Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tanel Saar, Maili Lokk 28.10.2021, Tartu 3-19-487 Xi kaebus Maksu- ja Tolliameti 19.12.2018. a vastutusotsuse nr 13-7/00805-22 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 19.10.2020. a otsus Xi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant – X, esindaja vandeadvokaat Rene Varul Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19.10.2020. a otsus muutmata.
2.Jätta Xi menetluskulud apellatsioonimenetluses tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 28.10.2021, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 19.12.2018. a vastutusotsusega nr 13-7/00805-22 Xi tasuma solidaarselt Gulbuve Elements OÜ-ga (kuni 31.12.2015 ärinimega Estiske Laftehus OÜ) maksuvõlgniku Gulbuve Elements OÜ 78 042,82 eurose maksuvõla, sest ta oli 17.01.2003–31.12.2015 Gulbuve Elements OÜ juhatuse liige. Maksuvõlg koosneb Gulbuve Elements OÜ deklareeritud, kuid tasumata kohustustest summas 56 815,23 eurot (maksustamisperiood 05.2015 – 11.2015) ning maksuotsustega määratud ning tasumata jäänud kohustustest summas 21 227,59 eurot, sh 05.11.2014. a maksuotsusega (I kd, tl 57–79) määratud summa, millest on tasumata 10 320 eurot (maksustamisperiood 01.2014-03.2014)
ning 04.05.2015. a maksuotsusega (I kd, tl 80–98) määratud summa, millest on tasumata 10 907,59 eurot (maksustamisperiood 02.2014-03.2014). Vastutusotsuse kohaselt rikkus X tahtlikult juhatuse liikme kohustusi. Tema eesmärgiks oli maksude maksmisest kõrvalehoidmine, deklareerides valeandmeid ja jättes esitamata maksudeklaratsioonid õigete andmetega, samuti viis ta äriühingust põhjendamatult rahalisi vahendeid välja. Äriühingust raha väljaviimine tekitas Gulbuve Elements OÜ-l likviidsete vahendite puudumise, mistõttu ei olnud äriühing võimeline tasuma maksukohustusi.
2.X esitas MTA 19.12.2018. a vastutusotsuse peale vaide, mille MTA jättis 12.02.2019. a vaideotsusega nr 6-1/4308-2 rahuldamata.
3.X esitas 14.03.2019. a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles MTA 19.12.2018. a vastutusotsuse tühistamist. Kaebaja põhjendas kaebust järgmiselt.
3.1.Seda, et maksuotsusega määratud kogusummast (117 021,87 eurot) on 21 227,59 eurot (18%) tasumata, ei saa käsitada süüliselt maksude mittemaksmisena.
3.2.OÜ Vestenson töötajad ei olnud tegelikult Gulbuve Elements OÜ töötajad. Kaebaja taotles maksuhaldurilt seletuste võtmist OÜ Vestenson töötajatelt, kes saavad kinnitada, et töötasid ka tegelikult OÜ Vestenson all ja osutasid teenust Gulbuve Elements OÜ-le. Vastutusmenetluses jättis maksuhaldur need tõendid kogumata, mis on uurimispõhimõtte rikkumine.
3.3.MTA 04.05.2015. a maksuotsusega määratud maksusummade omistamine kaebajale on aegunud. Nende summade määramine pidi jääma kolme aasta sisse, kuivõrd tegemist ei ole kindlasti tahtlusest kantud maksusummade mittetasumisega.
3.4.Vastutusotsuse kohaselt deklareeris Gulbuve Elements OÜ 2015. a maist novembrini kohustused summas 56 815,23 eurot, kuid jättis need tasumata. Samas on vastutusotsuses viide, et maksuhaldur ei kahtle selle perioodi TSD ja KMD andmete õigsuses. Järelikult soovib MTA juhatuse liikme vastutust kohaldada olukorras, kus 56 815,23 euro ulatuses riiklike maksude deklareerimine loetakse õigeks ja selle aluseks olevad tehingud põhjendatuks. Sellises olukorras ei saa eksisteerida juhatuse liikme vastutust – maksuhaldur ei ole tõendanud ega näidanud, et äriühingul oleks sellel perioodil olnud piisavalt rahalisi vahendeid, et tasuda riiklikud maksud.
3.5.MTA viitab, et äriühingu kontolt võeti sularahas välja 68 240,12 eurot, mis kinnitavat, et äriühingul oli raha maksuotsustega määratud kohustuste tasumiseks. Sularaha võtmine on piiritletud kuupäevaga 18.09.2015, kuid maksustamisperiood on pikem, ulatudes 2015. a novembrini. Seega ei ole sularaha väljavõtmine ja deklaratsioonide järgi maksude mittemaksmised seostatavad, kuna need ei klapi ajaliselt. Vähemalt perioodil 2015. a septembrist novembrini on deklareeritud maksusid olukorras, kus äriühingul ei olnud enam reaalseid sissetulekuid ja vahendeid maksude tasumiseks.
3.6.Kaebajale jäävad arusaamatuks põhjendused, et 56 815,23 euro mittetasumine on toimunud seetõttu, et 2014. a KMD-l ja TSD-del (osaliselt veel 2013. a omadel) on kajastatud ebaõigeid andmeid töötajate töökoha kohta ja tehinguid OÜ-ga Vestenson. Selline seos on ebamäärane. OÜ Vestenson töötajad ei olnud tegelikult Gulbuve Elements OÜ töötajad.
3.7.Maksusumma määramine deklareeritud summadelt on aegunud. Maksusumma määramise aegumistähtaeg on kolm aastat (maksukorralduse seaduse (MKS) § 96 ja § 98). Tahtlikust rikkumisest ei saa rääkida olukorras, kus isik on ise summad õigesti deklareerinud, kuid äriühing on jäänud hätta nende tasumisega.
4.Tartu Halduskohus jättis 19.10.2020. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus põhjendas otsust järgmiselt.
4.1.Asjaolu, et võlg riigi ees on ca 18% 04.05.2015. a maksuotsusega määratud maksudest, ei tähenda seda, et kaebaja ei oleks selle eest vastutav. Kaebaja ei ole osutanud isikule, kes tema
teadmata või asemel valed juhtimisotsused tegi. Vastustaja ei ole rikkunud uurimiskohustust, vastutusotsus ei ole üheski positsioonis aegunud ja kaebaja sisulised etteheited läbi jõustunud maksuotsuse vastutusotsusele ei ole põhjendatud. Samuti ei ole kaebaja kummutanud vastutusotsuse järeldusi seoses deklareeritud, kuid tasumata jäetud kohustustega, sh väljavõetud sularaha seosega kaebajale pandud kohustustega. Maksude tasumiseks rahaliste vahendite puudumine on tekitatud kaebaja teadliku tegevusega. Vastustaja ei ole jätnud võtmata töötajatelt seletusi vastutusotsuse tegemiseks. Maksusumma määramine ei ole aegunud ja ei puuduta maksuotsuseid. Kaebaja poolt kohtule esitatud tõendid ei tõenda teenuste osutamist vastutusotsuses nimetatud osaühingute vahel.
4.2.Töötajate tegeliku tööandja väljaselgitamiseks on vastustaja kolmandate isikute seletuste kõrval oma järeldustes tuginenud erinevatele kirjalikele tõenditele, sh mõlema tööandja kandidaadi omavahelistele lepingulistele suhetele ja finantstehingutele. Vastustaja kohustas maksumenetluse toimiku materjalide kohaselt kaebaja ettevõtetega seotud 25 töötajat teabe esitamiseks ja kogus maksumenetluses 16-lt isikult seletused, sh kaebaja nimetatud tunnistajatelt L. Lauri, M. Pidim ja E. Pelska. Vastustaja on vastutusotsuse menetluses käsitlenud, miks tema poolt M. Pahvalt, T. Soelt, U. Savisaarelt, E. Pelskalt, V. Eglitelt, A. Paškovalt, E. Vaherilt, T. Kännalt, K. Länikult, V. Paškovilt, R. Gumenjukilt, A. Otsalt, A. Markilt, H. Tootsilt, I. Ivanovilt, I. Kesvateralt, O. Papagoilt, L. Laurilt ja M. Pidimilt võetud kirjalikud seletused (II kd, tl 8–40) ei tõenda kogumis teiste maksumenetluses kogutud tõenditega kaebaja versiooni vastutusotsuse alusetusest. Kaebaja esitatud kirjalikud tõendid ei kummuta vastutusotsuse järelduste õigsust. Vastutusotsust ei ole antud seetõttu, et kõik Estiske Laftehus OÜ töötajad oleks vormistatud OÜ Vestenson töötajaks. Tartu Maakohtu 09.09.2019. a kriminaalasjas nr 1-18-3535 menetluse lõpetamise määruse (II kd, tl 76–79) kohaselt käsitleti suurusjärgus 40 töötaja vormistamist osana maksukuriteost. Töötajad, kelle ümbervormistamise asjaolud olid piisavad kaebajale süüdistuse esitamiseks, kattuvad vähemalt osaliselt vastustaja poolt maksumenetluses tuvastatud taoliste töötajatega.
4.3.Kohtumenetluses on ainukeseks tõendiks, mida kaebaja ei ole vastustajale varasemalt esitanud, M. Kuusiku poolt tunnistajana kriminaalmenetluses antud ütlused. Võrreldes tunnistaja poolt halduskohtu istungil antud ütlusi ja vastustaja poolt vaidlustatud haldusaktide andmisel analüüsitud kirjalikke ütlusi, siis tunnistaja poolt halduskohtu istungil antud ütlustest ei nähtu taolisi asjaolusid, mis seaksid kahtluse alla vastustaja poolt vastutusotsuses muuhulgas M. Kuusiku kriminaalmenetluses tunnistajana antud ütlustega tuvastatu.
4.4.Kaebuse peamise sisulise argumendina on vaidluse all, kas kaebajal oli lubatud maksunduslike kaalutluste tõttu anda kaebaja juhtimise all olnud osaühingute vahelistele tehingutele majandusliku sisuga võrreldes moonutatud juriidiline vorm. Kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule (RKHK 04.03.2020. a otsus asjas nr 3-18-1740, p 17.1.). Vastustaja on õigustatult tuginenud MKS §-le 84.
4.5.Kaebaja käitumine maksumenetluses, sellega paralleelselt toimunud kriminaalmenetluses ning käesolevas halduskohtumenetluses on olnud vastuoluline. Kaebaja ei ole vaidlustanud maksuotsuseid, millest tuleneb suur osa maksuvõlast, mille eest ta on vaidlustatud vastutusotsusega pandud vastutavaks. Vastutusotsusega ja asjas kogutud teiste tõenditega on tõendatud, et kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal on arvestatav osa maksuotsusega määratud kohustusest Gulbuve Elements OÜ poolt tasutud. Maksukohustuse osaline täitmine viitab halduskohtu arusaamisel maksuotsusega nõustumisele. Maksu- ja vastutusotsuse menetlusega samaaegselt toimus kaebaja suhtes kriminaalmenetlus, milles kaebajat süüdistati maksukuriteos. Kriminaalasjas ei ole riik kaebaja vastu avalik õiguslikku kahjunõuet esitanud, kuna riik kasutas kahju sissenõudmiseks haldusõiguslikke meetmeid. Kriminaalmenetluses
kohustus kaebaja tasuma 25 000 eurot. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kohaselt kinnitas kaebaja menetluse lõpetamisega nõustumist, selgitades maakohtule, et etteheidetavad teod pani ta toime, sest tal oli majanduslikult keeruline olukord, ent ta soovis ennekõike töötajatele palka maksta. Seega tunnistas kaebaja maksumenetluses ja kriminaalmenetluses sisuliselt riigi nõuet, kuid käesolevas halduskohtumenetluses vaidleb ta sama nõude vastu.
4.6.Kaebaja poolt kaebuse põhistamiseks kohtule esitatud 17.12.2015. a Estiske Laftehus OÜ dokumentide üleandmise nimekirja on vastustaja vaideotsuses käsitlenud. Tõend ei tõenda asjaolusid, mis tingiks vaidlustatud haldusaktide tühistamise. Vastutusotsus käsitleb varasemat perioodi. Kaebaja ei ole kummutanud vastustaja vastuväidet kaebusele ka selles osas, et 19.12.2014 alustas maksuhaldur Vestenson OÜ suhtes maksustamisperioodi juuli 2013. a – märts 2014. a osas kontrolli, mis päädis MTA 25.06.2015. a maksuotsusega Vestenson OÜ-le, milles asuti seisukohale, et äriühing iseseisvat majandustegevust ei oma ning et seda kasutati vaid Gulbuve Elements OÜ igapäevases majandustegevuses kasutatavate töötajate palkadelt tasumisele kuuluvate maksukohustuste deklareerimiseks ning tekkinud maksukohustuste tasumisest hoidumiseks. Ka see vastustaja vastuväide iseloomustab kaebaja vastuolulist ja valikulist käitumist erinevates menetlustes.
4.7.Kaebaja otsustas maksukohustuse täitmise asemel töötajatele palga maksmise kasuks. Tegemist saab olla ainult tahtliku tegevusega. Vastustaja tuvastas maksumenetluses usaldusväärselt asjaolud, mis viitavad kaebaja kui juhatuse liikme süüle täitmata maksukohustuse tekkimises.
4.8.Vastustaja tõendas korrakohaselt vastutusotsust tehes usaldusväärselt ka vastutusotsuse andmise alused, millega läks tõendamiskoormus üle kaebajale (MKS § 150 lg 1). Kaebaja ei ole temal lasuvat tõendamiskoormust kohtu hinnangul suures osas täitnud (HKMS § 59 lg 1). Kaebaja väited põhinevad valdavalt kaebaja enda subjektiivsetel hinnangutel ja on paljasõnalised.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.Kaebaja esitas halduskohtu otsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.
5.1.Kaebaja selgitas, et ta ei ole rahalisi vahendeid ettevõttest välja viinud. Sularahas väljavõetud vahendid on kulunud Gulbuve Elements OÜ ettevõtluses ja äriühingu kulude katmiseks. Kaebajal ei olnud vastutusotsuse menetluses esitada raamatupidamise algdokumente, mis kinnitaksid sularaha kasutamist Gulbuve Elements OÜ ettevõtluses, kuna ta ei olnud enam selle äriühigu juhatuse liige ja oli dokumendid üle andnud. MTA leidis vastutusotsuses seega alusetult, et kaebaja on sularaha summas 56 815,23 eurot ettevõttest välja viinud.
5.2.Halduskohus ei arvestanud olulise tõendina ka Gulbuve Elements OÜ konto nr EE862200221061239550 (Swedbank) väljavõttega (lisatud MTA vastusele), millest nähtub, et 2015. a veebruarist augustini sai Gulbuve Elements OÜ süstemaatiliselt rahalisi süste Norske Laftehus OÜ-lt - kokku 515 000 eurot. Gulbuve Elements OÜ kontoväljavõttest nähtub, et äriühingul olid vähemalt 2015. a veebruarist ainsaks sissetulekuallikaks Norske Laftehus OÜ rahaülekanded, millest on makstud töötajate palkasid, puhkuserahasid, kantud kulutusi ja makstud makse. Norske Laftehus OÜ-lt saabunud vahendid on samad, mida kaebaja ajavahemikul 2015. a maist septembrini kontolt välja võttis. Halduskohus ei arvestanud, et Norske Laftehus OÜ oli Biobygg Ltd nimelise äriühingu kaudu samuti kaebaja äriühing – st kaebaja rahastas endale kuuluvat Gulbuve Elements OÜ tegevust läbi oma teise äriühingu Norske Laftehus OÜ. Eelnevast tulenevalt on ebaloogiline, et kaebaja viiks Gulbuve Elements OÜ-st välja sama raha, mille ta on läbi teise äriühingu sinna kandnud. Gulbuve Elements OÜ majandas ennast Norske Laftehus OÜ-lt saadud rahalistest vahenditest,
muid sissetulekuid vaadeldaval perioodil ei olnud. Need on aga olnud Gulbuve Elements OÜ kohustused, mis on tulnud Norske Laftehus OÜ-le tagasi maksta. Gulbuve Elements OÜ on tegutsenud laenuraha toel, mistõttu ei saa MTA järeldada, et Gulbuve Elements OÜ omas antud perioodil küllaldaselt rahalisi vahendeid, et makse maksta. Samuti on täiesti ebaõige järeldus, et isiku poolt laenurahana saabunud raha osaline väljavõtmine on muutnud äriühingu maksejõuetuks – välja on võetud ju laenuraha. Kaebaja kui juhatuse liikme käitumises puudub süü, sest isegi hoolas juhatuse liige ei suuda rahaliste vahendite puudumisel täita äriühingu maksukohustusi. Eelneva põhjal on arusaamatu MTA järeldus, et äriühing Gulbuve Elements OÜ muudetigi maksejõuetuks rahasummade väljavõtmisega. Igasuguse majandusliku ja elulise usutavuse kaudu tuleb järeldada, et kaebaja väljavõetud sularaha kasutati Gulbuve Elements OÜ ettevõtluses, st kanti kulusid.
5.3.Gulbuve Elements OÜ poolt oli MTA 04.05.2015. a maksuotsusega määratud 117 021,87 eurost tasumata veel 21 227,59 eurot. Vastutusotsuse p 2.1.1. kohaselt kontrolliti ajavahemikke 2013. a juulist kuni 2014. a märtsini ja 2014. a augustist kuni septembrini. Vastutusotsus tehti 19.12.2018, mille puhul on möödunud 5-aastane aegumisperiood vähemalt ajavahemiku 2013. a juulist detsembrini osas.
5.4.MTA 04.05.2015. a maksuotsusega määratud summadest (117 021,87 eurot) on riigile makstud 95 794,28 eurot, tasumata on vaid ca 18% MTA otsusega määratud summadest. Sellises olukorras ei ole tuvastatav juhatuse liikme süü või põhjuslik seos, vastupidi – on näha, et juhatuse liige on teinud endast oleneva, et maksuotsus saaks täidetud. Juhatuse liikmele tehtava vastutusotsuse aluseks oli tahtlus, kuid kaebajal puudub tahtlus maksude mittetasumiseks.
5.5.Samuti ei pea vastutusotsuse adressaat vaidlustama maksuotsust, kui ta ei nõustu maksuotsuses tuvastatuga. Maksuotsus kui kehtiv haldusakt on siduv üksnes äriühingule. Seega ei saa halduskohus heita kaebajale ette maksuotsuse mittevaidlustamist. See ei ole vastuoluline käitumine, nagu kohus järeldab. Samuti ei ole korrektne kohtu viide sellele, et maksuotsusest tuleneb suur osa maksuvõlast, mis on sisestatud vastutusotsusesse – äriühingule tehtud maksuotsusest tuleneb vastutusotsusesse väiksem osa (21 227,59 eurot kogusummast ehk 78 042,82 eurost).
5.6.Äriühingule tehtud maksuotsusest tulenes kahte liiki etteheiteid: et OÜ Vestenson töötajad olid tegelikult Gulbuve Elements OÜ töötajad ja Gulbuve Elements OÜ peaks seetõttu maksma OÜ Vestenson deklareeritud ja maksmata tööjõumaksud ning et Gulbuve Elements OÜ ja OÜ Vestenson vahelised tehingud (OÜ Vestenson müügid) ei olnud reaalsed, mis tõi Gulbuve Elements OÜ-le kaasa sisendkäibemaksu vähendamise. Kaebaja esitas asja juurde tõendeid, et näidata, et OÜ Vestenson töötajad olid tegelikult ikkagi OÜ Vestenson töötajad ja et kahe äriühingu vahelised tehingud olid kehtivad. Halduskohus ei ole neid tõendeid sisuliselt hinnanud. Halduskohus järeldas, et kaebaja on maksumenetluses maksukohustuse täitmisest hoidunud juriidilise isiku esindajana tunnistanud riigi nõuet, seda on ta füüsilise isikuga teinud ka kriminaalmenetluses, kuid ta vaidleb riigi sama nõude vastu käesolevas menetluses. Kriminaalmenetlus lõpetati oportuniteedi alusel, mistõttu ei ole kriminaalmenetluses mingeid asjaolusid tuvastatud ja lõpetamise määrusel on tõendina nullilähedane väärtus. Seega ei ole kaebaja tunnistanud vastutusotsuses toodud maksunõuet.
5.7.Kaebaja esitas 01.09.2020 asja juurde P. Kondratjevsi, S. Tiškevitši, V. Paškovi, A. Reinika, E. Vaheri, O. Kesvatera, I. Savisaare, J. Kosemje ja M. Grislise protokollitud ütlused, kes kinnitasid töötamist OÜ-s Vestenson. See kummutab MTA väite, et töötajad tegutsesid hoopis OÜ-s Gulbuve Elements ja et OÜ Vestenson ei olevat tegelikult ehitusteenust osutada saanud. Ka MTA esitatud töötajate kirjalikud seletused kinnitavad, et need isikud töötasid OÜ-s Vestenson.
6.Vastustaja palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, leides, et:
6.1.Maksuhaldur tuvastas põhjendatult kaebaja süü tahtluse vormis. Seega on maksuhaldur õigesti lähtunud 5-aastasest aegumistähtajast. Vastutusotsusest nähtub selgelt, et ka maksuotsusega tuvastatud maksukohustuste osas on nõue esitatud 5-aastast aegumistähtaega järgides.
6.2.Asjakohane ei ole apellatsioonkaebuses esitatud selgitus, et Gulbuve Elements OÜ majandas ennast Norske Laftehus OÜ-lt saadud rahalistest vahenditest, millest on kantud hädapärased kulud. Gulbuve Elements OÜ pangakonto väljavõttest see ei nähtu. Kaebaja väitel olid Norske Laftehus OÜ-lt saadavad laekumised alates 2015. a veebruarist Gulbuve Elements OÜ ainsaks sissetulekuallikaks. Tekib küsimus, mille tarbeks tegi Gulbuve Elements OÜ kulutusi, kui sellega mingit ettevõtlustulu ei kaasnenud.
6.3.Asjaolu, et osaliselt on maksuotsusega määratud maksusummad tasutud, ei tähenda, et laekumata osa eest ei saa kaebaja olla solidaarselt vastutav.
6.4.Kaebaja ei esitanud sisulisi põhjendatud vastuväiteid äriühingule maksuotsusega määratud täiendava maksusumma osas, vaid piirdus üksnes tunnistajate ülekuulamise taotlusega ja esitas vahetult enne kohtuistungit kriminaalmenetluses osadelt töötajatelt võetud ütluste protokollid. Maksumenetluses võeti 16 isikult seletused, sh kaebaja nimetatud tunnistajatelt (L. Lauri, M. Pidim ja E. Pelska). Sellest tulenevalt puudus vastutusmenetluses vajadus täiendavate seletuste võtmiseks töötajatelt. Vastutusotsuses on käsitletud, miks töötajatelt võetud kirjalikud seletused ei tõenda kogumis teiste maksumenetluses kogutud tõenditega kaebaja versiooni vastutusotsuse alusetusest.
6.5.Praegusel juhul on usutav, et raamatupidamisdokumentide üleandmist tegelikult ei toimunud. Kui kaebaja lahkus Gulbuve Elements OÜ juhatuse liikme kohalt ja võõrandas oma osaluse äriühingus, lõpetas Gulbuve Elements OÜ majandustegevuse. On ilmne, et sellisest äriühingu omaniku ja juhatuse vahetusest sai kasu üksnes kaebaja, kes vabanes võlgades äriühingust. Vastustaja hinnangul tulenes äriühingu müümine variisikule eesmärgist vältida maksuvõla tasumist ja vastutust.
6.6.Vastutusotsuses juhtis maksuhaldur tähelepanu sellele, et Vestenson OÜ näol oli tegemist äriühinguga, kes võttis eelmistelt kaebaja juhtimise ja kontrolli all olevatelt äriühingutelt (Pantaletas Trgzvono OÜ ja Özel Ziraat OÜ) üle töötajad, jättes võlgadega äriühingud maha. Gulbuve Elements OÜ töötajad vormistati tööle Vestenson OÜ-sse, mis võimaldas luua olukorra, kus Gulbuve Elements OÜ-l ei olnud vajadust oma töötajatele töötasudelt makse ja makseid tasuda. Vestenson OÜ-d hakati kasutama selleks, et deklareerida Gulbuve Element OÜ töötajate palgaväljamaksed. Töötasudelt deklareeritud ja tasumisele kuuluvad maksud ja maksed jäeti tasumata. Seega on vastustaja hinnangul tegemist kaebaja juhitavates äriühingutes korduvalt kasutatud skeemiga.
7.Kaebaja esitas täiendava seisukoha, märkides jätkuvalt, et MTA 05.11.2014. a maksuotsuses kajastatud maksustamisperiood oli 2013. a juulist kuni 2014. a märtsini. Vastutusotsus on tehtud 19.12.2018, seega 5-aastane aegumisperioodi on möödunud vähemalt ajavahemiku juuli kuni detsember 2013. a osas. Kaebaja juhib tähelepanu, et ta tasus omaenda lisarahastuse arvelt muu hulgas ka Gulbuve Elements OÜ maksukohustusi. MTA vastuse kohaselt on maksud jäetud lihtsalt maksmata, mis ei vasta aga tõele. Kaebaja ei saa mingit käegakatsutavat kasu olukorrast, kus tema valduses ei ole enam kulude kohta käivat raamatupidamisdokumentatsiooni. Kui raamatupidamisdokumendid oleks olemas, saaks ta ka vastuvaidlematult näidata sularahamaksete kuludokumente.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning halduskohtu vaidlustatud otsus muutmata. Halduskohus ei eksinud ringkonnakohtu arvates 19.10.2020. a otsuse tegemisel materiaalõiguse normide kohaldamisel ega rikkunud ka menetlusnorme. Halduskohtu 19.10.2020. a otsuses on selgelt toodud põhjendused, miks kohus sellise lõpplahenduseni jõudis ning kaebaja väitel, et halduskohus rikkus põhjendamiskohustust, ei ole alust. Kaebaja mittenõustumine kohtuotsuse põhjenduste ja järeldustega ning halduskohtu poolt tema väidetele antud hinnanguga ei tähenda, et halduskohus oleks asjaolusid ebaõigesti või ebapiisavalt analüüsinud ja hinnanud. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendustega (HKMS § 201 lg 4) ja ei korda neid.
9.Asja materjalidest nähtuvalt oli selles asjas vastutusotsuse tegemise aluseks asjaolu, et kaebaja, kes juhtis Gulbuve Elements OÜ majandustegevust ning omas ainuisikuliselt juurdepääsu äriühingu pangakontole ja sularahakassale, jättis osaliselt tasumata äriühingule maksuotsusega määratud maksusumma ning täitmata deklareeritud maksukohustused, võttes selle asemel äriühingu pangakontole laekunud summad sularahas välja, mille kasutamine äriühingu majandustegevuses ei ole millegagi tõendatud. Selle tulemusena muutis kaebaja äriühingu rahatuks ja maksuvõla sissenõudmise võimatuks, kuna Gulbuve Elements OÜ-l vähegi väärtuslik registervara, mille arvelt oleks saanud täita äriühingu maksukohustusi, puudus. Viimase maksudeklaratsiooni esitas Gulbuve Elements OÜ 2015. a novembri kohta, millest saab järeldada, et äriühingul majandustegevus, millest tekkivate rahaliste vahendite arvel saaks maksuvõlga tasuda, puudub. 30.12.2015 võõrandati äriühingu osa Läti kodanikule J. Voinovsile, kes on äriregistri andmetel samast kuupäevast ka äriühingu juhatuse liige. Osaniku ja juhatuse liikme vahetudes maksuhalduri hinnangul äriühingu majandustegevus sisuliselt lakkas. MTA hinnangul oli ka äriühingu osa võõrandamine ja juhatuse liikme vahetamine ajendatud soovist vabaneda sellisel viisil maksukohustuse tasumisest. MTA leidis, et sellise järelduse tegemiseks andis muuhulgas alust asjaolu, et eelpoolnimetatud sündmused leidsid aset vahetult pärast otsuse tegemist, millega kohustati äriühingut tasuma makse kokku summas 117 021,87 eurot.
10.Kaebaja on seisukohal, et kui talle ei saa ette heita kuludokumentide mitteesitamist perioodi 05.2015-11.2015 kohta, sest ta ei ole 2015. a lõpust alates enam äriühingu juhatuse liige ega valda neid dokumente, siis ei ole MTA-l ka õigust öelda, et ta viis 68 240,12 eurot ettevõtlusest välja. Asja materjalidest nähtuvale ei ole vaidlust selles, et kaebaja võttis Gulbuve Elements OÜ pangakontolt ajavahemikul mai kuni november 2015, s.o äriühingu osas maksumenetluse toimumise ajal, välja sularaha kokku summas 68 240,12 eurot. Nimetatud summa seotust äriühingu majandustegevusega tõendatud ei ole. Kaebaja väited, et väljavõetud sularaha kasutati ettevõtluse tarbeks, on paljasõnalised. Vastutusmenetluse käigus leidis sisuliselt tõendamist asjaolu, et Gulbuve Elements OÜ-l oli piisavalt rahalisi vahendeid deklareeritud maksukohustuse tähtaegseks ja täielikuks tasumiseks. Kaebaja, kes omas ainuisikuliselt juurdepääsu äriühingu pangakontole ja sularahakassale, jättis osaliselt tasumata maksuotsusega määratud maksusumma ja täitmata deklareeritud maksukohustused ning võttis äriühingu pangakontole laekunud summad sularahas välja, muutes äriühingu rahatuks ja maksuvõla sissenõudmise võimatuks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et maksuhaldur on vastutusotsuses põhjendatult asunud seisukohale, et kaebaja tegutses äriühingu juhtimisel eesmärgiga hoida kõrvale maksude tasumise kohustusest, sh viia maksuvabalt firmast raha välja. Kaebaja väidab, et ta ei ole enam aastaid Gulbuve Elements OÜ juhatuse liige ning on äriühingu raamatupidamisdokumendid üle andnud. Ringkonnakohus märgib vastuseks kaebajale, et tema poolt viidatud Riigikohtu lahendi
(15.12.2016. a otsus asjas nr 3-3-1-56-16) kohaselt ei saa tõesti varasemale juhatuse liikmele ette heita, kui ta ei esita äriühingu raamatupidamisdokumente, sest pärast volituste lõppemist ei ole tal kohustust neid hoida ja säilitada, kuid antud juhul käib jutt raamatupidamisdokumentide üleandmisest, mille kohta kaebaja alles halduskohtumenetluses esitas tõendi, mis sellist üleandmist kinnitama peaks (II kd, lk 44). Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et alles kohtumenetluses ja sellises vormis esitatud dokumendi puhul ei ole usutav, et Estiske Laftehus OÜ raamatupidamisdokumentide üleandmine J. Voinovsile 17.12.2015 on üldse toimunud. Maksuhaldur on vastutusotsuse p-s 3.1 põhjalikult kirjeldanud Gulbuve Elements OÜ juhatuse liikme ja omaniku vahetust. Pärast seda, kui X lahkus juhatuse liikme kohalt ja võõrandas oma osaluse äriühingus A. Šamonini vahendusel Läti kodanikule J. Voinovsile, lõpetas Gulbuve Elements OÜ majandustegevuse. Maksuhalduri hinnangul oli ilmne, et sellisest äriühingu omaniku ja juhatuse vahetusest sai kasu üksnes kaebaja, kes vabanes võlgades äriühingust ja võis MTA dokumentide nõudmisele vastata, et tal dokumente pole. Gulbuve Elements OÜ ja Vestenson OÜ raamatupidajana töötanud M. Kuusik väitis kriminaalmenetluses antud ütlustes, et ta ei ole OÜ-de Gulbuve Elements ning Darbe ja Prieks (Vestenson OÜ varasem ärinimi) raamatupidamise dokumente kellelegi aktiga üle andnud, samuti polnud ta midagi kuulnud Gulbuve Elements OÜ uuest juhatuse liikmest J. Voinovsist. M. Kuuse sõnul korjas X kõik dokumendid ja raamatupidamise enda kätte ja raamatupidaja ei osanud öelda, mis neist edasi on saanud. J. Voinovsist pole ta midagi kuulnud ega pole teda kunagi näinud. Hinnates eeltoodud asjaolusid ning arvestades ka Xi käitumist kinnistu Mõisniku tn 66, Ülenurme läbiotsimisel kriminaalmenetluse raames (läbiotsimisprotokolli kohaselt võttis kaebaja uurijate poolt leitud kõvakettad enda kätte ja viskas need puruks, öeldes, et ei taha, et need temalt ära võetakse), võib nõustuda MTA-ga, et tegelikkuses ei ole äriühingu raamatupidamisdokumente 17.12.2015 uuele omanikule üle antud ning ka äriühingu müümine J. Voinovsile tulenes eelmise omaniku ja juhatuse liikme eesmärgist vältida maksuvõla tasumist ja vastutust. Samuti tuleb nõustuda MTA-ga selles, et ettevõtte müük variisikule ei ole üldjuhul juhuslik, vaid viitab ettekavatsetud tegevusele jätta võlad varatusse äriühingusse ja vabaneda seostest selle äriühinguga. Asjaolu, et kaebaja võõrandas äriühingu variisikule, näitab, et äriühingu võõrandamine kandis muu hulgas ka raamatupidamisdokumentide puudumise või puudulikult vormistatud dokumentide varjamise ja võimalikest tagajärgedest vabanemise eesmärki. Seega ei ole alust kaebaja väitel, et kui talle ei saa vastutusmenetluses ette heita kuludokumentide mitteesitamist perioodi 05.2015-11.2015 kohta, siis ei ole MTA-l ka õigust öelda, et ta viis 68 240,12 eurot ettevõtlusest välja, mitte ei kasutanud seda summat äriühingu majandustegevuses.
11.Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et halduskohus oleks pidanud arvestama Gulbuve Elements OÜ Swedbank kontoväljavõttelt nähtuvat, et Gulbuve Elements OÜ sai süstemaatiliselt rahalisi süste Norske Laftehus OÜ-lt. Gulbuve Elements OÜ pangakonto väljavõttest ei nähtu Norske Laftehus OÜ poolt tehtud ülekannete põhjendusi. Samas tuleb nõustuda vastustajaga, et pangakonto väljavõttest nähtuvalt on äriühingusse laekuva rahaga kuust kuusse järjekindlalt toimitud selliselt, et ära makstakse töötajatele võlgnetavad summad, samuti tehakse hulgaliselt muid kulutusi, kuid maksud on jäetud tasumata ning ülejäänud raha võetakse pangakontolt sularahas välja. Seda olukorda silmas pidades pole asjakohane kaebaja viide õiguskirjanduses näidatud olukorrale, kus juhatuse liikme käitumises ei tuvastatud süüd, kui maksukohustus deklareeriti korrektselt, kuid maks jäeti tasumata, sest äriühingul puudusid maksu tasumise tähtpäeval piisavad rahalised vahendid. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei olnud. Järjepidev palkade väljamaksmine ja muude kulude kandmine, kuid samal ajal maksude mittemaksmine näitab, et
äriühingul olid tegelikult vahendid maksukohustuste täitmiseks olemas, kuid seda pole teadvalt tehtud. Kui pidevalt maksti töötajatele palkasid, kuid töötasude maksmisega kaasnevad maksukohustused jäeti täitmata, on igati õigustatud maksuhalduri järeldus, et tegemist oli tahtliku tasumiskohustuse rikkumisega.
12.Kaebaja arvates ei ole olukorras, kus valdav osa Gulbuve Elements OÜ-le maksuotsusega määratud summast 117 021,87 eurot on riigile makstud (95 794,28 eurot), tuvastatav juhatuse liikme süü või põhjuslik seos. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Asjaolu, et osaliselt on maksuotsusega määratud maksusummad laekunud, ei tähenda, et laekumata osa eest ei saa äriühingu juhatuse liige olla solidaarselt vastutav. MKS § 40 lg 1 kohaselt juhul, kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, vastutusotsuse. Maksuhaldur on tuvastanud OÜ Gulbuve Elements OÜ maksukohustuse tekkimise ja maksuvõla olemasolu ning vastutusotsuses nõuetekohaselt tuvastanud kaebaja süü. Vastutusotsuse õiguspärasuse seisukohalt ei oma tähendust, et maksuotsusega tuvastatud maksuvõlg on äriühingu poolt mingis ulatuses tasutud. See asjaolu ei mõjuta kuidagi vastutusotsuse järelduste põhjendatust.
13.Kaebaja vaidleb jätkuvalt vastu maksuhalduri järeldusele, et OÜ Vestenson töötajad olid tegelikult Gulbuve Elements OÜ töötajad ja heidab maksuhaldurile ette uurimispõhimõtte rikkumist. Ringkonnakohus ei nõustu väitega, nagu oleks vastutusmenetluses rikutud uurimispõhimõtet, kuna OÜ Vestenson töötajatelt jäeti seletused võtmata. Asja materjalidest nähtuvalt on maksumenetluses maksuhaldur teinud 25-le kaebaja ettevõtetega seotud töötajale korraldused teabe esitamiseks ning võtnud maksumenetluses 16 isiku seletused, sh kaebaja nimetatud tunnistajatelt L. Lauri, M. Pidim ja E. Pelska. Sellest tulenevalt puudus vastutusmenetluses vajadus töötajatelt täiendavate seletuste võtmiseks. Vastutusotsuses on samuti käsitletud seda, miks maksuhalduri poolt töötajatelt võetud kirjalikud seletused ei tõenda kogumis teiste maksumenetluses kogutud tõenditega kaebaja versiooni vastutusotsuse alusetusest. Vastutusotsuses on maksuhaldur juhtinud tähelepanu ka sellele, et Vestenson OÜ näol oli tegemist äriühinguga, kes võttis eelmistelt X juhtimise ja kontrolli all olevatelt äriühingutelt (Pantaletas Trgzvono OÜ ja Özel Ziraat OÜ) üle töötajad, jättes võlgadega äriühingud maha. Gulbuve Elements OÜ töötajad vormistati samuti tööle Vestenson OÜ-sse, mis võimaldas luua olukorra, kus Gulbuve Elements OÜ-l ei olnud vajadust oma töötajatele töötasudelt makse ja makseid tasuda. Vestenson OÜ-d kasutati selleks, et deklareerida Gulbuve Elements OÜ töötajate palgaväljamaksed. Töötasudelt deklareeritud ja tasumisele kuuluvad maksud ja maksed jäeti aga tasumata. Seega on tegemist kaebaja juhitud äriühingutes korduvalt kasutatud skeemiga. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et ka tunnistaja M. Kuusiku poolt halduskohtu istungil antud ütlused toetavad eelnimetatud seisukohta. M. Kuusiku ütlustest nähtub, et septembris 2015 tehti talle ettepanek tööks Estla Houses OÜ-s, mis ehitas palkmaju. Põhimõtteliselt oli töö sama ja tootmine oli samas kohas. Tunnistaja ütluste kohaselt läks ka teisi töötajaid sellesse firmasse üle, enamik ehitajaid. Seega nähtub tunnistaja ütlustest, et kuigi äriühing võõrandati, jätkus toomine samas asukohas ja samade töötajatega järgmises kaebajale kuuluvas äriühingus. Eeltoodu kinnitab ka maksuhalduri järeldust, et Gulbuve Elements OÜ-st raha väljavõtmine ja maksude tasumata jätmine toimus teadlikult ja tahtlikult ning selle eesmärgiks oli võlgades
äriühingu mahajätmine, kuid tootmine jätkus uues äriühingus.
14.Halduskohtu vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ei anna alust ka kaebaja jätkuvad väited aegumise kohta. Ringkonnakohtu hinnangul on maksuhaldur põhjendatult asunud seisukohale, et on tuvastatud Xi süü tahtluse vormis ja seega on maksuhaldur õigesti lähtunud 5-aastasest aegumistähtajast ning kaebaja väited aegumisest on põhjendamatud. Õige on vastustaja viide sellele, et kaebuses esitatud aegumise vastuväide oli seotud üksnes Gulbuve Elements OÜ enda poolt maksustamisperioodidel mai kuni november 2015 deklareeritud maksukohustustega ja ei puudutanud 05.11.2014. a maksuotsusest ja 04.05.2015. a otsusest tulenevaid maksukohustusi. 19.12.2018 tehtud vastutusotsusest nähtub samas selgelt, et ka maksuotsusega tuvastatud maksukohustuste osas on nõue esitatud 5-aastast aegumistähtaega järgides, kuna täiendavalt määratud kohustustest on tasumata 21 227,59 eurot, sh 05.11.2014. a maksuotsusega nr 12.2-3/0023052-9 määratud summadest on tasumata 10 320 eurot (maksustamisperiood 01.2014-03.2014) ning 04.05.2015 otsuse nr 12.2-3/02305243 alusel on tasumata 10 907,59 eurot (maksustamisperiood 02.2014-03.2014). Vanima maksusumma määramise aegumistähtaeg oleks seega saabunud 20.02.2019. Gulbuve Elements OÜ enda poolt deklareeritud, kuid tasumata kohustusi on summas 56 815,23 eurot ning need puudutavad maksustamisperioode mai kuni november 2015. Seega algas deklareeritud maksukohustuste aegumistähtaeg 10.06.2015, kuna vanim tasumata maksukohustus oli tulumaks, mis pärineb maist 2015. Seega ei ole ka eelnimetatud summa osas möödunud MKS § 98 lg-s 1 sätestatud maksusumma määramise viieaastane tähtaeg, kuna vanima maksusumma määramise aegumistähtaeg saabus 10.06.2020.
15.Maksustamisperioodidel mai kuni november 2015 deklareeritud, kuid tasumata maksusummade sissenõudmise osas leiab kaebaja, et maksuhaldur ei ole tõendanud ega näidanud, et äriühingul oleks sellel perioodil olnud piisavalt rahalisi vahendeid riiklike maksude tasumiseks. Kaebaja leiab ka, et antud juhul on tegemist olukorraga, kus juhatuse liikme käitumises puudub süü, sest isegi hoolas juhatuse liige ei suuda rahaliste vahendite puudumisel täita äriühingu maksukohustusi. Ringkonnakohus märgib, et MKS § 8 lg-st 1 tulenev kohustus tagada juriidilise isiku maksukohustuse täitmine hõlmab ka kohustust korraldada juriidilise isiku tegevus selliselt, et tegevusega kaasnevad maksukohustused oleks täidetud. Selle kohustuse rikkumisena on käsitletavad kõik juhatuse liikme poolt tehtud juhtimisotsused ning juriidilise isiku nimel tehtud tehingud, sh ka need, mille tulemusena satub juriidiline isik sellisesse majanduslikku olukorda, et maksuvõla sissenõudmine temalt osutub võimatuks. Maksuhaldur on vastutusotsuses põhjendatult juhtinud tähelepanu asjaolule, et ka ajal, mil maksuotsuse täitmine oli peatatud, jätkas kaebaja äriühingu majandustegevust selliselt, et jättis deklareeritud maksukohustused tasumata. Vastutusotsuses on samuti selgitatud, et äriühingul olid rahalised vahendid jooksvalt olemas, kuid maksude tasumise asemel võttis kaebaja selle äriühingust sularahas välja. Raha äriühingust väljaviimine tekitas likviidsete vahendite puudumise. Seega oli maksude tasumiseks rahaliste vahendite puudumine kaebaja teadliku tegevuse tagajärg. Asja materjalidest nähtuvalt üritas maksuhaldur vastutusmenetluses saada kaebajalt teavet ka nimetatud sularaha väljavõtmise kohta, kuid vastava korralduse kaebaja vaidlustas ning asjakohaseid dokumente ta maksuhaldurile esitanud ei ole. Vastutusmenetluse käigus leidis sisuliselt tõendamist asjaolu, et Gulbuve Elements OÜ-l oli piisavalt rahalisi vahendeid deklareeritud maksukohutuse tähtaegseks ja täielikuks tasumiseks ning alust ei ole väitel, nagu ei oleks maksuhaldur sularaha kasutamisega seotud asjaolusid kontrollinud. Nagu juba märgitud, soovis MTA just sularaha kasutamisega seotud asjaolusid vastutusmenetluse käigus täpsustada koos kohustusega esitada asjakohased dokumentaalsed
tõendid, aga kaebaja keeldus otsitud põhjustel sisuliselt igasugusest koostööst ja tõendite esitamisest. Juriidilise isiku seadusliku esindaja kohustus korraldada esindatava seadustest tulenevate rahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine tuleneb vahetult MKS § 8 lg-st 1. MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuse mittetäitmist ei saa vabandada isegi asjaoluga, et esindataval puudus maksukohustuste täitmiseks vajalik vara. MKS § 8 lg 1 rikkumiseks tuleb lugeda ka olukord, kus vastava vara puudumine on tingitud otseselt vastutava isiku tegevusest või tegevusetusest. Vastutusotsuse regulatsiooni eesmärk on välistada võimalus, et juriidilise isiku esindajad saaksid tahtliku või raskest hooletusest tingitud õigusvastase käitumise teel juriidilise isiku tegevusega kaasnevat maksukohustust vältida. Vastutusotsuse tegemise võimaluse piiramise korral juhtumitega, kus esindataval juriidilisel isikul küll põhimõtteliselt oli maksude tasumiseks vajalik vara olemas, ent maksukohustuse täitmise eest vastutav isik sellele vaatamata maksukohustusi õigeaegselt ja täielikult ei täitnud, ei oleks regulatsiooni eesmärk saavutatav. MKS § 40 lg-s 1 nimetatud isik on MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust rikkunud igal juhul, kui tema õigusvastase tegevuse või tegevusetusega on põhjuslikus seoses esindatava maksukohustuse täitmata jätmine. Samale seisukohale on asunud näiteks Tallinna Ringkonnakohus 18.06.2012. a otsuses haldusasjas nr 3-10-3125. Vastuseks kaebaja väitele, et ta ei ole süüdi äriühingu maksukohustuse täitmata jätmises, märgib ringkonnakohus, et MKS § 40 lg-s 1 nimetatud tahtluse puhul peab äriühingu seaduslik esindaja mõistma, et ta rikub sama seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi. Seega eeldab MKS § 40 lg-s 1 nimetatud tahtlus seadusliku esindaja soovi MKS § 8 lg-s 1 nimetatud kohustusi rikkuda. Vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel sai vastustaja lähtuda tõendite kogumist ja elulise usutavuse kriteeriumist ning käesoleval juhul on ka eluliselt usutav, et kaebaja jättis teadlikult deklareeritud maksud maksmata, mida kinnitab eelkõige äriühingu pangakontolt sularaha väljaviimine. Kuna puuduvad sularaha kasutamist tõendavad dokumendid, siis ei olnud maksuhalduril võimalik eeldada ega ka hinnata selle kasutamist äriühingu majandustegevuses. Isegi asjaolu, et väljavõetud sularaha võidi vähemalt osaliselt kasutada äriühingu majandustegevuses, ei ole kaebaja solidaarsest vastutusest vabanemise aluseks, kuna äriühingu seadusliku esindajana pidi ta tagama äriühingu maksuseadustest tulenevate kohustuste täieliku täitmise.
16.Ringkonnakohtu arvates on alusetu kaebaja etteheide, nagu oleks halduskohus jätnud tähelepanuta kohtupraktikas kinnistunud seisukoha, mille kohaselt on juhatuse liikme vastutuse eelduseks küll äriühingu maksuvõlg, kuid vastutusotsuse aluseks olevad asjaolud tuvastatakse vastutusotsuses ja sellele eelnenud vastutusmenetluses, kusjuures äriühingule tehtud maksuotsust võib kasutada tõendina vastutusotsuse põhjendamisel. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja ei ole esitanud sisulisi ja põhjendatud vastuväiteid äriühingule maksuotsusega määratud täiendava maksusumma osas, vaid piirdus üksnes tunnistajate ülekuulamise taotlusega ja esitas vahetult enne halduskohtu istungit kohtule kriminaalmenetluses osadelt töötajatelt võetud ütluste protokollid. Halduskohus on vaidlusaluses kohtuotsuses põhjalikult selgitanud, miks ei ole tunnistajate ütlustega võimalik kummutada maksuhalduri poolt kirjalike tõendite põhjal tehtud järeldusi. Kohus on samuti asjakohaselt märkinud, et töötajad ei oma faktilisi teadmisi sularahaga arveldamise tähendusest vaidlustatud haldusaktide kontekstis ning seda isegi raamatupidajast tunnistaja puhul. Lisaks asus halduskohus põhjendatult seisukohale, et kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetega mittenõustumist on vaidlustatud vastutusotsuses ja ka vaideotsuses juba põhjendatud. Halduskohus järgis vastustaja põhjendust ega korranud seda otsuses ja kinnitas vastustaja põhjendustega nõustumist (HKMS § 165 lg 2). Halduskohus asus samuti õigesti seisukohale, et kaebaja sisulised etteheited läbi maksuotsuse vastutusotsusele ei ole põhjendatud.
17.Samuti juhtis halduskohus põhjendatult tähelepanu kaebaja vastuolulisele käitumisele maksumenetluses ja sellega paralleelselt toimunud kriminaalmenetluses ning halduskohtumenetluses. Kohus järeldas õigesti, et kaebaja on maksumenetluses maksukohustuse täitmisest hoidunud juriidilise isiku esindajana tunnistanud riigi nõuet, seda on ta füüsilise isikuna teinud ka kriminaalmenetluses, kuid vaidleb riigi sama nõude vastu käesolevas halduskohtumenetluses. Halduskohus asus tõendikogumi alusel seisukohale, et kaebaja sellise meelemuutusega nõustumiseks asjas tuvastatud faktilised asjaolud ja vastustaja poolt kohaldatud õiguslik alus võimalust ei anna. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga.
18.Ka ringkonnakohtu arvates vastab vaidlustatud vastutusotsus MKS-i nõuetele, on igati õiguspärane ja piisavalt põhjendatud. Maksuhaldur on tuvastanud OÜ Gulbuve Elements OÜ maksukohustuse tekkimise ja maksuvõla olemasolu ning vastutusotsuses nõuetekohaselt tuvastanud kaebaja süü. Vastustaja hinnangul jättis kaebaja teadlikult ja tahtlikult Gulbuve Elemets OÜ-le tehtud maksuotsusega pandud maksukohustuse ning deklareeritud maksukohustused täitmata ning vastutab seetõttu solidaarselt Gulbuve Elements OÜ-ga maksuvõla tervikuna tasumise eest. Kaebaja tegevuse ja äriühingu maksuvõla vahel on põhjuslik seos ja esineb alus temalt maksuvõla sissenõudmiseks. Samuti on vastutusotsus kooskõlas asjakohase kohtupraktikaga.
19.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 19.10.2020. a otsuse muutmata.
20.HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad apellatsioonimenetluse kulud kaebaja enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.