, mis pakub kaebajatele samuti tervistavat õhku ja jätkuvat heaolu koos vihmaja päikesevarjuga. Kaebajate viide mürale ja saastele on vale, sest müra ja saaste eest ei kaitse ka olemasolevad puud, mille võra on jalutajale selleks liiga kõrgel. Puud tuleb asendada eelkõige seetõttu, et olemasolevat kõnniteed laiendatakse jalgratta- ja jalgtee laiusesse. Et mitte kahjustada sellega Lastepargi-poolseid puid, on jäetud tee serv pargipoolses osas samale kohale ning teed laiendatakse sõidutee poole. Sellega jääb uue tee serv olemasolevatest puudest umbes 1,5 m kaugusele. Ehituse käigus kaevatakse sellest veel vähemalt 0,5 m puude poole. Seega tuleb kaevise serv puust mitte rohkem kui ca 70 cm kaugusele. Kaevis on ca 0,5 m sügav. See tähendab, et lõigatakse läbi pea kõik ehitatava tee poolsed puujuured. Seetõttu muutuksid need puud varsti ohtlikuks, sest nad ei kinnitu enam ühest küljest piisavalt maapinda ja ca pooled puude juurtest lõigatakse läbi. Selliste puude edasine kasvuperspektiiv on kesine. Pärn ja tamm saavad kahjustada sedavõrd, et lähema kümne aasta
jooksul tuleks need nagunii asendada. Vaher on eelnevatest veelgi vastuvõtlikum kahjustustele, mistõttu leidis linn koos projekteerijaga, et on ainuõige need puud kohe asendada. Lähiaastatel uuesti tänava ääres kaevama hakkamine oleks värskelt remonditud tänava uus lõhkumine ja seega täiesti ebaotstarbekas. Mõistlik on teha vajalikud puude asendused ja neist tulenevad kaevetööd korraga tee ehitustööde raames.
5.6.Seni asjas esitatud väidete ja tõendite ning eeltoodud seisukoha põhjal ei pea halduskohus kaebuse eduväljavaateid kuigi suurteks ning esialgse õiguskaitse kohaldamise jätkamise vastu kõneleb ka kaalukas avalik huvi. Kaalukaks avalikuks huviks on kaasaegse sõidutee ja kergliiklustee ehitamine, tänavatorustiku parandus, samuti kohaliku omavalitsuse võimalus rekonstrueerida tee riigilt saadava toetuse abil, mille kasutamiseks on ette nähtud ajaline piirang.
5.7.Kohus leiab, et kaebajad ei ole ka veenvalt selgitanud, miks on nende subjektiivsete õiguste kaitseks vajalik raieloa kehtivuse peatamine. Kaebaja I omandiõiguse riive on kaheldav. Kui vastustaja rekonstrueerib tänava, korrastab kanalisatsiooniveetrassid, sajuveetrassid, tänavavalgustuse ning asendab mõned olemasolevad puud uutega, siis peaks kaebaja I kinnistu väärtus hoopis suurenema. Kaebaja ei ole tõendanud oma väiteid kinnistu väärtuse vähenemisest. Vastustaja kinnitusel ei asendata puid tervel puiesteel, vaid ainult selle sõidutee poolses osas. Allee Lastepargi-poolne olemasolev puuderivi jääb alles ja vaade kaebaja kinnistult oluliselt ei muutu. Kuna vastustaja selgitas, et ida-mariõunapuud ja viirpuud kasvavad kuni 8 m kõrguseks, on ka uued puud tulevikus sobilikud inimestele sademete ja päikese eest varju andmiseks. Kaebajal I säilib võimalus jalutada Lastepargis ning raieloaga kavandavate puude langetamise ja nende asendamise järgselt ei peaks kahanema kaebaja I kinnistu väärtus ega halvenema tema elukeskkond. Kaebaja II, kelle elukoht on samuti kaebuse kohaselt Uus tn xxx/yyy kinnistul, suhtes saab asuda samale seisukohale. Teiste kaebajate õiguste riive saab olla üksnes marginaalne, mis ei kaalu üles kõiki eelpool nimetatud avalikust huvist tulenevaid asjaolusid.
5.8.Vastustaja esitas täiendavate tõenditena kohtule 2 fotot vaatega Lastepargile. Kohus nõustub vastustajaga, et ainuüksi olemasolevate puude seisukorrast ei saa lähtuda, kui eesmärgiks on tee rekonstrueerimine selliselt, et oleks tagatud kaasaegne sõidutee, bussipeatused ja kergliiklustee. Paratamatult tuleb arvestada, kas tee ehitus on võimalik selliselt, et kõik olemasolevad puud säilitada ning tuleb kaaluda, kas puud jääksid pärast tee-ehitust üldse ellu ega muutuks ohtlikuks.
5.9.Kaebuse väited vaidlusaluste haldusaktide andmise menetluslike minetuste osas ei õigusta raieloa kehtivuse peatamist ja raie keelamist. Kohus ei nõustu kaebajate väidetega, et raiutavate puude asemele teist liiki puude istutamist ei saa lugeda puiestee uuendamiseks ning seetõttu on vastustaja tegevus vastuolus kehtiva üldplaneeringuga. Kuigi puiesteena mõistetakse harilikult mõlemast küljest puudega ääristatud teed, ei tähenda puiestee likvideerimist see, kui puiestee sõidutee-poolne puuderivi langetatakse, kuid jäetakse alles senine pargipoolne puuderivi. Kaebajad on ise välja toonud, et üldplaneeringu seletuskirja (p 3.2) kohaselt on puiesteeks üldplaneeringu tähenduses ühe- või kahepoolse puuderiviga ääristatud tänavaalad. Seega peaks kavandatud Uus tänav vastama ka edaspidi puiestee mõistele kehtiva üldplaneeringu mõttes, isegi kui alles jääb üksnes senine pargipoolne puuderivi.
5.10.Vastustaja kinnitusel toimus ka avalik arutelu 04.11.2020, kus linna haljastusspetsialist selgitas, millised puud asendamisele lähevad. Avaliku koosoleku teated selle toimumise kohta ilmusid nii linna veebilehel kui ka kohalikus ajalehes. Kohtul puudub alus selles kahelda ning kaebajad ei ole seni asjas esitatud tõenditega vastustaja väiteid ümber lükanud.
5.11.Arvestades eeltoodut ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine asjas põhjendatud, sest kaebuse perspektiiv on vähene ning kaebajatele ei saabu raieloa kehtima jäämise tõttu selliseid negatiivseid tagajärgi, mis õigustaksid esialgse õiguskaitse kohaldamist. Samal ajal esineb ülekaalukas avalik huvi esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Vastustaja esitas ringkonnakohtule 18.08.2021 määruskaebuse halduskohtu 13.08.2021. a määrusele ja palus selle tühistamist. Vastustaja leidis, et esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
6.1.Viljandi Linnavalitsus andis 17.05.2021 ehitusloa Viljandi linnas Uue tänava rekonstrueerimiseks. Selle ning tänava rekonstrueerija taotluse alusel väljastati 01.07.2021 Tref Nord AS-ile raieluba rekonstrueeritava tänava ääres olevate puude maha võtmiseks, eesmärgiga ehitada valmis projektijärgne kergliiklustee, ristmikud, ringristmik ning busside peatumise taskud, mis vastaks nõuetele ja linnaelanike vajadustele ning lihtsustaks muuhulgas nende liikumist kergliiklusteel muu liiklemisvahendiga kui auto.
6.2.Antud juhul on täielikult tõendamata kaebajate huvi puude mahavõtmise peatamiseks ning Viljandi linna seisukohalt mõnede piirkonnas elavate inimeste väidetavate õiguste olematu riive ei kaalu mingil juhul üles ei avalikku huvi ega ka sama piirkonna teiste inimeste huve (Uuel tänaval on 51 kinnistut, kus on ka lisaks eramajadele kortermaju; Kesklinna Koolis õppivad lapsed koos vanematega ning töötajaskond; piirkonna ettevõtetes töötavad inimesed). Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus HKMS § 249 lg‐te 1 ja 3 järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (RKHK 27.06.2017. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Esialgse õiguskaitse kohaldamisel ei tohi avalik huvi ega ka puudutatud isikute õigused saada ülemääraselt kahjustada. Viljandi linna hinnangul raieloa kehtivuse peatamisel ja raie keelamisel see nii ei ole.
6.3.Viljandi linn leiab, et tegemist ei ole proportsionaalse nõudega. Uue tänava näol on tegemist linna põhitänavaga, mis on üks neljast suurest linna sissetulevast teest ning ainuke kiire võimalus linnast ja selle lähedalt Tallinna poole sõitmiseks. Taolise tänava ääres elavad inimesed ei saa eeldada, et liiklus ja ka muu sellega seonduv nende maja ees oleks alati ühetaoline ja muutumatu. Kaebajad, elades tiheasustusalal ei saa eeldada, et nende elukeskkond ei muutu või et läheduses ja naabruses ei toimu ehitus- või arendustegevusi. Linnas elamine juba iseenesest eeldab suuremat talumiskohustust.
6.4.Viljandi linn selgitab, et puude eemaldamine nende praegusest asukohast ning asendamine on ülimalt oluline tänava liikluse turvalisuse seisukohast. Nii ristmikud, ringristmik kui ka bussipeatused muutuvad oluliselt turvalisemaks. Seni on maaliinide bussid peatunud suvalistes kohtades ning tekitanud liiklusohtlikke olukordi.
6.5.Kaebajad ei ole esitanud ühtegi tõendit oma väitele, et just senine kõrghaljastus ja selle säilimine lisaks väärtust nende kinnistule. Ka kavandatud ida-mariõunapuud ja viirpuud on esteetiliselt kaunid ning lisavad eriti kevadel ümbruskonnale väärtust pigem juurde. Lisaks eeltoodule kasvavad nimetatud puud kuni 8 m kõrguseks, mis ei ole mingil juhul madalhaljastus. Kaebajate viide linna üldplaneeringule puude väärtuslikkuse kohta pole asjakohane, kuna üldplaneeringu koostamisel ei ole võetud aluseks dendroloogilist hinnangut. Samuti on tõendamata, miks asemele istutatavad puud ja põõsad senise haljastusega samaväärset funktsiooni ei täida. Ka istutatavad puud ja põõsad hakkavad pakkuma varju ning kaitset müra ja saaste vastu. Perspektiivis olukord uue haljastuslahendusega elanike jaoks paraneb, mitte ei halvene.
6.6.Mainimist väärib ka fakt, et otseselt puudutab Uue tänava rekonstrueerimine kaebajatest vaid kaebaja II ja kaebaja III elukeskkonda, kes tõepoolest ka elavad Uue tänava ääres. Samas on kaebaja II näol tegemist väga eaka inimesega ning kaebaja III on olnud läbi aastate püsivalt raskustes sellega, et suuta oma kinnistu linna heakorraeeskirjadele vastav hoida. Seega on vastustaja arvates ilmne, et kumbki neist pole tegelikult kõnealuse kaebuse eestvedajad, vaid kaasati üksnes näilise nn. Uue tänava elanike probleemi tekitamise eesmärgil. Kui Uue tänava
elanikel tõesti oleks reaalne probleem nende puude asendamisega, siis oleks nende häält kuulda olnud juba märksa varem.
6.7.Tänava rekonstrueerimine ei nõua detailplaneeringu koostamist ning pole ka projekteerimistingimuste andmise kohustust.
6.8.Puude raiumise keelamine tekitab otsest varalist kahju Viljandi linnale ning linna maksumaksjale, samuti jätab tee-ehituse pooleli kuni kevadeni. Töövõtja TrefNord AS saatis linnale kirja, milles selgitab, et langetamata puud takistavad tööde edasist projektijärgset teostamist eelkõige järgmistes kohtades: Uueveski tänaval ringristmiku väljaehitamisel; Maramaa pst ristmiku väljaehitamisel; Maramaa pst kuni Uus tn 17 kergliiklustee väljaehitamisel vasakul pool; Ilmarise tänavast kuni Maramaa pst-ni kergliiklustee väljaehitamisel; Uue tn laiendusel Alexela tankla vastas; Uus tn 13 ei ole võimalik välja ehitada kanalisatsiooni liitumist, kuna reoveekanalisatsiooni trass paikneb projektijärgselt puu juurestiku all.
6.9.Esialgse õiguskaitsega sisuliselt Uue tänava ehitusprojekti elluviimise peatamine ei ole Viljandi linna ega selle elanike seisukohast proportsionaalne. Kaebajate õiguste riive, juhul kui seda üldse eksisteerib, on niivõrd marginaalne võrreldes riivega, mida peavad taluma kogu linna elanikud, ettevõtjad ja turistid juhul, kui Uue tänava rekonstrueerimine peatub ja ehitustööd määramata ajaks seisma pannakse. Kaebajate huvi ei kaalu kuidagi üles ka avalike vahendite mõistlikku kasutamist.
7.Kaebajad esitasid 26.08.2021 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles paluvad: määrata HKMS § 252 lg 3 alusel, et Tartu Halduskohtu 26.08.2021 määruse p 3, millega tühistati halduskohtu 13.08.2021. a määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse, jõustub käesoleva määruskaebuse kohta tehtava kohtumääruse jõustumisel. Alternatiivselt p-le 1, kohaldada HKMS § 252 lg 1 või 252 lg 4 alusel esialgse õiguskaitse abinõusid, millega: peatada 01.07.2021. a raieloa nr 5-2/21-54 kehtivus käesolevat haldusasja lõpetava lahendi tegemiseni; keelata loas taotletud raied käesolevat haldusasja lõpetava lahendi tegemiseni; alternatiivselt, kohaldada muud esialgse õiguskaitse meedet, mida kohus peab vajalikuks kaebajate õiguste kaitseks ja kaebuse eesmärgi saavutamise tagamiseks. Tühistada Tartu Halduskohtu 26.08.2021. a määruse p-d 3 ja 4, millega tühistati halduskohtu 13.08.2021. a määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse ja jäeti rahuldamata kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus. Teha asjas uus määrus, millega esialgse õiguskaitse korras peatada 01.07.2021. a raieloa nr 5-2/21-54 kehtivus käesolevat haldusasja lõpetava lahendi tegemiseni; keelata loas taotletud raied käesolevat haldusasja lõpetava lahendi tegemiseni; alternatiivselt, kohaldada muud esialgse õiguskaitse meedet, mida kohus peab vajalikuks kaebajate õiguste kaitseks ja kaebuse eesmärgi saavutamise tagamiseks.
7.1.Kaebajad leiavad, et neil on esialgse õiguskaitse vajadus, kuna halduskohus võttis 5 eraisiku ning keskkonnaorganisatsiooni kaebuse menetlusse, välistamata selles etapis ühegi isiku kaebeõigust. Samas leidis kohus, et kaebajatel puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse rakendamata jätmisel ei ole eraisikutest kaebajate õiguste kaitse võimalik, samuti muutub võimatuks keskkonnaorganisatsioonist kaebaja kaebuse eesmärgi saavutamine. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb olukorras, kus vastasel juhul (haldusakti täitmisel) tekkivat kahju ei ole võimalik hüvitada. Antud juhul ei ole eraisikutest kaebajate õigustele vaidlusaluste puude raiega tekkivat kahju võimalik tagantjärele hüvitada. MTÜ Päästame Eesti Metsad poolt oli kaebuse esitamise eesmärk vältida puiestee likvideerimist. Vastustaja on asunud pärast kohtumääruse saamist vaidlusaluseid puid likvideerima.
7.2.Esialgse õiguskaitse kohaldamine on proportsionaalne. Antud juhul on halduskohus juhindunud ühekülgselt vastustaja paljasõnalistest ja tõendamata väidetest. Täpsemalt on vastustaja esitanud järgmised tõendamata ja/või eksitavad väited: a) tegemist on avalikes huvides
projektiga, kuna see on ette nähtud linna arengustrateegias, arengukavas ja eelarves. Üheski viidatud dokumendis ei ole aga nõutud, et tänav rekonstrueeritaks selliselt, et 49-st puust koosnev puiestee täies mahus likvideeritakse; b) teeremondiga paralleelselt viiakse läbi kanalisatsiooniveetrasside, sajuveetrasside ja tänavavalgustuse remont. Isegi kui erinevad tööd on mõistlik viia läbi paralleelselt, ei ole vastustaja tõendanud, et puude raie on nimetatud trasside jm rajatiste rajamiseks hädavajalik; c) puude raie peatamine esialgse õiguskaitse korras peatab kogu Uue tn rekonstrueerimise ja tekitab linnale suuri kahjusid. Kaebajad rõhutavad, et ilma puid raiumata on võimalik rajada Uuele tänavale uus kate selle tänases mahus ja asukohas, millisel juhul ei takistaks see kuidagi tänava kasutamist liiklemiseks. Kavandatud ümberehituste (uued ringristmikud, sõiduread jne) võimalik hilisem elluviimine ei ole samuti kuidagi välistatud. Väited kulude suurenemisest on spekulatiivsed; d) puude raie on vajalik selleks, et mitte vigastada nende juuri, mille tagajärjel muutuvad puud ohtlikuks. Selline väide pole eluliselt usutav, kuna paljudes teistes linnades on edukalt ehitatud teid ja tänavaid ümber, ilma et nende äärsed puud oleks tulnud maha raiuda. Alusetu ja tõendamata on ka väide, et kui puud saavad kahjustada, on nende hilisemaks likvideerimiseks vajalik rekonstrueeritud tänav uuesti üles lõhkuda – ka see ei vasta tegelikule praktikale Eesti linnades; e) tegevus ei ole vastuolus üldplaneeringuga, kuna raiutavate puude asemele istutatakse uued, erinevat liiki puud ning üldplaneering ei näe ette, et puiestee peaks säilima kaherealisena. Puiestee raie ja selle asemele täiesti teistsuguse haljastuse rajamine, samuti ühe puuderea kõrvaldamine ei ole käsitletavad üldplaneeringuga lubatud puiestee uuendamisena, vaid puiestee osalise püsiva likvideerimise ja osalt uue puiestee rajamisena; f) eskiisprojekti avalikul arutelul selgitati, millised puud asendamisele lähevad. Kaebaja III osales ise nimetatud koosolekul ning võib anda selles osas omad selgitused – fakt on, et linnaelanike jaoks oli puiestee likvideerimine üllatuseks. Vastustaja ei ole esitanud avaliku arutelu protokolli või helisalvestust, mis saaks tema väiteid tõendada. Kaebaja on valmis oma väiteid tunnistajate ütluste vm vahendite abil tõendama.
8.Ringkonnakohus võttis 27.08.2021 kaebajate määruskaebuse halduskohtu 26.08.2021. a määruse resolutsiooni p-de 3 ja 4 peale menetlusse ja palus vastustajal esitada vastus määruskaebuse, eriti selle p-s 2.2 esitatu (linn on esitanud kohtule tõendamata ja eksitavaid väiteid) kohta hiljemalt 02.09.2021.
9.Viljandi linna 02.09.2021. a vastuses määruskaebusele leitakse, et selle rahuldamiseks ei ole alust ning kaebajatel puudub jätkuvalt esialgse õiguskaitse vajadus ja avalik huvi kaalub üles nende soovi raie takistamiseks.
9.1.Vastustaja on seisukohal, et MTÜ ei tea ise ka, mida ta päästa soovib – puude mahavõtmine ja uutega asendamine ei ole õigusvastane. Seda ei ole kaebajad, s.h MTÜ selgitanud ega tõendanud. Küll on aga Viljandi linn korduvalt selgitanud oma eelnevates seisukohades kohtule, et kogu protsess läbiti seaduslikult ja menetlus on olnud kogukonda kaasav. Veelkord, asemele istutatakse puud, mis kuuluvad kõrghaljastuse hulka, lisaks istutatakse veel 580 põõsast, mida seni ei ole olnud. Mööduvad mõned aastad ja uued puud pakuvad nii elanikele kui ka linna külalistele rohkem silmailu ja varju. Kaebajate väljend – likvideerimine- on lausvale, puud asendatakse.
9.2.Viljandi linn sai kohtumääruse 26.08.2021 kätte kell 11.56. Puude mahavõtmist alustati kell 13.26 ja kolme puu osas kestis töö 15 minutit. Linn on nimetatud kohtuvaidluse tõttu kaotanud ajaliselt ligi kolm nädalat ning juba praegu on selge, et kõiki töid töövõtja seetõttu tähtajaks ei lõpeta.
9.3.Tegemist on avalikes huvides projektiga, kuna see on ette nähtud linna arengustrateegias, arengukavas ja eelarves. Kaebajad ei ole mõistnud, et eelpoolnimetatud dokumendid on strateegilised ning ilmestavad linna selgitust selle kohta, et linna arengusuunad ja plaanid on
avalikkusega läbi räägitud ja heaks kiidetud. Alles nende alusel saavad jätkuda edasised toimingud. Ehk et suuremast pildist minnakse edasi väiksemale pildile. Kõnealused 49 puud ei moodusta kõik kokku ühte puisteed, vaid puud on mitmes eri kohas (staadionil 3 langetatud puud, Uueveski tn otsas 4 puud, Lembitu ja Uueveski vahel pihlakad, vahtrad Uus 13-19 kinnistute kõrval, Lastepargi kõrval olev kaherealine pärnaallee, millest likvideeritakse üks pool, Mistra pargi jalgtee ääres olevad tammed, Keskuse tn vastas 5 pärna). Puud on ruumiliselt erinevas kohas. Tinglikult võib üheks alleeks lugeda ainult Mistra pargi, Lastepargi ja Uus 13-19 ees olevad vahtrad. Kinnitame jätkuvalt, et ühtegi alleed ei likvideerita, puud asendatakse ning Lastepargi osas jäävad Lastepargi-poolsed puud kasvama.
9.4.Viljandi linn ei ole kunagi väitnud, et puude mahavõtmine on vee-, kanalisatsiooni-, sajuveetrasside jm rajatiste rajamiseks hädavajalik selles mõttes, et nende alla midagi tuleb. Linna väited on selgitused selle kohta, millise korrastuse ja lisaväärtused loovad nimetatud tööde tegemine, mis on ajastatud koos tänava rekonstrueerimisega. Ka mitmed Uue tn kinnistud saavad esmakordselt nii kütte- ja kanalisatsioonitrassid kui ka veetrassid. Ehitusprojektis sõltub üks töö teisest ning sellise kompaktse projekti korral töid eraldi teha ei ole mõistlik ja oleks väga kulukas. Kokkuvõtteks, kogu projekt on tegelikult üks töö, kus ühe äralangemine seab ohtu kogu projekti realiseerimise.
9.5.Linna väide, et puude raie peatamine esialgse õiguskaitse korras peatab kogu Uue tn rekonstrueerimise ja tekitab linnale suuri kahjusid ei ole alusetu. Selle kohta andis linn selgituse varasemalt ja lisab juurde kolm joonist, kust on näha, miks konkreetselt oli vaja raiet teostada. Ehk jätkuvalt, kogu rekonstrueerimist tuleb vaadelda kui tervikut.
9.6.Viljandi linna haljastusspetsialisti hinnangul puude juured saavad ehituse käigus kahjustada ja muutuvad ka tormihellemaks. Kui puude lähedalt kaevatakse nii oluliselt (sõidutee, kergliiklustee, erinevate trasside rajamiseks), siis on kahjustus väga suur. Eelistame selles olukorras puud asendada kohe, mitte tegeleda hiljem uuesti suuremahuliste hooldustöödega.
9.7.Kaebajad ei ole siiani esile toonud ühtegi seadusesätet, mida linn on rikkunud. Seevastu on Viljandi linn põhjalikult selgitanud oma seisukohtades, kuidas toimus menetlusprotsess vastavalt ehitusseadustikus sätestatule. Projekti koostamisel on linn kaasanud nii avalikkust (avalikustamise koosolek), linnavolikogu eelarve- ja arengukomisjoni, liikluskomisjoni ja projektide komisjoni, kuhu kuulub mitu arhitekti, haljastusspetsialist ja keskkonnaspetsialist.
9.8.Kuna asendatavatele puudele jääb haljasriba praeguse projekti kohaselt kitsamaks, siis juhul, kui uued puud istutada hiljem, tuleb nende kännud ikka välja juurida ja see tähendab kindlasti jalgratta- ja jalgtee osalist ülesvõtmist ja aluskihtide kahjustusi ning võib tähendada ka sõidutee kahjustusi. Kindlasti tuleksid kahjustused jalgratta- ja jalgtee ning bussipeatuse konstruktsioonidele juhul, kui oleksid jäänud alles tammed Mistra pargis rajatavasse kõnnitee konstruktsiooni. Kuna ehitusprojekt on koostatud seadusega kooskõlas, menetlus on viidud läbi seadusekohaselt, kaasatud on avalikkust, projekt on elukeskkonda sh ka haljastuskeskkonda parandav, siis pole ühtegi põhjust projekti olemasoleval kujul mitte ellu viia.
9.9.Linna tegevus ei ole vastuolus üldplaneeringuga, kuna raiutavate puude asemele istutatakse uued, erinevat liiki puud ning üldplaneering ei näe ette, et puiestee peaks säilima kaherealisena. Tegemist ei ole nö lausalise raiega, sest raieluba anti eri kohtades olevatele puudele ja Lastepargi osas jääb pargipoolne puude rivi alles. Samuti ei tähenda allee uuendamine seda, et uuendamise käigus tuleb alati samad liigid asemele istutada. Oluline on see, et asemele tulevad kõrghaljastuse puud ja lisaks veel põõsad. Uue allee rajamine tähendab allee rajamist kohta, kus seda enne ei olnud.
9.10.Väide, et haljastusest avalikul arutelul juttu ei olnud, on vale. Kui kaebajad kinnitavad, et sellest juttu ei olnud, siis ei ole me kindlad, et nad üldse kohal olid. Viljandi linnal on esitada selle kohta memo (lisatud), mis kinnitab asjaolu, et linna haljastuspetsialist oli avalikustamise
koosolekul kohal ja sai seal sõna. Kindlasti oli haljastusest juttu, kuigi koosolekul viibijaid huvitas rohkem liikluse kahesuunalisus.
9.11.Mis puudutab proportsionaalsuse küsimust, siis lisab linn kohtu jaoks ka Viljandi Linnavalitsusele saabunud telefonikõne, kus Uue tn elanik otsesõnu kinnitab, et nimetatud tänava elanikud on rahul tehtavaga. Samuti saime kõne samal tänaval asuvast vabrikust, kust öeldi, et paljude aastate jooksul esmakordselt oli võimalik päevavalguses tööd teha, muidu olevat aastaringselt päev läbi töö ajal ruumis tuled põlenud.
9.12.Ka rahvaalgatuse jaoks kogutud allkirjad ei ole määrava tähtsusega. Meil on kogemus eelmisel sügisel läbi viidud rahvaalgatusega, kus kogutud 950-st allkirjast umbes pooled olid tegelikult linnaelanikelt. Arvatavasti on tulemus ka seekord samalaadne. Lisame ka väljavõtte Facebookist, kus üleskutse meeleavalduseks teeb inimene, kes ei teagi, mille kohta ta selle teeb.
9.13.Lõpetuseks anname teada, et raieloa järgne raie on hetkeseisuga juba teostatud ja esialgset õiguskaitset pole endiselt alust kohaldada.
9.14.Kuna töö objektil oli kolm nädalat häiritud, on töövõtja kolmest brigaadist ära saatnud kaks. Nagu selgub töövõtja kirjast linnale (lisatud), siis strateegilised kohad rekonstrueerimisprojektist ei saa kahjuks enam valmis enne külmade saabumist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha määruskaebemenetluses esitatud uute tõendite ja dokumentide asjakohasuse ning toimiku materjalide juurde võtmise vajalikkuse osas. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde kaebajate määruskaebuse lisana esitatud fotod 26.08.2021 raiutud puudest, vastustaja määruskaebuse lisana esitatud Tref Nord AS-i 16.08.2021. a seisukoha ning vastustaja 02.09.2021. a vastuse lisadena esitatud maastikuarhitektuuri ja haljastuse joonised, 04.11.2020. a avaliku arutelu memo, Tref Nord AS-i 02.09.2021. a kirja, väljavõtte sotsiaalmeediast ja faili linnakodaniku telefonikõnega. Ringkonnakohus tagastab kaebajate poolt 30.08.2021 esitatud tõendid ja vastustaja määruskaebuse lisadena esitatud linnavalitsuse istungiprotokollid ja projektide läbivaatamise komisjoni protokolli, kuna neil ei ole esitatud määruskaebuste lahendamisel sisulist tähtsust.
11.Kaebajad taotlesid esitatud määruskaebuses määrata HKMS § 252 lg 3 alusel, et Tartu Halduskohtu 26.08.2021 määruse p 3, millega tühistati halduskohtu 13.08.2021. a määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse, jõustuks nende määruskaebuse kohta tehtava kohtumääruse jõustumisel ning alternatiivselt kohaldada HKMS § 252 lg 1 või 252 lg 4 alusel esialgse õiguskaitse abinõusid, millega: peatada 01.07.2021. a raieloa nr 5-2/21-54 kehtivus käesolevat haldusasja lõpetava lahendi tegemiseni; keelata loas taotletud raied käesolevat haldusasja lõpetava lahendi tegemiseni; kohaldada muud esialgse õiguskaitse meedet, mida kohus peab vajalikuks kaebajate õiguste kaitseks ja kaebuse eesmärgi saavutamise tagamiseks.
11.1.HKMS § 252 lg 3 kohaselt jõustub esialgse õiguskaitse määrus, s.h määrus, millega jäetakse esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ja muudetakse esialgse õiguskaitse määrust või tühistatakse see, määruse teatavakstegemisel, kui määruse teinud kohus või määruse peale esitatud määruskaebust läbivaatav kohus ei määra teisiti. HKMS § 249 lg 1 näeb ette, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Taotluse lahendamisel hindab kohus kõigepealt esialgse õiguskaitse vajadust. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui esinevad HKMS § 249 lg-s 1 nimetatud alused. Kui viidatud aluseid ei esine, jätab kohus taotluse läbi vaatamata. Ka esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata (HKMS § 249 lg 3 ls 2). Arvestades kaebajate 26.08.2021. a määrusest ja selle
lisaks olevatelt fotodelt ning vastustaja 02.09.2021. a vastusest nähtuvat (määruskaebuse esitamise ajal oli juba asutud Uuel tänaval puid langetama ning käesolevaks ajaks on vaidlusaluse 01.07.2021. a raieloaga nr 5-2/21-54 antud õigused tervikuna realiseeritud), on reaalne olukord Viljandi linnas Uuel tänaval muutunud. Sellest tulenevalt puudub kaebajatel vajadus muuta halduskohtu 26.08.2021. a määruse resolutsiooni p 3 jõustumise aega, mistõttu tuleb nimetatud taotlus jätta läbi vaatamata. Ka esialgse õiguskaitse abinõude uuesti kohaldamine ringkonnakohtu poolt kaebajate õiguste kaitseks ei ole enam vajalik ja see taotlus tuleb jätta läbi vaatamata HKMS § 249 lg 3 ls 2 alusel.
12.Ringkonnakohus leiab, et kaebajate määruskaebus Tartu Halduskohtu 26.08.2021. a määruse resolutsiooni punktide 3 ja 4 peale tuleb jätta rahuldamata. Olenemata käesolevaks ajaks kujunenud olukorrast, märgib ringkonnakohus, et kaebajate määruskaebuse rahuldamiseks ei annaks alust ei selles esitatud väited kaebajatel esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu kohta ega ka õiguskaitse kohaldamise proportsionaalsuse kohta.
12.1.Halduskohus tühistas vaidlustatud määruse resolutsiooni p-ga 3 enda 13.08.2021. a määruse esialgse õiguskaitse ajutise kohaldamise osas ja jättis p-ga 4 kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus eitas kaebajatel esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu ja leidis, kaebajad ei ole veenvalt selgitanud, miks on nende subjektiivsete õiguste kaitseks vaja raieloa kehtivus peatada ning et kaebajatele ei saabu raieloa kehtivusest tulenevalt selliseid tagajärgi, mis õigustaksid esialgse õiguskaitse kohaldamist. Samuti ei pidanud halduskohus kaebuse eduväljavaateid sedavõrd headeks, et see õigustaks esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist ja luges avalikku huvi kaalukamaks kaebajate kaitstavatest õigustest. Ka kohtupraktika kohaselt välistab esialgse õiguskaitse kohaldamise kaebuse ilmne perspektiivitus (nt RKHK 22.11.2004. a määrus asjas nr 3-3-1-76-04 ja 14.12.2004. a määrus asjas nr 3-3-185-04) või kolmandate isikute ja avalikkuse ülekaalukas huvi. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta ja leiab, et asjas esitatud väidete ja tõendite põhjal ei saanud kaebuse eduväljavaateid pidada kuigi suurteks ning esialgse õiguskaitse kohaldamise jätkamise vastu kõneles kaalukas avalik huvi.
12.2.Kaebajate väitel esines neil esialgse õiguskaitse vajadus, kuivõrd kohtumenetluse kestel vaidlusaluse raieloa alusel 49 puu mahavõtmine raskendab oluliselt kaebusega taotletava eesmärgi saavutamist või muudab selle võimatuks ning taotluse rahuldamata jätmisel ei ole eraisikutest kaebajatele puude raiega tekkivat varalist või mittevaralist kahju (heaolu kahjustamine) võimalik tagantjärele hüvitada. Ehituslubade ja raieloa vaidlustamisel oli kaebajate peamiseks eesmärgiks vältida Viljandi linnas Uuel tänaval olemasolevate puude raiet ning oma subjektiivsete õiguste rikkumist selgitasid nad järgnevalt: a) kavandatud puude raie rikub kaebaja II omandiõigust läbi talle kuuluva kinnisasja (Uus xxx) väärtuse vähenemise. Kinnistu väärtuse vähenemise põhjuseks peeti kõrghaljastuse lausalist likvideerimist Uue tänava ääres. Kaebuse täiendustes täpsustati, et kaebaja I osas räägitakse tema kinnistust teisel pool tänavat u 10 m kaugusel olevast puiestee osast, kust on ette nähtud 1 pärna ja 9 vahtra raie; b) kaebajad I-III on Uue tänava äärsete majade elanikud, kes kasutavad puiesteed aktiivselt ja selle likvideerimine riivab nende õigust heaolu ja tervise vajadustele vastavale keskkonnale (KeÜS § 23 lg 1), tekitab juurde müra ja õhusaastet ning rikub vaate olemasolevatele puudele. Kaebaja III osas märgiti täiendavalt, et tema kinnistuga vahetult külgneval Uue tänava osal ei ole puid, mida haldusaktide alusel raiuma hakatakse (tl 141); c) kaebajad IV-V ei ela Uuel tänaval, kuid on igapäevaselt puiesteed ja sellega külgnevat nn. Lasteparki kasutavad isikud ja puiestee likvideerimine riivab nende õigust heaolu ja tervise vajadustele vastavale keskkonnale. Kaebajate I-V osas märgiti veel, et nende õigusi riivav tegevus on puiestee likvideerimine, kuna seda ei saa kompenseerida rahas ega uute puude istutamisega, sest tänasega võrreldav olukord tekiks viimasel juhul alles aastate pärast. Päästame Eesti Metsad MTÜ (kaebaja VI) osas leiti,
et kuna MTÜ põhikirjaline eesmärk on edendada loodushoidu, keskkonna- ja pärandkultuuri kaitset ning selle saavutamiseks toetab MTÜ väärtuslike looduslike koosluste säilimist, siis ei võimalda esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine tal oma põhikirjalisi eesmärke täita. Viljandi linn väitis oma määruskaebuses, et otseselt puudutab Uue tänava rekonstrueerimine üksnes kaebajaid nr II ja III, kes tõepoolest ka elavad Viljandis Uue tänava ääres (tl 136p).
12.3.Ringkonnakohus leiab, et isegi kui jaatada kaebajate esialgse õiguskaitse vajadust seoses sellega, et kohtumenetluse kestel vaidlusaluse raieloa alusel puude mahavõtmine raskendab iseenesest esitatud kaebusega taotletava eesmärgi saavutamist, nõustub ringkonnakohus mh käesoleva määruse p-s 12.2. toodud asjaolusid arvestades halduskohtuga, et 13.08.2021. a kohaldatud ajutine esialgne õiguskaitse tuli tühistada ja esitatud taotlus rahuldamata jätta, kuna esialgse õiguskaitse määruse tegemisel tuleb kohtul arvestada ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hinnata kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3 ls 1). Seda halduskohus vaidlusaluses määruses ka tegi ja ringkonnakohus nõustub halduskohtu vastavate põhjendustega. Halduskohus viitas 26.08.2021. a määruses seega igati põhjendatult ka sellele, et igasugune riive, mis annab aluse halduskohtusse pöördumiseks, ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi kahjustaval viisil (RKHK 16.12.2016. a määrus nr 3-3-1-87-16) ning isikul tuleb leppida võimalusega, et teda ümbritsev elukeskkond võib muutuda (RKHK 19.04.2007. a otsus asjas nr 3-3-1-12-07). Kuigi kaebaja II osas on tuginetud asjaolule, et kavandatava raiega kaasneb tema kinnisvara väärtuse vähenemine, ei ole kaebaja esitanud oma väite kinnituseks sellekohaseid tõendeid ning ringkonnakohtu hinnangul on ka väheusutav, et antud olukorras kaebajale II selline varaline kahju tekiks. Kaebajate I-III huvi senise vaate säilimiseks ei ole samuti iseseisvalt kaitstav subjektiivne õigus ja ei anna alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, seda enam, et kõigi, sh Uue tänava ääres vaidlusaluse raieloa alusel maha võetavate puude asemele istutatakse uued puud, kokku 105 ida-mariõunapuud ning 580 põõsast, mis nähtub ka tänava rekonstrueerimise põhiprojekti osast, mis käsitleb maastikuarhitektuuri ja haljastust (tl 18-23). Viide KeÜS-le ei anna samuti alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, kuna Lastepark säilib täies mahus ja ka puiesteed ei likvideerita, vaid võetakse maha selle sõiduteepoolne osa ja nagu juba mainitud, asendatakse maha võetavad puud uue kõrghaljastuse ja ka põõsastega. Igasugune keskkonda mõjutav tegevus ei too kaebajatele kaasa olulist mõju või puutumust KeÜS-i tähenduses. KeÜS § 23 lg-s 1 sätestatud õigus ei ole samuti absoluutne, sest sama paragrahvi lg 4 sätestab, et hinnates keskkonna vastavust tervise- ja heaoluvajadustele, võetakse arvesse ka teiste isikute õigusi, avalikke huve ja piirkonna eripära. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et käesoleval juhul ei ole millegagi tõendatud, et kaebajate I-V kodulähedane loodus- või elukeskkond muutuks vaidlusaluse raieloa kehtima jäämisel oluliselt. Mis puudutab Päästame Eesti Metsad MTÜ-d, siis viited MTÜ põhikirjalisele eesmärgile edendada loodushoidu, keskkonna- ja pärandkultuuri kaitset ning selle saavutamiseks toetada väärtuslike looduslike koosluste säilimist, on pigem olulised MTÜ kaebeõiguse kontekstis, kuid ei kohusta halduskohut igal juhul asjas esialgset õiguskaitset andma. Nagu juba märgitud, ei õigusta igasugune riive, mis annab aluse halduskohtusse pöördumiseks veel esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi kahjustaval viisil.
13.Samuti pole toimiku materjalide pinnalt alust asuda seisukohale, et halduskohus tugines 26.08.2021. a määrust tehes ebaõigele ettekujutusele faktilistest asjaoludest, mis oli tingitud Viljandi linna poolt halduskohtule esitatud paljasõnalistest ja eksitavatest väidetest ja et esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks olnud proportsionaalne.
13.1.Esialgse õiguskaitse andmise otsustamisel tuleb arvestada ka avalikku huvi ja kolmandate isikute õigusi, mida see võib kahjustada, ning kohus peab omavahel kaaluma haldusaktist
kaebajatele tulenevaid tagajärgi ja avalikku huvi haldustoimingu koheseks täitmiseks. Avaliku huvi arvestamine esialgse õiguskaitse kohaldamise küsimuse otsustamisel tähendab, et kohus ei pea kaaluma mitte üksnes esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise tagajärgi kaebuse esitajale, vaid ka selle kohaldamise tagajärgi avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva isiku avalik-õiguslikule tegevusele ja üldsusele (RKHK 29.11.2001. a määrus asjas nr 3-3-1-57-01). Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema proportsionaalne kõigi menetlusosaliste, sh haldusorgani suhtes, kes esindab avalikku huvi. Arvestades kaebajate kirjeldusi oma subjektiivsete õiguste rikkumise ja neist tulenevate võimalike negatiivsete tagajärgede kohta ning võrreldes seda vastustaja huviga ehitada linna kaasaegne sõidutee ja kergliiklustee ning teostada sellega paralleelselt vee-, kanalisatsiooni- ja sajuveetrasside ehitus ja rekonstrueerida tee riigilt saadava toetuse abil, mille kasutamiseks on ette nähtud ajaline piirang ning vältida ehituse venimisega seonduvaid täiendavad kulutusi, nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et käesoleval juhul esines ülekaalukas avalik huvi esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmiseks. Seega oleks kaebajate poolt taotletud esialgse õiguskaitse kohaldamine raieloa kehtivuse peatamise näol, mis oleks toonud kaasa Uue tänava rekonstrueerimisprojekti elluviimise venimise, olnud ebamõistlikult avalikku huvi kahjustav, kuna vastustaja peab oma tegevuse planeerimisel arvestama eelkõige linna ja kõigi selle elanike huvidega.
13.2.Sellele, et Viljandi ja eelkõige Uue tänava elanike esmane huvi ei ole olnud tänava rekonstrueerimise ja selle võimaldamiseks teostatava raie peatamine eesmärgiga igal juhul säilitada kõik seal olemas olnud puud, viitavad muuhulgas vastustaja 02.09.2021. a vastuse lisaks olev fail telefonikõnega Uue tänava elanikult, milles öeldakse, et Uue tänava elanikud ei taha tegelikult mingit tee-ehitusprojekti muutmist ega protestimist ning väljavõte sotsiaalmeediast, kus üleskutse meeleavalduseks teeb isik, kes ilmselgelt Viljandis ei ela ja selle linnaga sügavamat seost ei oma. Seda, et 04.11.2020 toimunud rekonstrueerimisprojekti eskiislahenduse avalikul arutelul räägiti siiski ka projektiga seotud haljastuslahendusest, tõendab 02.09.2021. a vastusele lisatud memo, mille märkuste ja ettepanekute osas on haljastuse osa kohta näiteks märgitud, et vaher pole haljastuseks sobiv puu ning tuleks valida madalam haljastus, muidu jäävad õuealad pimedaks ja kui kõnniteedele ei rajata lisavalgustust, siis jäävad ka need kõrgete puude varjus pimedaks. Eeltoodu kinnitab ringkonnakohtu hinnangul samuti vastustaja väidet, et tegelikult ei ole Viljandi linna, sh Uue tänava elanikud, olnud nii massiliselt ja üksmeelselt tänava rekonstrueerimise ja selle käigus osade seniste puude mahavõtmise vastu, nagu kaebajad kaebuses püüavad väita ja näidata.
14.Kuna kaebajate määruskaebus halduskohtu 26.08.2021. a määruse peale, millega halduskohus tühistas oma varasema, 13.08.2021. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse ja jättis kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, jääb rahuldamata ning selles osas on ringkonnakohtu käesolev määrus lõplik, siis leiab ringkonnakohus, et Viljandi linna määruskaebus Tartu Halduskohtu 13.08.2021. a määrusele tuleb tagastada läbivaatamatult.
14.1.HKMS § 203 lg 2 sätestab, et määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui HKMS-i 19. peatükist ei tulene teisiti. HKMS § 187 lg 3 p 6 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebus, kui apellandil ei ole apellatsioonkaebuse esitamise õigust või kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada tema õigusi või kohustusi. Tartu Halduskohus kohaldas käesolevas asjas 13.08.2021 HKMS § 252 lg 4 alusel põhjendusi esitamata esialgset õiguskaitset 30-ks päevaks, s.o 12. septembrini 2021. Sama sätte teise lause kohaselt rakendub esialgne õiguskaitse kuni § 249 lg-s 4 sätestatud tähtpäevani, kui menetlusosalised määrust ei vaidlusta. Vastustaja vaidlustas esialgse õiguskaitse kohaldamise ning ühtlasi tegi käesolevat asja alluvusjärgselt lahendav Tartu Halduskohus 26.08.2021 määruse, millega tühistas oma varasema, 13.08.2021. a määrusega kohaldatud esialgse
õiguskaitse ja jättis kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Seega ei saa Tartu Halduskohtu 13.08.2021. a määrus 30-ks päevaks esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta enam määruskaebemenetluse jooksul muutunud asjaolude tõttu vastustaja õigusi rikkuda ning linna määruskaebus tuleb tagastada.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.