2.Tühistada Maksuja Tolliameti 03.08.2020 vastutusotsus nr 13-7/00993-12.
3.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 680,03 eurot.
4.Poolte muud menetluskulud jätta nende endi kanda.
5.Asendada avaldatavas kohtuotsuses füüsiliste isikute nimed ja kaebaja isikukood tähemärkidega.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 24.11.2021. a.
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 26.02.2019 maksuotsuse nr 12.2-3/042242-26, millega kohustas Steelstructure OÜ-d (endine Best Steel Structure OÜ) tasuma maksusumma 32 341,90 eurot. Steelstructure OÜ-l puudus õigus juunis-septembris 2017 sisendkäibemaksu hulgas maha arvata EMUR Pro OÜ, MechTrade OÜ, Estpower CT OÜ ning Schwerin Holding OÜ arvetel näidatud käibemaksu põhjusel, et nimetatud äriühingutega tehinguid tegelikult ei toimunud. Lisaks sisaldus Steelstructure OÜ 2017. a juuli ja augusti sisendkäibemaksu arvestuses summas 623,64 eurot selliste kaupade ja teenuste soetust, mida ei kasutatud Steelstructure OÜ ettevõtluses.
2.MTA tegi 03.08.2020 Xele vastutusotsuse nr 13-7/00993-12, millega kohustas Xt tasuma Steelstructure OÜ maksukohustusi summas 22 667,57 eurot. Vastutusotsuse põhjendused on järgmised:
1.Steelstructure OÜ maksukohustus on tasumata, maksuhalduril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda ja puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks äriühingu vara arvelt. 1(10)
2.X oli Steelstructure OÜ juhatuse liige 07.11.2016 kuni 27.10.2017. Xele etteheidetav Steelstructure OÜ maksuvõlg põhivõla osas on tekkinud 26.02.2019 maksuotsusega nr 12.2-3/042242-26 määratud, kuid tasumata jäetud maksudest. Xelt ei nõuta sisse 2017. aasta septembri KMD-ga (esitatud 17.01.2018 A poolt) seotud maksuvõlga.
3.X Steelstructure OÜ juhatuse liikmena on rikkunud maksukorralduse seaduse (MKS) §-s 8 sätestatud kohustusi tahtlikult. Xe teadliku tegevusetuse tõttu sai võimalikuks ka raha maksuvabalt ettevõttest väljaviimine võltsarvete alusel ülekandeid tehes.
3.1.X on rikkunud deklareerimiskohustust kajastades KMD-del perioodil juuni-september 2017 valeandmeid. Kuivõrd äriühing tegutseb oma esindajate kaudu ja X oli kõnealusel perioodil üks Steelstructure OÜ üks juhatuse liikmetest, siis vastutab ta äriühingu esindajana selle eest, et äriühing esitaks tõele vastavaid maksudeklaratsioone. Kontrollitaval perioodil esitas X 2017. a juuni, juuli ja augusti kohta Steelstructure OÜ nimel KMD-sid. Vaatamata sellele, et kõnealuse perioodi osas esitas A hiljem deklaratsioonide parandused, siis näitavad KMD INF B vormile kantud andmed, et neil on algusest peale kajastatud tehingud äriühingutega, millede osas maksumenetluses tuvastati, et Steelstructure OÜ tegelikkuses tehinguid ei teinud. Seega kajastas X KMD-del valeandmeid, millega pani toime maksuõigusrikkumise.
3.2.X on rikkunud maksude tasumiskohustust. Juhatuse liikmena otsustas X äriühingu maksukohustuste tegelikku suurust võltsarveid kajastades varjata ning vältida sellega tegeliku maksusumma tasumist. Kui Steelstructure OÜ arvelduskontolt poleks võlts-arvete alusel alusetuid väljamakseid tehtud, oleks äriühingul olnud piisavalt rahalisi vahendeid käibemaksukohustuse tasumiseks. Xel oli Steelstructure OÜ seadusliku esindajana kuni 27.10.2017 õigus ja võimalus kasutada äriühingu arvelduskontot ning jälgida seal toimuvat, s.h näha tehtud ülekandeid. Seega omas X ülevaadet rahaliste vahendite kasutamisest ning vastutas rahaliste vahendite eesmärgipärase kasutamise eest. Tal oli ligipääs e-MTA-le ning juhatuse liikmena lasus tal kohustus korraldada äriühingu maksuarvestust nii, et see vastaks maksuseadustes sätestatule ning et maksukohustused oleks täidetud õigeaegselt.
3.3.Xel oli võimalus igal ajahetkel olla kursis e-MTA-s kajastatud andmetega ja X oli kursis maksudeklaratsioonidel kajastatud andmetega. Samuti oli tal juurdepääs arvelduskontole, õigus ja võimalus teha tehinguid ning kontrollida äriühingu arvelduskontol toimuvat. Kuigi Xe sõnul tegi enamuse tehingutest äriühingu arvelduskonto kaudu A ning kuni 2017. a juulikuuni tegi X ise vaid üksikuid ülekandeid (nt sideteenuste eest, mõned valdavalt kulumaterjalidega seotus ostud) ja mitte ühtegi olulist kannet, viitab eeltoodu, et tal oli täielik ülevaade äriühingu arvelduskontol toimuvast.
3.4.Xel on pikk ettevõtluskogemus. Lisaks Steelstructure OÜ-le oli ta või on praegusel ajal äriregistri andmetel juhatuse liige kümnes äriühingus, varaseim juhatuse liikme kogemus pärineb aastast 2013. Seega omab X piisavalt kogemust ettevõtjana ning on kursis äriühingul lasuvate kohustustega, sh maksukohustustega, on teadlik, kuidas tuleb äriühingut juhtida, samuti millised on juhatuse liikme kohustused äriühingu juhtimisel. Xel pidi olema arusaam nii korraliku ettevõtja hoolsusstandardist kui ka äriühingu majandustegevuse juhtimiseks vajalikud teadmised ja oskused.
3.5.X ütlused, et teise juhatuse liikmega puudus koostöö, tal ei võimaldatud äriühingu juhtimisest osa võtta ja alates oktoobrist 2017 puudusid äriühinguga igasugused kontaktid, ei ole usutavad. Talle oli tagatud juurdepääs e-MTA-sse, esitas ise kõnesoleva perioodi osas maksudeklaratsioone, sh august 2017 deklaratsiooni oktoobris, osales äriühingu nimel maksumenetluses ja esitas dokumente veel 2017. aasta lõpus. Seega oli ta teadlik Steelstructure OÜ nimel deklareeritud andmetest maksustamisperioodidel 2017. a juunist augustini, kursis äriühingu majandustegevusega ning omas ülevaadet finantsvahenditest. Xl oli võimalus kontrollida äriühingu teise juhatuse liikme tegevust ning oleks juhatuse liikmena pidanud vajadusel sekkuma.
3.6.Juhatuse liige on nimetatud kohustuse jätnud täitmata ka juhul, kui maksuseadusest tulenevate kohustuste täitmine ei olnud tööjaotuse järgi tema ülesandeks, kuid ta pidi olema teadlik maksukohustuste rikkumisest äriühingu poolt ega võtnud tarvitusele meetmeid selle vältimi2(10)
seks. Isegi kui X ei teadnud detailselt A tegevuse asjaolusid, ei vabasta see teda vastutusest juhatuse liikme kohustuste täitmata jätmise eest. Juhatuse liikmena pidi ta tagama, et teine juhatuse liige A ei korraldaks äriühingu majandustegevust selliselt, kus äriühingu nimel esitatakse KMD-del ebaõiged andmeid eesmärgiga vähendada riigile tasutavat käibemaksu.
3.X esitas 01.09.2020 MTA-le vastutusotsuse peale vaide, mille MTA jätis 08.09.2020 vaideotsusega nr 6-1/4703-2 rahuldamata. Vaideotsuse sai X kätte tähitud kirjaga 17.09.2021. Vaideotsuse põhjendused:
1.Vastutusotsuses on põhjendatult leitud, et äriühing tegutseb oma esindajate kaudu ning kuna vaide esitaja oli deklaratsioonide esitamise ajal üks Steelstructure OÜ juhatuse liikmetest, siis vastutas ta selle eest, et äriühing esitaks tõele vastavaid maksudeklaratsioone. Sellise kohustuse täitmiseks oli vaide esitajal Steelstructure OÜ juhatuse liikmena kuni 27.10.2017 õigus kasutada äriühingu arvelduskontot ja jälgida seal toimuvat. Samuti oli vaide esitajal ligipääs e-maksuametile.
2.Usutav ei ole asjaolu, et X oleks esitanud äriühingu nimel KMD-d ilma, et tal oleks olnud juurdepääs raamatupidamisele. Juhul, kui raamatupidaja ja teine juhatuse liige vaide esitaja eest raamatupidamisdokumente varjasid ning nende mitteesitamiseks põhjendusi otsisid, oleks just see asjaolu pidanud Xs tekitama kahtluse selles, kas ikka kõik deklareeritavad andmed vastavad tõele. Sellise kahtluse olemasolu korral peaks iga mõistlikult käituv juhatuse liige võtma ette samme, kontrollimaks, kas vastav kahtlus on põhjendatud või mitte. Siinkohal ei ole kohaseks sammuks mitte juhatuse liikme kohalt lahkumise avalduse kirjutamine, vaid kahtluse korral tulnuks vaide esitajal KMD-de alusel olevad raamatupidamisdokumendid välja nõuda ning lisaks teiselt juhatuse liikmelt ning vajadusel ka väidetavatelt tehingupartneritelt selgitusi küsida. Vaidest, vastutusmenetluses ega ka kontrollimenetluses kogutud tõenditest vaide esitaja poolset sellist käitumist ei nähtu.
3.Maksuotsus ja vastutusotsus ei ole vastuolus. Nimelt on maksumenetluses tuvastamist leidnud, et äriühingute Schwerin Holding OÜ ja Estpower CT OÜ puhul on maksupettuse toime pannud A, kes oli väidetavate tehingute toimumise ajal ka eelnimetatud äriühingute juhatuse liikmeks. Vastutusmenetluses on tuvastamist leidnud, et kuigi eeltoodud maksupettuse pani toime A. , oli sellest maksupettusest teadlik ka vaide esitaja, kes aga ei võtnud selle maksupettuse toimepaneku ärahoidmiseks midagi ette. Vastutusotsusega ei ole vaide esitajat pandud vastutama maksupettused toime pannud A eest, vaid nimetatud maksuvõla tasumise eest vastutab solidaarselt ka A
4.Juhatuse liikmed valitakse ja kutsutakse tagasi osanike poolt (äriseadustik (ÄS) § 184 lg 1). Vaide esitaja oli juhatuse liikmeks mitte kuni omapoolse tagasiastumise avalduse esitamiseni, vaid vastava osanike otsuse tegemiseni (27.10.2017). MKS § 8 lõikes 1 sätestatud juhatuse liikme kohustused on isikul, kelle juhatuse liikme volitused kehtivad, olenemata sellest, kas ta reaalselt juhatuse liikme ülesandeid täidab või mitte.
4.X esitas 19.10.2020 Tallina Halduskohtule kaebuse MTA 03.08.2020 vastutusotsuse nr 137/00993-12 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused:
1.Maksuotsuses on MTA tuvastanud, et Steelstructure OÜ maksuvõla on tekitanud A Vastutusotsusega on kaebaja pandud vastutama teise juhatuse liikme A ja tema abikaasa tegevuse eest olukorras, kus maksuotsusega on tuvastatud just A tegevusega seonduvad probleemid.
2.Kaebaja juhatuse liikmeks olekuga seonduv on ebaselge ja arusaamatu, sh on ebaselge, kes ja millal on esitanud maksuotsuse ja vastutusotsuse aluseks olevad KMD-d.
3.Kuigi kaebaja esitas KMD-sid, olid need eeltäidetud A abikaasa poolt. Kaebajal ei olnud juurdepääsu raamatupidamisprogrammile. 13.10.2017 ülekuulamisel ütles A kaebaja eest maksuhaldurile, et raamatupidamisega tegeleb kaebaja. Kuid kaebaja ei osanud sellele õigel ajal reageerida.
3(10)
4.Suhted teise juhatuse liikme Aga halvenesid juunist 2017, teine juhatuse liige hakkas deklaratsioonide esitamisega viivitama, hoidis kaebajat teadmatuses. Seetõttu esitas kaebaja avaldusi juhatuse liikme kohalt tagasi astumiseks, mida teine juhatuse liige ignoreeris.
5.MTA ei ole täitnud uurimiskohustust, kuigi kaebaja esitas vastutusmenetluses korduvalt taotlusi täiendavate tõendite kogumiseks, sh A küsitlemiseks.
6.SteelStructure OÜ tegutses edasi mitmeid kuid pärast kaebaja juhatuse liikme kohalt taandumist, mistõttu omas äriühing rahalisi vahendeid MTA viidatud varjatud maksukohustuse täitmiseks. Kaebaja ei saa vastutada selle eest, et A need vahendid äriühingust välja viis.
7.Isegi, kui vastutusotsuses toodud asjaoludel on võimalik kaebaja vastutust jaatada, ei ole tegemist tahtlusega, vaid hooletusega. Hooletuse korral on maksuvõla sissenõudmine aga aegunud.
5.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja põhjendused (lisaks vastutusotsuses ja vaideotsuses kajastatule):
1.Vastutusotsuse tegemise eeldused on täidetud. Steelstructure OÜ suhtes läbiviidud kontrollimenetluse ning kaebaja suhtes läbiviidud vastutusmenetluse käigus tuvastatud asjaolude ja kogutud tõendite alusel on kaebaja rikkunud maksukohustusi tahtlikult. Steelstructure OÜ maksuvõla tekkimine ja selle tasumata jätmine tuleneb kaebaja tahtlikust tegevusest, ehk 2017. aasta juuni, juuli ja augustikuu käibedeklaratsioonides valeandmete esitamisest.
2.Maksumenetluses on küll tuvastatud, et maksupettuse pani toime A, kes oli samuti Steelstructure OÜ juhatuse liikmeks, kuid vastutusmenetluses kogutud tõendid viitavad sellele, et maksupettuse toimepanemisest oli teadlik ka kaebaja, kes ei võtnud maksupettuse toimepaneku ärahoidmiseks midagi ette. Seetõttu vastutab kaebaja Aga solidaarselt.
3.Kaebaja volitused lõppesid osanike otsusega 27.10.2017. Kaebaja esitatud avaldused ei tõenda soovi äriühingu juhatuse liikme kohalt tagasi astuda ning ei ole usaldusväärsed. Ei ole võimalik tuvastada, et 20.06.2017 ja 19.09.2017 avaldused oleks tehtud just neil kuupäevadel ja mitte tagantjärgi. Avalduste usaldusväärsust seab kahtluse alla ka see, et kaebaja ei viidanud maksumenetluse käigus soovist äriühingu juhatuse liikme kohalt tagasi astuda, vaid on kinnitanud, et on aktiivne juhatuse liige. 2017. aasta juuli ja augusti käibedeklaratsioonid on esitatud kaebaja poolt 04.10.2017 ning äriregistri toimiku dokumentidest nähtub, et kaebaja on elektrooniliselt kinnitanud 05.10.217 avalduse sidevahendite kandmiseks. Eeltoodu viitab, et kaebaja osales oktoobris 2017 äriühingu juhtimises.
4.Maksuhalduril ei ole haldusmenetluse raames õigust raamatupidamisprogrammi andmete, serveris olevate e-kirjade ning internetipanga toimingute IP-aadresside väljanõudmiseks, mistõttu kaebaja taotluste lahendamata jätmise puhul ei saa olla tegemist maksuhalduripoolse uurimiskohustuse rikkumisega.
5.Vastuoluline on kaebaja väide, et tema ei ole Steelstructure OÜ raamatupidamisega tegelenud. Maksumenetluses selgitas kaebaja, et raamatupidamist teeb tema kasutades Merit programmi.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas kaebaja vastutab tahtlikult (vt VO lk 13) deklareerimisja tasumiskohustuse rikkumisega tekitatud Steelstructure OÜ maksuvõla eest. Poolte vahel ei ole vaidlust äriühingu maksuvõla olemasolus, selle suuruses või asjaolus, et äriühingu maksuvõlg tekkis ajal, mil kaebaja oli äriregistri andmete kohaselt äriühingu juhatuse liige.
7.MKS § 8 lg 1 järgi on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud korraldama esindatava MKSist ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise, kusjuures rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. Kui seaduslik esindaja rikub MKS §is 8 nimetatud kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest, vastutab ta rikkumise tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega (MKS § 40 lg 1). Maksuvõla sissenõudmiseks teeb 4(10)
maksuhaldur vastutusotsuse maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest vastutavale kolmandale isikule (MKS § 96 lg 1), praegusel juhul juhatuse liikmele. Äriregistri andmete kohaselt oli kaebaja Steelstructure OÜ juhatuse liige kuni 18.01.2018. Samas on 30.10.2017 protokollija poolt digitaalselt allkirjastatud ja 27.10.2017 koostatud äriühingu osanike otsuse kohaselt kaebaja juhatuse liikme kohalt tagasi kutsutud (dtl 162). Seega oli kaebaja äriühingu juhatuse liige vähemalt kuni 27.10.2017 ja talle ette heidetav äriühingu maksuvõlg (juuni-august 2017) on seega tekkinud tema juhatuse liikmeks oleku ajal. Asjaolu, et kaebaja on väitnud, et koostöö teise juhatuse liikme Aga lagunes juba suvel 2017 ja kaebaja soovis juhatuse liikme kohalt tagasi astuda, sh tegi selleks pingutusi, ei muuda järeldust, et kaebaja oli talle etteheidetava maksuvõla tekkimise ajal juhatuse liige. Soov juhatuse liikme kohalt taanduda ja selle protsessiga seotud raskused mõjutavad kaebaja vastutust maksuvõla tekitamise tahtluse osas ja kohus käsitleb neid väiteid otsuses edaspidi.
8.Maksuvõla sissenõudmiseks äriühingu juhatuse liikmelt, peavad olema täidetud vastutuse kohaldamise eeldused. Riigikohus on käsitlenud juhatuse liikme vastutuse eeldusi mitmes lahendis: 19.11.2014 otsuses nr 3-3-1-43-14, p 10, 19.12.2013 otsuses nr 3-3-1-37-13 (p-d 12, 17), 12.06.2013 otsuses nr 3-3-1-17-13 (p-d 11–16), 12.12.2012 otsuses nr 3-3-1-23-12 (p-d 10–11, 14 ja 20), 31.10.2005 otsuses nr 3-3-1-41-05 (p-d 12, 13 ja 15). Riigikohtu praktika kohaselt peavad juhatuse liikme vastutuse kohaldamiseks olema täidetud järgmised eeldused: 1) juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest; 2) rikutud on kohustust tagada MKS-ist ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; 3) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg. Vastutuse kohaldamiseks tuleb maksuhalduril seega tõendada, et juhatuse liige on oma MKS-is ja teistes maksuseadustes sätestatud kohustusi rikkunud süüliselt, tuvastades süü vormi. Kui maksuhaldur ei ole tõendanud kohustuse rikkumise süülisust, ei pea vastutusotsuse adressaat tõendama süü puudumist. MKS § 40 lg 1 kohaselt saab äriühingu seaduslikule esindajale vastutusotsuse teha vaid siis, kui maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu. Sellisena tuleb vastutusotsuses tuvastada põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja tagajärje, s.o maksuvõla, vahel. Süü vormide – tahtluse ja raske hooletus – sisustamisel tuleb lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lõigetes 3-5 sätestatust (MKS § 40 lg 4). Tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega (teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine), hooletus aga valdavalt objektiivsete tunnustega, nagu kohaste nõuete järgimata jätmine (vt lahendid nr 3-3-1-23-12, p 14; nr 3-3-1-43-14, p 15). MKS § 40 lg-s 1 nimetatud tahtluse puhul peab seaduslik esindaja mõistma, et ta rikub MKS §-is 8 nimetatud kohustusi. Vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel võib lähtuda tõendite, sh kaudsete tõendite, kogumist ja „elulise usutavuse“ kriteeriumist (vt lahendid 3-3-1-43-14, p 18; 3-3-1-37-13, p 24). Seejuures ei ole kohtu ülesanne tuvastada kohustuste rikkumisel tahtlust, vaid kontrollida, kas maksuhaldur on tahtluse tuvastanud õiguspäraselt (Riigikohtu 09.01.2013 otsus nr 3-3-1-38-12).
9.Vastutusotsuses heidab MTA kaebajale ette nii deklareerimis- kui ka tasumiskohustuse rikkumist. Vastutusotsuse kohaselt rikkus kaebaja deklareerimiskohustust, kui kajastas juuni-august 2017 KMD-del tehinguid äriühingutega, mille puhul maksumenetluses tuvastati, et tehinguid tegelikkuses ei tehtud. Sj ei ole oluline, et teine juhatuse liige hiljem deklaratsioone parandas, kuna ka parandatud deklaratsioonidel on kajastatud samad tehingud. Seega esitas X KMD-del valeandmeid. Tasumiskohustuse rikkumiseks peab vastustaja seda, et kaebajal oli kuni 27.10.2017 juurdepääs ätiühingu pangakontodele kaebaja ei taganud kaebaja sel hetkel veel varjatud maksukohustuse tasumist.
9.1.Kohus nõustub vastustajaga, et faktiliselt on deklareerimiskohustust rikutud, s.o käibedeklaratsioonidel on esitatud andmeid tehingute kohta, mida tegelikkuses ei toimunud. Ka kaebaja ise ei eita, et esitas KMD-sid, kuid tegi seda väidetavalt teiselt juhatuse liikmelt ja tema abikaasalt saadud and5(10)
mete alusel, samuti olid deklaratsioonid enne täitmist eeltäidetud (kaebuse p 8). Asjaolu, et deklaratsioonid olid eeltäidetud või sai kaebaja deklaratsioonide esitamiseks andmed teiselt juhatuse liikmelt või tema abikaasalt, ei tee olematuks asjaolu, et kaebaja deklaratsioonid esitas. Deklaratsioonidel kajastatud valeandmete päritolu, sh nende saamine teistelt isikutelt, mõjutab seda, kas kaebaja rikkumise eest ka vastutab. Seda käsitleb kohus otsuses edaspidi.
9.2.Kohus ei nõustu vastustajaga, et kaebaja on rikkunud tasumiskohustust. Maksumenetlus äriühingu suhtes algas 05.12.2017 (maksuotsuse p 1, dtl 751) ja selleks ajaks oli kaebaja juhatuse liikme kohalt tagasi astunud, kuigi äriregistrist nimetatud asjaolu veel ei nähtunud. Olukorras, kus kaebajal ei olnud deklaratsioonide esitamise ajal mõistlikku põhjust eeldada, et deklaratsioonide esitamiseks saadud andmed on valed ja neis kajastatud tehinguid tegelikult ei toimunud (vt otsuse p 12), ei saanud kaebaja teadlik olla ka maksukohustuse olemasolust. Isik ei saa tasuda maksukohustust, mille olemasolust ta teadlik ei ole. Liiati ei olnud kaebaja pärast selgumist, et äriühing on alusetult deklareerinud sisendkäibemaksu, enam äriühingu juhatuse liige – maksukontroll algatati 05.12.2017, kontrollakt koostati 28.01.2019 ja maksuotsus äriühingule anti 26.02.2019.
10.Deklareerimiskohustuse rikkumise ja maksukohustuse tekkimise vahel on põhjuslik seos. Maksuotsuses on tuvastatud, et tehinguid äriühingutega EMUR Pro OÜ, MechTrade OÜ, Estpower CT OÜ ning Schwerin Holding OÜ tegelikkuses ei toimunud. Nende tehingute alusetult KMD-del kajastamise tõttu tekkis äriühingul maksuvõlg. Kui KMD-del oleks esitatud tõesed andmed, ei oleks maksukohustust tekkinud.
11.Vastutusotsuses on järeldatud, et kaebaja rikkus juhatuse liikme kohustusi tahtlikult. Vastustaja on vaideotsuses ja kohtumenetluses jäänud sellele järeldusele kindlaks. Kohus vastustajaga ei nõustu. Vastustaja on kaebajale ette heitnud juhatuse liikme kohustuste rikkumist tahtlikult, kuid vastutusotsuses on sisuliselt põhjendatud hooletust. Sellele viitab vastutusotsuse p 3.2, kus vastustaja on läbivalt leidnud, et kuna kaebajal oli juurdepääs nii internetipangale, pangakontodele kui ka emaksuametile ja seega ülevaade äriühingu majanduslikust seisust, pidi ta tehingutest teadlik olema ja oleks pidanud kontrollima äriühingu maksukohustuste kohast täitmist. Arvestades kaebaja ettevõtluskogemust, oli ta äriühingu juhtimise nõuetest ja juhatuse liikme kohustustest teadlik ning oleks pidanud vajadusel sekkuma. Eelkirjeldatu viitab hoolsuskohustuse rikkumisele, mitte tahtlikult deklaratsioonides valeandmete esitamisele eesmärgiga vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu ja maksukohustuse täitmata jätmisele. Juurdepääsust erinevatele andmebaasidele ei saa järeldada, et kaebaja oleks olnud teadlik tehingute tegelikust sisust ja esitanud teadlikult käibedeklaratsioonides valeandmeid. Vastustaja ei ole vastutusotsuses esitanud ka tõendeid, mis viitaksid, et kaebaja seadis KMD-del ebaõigete andmete esitamise läbi eesmärgiks vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu või oli teadlik teise juhatuse liikme sellise eesmärgiga tegevusest. Maksuotsuses ja kontrollaktis on vastustaja leidnud, et äriühingu maksuvõlg tekkis A tegevuse tulemusena (vt maksuotsuse p 2.1.2, dtl 21-22 ja kontrollakti p 1.1.2.1 alap 7, dtl 47-48), ka maksuotsuses ei ole vastustaja väitnud maksuvõla tekkimist kaebaja tegevuse tulemusena. Kuigi maksuotsuse vaidlustamisel on tõendamiskoormus reeglina kaebajal (MKS § 150 lg 1), peab ka maksuhalduri järeldus põhinema tõenditel ja olema vähemalt elulise usutavuse tasandil põhjendatud. Kui eluliselt usutav põhjendatud kahtlus puudub, ei lähe tõendamiskoormus üle kaebajale. Tõenditest, mis kogumis viitavad hooletusele, ei saa ilma tahtlust tõendavate tõenditeta tahtlust järeldada. Seega, kuigi vastustaja heidab kaebajale ette juhatuse liikme kohustuste rikkumist tahtlikult, on vastutusotsuses põhjendatud hooletust ja tahtluse osas on vastutusotsus põhjendamata (MKS § 46 lg 2). MKS näeb maksusumma määramise aegumisele ette erinevad tähtajad olenevalt sellest, kas maksukohustuslane on oma kohustusi rikkunud raskest hooletusest või tahtlikult. Esimesel juhul on mak6(10)
susumma aegumise tähtaeg 3 aastat, tahtluse korral 5 aastat ja aegumise tähtaeg hakkab kulgema algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati (MKS § 98 lg 1). Kuna maksuhaldur on vastutusotsuses põhjendanud rasket hooletust, tuleb kohaldada 3-aastast aegumistähtaega. Juuni 2017 osas hakkas aegumistähtaeg kulgema 20.07.2017 (vt vastutusotsuse lk 14 ja käibemaksu seadus § 27 lg 1), juuli 2017 osas 20.08.2017 ja august 2017 osas 20.09.2017. Aegumistähtaeg lõppes seega vastavalt alates 20.07.2020, 20.08.2020 ja 20.09.2020. Kuna vastutusotsus tehti 03.08.2020, on see tehtud juuni 2017 osas pärast aegumistähtaja möödumist ja maksu sissenõudmine ei ole selles osas lubatud (MKS § 98 lg 4). Seega tuleb vastutusotsus vähemalt juuni 2017 osas tühistada.
12.Kohus leiab, et kaebaja ei vastuta ka raskest hooletusest juhatuse liikme kohustuste rikkumise eest. Juhatuse liikme hoolsusstandard tuleneb ÄS § 187 lg-st 1. Selle järgi peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liige peab kohustuste täitmisel tegutsema heas usus ja ühingu huvides, olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske. Juhatuse liige on jätnud nõutava teo tegemata ennekõike juhul, kui ta ei ole oma kohustuste täitmisel näidanud üles hoolt, mida mõistlik inimene sellises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks. Juhatuse liikme hoolsuskohustus hõlmab ka kohustust teha informeeritud otsuseid, sh küsida asjatundjatelt vajadusel lisateavet ja -selgitusi. Sellist lisateabe hankimise kohustust tuleb hinnata siiski mõistlikkuse põhimõttest lähtudes (vt Riigikohtu 11.12.2019 otsuse nr 3-17-2235 p 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Riigikohus on eelviidatud otsuses leidnud ka, et juhatuse liikme individuaalse vastutuse hindamisel äriühingu võla eest tuleb arvesse võtta teise juhatuse liikme või abistava kolmanda isiku tegevust (nt varjamine, pahatahtlikkus jms) (p 14) ja kui isikut hoitakse teadmatuses, siis peaks esinema ajend, miks asuda lisateavet otsima, et selle põhjal võtta vajalikke meetmeid (p 19). Seega saab kohtu hinnangul kaebaja hoolsuskohustust lugeda täidetuks olukorras, kus kaebaja tegi kõik võimaliku teise juhatuse liikme kontrollimiseks, kuid teise juhatuse liikme pahatahtliku tegevuse ja varjamise tõttu ei olnud kaebajal võimalik äriühingu maksukohustuste täitmist kohaselt tagada. Seejuures ei saa hoolsuskohustuse täitmata jätmist ette heita olukorras, kus tagantjärgi analüüsides ei olnud juhatuse liikmel käitumisvõimalusi, mis oleksid äriühingu maksukohustuse tekkimise võinud ära hoida.
12.1.Äriühingu suhtes antud maksuotsuses on vastustaja leidnud, et äriühingu maksuvõla tekitas A Seejuures on maksuvõlg tekkinud näilikest tehingutest äriühingutega, millest kahe juhatuse liige oli A ise (OÜ-d Est Power ja Schwerin Holding). Kohtuistungil 30.08.2021 kinnitas ka A ise, et äriühingu juht oli pigem tema, teised juhatuse liikmed olid toeks (istungil 11:11:16), OÜ-dega EMUR Pro ja Mechtrade suhtles tema (istungil alates 11:19:53) ning OÜ-d Est Power ja Schwerin Holding on temaga seotud ettevõtted ja tema tegi nende äriühingute alt ise tööd (istungil alates 11:21:14). Tehingutest äriühingutega, mille juhatuse liige ta ise oli, teavitas ta teisi juhatuse liikmeid ainult nii palju, et ütles, et teeb tehingud (istungil 11.22:18), arveid väljastas tema (istungil 11:13:42) ja arved olid tema käes (istungil 11:14:52). Ka äriühingu endise juhatuse liikme B selgituste (23.08.2021 esitatud) kohaselt kontrollis äriühingus protsesse A (vastus küsimustele 4, 6, 7) ja ka kõik rahalised vahendid olid tema kontrolli all (vastus küsimustele 10, 11). Kohtul ei ole põhjust B selgituste usaldusväärsuses kahelda, sj on 26.05.2021 istungil pooled ka ise leidnud, et tegemist on usaldusväärse tunnistajaga (istungil 12:00:26). Seega tegi maksukohustuse põhjustanud tehingud A ja kaebajale tehingute sisu kohta detailset infot ei antud. Arvetel, millele vastustaja 30.08.2021 kohtuistungil tähelepanu juhtis (dtl 193, 201 ja kohtuistungil esitatuna koos kaebaja märkustega, KISis dokumendid nr 77S) olevatest allkirjadest ei saa järeldada, 7(10)
et need on kaebaja allkirjad ja väita, et kaebaja seetõttu nimetatud arvetest teadlik oli. Muuhulgas ei ole vastustaja haldusmenetluses ega haldusaktis neile arvetele tuginenud. Kaebaja kirjutas istungil arvetele „Tundub, et on minu allkiri, aga ma ei saa seda kuskilt kontrollida“. Seega ei olnud kaebaja istungil veendunud, et tegemist on tema allkirjadega. Võttes võrdluseks on kaebaja maksumenetluses antud 13.10.2017 suuliste seletuste protokolli (dtl 181-183), nähtub kohtule, et suuliste seletuste protokollis olevad kaebaja allkirjad on igal lehel väga sarnased, sh on kaebaja eesnime esitäht ja perekonnanime esitäht allkirjas üksteise kõrval ja kaebaja perekonnanimi selgesti loetav. Kõnealustel arvetest esimesel aga on allkirjas eesnime ja perekonnanime esitäht kirjutatud üksteise peale ning kummaski allkirjas ei ole perekonnanimi selgesti loetav. Üks eelnimetatud tunnustest esineb ka teistel arvetel olevatel allkirjadel (dtl 191, 192, 195, 197, 198, 199, 200, 203, 205, 207, 209). Seega ei ole allkirjad kohtu hinnangul piisavalt sarnased, et järeldada kaebaja teadmist kõnealustest arvetest. Asjaolule, et näilikud tehingud tegi A ja et kaebaja ei olnud tehingute sisuga kursis, viitavad koosmõjus nii A enda kinnitus kui ka see, et samadel arvetel ja lisaks tööde vastuvõtmise aktidel (dtl 191-225) on eranditult märgitud äriühingu esindajaks A. Ka juhul, kui kaebaja arveid nägi, kinnitasid need koos pangakontodelt nähtuvate ülekannetega, et tehingud toimusid. Kaebaja ei saanud deklaratsioonide esitamise ajal olla teadlik sellest, et tegelikkuses tehinguid ei toimunud, kuivõrd maksuhaldur on tehingute mittetoimumist järeldanud lisaks Steelstructure OÜ poolsele dokumentide puudumisele koosmõjus ka tehingupartnerite äritegevuse puudumisest ja dokumentide esitamata jätmisest (vt kontrollakti p 1.1.2.1 alap 3, 4, 5, 6, dtl 39-47).
12.2.Kuigi kaebajal oli teoreetiliselt võimalik Alt ka rohkem infot küsida, ei oleks see arvestades kohtumenetluses kogutud tõendeid ja selgitusi tulemusi andnud. Kaebaja on juba vastutusmenetluse ajal maksuhaldurile selgitanud, et koostöö Aga ei kulgenud alates suvest 2017 hästi ning Al olid väidetavalt terviseprobleemid, mille tõttu palus ta käibedeklaratsioonide esitamisel kaebaja abi (kaebaja 30.10.2019 e-kiri MTA-le, dtl 69). Kohtumenetluses kinnitas ka B, et koostöö Aga ei sujunud, A kasutas eelkõige ettekäändena terviseprobleeme ja palus seetõttu kaebajal deklaratsioone esitada edastades ka selleks vajalikud andmed, suhtlus ja koostöö Aga oli alates suvest 2017 väga keeruline, sh oli sama probleem ka kaebajal (vastused küsimustele 5, 7, 8, 16, 17, 24). B selgitas samuti, et kui tema või kaebaja tundsid A vastutusala suhtes huvi, oli Al alati usutavad vastused ja info ette näidata (vastus küsimusele 8). Arvestades, et A kasutas läbivalt vabanduseks terviseprobleeme, ei saa kaebaja vastutust järeldada sellest, et ta teise juhatuse liikme tervisliku olukorra tõttu käibedeklaratsioone ise esitas. Kaebaja on ka vaides toonud (p 27), et ka MTA audiitor palus pidevalt, et deklaratsioonid saaksid esitatud.
12.3.Kaebaja on samuti vastutusmenetluses väitnud, et tema raamatupidamisega ei tegelenud, sh ei olnud tal raamatupidamisprogrammi juurdepääsu, dokumente nägi ta ainult A ja tema abikaasa juuresolekul ja alates juunist 2017 ei olnud tal enam võimalust näha ka kuludokumente (30.09.2017 e-kiri MTA-le, dtl 69-70). Ka B kinnituse kohaselt oli raamatupidamisega tegelemine A ülesanne ja ta tegi seda koos oma naisega, raamatupidamisprogrammi ligipääse teistele juhatuse liikmetele ei tehtud ja A koostas kõik müügiarved (vastus küsimusele 4, 12, 14, 15). MERIT vastuse kohaselt (30.06.2021 kiri), ei olnud äriühingul kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal raamatupidamisprogrammi litsentsi. A selgitas 30.08.2021 kohtuistungil, et raamatupidamist tehti kohati lohakalt (istungil 11:15:31), vahel abikaasa aitas (istungil 11:15:53), olemas oli MERIT proovilitsents (istungil alates 11:13:50) ja programm oli tema arvutis (11:18:01). Arvestades eelnevat, on usutav, et kaebajal ei olnud tegelikult juurdepääsu raamatupidamisprogrammi ja andmed deklaratsioonide esitamiseks sai ta Alt või tema abikaasalt.
12.4.Kaebaja on esitanud ka tõendid selle kohta, et just koostöö puudumise tõttu ja seetõttu, et A hoidis teda teadmatuses, avaldas ta korduvalt soovi juhatuse liikme kohalt lahkuda ja pidi selleks lõpuks kaasama ka õigusabi (kaebaja 20.06.2017 avaldus Ale, dtl 65-66; kaebaja 25.09.2017, 18.09.2017, 19.09.2017 kirjad ja avaldused, dtl 1436-1441; kaebaja 30.10.2019 kiri MTA-le, dtl 6768). Kaebaja soovi juhatuse liikme kohalt tagasi astuda on kinnitanud ka B (vastus küsimustele 23, 8(10)
27). Kuigi vastustaja on kahelnud 20.06.2017 avalduse tõelisuses, on arvestades B selgitusi usutav, et kaebaja esitas suvel 2017 tõepoolest avalduse juhatuse liikme kohalt lahkumiseks. Kohtule ei nähtu, et kaebaja oleks soovinud juhatuse liikme kohalt tagasi astuda seetõttu, et talle said A tehtud alusetud tehingud teatavaks või et ta oleks soovinud enda vastutust vältida. Kaebajale ei saa ette heita, et olukorras, kus koostöö teise juhatuse liikmega ei suju, sh esinevad takistused juhatuse liikme kohalt tagasi astumisel, ja kaebaja on endiselt juhatuse liige, täitis ta talle teadaoleva põhjal juhatuse liikme kohustusi, sh esitades käibedeklaratsioone ja osaledes maksumenetluses. Kohtule nähtub eelnevast, et kaebaja üritas olenemata keerulisest olukorrast oma juhatuse liikme kohustusi täita ja aidata igati kaasa ma maksumenetlusele, sh lubades koguda ja esitada dokumente, sh ka pärast juhatuse liikme kohalt lahkumist. Kaebaja selgitused on läbivalt nii vastutusmenetluses kui ka kohtumenetluses olnud jätkuvalt ühesugused ja ilma oluliste vastuoludeta. Kaebaja on küll vastustaja selgituste järel oma ütlusi täpsustanud, kuid ka need ei ole olnud varasemalt selgitatud olustikuga vastuolus.
13.Kohtule ei nähtu ka käitumisviise, mida kaebaja oleks saanud rakendada, et äriühingu maksukohustuse tekkimist vältida. Olukorras, kus koostöö teise juhatuse liikmega sisuliselt suvel 2017 lõppes, raamatupidamisdokumente kaebajale ei esitata ja raamatupidamisele ta juurde ei pääse; kaebajal oli küll võimalus tehingute tegemist näha, kuid pea kõiki ülekandeid kontrollib teine juhatuse liige ning kaebaja avaldas enese teadmatuses hoidmise tõttu aktiivselt soovi juhatuse liikme kohalt tagasi astuda, mida teine juhatuse liige samuti ignoreeris, ei jäänud kaebajale võimalusi ka teise juhatuse liikme tegevust kontrollida. Kohus ei pea ka majanduslikult mõistlikuks tõlgendust, et äriühingus peab iga juhatuse liige teise juhatuse liikme tehingute üle täiemahulist järelkontrolli tegema, sh kontrollides volikirju, soetatud materjale ja teenuseid, teise äriühingu tausta jne. Arvestades ka käesoleva asja eripära – osa tehinguid toimus A äriühingutega, oleks selline järelkontroll ka eesmärgipäratu. Kuigi kaebajal oli juurdepääs internetipangale, äriühingu pangakontodele ja e-MTA-le ei nähtu nendest andmebaasidest tehtud tehingute alusdokumente. Olukorras, kus äriühingu pangakontodelt nähtuvad ülekanded teistele äriühingutele ja samade äriühingutega tehtud tehingute andmeid kajastatakse KMD-des, ei saanud kaebajal tekkida kahtlust, et tegelikkuses tehinguid ei toimunud, kui tal puudus juurdepääs tehingute alusdokumentidele. Asjaolu, et kaebaja on äriühingu internetipanka sisse loginud (vastustaja 23.09.2021 p 2.3), ei tõenda olukorras, kus internetipangale ja pangakontodele oli juurdepääs mõlemal juhatuse liikmel, et ta etteheidetavaid ülekandeid ka tegi. LHV vastusest ilmneb, et vastustaja viidatud ülekannet 04.07.2017 kaebaja ei teinud. Nähes käibedeklaratsioonides tundmatuid tehinguid või tehinguid, mille tegemises ta ise ei osalenud, oleks kaebaja võinud küll keelduda deklaratsiooni esitamisest, kuid sellisel juhul oleks vastustaja saanud kaebajale ette heita raamatupidamisdokumentides nähtuvate tehingute kohta käibedeklaratsioonide esitamata jätmist, kuivõrd kaebaja oli sel ajal veel äriühingu juhatuse liige. Kaebajale ei saa ette heita ka äriühingu maksumenetluses osalemist (vt vastutusotsuse lk 16, dtl 312). Kui kaebaja oleks maksumenetluses osalemisest keeldunud, oleks vastustajal olnud alus heita talle ette heita kaasaaitamiskohustuse rikkumist ja sellest järeldada kaebaja tahtlust maksupettuse toimepanemiseks. Kaebaja on seejuures selgitanud, et osales maksumenetluses sooviga asjad korda ajada ja osales äriühingu tegevuses veel ka 2017 lõpus pigem töötajana selleks, et pooleliolevad asjad lõpetada (kaebaja 20.06.2017 avaldus Ale, dtl 65-77; kaebaja 30.10.2019 kiri MTA-le, dtl 67-68). Kohtu hinnangul on kaebaja eelnevad selgitused usutavad. Eluliselt usutav ei ole ka olukord, kus maksupettuse toimepanemises teadlikult osalenud või selle toimepanemisest vähemalt teadev isik teeb maksuhalduriga maksumenetluses tihedat koostööd, jagab igakülgselt selgitusi ja proovib maksuhalduriga ühiselt toiminus selgusele jõuda; sh vahendades ka audiitori ja A vahelist suhtlust. Vastupidiselt vastustaja väidetule, ei nähtu kaebaja maksumenetluses antud selgitustest (dtl 181-183, 517-519), et kaebaja oleks esitanud teadlikult valeandmeid, üritaks maksuhaldurit eksitada või andmeid varjata.
14.Arvestades punktides 12 ja 13 kirjeldatut, leiab kohus, et kaebaja oli äriühingu juhatuse liikmena suvel ja sügisel 2017 olukorras, kus juhatuse liikme kohustuste täitmine oli teise juhatuse liikme te9(10)
gevuse ja ka tegevusetuse tõttu oluliselt raskendatud. Sellises olukorras ei saa kaebajat panna vastutama teise juhatuse liikme tegevusega tekkinud maksuvõla eest raskest hooletusest, kuna kaebaja tegi arvestades tema teadmatuses hoidmist, endast kõik oleneva, et äriühingu kohustused oleksid täidetud (vt ka B vastus küsimusele 23). Kuigi juhatuse liikmel on kohustus tagada äriühingu rahaliste ja mitterahaliste kohustuste kohane ja tähtaegne täitmine, toimub mitme juhatuse liikme olemasolul äriühingu juhtimine siiski koostöös ja üks juhatuse liige ei pea eeldama teise pahatahtlikkust, kui sellele puuduvad otsesed viited. Olukorras, kus äriühingu juhtimine on muutunud selle peamise juhi kidakeelsuse tõttu keerukaks, kuid kaebajal ei olnud veel selle sama juhatuse liikme tegevusetuse tõttu õnnestunud juhatuse liikme kohalt lahkuda, on kaebaja proovinud tal MKS § 8 lg 1 alusel lasuvaid kohustusi olukorda ja info nappust arvestades ka kohaselt täita.
15.Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et kaebaja ei olnud juunis- augustis 2017 oma juhatuse liikme kohustuste täitmisel raskelt hooletu, mistõttu tuleb kaebus rahuldada ja vastutusotsus tühistada. Kohus selgitab ka kaebajale, et vastutusotsus muutub kehtetuks käesoleva kohtuotsuse jõustumisega. Seni on vastutusotsus kehtiv. Kui vastustaja asub vastutusotsust täitma ja kaebajale on sellega tekkimas pöördumatud tagajärjed, on kaebajal võimalik taotleda halduskohtult (kuni jõustumiseni või apellatsioonkaebuse esitamiseni) või ringkonnakohtult (pärast apellatsioonkaebuse esitamist) esialgse õiguskaitse kohaldamist, et vastustaja kohtumenetluse ajal vastutusotsust ei täidaks. Pöördumatute tagajärgede teket tuleb põhjendada.
16.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas kaebuse, jäävad menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja ei ole taotlenud muude menetluskulude, kui riigilõivu summas 680,03 eurot väljamõistmist. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista kaebaja kaebuselt tasutud riigilõiv. Muud poolte võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda.
17.Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nime, isikukoodi ja teiste füüsiliste isikute nimed tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
OSALISELT
TÜHISTATUD
KOHTUOTSUSEGA.
TALLINNA
RINGKONNAKOHTU
24.11.2022
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.