X kaebus Harku Vallavalitsuse 01.12.2020 ettekirjutuse nr 124/16-5 osaliseks tühistamiseks, Harku Vallavalitsuse 13.08.2020 läbi viidud Säde tee 15 kinnistu paikvaatluse õigusvastasuse tuvastamiseks, Harku Vallavalitsuse 16.02.2021 korralduse nr 142 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja Anton Filjaev Vastustaja – Harku vald, esindaja Alle-Riin Siimo
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X taotlus kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata.
2.Jätta X kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 03.12.2021. Vastuseks teise menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Harku Vallavalitsus kohustas 01.12.2020 ettekirjutus-hoiatusega nr 12-4/16-5 (edaspidi: ettekirjutus) Xt peatama ehitustööd Harku vallas Viti külas asuval Säde tee 15 kinnistul (registriosa nr 2987402; katastritunnus 19809:028:0260; pindala 1147 m2; sihtotstarve 100% elamumaa, edaspidi: Säde tee kinnistu) ettekirjutuse teatavaks tegemisest kuni ehituslubade väljastamiseni (p 4.1) ning tagama ehitusload abihoone püstitamiseks ja aiamaja laiendamiseks hiljemalt 31.05.2021 (p-d 4.2 ja 4.3). Ettekirjutuse p-s 4.1 määratud kohustuse täitmata jätmise korral rakendab Harku Vallavalitsus sunniraha 2100 eurot (p 5.1) ning p-des 4.2 ja 4.3 määratud kohustuste täitmata jätmise korral sunniraha 1000 eurot (p-d 5.2 ja 5.3). Harku Vallavalitsus alustas 20.07.2020 laekunud
kaebuse alusel 24.08.2020 riikliku järelevalve menetlust seoses Säde tee 15 kinnistul toimuvate ehitustöödega ja 13.08.2020 paikvaatlusel tuvastati ehitisregistrisse kandmata abihoone põhjapoolse külje laiendamine, milleks ei ole taotletud ehitusluba. X selgitas 07.09.2020, et abihoone ehitamist alustati 1991. aastal ja praegu ei ole tegemist ehitise laiendamisega, vaid olemasoleva hoone taastamisega. Samuti on koostamisel projektdokumentatsioon, mis esitatakse vallale pärast valmimist. Paikvaatlusel tuvastatu ning X esitatud teabe ja fotode pinnalt ei ole võimalik väita, et laienduse asukohas oleks kunagi midagi paiknenud, vaid tegemist on hoone laiendamise või hoone ümberehitamisega, mis nõuaks ikkagi ehitusteatise ja ehitusprojekti teavitatuks lugemist. Vallal puuduvad dokumendid, millest nähtuks Säde tee 15 kinnistule abihoone püstitamiseks ehitusloa andmine. Ka X selgitustest võib järeldada tema teadlikkust sellest, et abihoone on püsitatud ebaseaduslikult. Tegemist on ebaseadusliku hoone ebaseadusliku laiendamisega. Vald tuvastas lisaks, et kinnistul asuv aiamaja ei vasta ehitusprojektile. Säde tee 15 kinnistule on 1987. a-l antud luba püstitada aiamaja ehitusaluse pinnaga 40,3 m2 (Harju rajooni RSN TK ehituse ja arhitektuuri osakonna tootmisgrupi töö nr IP431), mille juurde võis ehitada kasvuhoone ehitusaluse pinnaga 17,5 m2. X 19.11.2020 selgituse kohaselt ehitati kinnistule aiamaja vastavalt 1987. a ehitusprojektile, kuid hoonet on hiljem laiendatud ja selle pikkus on nüüd 10 m ja laius 7 m ehk ehitusaluseks pinnaks 70 m2. Seega on tegu elukondliku hoone laiendamisega üle 33%, milleks on ehitusseadustiku (EhS) lisa 1 järgi nõutav ehitusluba.
2.Harku Vallavalitsus jättis 16.02.2021 korraldusega nr 142 (edaspidi: vaideotsus) rahuldamata X 30.12.2020 vaide Harku Vallavalitsuse 01.12.2020 ettekirjutus-hoiatuse nr 12-4/16-5 p-de 4.2, 4.3, 5.2 ja 5.3 kehtetuks tunnistamiseks.
3.X esitas Tallinna Halduskohtule 18.03.2021 kaebuse Harku Vallavalitsuse 01.12.2020 ettekirjutus-hoiatuse nr 12-4/16-5 p-de 4.2, 4.3, 5.2 ja 5.3 ning 16.02.2021 korralduse nr 142 tühistamiseks.
KAEBAJA SEISUKOHAD
4.Ettekirjutus ehitisele ehitusloa tagamiseks on tühine, arusaamatu ja ei ole täidetav. Ebamäärane ettekirjutus ei võimalda kindlaks teha, kas selle adressaat on selle täitnud. Vastustaja oleks pidanud selgitama, millised toimingud X peaks tegema ja esitama dokumendid ettekirjutuse kohaseks täitmiseks. Dokumentide loetelu aitaks luua selguse vastustaja ja X vahel.
5.Ettekirjutusega ehitusloa tagamiseks määratud tähtaeg 31.05.2021 on ebarealistlik, kuna vastustaja venitab menetlust. X ei ole võimeline täitma ettekirjutust ehitusloa tagamiseks ega ole kohustatud tagama ehituslube, kuna tema ei anna neid lube. Ehitusloa annab vastustaja ning ehitusloa andmine sõltub vastustaja ametnike diskretsioonist, X naabrite jt isikute seisukohtadest ja tegevusest, keda X ei saa mõjutada. X esitab üksnes ehitusloa taotluse ja vajalikud lisad abihoone ja aiamaja seadustamiseks. Xl tuleb esitada taotlus ja saada projekteerimistingimused, valmistada ette projekt vastavalt projekteerimistingimustele, saada vajalikud kooskõlastused puudutatud isikutelt ning ära oodata taotluse lahendamine Harku vallas.
6.X on ehitamise peatanud. Pooleliolev ehitis ei riku kolmandate isikute õigusi, konstruktsioonid ei ole ebaseaduslikud ega ohtlikud. Pärast ehituse peatamist on omanikul valida, kas saada ehitusluba ja jätkata ehitust, lammutada või konserveerida pooleliolev konstruktsioon. Vaatamata eelnevale kohustas vastustaja tagama kaebajat taotlema ehitusluba. Vastustaja ei ole põhjendanud, millisel õiguslikul alusel ning millistel kaalutlustel tuleb Xl saada ehitusluba ehituse jätkamiseks. Eelnevat ei ole vaideotsuses ümber lükatud. Tähtaja määramine on õigusvastane ja riivab kaebaja vabadust määrata, mida teha enda kinnistul. X avaldas vaides, et tema sooviks ehituse seadustada mõistliku aja jooksul, nt 3 aastat. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks kolme aasta pikkune tähtaeg ei sobi. Vastustaja pani tahtlikult X olukorda, kus X ilmselt ei jõua ettekirjutust täita tähtaegselt ning peab maksma vastustajale sunniraha teadvalt võimatu käsu rikkumise eest. 2(7)
7.Vaidlusalune ettekirjutus väljastati 2020. a detsembris, mistõttu andis vastustaja u 5 kuud ettekirjutuse täitmiseks (ehitusloa saamiseks). Vaideotsuse andmise aja seisuga jäi kaebajal tähtpäevani (31.05.2021) 3 kuud, mis on ilmselgelt ebapiisav aeg kogu ehitusloamenetluse läbimiseks. Vastustaja oli teadlik, et ettekirjutuse väljastamisel 2020. a detsembris ning 2021. a veebruaris pole Harku vald väljastanud Xle projekteerimistingimusi. Seega oli teada, et ehitusloamenetlus on algfaasis ja suure tõenäosusega ei saa X ehitusluba hiljemalt 31.05.2021. Harku vald rikkus vaideotsusega asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 7 lg-s 3 sätestatud realistliku tähtaja määramise nõuet.
8.Tähtaegu ei tohi määrata tagasiulatuvalt. X on pöördunud korduvalt vastustaja poole projekteerimistingimuste väljastamiseks, kuid kaebuse esitamise seisuga ei olnud projekteerimistingimusi väljastatud. Harku vald on esitanud Xle uusi nõudmisi projekti osas.
9.Paikvaatlus on läbi viidud X juuresolekuta, teda paikvaatlusele kutsumata ja vastavat protokolli saatmata, millega on rikutud X omandipuutumatust. Ettekirjutusest ei selgu, kes ja kuidas on paikvaatluse teinud ja kas paikvaatlus oli lubatav. Vastustaja viide asjaolule, et kinnistul puudub piirdeaed, ei oma asjas tähtsust. X kinnistu piirid on selgelt nähtavad. Puuduvad eeldused korrakaitseseaduse (KorS) § 50 lg 1 kohaldamiseks. Puudus avalikku korda ähvardav oht või avaliku korra rikkumine. Vajaliku ehitusloa puudumise oleks võinud ka kinnisasjale astumata fikseerida. Paikvaatlus omaniku juuresolekuta on läbi viidud vastuolus KorS § 50 lg-ga 1.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
10.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vallavalitsuse 01.12.2020 ettekirjutuse punktides 4.1, 4.2 ja 4.3 on konkreetselt ära määratletud, millised kohustused ja milliseks tähtajaks peab kaebaja täitma. Ettekirjutusest nähtub, et kaebaja on kohustatud tagama ehitusload abihoone püstitamiseks ja aiamaja laiendamiseks hiljemalt 31.05.2021. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei mõistnud ettekirjutuses toodud kohustusi. Seda, kas vajalikud ehitusload on väljastatud, kontrollib vallavalitsus ettekirjutuses märgitud tähtajal ehitisregistrist. Juhul kui kaebaja soovib loobuda ehituse jätkamisest või ehituse edasi lükata, ei saa Säde tee 15 kinnistul säilida õigusliku aluseta abihoone ning aiamaja laiendus. Sellises olukorras tuleks vallavalitsusel kaebajale koostada ettekirjutus õigusliku aluseta ehitiste lammutamiseks. Ehituslubade tagamise nõudega on vallavalitsus valinud võimalike abinõude hulgast kaebajale kõige vähem koormava.
11.Ettekirjutuses on toodud välja kohustus tagada ebaseaduslike ehitiste seadustamiseks ehitusload. Välja ei ole kirjutatud, milliseid toiminguid tuleb teha ehituslubade saamiseks, kuna see on kättesaadav avalik info. Lisaks nõustavad vallavalitsuse töötajad igapäevaselt kodanikke vajalike toimingute osas. Kaebusest nähtub, et kaebaja on teadlik, mis ehituslubade saamiseks teha on vaja. Kaebaja viidatud HMS § 36 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt, kui kaebaja oleks soovinud vallavalitsuselt infot, oleks seda infot jagatud.
12.Ilma vastavate lubadeta rajatud hooned on ebaseaduslikud ning tuleb seadustada ehituslubade hankimisega või lammutada. Samuti ei vasta tõele väide, et kaebaja ei ole võimeline ettekirjutuses nõutud tähtajaks ehituslube hankima. Vallavalitsus alustas järelevalvemenetlust Säde tee 15 maaüksusel 24.08.2020. Kaebaja 07.09.2020 selgituste kohaselt käis samal ajal ehitusprojekti dokumentatsiooni koostamine. Seega oli kaebajal u 9 kuud aega ehituslubade hankimiseks. See on piisav aeg, et ettekirjutus nõutud tähtajaks täita.
13.Puudub õigusnorm, mille alusel saaks nõuda ehitamise jätkamist Säde tee 15 maaüksusel. Vastustaja saab nõuda EhS § 38 lg 1, EhS Lisa 1 ja EhS § 19 lg 1 p 2 alusel kaebajalt ebaseaduslikult rajatud abihoone ja aiamaja laienduse kohta ehituslube. Vallavalitsus nõuab vajalike ehituslubade tagamist võimalikult kiiresti, kuna ehituslubade väljastamiseni on tegemist ebaseaduslike ehitistega. Vastustaja ei nõustu, et vaadeldavad ehitised võivad jääda kinnistule ebaseaduslikuna püsima 3(7)
määramata ajaks. Vastustaja ei nõustu kaebaja ettepanekuga pikendada ehituslubade tagamiseks ettenähtud tähtaega 3 aasta peale.
14.Riiklik järelevalve saab eesmärgipäraselt toimida vaid juhul, kui selle käigus avastatud puuduste või rikkumiste kõrvaldamiseks tehtud ettekirjutuste täitmine on tõhusalt tagatud. Ettekirjutuse täitmise tagamiseks tuleb määrata tähtaeg, mis on sellise pikkusega, mis motiveerib isikut esimesel võimalusel dokumentatsiooni korda saamisega tegelema.
15.Kaebaja ei ole esitanud vallavalitsusele infot, et ta kindlasti soovib ehituse jätkamisest loobuda. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja alustas ehitust vaid selleks, et pooleliolevaid ehitisi kohe lammutama hakata. Sellest järeldub, et kaebaja soov on siiski ehitised valmis ehitada. Vastustaja on valinud kaebajale kõige vähem koormava abinõu ning kohustanud kaebajat ehitised seadustama.
16.Kaebaja märgib õigesti, et ehituslubade saamiseks tuleb esitada projekteerimistingimuste taotlus, oodata projekteerimistingimuste väljastamist, valmistada ette projekt, saada kooskõlastused puudutatud isikutelt ning oodata ehitusloa väljastamist vallavalitsuse poolt. Kui kaebaja hinnangul ei olnud 31.05.2021 ehituslube võimalik tagada, siis üksnes põhjusel, et kaebaja viivitab vajalike taotluste esitamisega. Näiteks on kaebaja taotlenud vallavalitsuselt projekteerimistingimusi 05.02.2021. Vallavalitsus on põhjendatud vajadusel valmis ettekirjutuses toodud tähtaegu pikendama, kuid see eeldab, et ettekirjutuse adressaat on teinud kõik võimaliku selleks, et määratud tähtaja jooksul vajalikud load taotleda.
17.Projekteerimistingimuste menetluses on tavapärane, et taotlejale esitatakse märkusi ning taotleja kohus on need märkused lahendada. Enne projekteerimistingimusi väljastada ei saa. Olenemata sellest, et kaebaja venitas projekteerimistingimuste taotluse esitamisega kuni 05.02.2021, oli kaebajal reaalse tahmise korral võimalik saada ebaseaduslikele ehitistele load 31.05.2021.
18.Valla ehitusjärelevalve spetsialist ja ehitusspetsialist läksid Säde tee 15 kinnistule paikvaatlust tegema lootuses, et omanik viibib samal ajal kinnistul ning saab antud küsimuses kohe ja vahetult suhelda. Kohale jõudes selgus, et omanikku kinnistul ei viibinud. Samas oli juba tänavalt näha, et ebaseadusliku ehitustegevusega seotud kodaniku kaebuses esitatud asjaolud peavad paika ning kinnistule on rajatud ebaseaduslik hoone ning hoone laiendus. Pidades väga tõenäoliseks, et kinnistul toimub korrarikkumine ja arvestades KorS § 50 lg 1 punkti 3 sisenes vallavalitsuse ehitusjärelevalve spetsialist kaebaja kinnistule, et teha pildid ebaseaduslikust ehitisest. Sel hetkel oli kinnisasi aiaga piiramata ning vallavalitsuse ametnikud ei võtnud midagi kaasa ega ei teinud midagi lubamatut kaebaja kinnistul.
19.Alates 2020. a augustist kuni ettekirjutuse tegemiseni 01.12.2020 ei ole kaebajal olnud vastuväiteid paikvaatlusega seoses. Kaebaja ei ole küsinud paikvaatluse protokolli ega muul viisil paikvaatluse seaduslikkust vaidlustanud. Sellisest tegevusest võib järeldada, et kaebaja on paikvaatluse läbiviimist aktsepteerinud ja selle läbiviimise viisiga nõustunud. Õiguse riived on lubatud seaduses sätestatud juhul avaliku korra kaitseks (mille hulka saab lugeda ka seaduslikkuse järelevalve).
KOHTU PÕHJENDUSED
20.Kaebaja esitas 11.10.2021 taotluse kohtuistungi korraldamiseks. Samas tõi kaebaja välja, et on nõus kirjaliku menetlusega vaid juhul, kui halduskohus kaebuse rahuldab. Kohus määras 27.09.2021 määrusega haldusasja läbi vaatamiseks kirjalikus menetluses tulenevalt HKMS § 131 lg 1 p-st 1, lähtudes kaebuses toodud taotlusest. Ka kohtu hinnagul ei ole haldusasjas selliseid asjaolusid, mis vajaksid täpsustamiseks kohtuistungi pidamist. Menetlusosalised said oma seisukohad avaldada kirjalikus menetluses ja kohus hakkab neid järgnevalt hindama. HKMS § 157 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Kohus ei saa lähtuda menetluse juhtimisel üksnes kaebaja soovist. Kohus jätab kaebaja taotluse kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata, kuna 4(7)
kaebaja peale otsuse teatavakstegemise aega esitatud tingimus, mille kohaselt kaebaja nõustuks üksnes kaebuse rahuldamisega kirjalikus menetluses, ei tulene HKMS-st.
21.Ettekirjutus on tehtud EhS § 19 lg 1 p 2 alusel, mille järgi peab omanik tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele, sh tagama ehitamiseks ja ehitise kasutamiseks vajalike lubade olemasolu. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et Säde tee kinnistul ehitatakse/laiendatakse abihoonet ehitusaluse pindalaga 17,5 m2 ning aiamaja ehitusaluse pindalaga 70 m2. Aiamaja ehitamiseks ja/või laiendamiseks oli EhS § 38 lg 2 ja Lisa 1 kohaselt nõutav ehitusluba, mida ei ole väljastatud. Kaebaja ei vaidlusta ka, et enne ehitusloa taotlust tuli esitada projekteerimistingimuste taotlus.
22.KorS § 28 lg 1 järgi on pädeval korrakaitseorganil ohu või korrarikkumise korral õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul. KorS § 6 lg 1 ja EhS § 130 lg 2 p 3 kohaselt on pädevaks korrakaitseorganiks kohaliku omavalitsuse üksus. KorS § 15 lg-st 1 tulenevalt vastutab avaliku korra eest isik, kes on põhjustanud ohukahtluse või ohu, rikub avalikku korda või on põhjustanud sellise olukorra tekkimise võimaluse, mille realiseerumisel tekib oht või ohukahtlus. Praegusel juhul on korrarikkumiseks KorS § 5 lg 1 tähenduses ehitamine ilma nõutava ehitusloata, millega rikutakse EhS § 19 lg 1 p 2 ja sellest sättest tulenevalt vastutab avaliku korra eest ehitise omanik. Kohus nõustub vastustajaga, et vaadeldavad ehitised ei või jääda kinnistule ebaseaduslikuna püsima määramata ajaks. Kaebaja heidab vastustajale ette, et vaidlustatud ettekirjutus ei ole üheselt arusaadav ning haldusakt kohustab tähtaegselt saama ehitusluba, kuid kaebaja võimuses ei ole ehitusloa väljastamine.
23.Vaidlustatud ettekirjutus on antud kaalutlusõigust kasutades (vt HMS § 64). Kaalutlusotsuste sisuline kontroll piirdub õiguse üldpõhimõtetest ja kaalutlusreeglitest kinnipidamisega (HMS §-d 4 ja 54). Mida laiem on haldusorganile antud kaalutlusõigus, seda raskemad ja selgemad vead peavad esinema kaalutlusvigade tuvastamiseks. Haldusakti tühistamist ei too kaasa sellised kaalutlusvead, mis kohtu hinnangul ei mõjuta lõpptulemust (Riigikohtu 15.05.2013 otsus nr 3-3-1-78-12, p 12; vrd ka Riigikohtu 11.11.2015 otsus nr 3-3-1-37-15, p 20). HKMS § 158 lg 2 kohaselt kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga.
24.Ettekirjutus ei ole tühine, nagu väidab kaebaja. HMS § 63 lg 2 p 3 järgi on tühine haldusakt, mida ei ole andnud pädev haldusorgan. Haldusakti tühisuse tuvastamine on põhjendatud vaid juhul, kui selle haldusakti puhul on HMS § 63 lg-s 2 nimetatud aluste esinemine ilmselge (Riigikohtu Halduskolleegiumi 07.03.2003 määrus nr 3-3-1-21-03). Praegusel juhul HMS § 63 lg-s 2, sh p-s 5 nimetatud aluseid ei esine.
25.Tallinna Ringkonnakohus tõi 24.05.2021 praeguses haldusasjas määruses välja järgmise: „Ettekirjutuse p-de 4.2 ja 4.3 sõnastus ei ole küll õnnestunud, kuid neist on siiski võimalik mõistlikult aru saada nii, et kui adressaat soovib ehitisi olemasoleval kujul säilitada või neid edasi ehitada, siis tuleb tal teha kõik endast olenev, et saada selleks vajalikud ehitusload. Kuigi vastustaja on õigesti viidanud, et isegi kui omanik edasi ehitamisest loobub, ei saa õigusliku aluseta ehitatud abihoone ja aiamaja laiendus jääda kinnistule alles, ei saa 01.12.2020 ettekirjutusest siiski teha järeldust, et sellega oleks kaebajat alternatiivselt kohustatud ehitised hiljemalt 31.05.2021 lammutama. Vastustajal on vajaduse korral võimalik teha lammutamisettekirjutus pärast seda, kui on selge, et kaebaja ehitamist ei jätka ega taotle ka ehitusluba ebaseaduslike ehitiste lammutamiseks.“ Kohus nõustub eelnevas ringkonnakohtuga.
26.Ehitisregistrist nähtuvalt on Harku Vallavalitsus väljastanud 30.03.2021 korraldusega nr 235 väljastatud projekteerimistingimused Säde tee 15 aiamaja laiendamiseks üksikelamuks (st kaebaja on soovinud aiamaja laiendada üle 33% ja liita selle ebaseaduslikult püstitatud abihoonega, mille 5(7)
tulemusel tekib üks terviklik üksikelamu). Projekteerimistingimuste järgi on kinnistule lubatud projekteerida üks üksikelamu ja üks abihoone (lubatud suurim ehitisealune pind kokku 229 m2). Eelneva osas vaidlust ei ole. Seega oli kaebajal võimalik pärast ehitusprojekti koostamist ja ehitusloa saamist täita ettekirjutuse vaidlustatud nõuded. Ehitisregistrist ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud ehitusloa taotluse peale projekteerimistingimuste väljastamist, millest tulenevalt ei olnud kaebajal võimalik EhS § 42 lg-st 5 tulenevalt saada ehitusluba hiljemalt 31.05.2021.
27.Kaebaja selgitas 07.09.2020 vastustajale, et abihoone ehitamiseks koostatakse vastav dokumentatsioon ning dokumendid esitatakse nende valmimisel. Seega oli õigustatud vastustaja eeldus, et dokumentatsioon hoone seadustamiseks esitatakse lähiajal. Kaebaja esitas projekteerimistingimuste taotluse 22.03.2021, enam kui pool aastat hiljem. Vastustaja väljastas projekteerimistingimused 30.03.2021. Seega ei saa väita, et kaebaja projekteerimistingimuste taotluse või ehitusloa taotluse esitamisega viivitamine oleks tingitud vastustaja tegevusest. Samuti ei nähtu, et kaebaja oleks teinud vastustajaga koostööd. Kaebaja heidab vastustajale ette, et viimane esitas täiendavaid tingimusi, kuid kaebaja ei ole välja toonud, milliseid tingimusi ta pidas mittevajalikeks või ebaseaduslikeks, mistõttu kaebaja väited vastustaja toimingutega viivitamise osas on paljasõnalised. Kuivõrd vastustaja lähtus eeldusest, et 07.09.2020 oli vastav dokumentatsioon koostamisel, tegi ettekirjutuse 01.12.2020, määrates täitmise tähtajaks 31.05.2021 (s.o pool aastat), ei ole alust väita, et ettekirjutuse täitmiseks on antud ebamõistlikult lühike tähtaeg.
28.Põhjendatuks ei saa lugeda ka kaebaja seisukohta, et esitas ettekirjutusele vaide, kuivõrd vaide esitamine ei peata ettekirjutuse kehtivust ega täitmist. Vastustaja lahendas vaide 16.02.2021 ning ka peale nimetatud kuupäeva oli kaebajal piisavalt aega esitada taotlus vajalike lubade saamiseks. Ehitisregistrist nähtuvalt ei ole kaebaja ka praeguseks ajaks ehitusloa taotlust esitanud. Kaebaja väited on paljasõnalised osas, et temast ei sõltu ehitusloa saamise kulg. Tulenevalt EhS § 39 lg-st 1 annab ehitusloa kohalik omavalitsus, kuid selleks, et vastustaja oleks saanud ehitusloa taotlust menetleda, oleks kaebaja pidanud selle esmalt esitama. Seega viivitas kaebaja ettekirjutuse nõuete täitmisega omal riisikol. Kaebaja pidi arvestama, et kui ta jätab ettekirjutuse nõuded tähtajaks täitmata, siis võib vastustaja rakendada tema suhtes sunniraha.
29.Kohus nõustub Tallinna Ringkonnakohtu 24.05.2021 määruses toodud järgmiste seisukohtadega: “See ei tähenda siiski, et vastustaja võiks tema suhtes 10.06.2021 kohaldada automaatselt sunniraha 2000 eurot. Esiteks on kaebajal võimalik taotleda ettekirjutuse täitmiseks antud tähtaja pikendamist, mille võimalikkusele on vastustaja ka viidanud eeldusel, et kaebaja on aktiivselt asunud ettekirjutuse nõudeid täitma ja on ilmne, et ettekirjutus täidetakse mõistliku aja jooksul ka sunnivahendit kohaldamata. Täitmistähtaja pikendamine oleks põhjendatud eelkõige olukorras, kus ettekirjutuse täitmine ei ole viibinud kaebaja enda tegevusetuse tõttu. Teiseks tuleb arvestada, et olenemata sellest, et 01.12.2020 ettekirjutus-hoiatuse p-des 5.2. ja 5.3 on kaebajat hoiatatud 2×1000 euro suuruse sunniraha rakendamise eest, ei ole see lõplik ja siduv otsustus, vaid vastustaja on kohustatud sunniraha sissenõudmisel täiendavalt kaaluma, kas sunniraha täies ulatuses sissenõudmine on asjaolusid arvestades põhjendatud (nt Riigikohtu 19.06.2019 otsus nr 3-17-1059, p 13; 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 14). Muu hulgas tuleb vastustajal enne sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole pöördumist teavitada kaebajat sunniraha rakendamisest ning anda talle võimalus esitada sellele oma vastuväited või taotleda sunniraha rakendamise edasilükkamist, samuti vaidlustada sunniraha rakendamine kohtus või tasuda täitekulude vältimiseks sunniraha vabatahtlikult (nt Riigikohtu 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 19). Selles etapis on kaebajal võimalus esitada nii vastuväiteid sunniraha suurusele kui ka tõendid, millest võib nähtuda, et sunniraha (täies ulatuses) sissenõudmine oleks tema suhtes ebaproportsionaalne (nt tõendid ettekirjutuse täitmiseks astutud sammude või oma majandusliku seisundi kohta jmt).“
30.Seega oli/on kaebajal võimalik taotleda vajadusel tähtaja pikendamist, millise võimaluse on ka vastustaja vastuses kohtule välja toonud. Samuti selgitas vastustaja kohtule, et vaatamata ettekirjutuses antud tähtaja möödumisele ei ole nad kaebajale sunniraha kohaldanud ning on 6(7)
oodanud, et kaebaja ebaseadusliku tegevuse seadustaks. Kohtule ei nähtu, et kaebaja oleks taotlenud tähtaja pikendamist või astunud täiendavaid samme vastavate lubade saamiseks.
31.Vastustaja teostas 13.08.2020 vaadeldavate hoonete osas paikvaatluse. Kaebaja leiab, et paikvaatlusega riivati tema omandipõhiõigust, kuivõrd teda ei kaasataud paikvaatluse juurde. Kohaliku omavalitsuse õigus teostada ehitise või ehitamise nõuetele vastavuse üle riiklikku järelevalvet tuleneb EhS § 130 lg 2 p-st 3. EhS § 131 järgi võib korrakaitseorgan käesolevas seadustikus sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Valdusesse sisenemisega on tegemist siis, kui korrakaitseorgan siseneb valdaja nõusolekuta piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse, eluruumi või ruumi, sh avab selleks uksi, väravaid või kõrvaldab muid takistusi (KorS § 50 lg 1). Valdusesse sisenemine hõlmab seal viibimist ja valduse visuaalset vaatlust. Valdusesse tuleb võimaluse korral siseneda valdaja või muu õigustatud isiku juuresolekul ja ajavahemikus kella 7.00-st kuni 23.00-ni (KorS § 50 lg 3). Piiratud või tähistatud kinnisasja valdaja või tema määratud täisealise isiku juuresolekuta on valduse läbivaatamine lubatud, kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks (KorS § 51 lg 41). Vahetu oht on olukord, kus korrarikkumine leiab juba aset või on suur tõenäosus, et see kohe algab (KorS § 5 lg 5). Vastustaja kinnitusel ei teavitatud kaebajat paikvaatluse tegemisest. Kaebaja kinnistule mindi lootuses, et kaebaja viibib kinnistul, kuid vaidlust ei ole, et kaebaja ei viibinud paikvaatluse juures. Seega sisenesid vastustaja ametnikud kaebaja kinnistule õigusvastaselt, kuivõrd puudus vahetu oht.
32.Valdaja juuresolekuta teostatud riikliku järelevalve meetmetest tuleb valdajat esimesel võimalusel teavitada (KorS § 49 lg 4, § 51 lg 5, § 52 lg 3). Vastustaja ei ole välja toonud põhjuseid, mis takistasid tal kaebajat paikvaatluse tegemisest teavitamast. Vastustaja väide, et kaebaja ei ole soovinud näha paikvaatluse protokolli, ei ole samuti asjakohane, kuivõrd KorS § 50 lg 5 järgi tuleb esimesel võimalusel teavitada valdusesse sisenemisest. Samuti ei ole vastustaja välja toonud, et rikkumise tuvastamine ei olnud võimalik ilma kaebaja kinnistule sisenemata. Valdusesse sisenemisest või selle läbivaatusest saab kinnisasja puhul rääkida siis, kui see on piiratud või tähistatud või on muul viisil nähtav valdaja tahe piirata seal kõrvaliste isikute viibimist. Piiramata ja tähistamata kinnisasjale sisenemisel eeldatakse valdaja nõusolekut ning sellisel juhul ei saaks rääkida valdusesse sisenemisest või selle läbivaatamisest valdaja nõusolekuta (Tallinna Rinkonnakohtu 30.04.2020 otsus nr 3-19-1719, p 14). Kohus nõustub kaebajaga, et kinnistul aia puudumisest ei saa järeldada, et kinnistul puuduvad piirid. Kohtu hinnangul on vastustaja paikvaatluse läbiviimine õigusvastane, arvestades, et loata ehitamise tuvastamine ei ole kiireloomuline toiming.
33.HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Vaatamata õigusvastasele paikvaatluse läbiviimisele, leiab kohus, et puudub alus ettekirjutuse tühistamiseks, kuivõrd kaebaja ei vaidlusta, et ta on alustanud oma kinnistul ehitamisega, kuid tal puuduvad vastavad load ehitamiseks. Samuti ei ole kaebaja esitanud taotlust ettekirjutuses antud tähtaegade pikendamiseks. Eeltoodu tõttu on ettekirjutus õiguspärane. Kuivõrd kohus ei tühista ettekirjutust, puudub alus ka vaideotsuse tühistamiseks.
34.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.