X.X (X) kaebus Viru Vangla kohustamise nõudes võimaldada vanglast ja Justiitsministeeriumist sõltumatu psühhiaatri vastuvõtt ja
7.novembri 2019. a vaidele mittetähtaegselt vastamise õigusvastasuse tuvastamise nõudes
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebus haldusasjas nr 3-19-2092.
2.Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla kinnipeetav X.X (kaebaja) esitas 8. oktoobril 2019 Viru Vanglale taotluse nr 6-10/40100-1, milles avaldas soovi, et talle võimaldataks vastavalt ravikindlustuse seaduse (RaKS) §-le 40 saada teisene arvamus vanglast ja Justiitsministeeriumist sõltumatu psühhiaatri käest. Viru Vangla keeldus 30. oktoobri 2019. a vastusega nr 6-10/40100-2 vastava võimaluse andmisest.
2.Kaebaja esitas 7. novembril 2019 Viru Vanglale vaide (registreeriti 8. novembril 2019 nr 6-12/421-1). Kaebaja taotles, et vangla võimaldaks talle vanglast ja Justiitsministeeriumist sõltumatu psühhiaatri vastuvõtu, et saada adekvaatne hinnang enda tervise kohta ja sellest tulenevalt ka ravi.
3.Viru Vangla tagastas 15. aprilli 2021. a otsusega nr 6-12/421-2 kaebaja vaide haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lõike 1 punkti 1 alusel.
4.Kaebaja esitas 17. mail 2021 Tartu Halduskohtusse kaebuse Viru Vangla kohustamiseks võimaldada talle vanglast ja Justiitsministeeriumist sõltumatu psühhiaatri vastuvõtt. Kaebaja selgitab, et soovib saada adekvaatset hinnangut oma tervise kohta ja sellest tulenevalt ka ravi.
3-19-2092 Kaebaja palub tuvastada, et Viru Vangla on õigusvastaselt tema 7. novembri 2019. a vaidele vastamisel menetlustähtaega ületanud.
KOHTU SEISUKOHT
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada alljärgnevatel põhjustel.
6.HKMS § 121 lõike 2 punkt 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lõike 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks.
7.Kaebusest ja selle lisadest nähtuvalt soovib kaebaja, et vangla võimaldaks talle väljaspool vanglat asuva ning vanglast ja Justiitsministeeriumist sõltumatu psühhiaatri vastuvõttu, et saada teisene arvamus oma terviseseisundi kohta.
8.Kohtu hinnangul ei tulene kaebaja viidatud RaKS §-st 40 kaebajale subjektiivset õigust nõuda teisese arvamuse saamist väljaspool vanglat tegutsevalt psühhiaatrilt, kes oleks vanglast ja Justiitsministeeriumist sõltumatu. RaKS § 40 lõige 1 sätestab, et teisene arvamus RaKS tähenduses on teise tervishoiuteenuse osutajast eriarsti või teise tervishoiuteenuse osutaja juures töötava eriarsti sõltumatu arvamus, mille eesmärk on anda hinnang esmase arvamuse andnud eriarsti poolt kindlustatud isikule pandud diagnoosi õigsuse, talle määratud ravimi või tervishoiuteenuse vajalikkuse, selgitatud alternatiivide ja oodatava mõju ning tervishoiuteenuse osutamisega seotud riskide kohta. Eelnevast nähtub, et RaKS § 40 lõige 1 sätestab kindlustatud isikule subjektiivse õiguse nõuda teisese arvamuse võimaldamist. RaKS § 5 lõike 1 kohaselt on kindlustatud isikuks RaKS tähenduses Eesti alaline elanik, tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elav isik, ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult viibiv ja töötav isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu või kes iseenda eest maksab sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduses sätestatud korras, suuruses ja tähtaegadel, samuti nende isikutega RaKS alusel või RaKS § 22 lõigetes 1 ja 2 nimetatud lepingu alusel võrdsustatud isik. Kohtu hinnangul ei tulene RaKS §-st 5 ega § 22 lõigetest 1 ja 2, et vanglas viibiv kinnipeetav on RaKS mõttes kindlustatud isik.
9.Kohus osutab, et vangistusseaduse (VangS) § 49 alusel on tervishoid vanglas riigi tervishoiusüsteemi osa. See on kooskõlas Euroopa vanglareeglistiku artikli 40 punktidega 1 ja 2, mille järgi arstiabi osutatakse kooskõlastatult riikliku tervishoiusüsteemiga. VangS §-de 49 ja 491 ning tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 52 lõike 2 punkti 1 koosmõjus rahastatakse kinnipeetavatele osutatavaid tervishoiuteenuseid Justiitsministeeriumi kaudu riigieelarvest. See on erand riiklikust terviklikust tervishoiusüsteemist, sest tavaolukorras rahastatakse tervishoiuteenuseid läbi Sotsiaalministeeriumi. Erinevalt elanike ravikindlustuses kehtivast solidaarsuspõhimõttest, kus ravikulud hüvitatakse sotsiaalmaksust, ei tasuta kinnipeetavate eest sotsiaalmaksu ning seetõttu hüvitatakse nende tervishoiuteenuste kulud otse riigieelarvest. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja traditsioonilises mõttes ravikindlustatud isik, kellel oleks RaKS § 40 lõike 1 alusel õigus teisesele arvamusele.
3-19-2092
10.Kuivõrd eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus kohustamisnõude esitamiseks võimaldada saada vanglast ja Justiitsministeeriumist sõltumatu psühhiaatri vastuvõtule teisese arvamuse saamiseks, tagastab kohus kaebuse kohustamisnõude osas HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel.
11.Kohus selgitab, et kaebajal on võimalik tervisega seotud probleeme lahendada läbi vangla meditsiiniosakonna, kes vajadusel suunab kinnipeetava edasi vastava spetsialisti juurde (VangS § 53 lõige 2). Vangla sisekorraeeskirja § 9 lõige 3 täpsustab, et kinnipeetava suunamine eriarstiabi osutaja juurde toimub arsti saatekirja alusel. Kohtupraktikast tuleneb, et kinnipeetava eriarstiabi osutaja juurde suunamise otsustab üksnes vangla arst (tervishoiutöötaja), lähtudes tervishoiuteenuse osutamise vajadusest ehk sellest, kas isikul esinevad meditsiinilised näidustused tema saatmiseks eriarstiabi osutaja juurde või mitte. Ilma arsti saatekirjata puudub Viru Vanglal kohustus saata isikut eriarstiabi osutaja juurde.
12.Täiendavalt märgib kohus, et asja materjalidest nähtub, et kaebajale võimaldati
18.veebruaril 2021 vastuvõtt Ahtme Haiglas psühhiaatri juures. Kaebusest nähtuvalt ei ole kaebaja selle psühhiaatri sõltumatuses ja tema antud hinnangute kohasuses kahelnud.
13.Kaebaja palub tuvastada, et vangla ületas õigusvastaselt 7. novembri 2019. a vaidele vastamisel menetlustähtaega.
14.Isiku õigust esitada tuvastamiskaebus on seadusega piiratud. Isikul on õigus halduskohtusse esitada tuvastamiskaebus, kui see on vajalik tema õiguse kaitseks (HKMS § 38 lõige 4, RKHK 3-3-1-28-15, punkt 18). Tuvastamiskaebus võib olla vajalik isiku õiguste kaitseks nt olukorras, kus kaebajal esineb selleks preventiivne huvi (vt RKHK 3-3-1-48-15, punkt 10). Tuvastamisnõuet ei saa esitada üksnes selleks, et tuvastada haldusorgani tegevuse õigusvastasus.
15.Kohtu hinnangul puudub kaebajal tuvastamisnõude esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus. Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ei kaitse kaebaja õigusi. Kaebaja ei ole selgitanud, mis eesmärgil ta tuvastamisnõude esitab. Samas ei pea kohus vajalikuks selle väljaselgitamiseks kaebust käiguta jätta. Halduskohtu hinnangul on toimiku materjalidest ilmne, et tuvastamiskaebuse esitamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kohus nõustub kaebajaga, et Viru Vangla on kaebaja 7. novembril 2019 esitatud vaidele vastanud HMS § 79 lõikes 3 sätestatud tähtaega ületades, kuid kaebusest ei nähtu, et sellest tulenevalt oleks kaebajale kaasnenud negatiivseid tagajärgi. Vaidele vastamisega viivitamine ei ole kaebajalt võtnud võimalust pöörduda kohtusse. Kaebaja on ise omal soovil oodanud enne kohtusse pöördumist vangla vastuse ära. Kohus märgib, et kui kohus peaks tuvastama vangla tegevuse õigusvastasuse, ei kaitse see kaebaja õigusi ega aita tulevikus sarnaseid juhtumeid ära hoida. Vangla toimingu õiguspärasuse abstraktne kontroll ei ole lubatav, kui kaebuse rahuldamine ei too kaasa kaebaja õigusliku positsiooni paranemist. Kohtu hinnangul ei esine reaalset ohtu, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi samamoodi õigusvastaselt käituda. Sellises olukorras ei saa tuvastamiskaebuse põhjendatud huviks olla preventiivne huvi ning kaebajal puudub tuvastamiskaebuse esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus.
16.Eelnevatel põhjustel leiab kohus, et kaebaja 7. novembril 2019 esitatud vaidele vastamiseks ettenähtud tähtaja ületamise õigusvastasuse tuvastamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 44 lõige 1) ning kaebus tuleb selles osas kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel tagastada.
3-19-2092
17.Tasutud riigilõiv summas 15 eurot ei kuulu tagastamisele tulenevalt HKMS § 104 lõike 5 punktist 2.
18.Kohus asendab HKMS § 175 lõike 3 ja § 178 lõike 3 alusel avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.