X OÜ kaebus SA KredEx 20.07.2020 otsuse tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja 04.05.2020 taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – X OÜ, volitatud esindajad vandeadvokaat Toomas Pikamäe ja advokaat Helena Noot Vastustaja – SA KredEx, volitatud esindajad vandeadvokaadid Triinu Järviste ja Vitali Šipilov
Asja läbivaatamine
15.02.2021 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Jätta SA KredEx taotlus X OÜ kaebuse läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata.
Jätta X OÜ kaebus rahuldamata.
3.Mõista SA-lt KredEx X OÜ kasuks välja riigilõiv 15 (viisteist) eurot ja esindaja kulud 4230 (neli tuhat kakssada kolmkümmend) eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.03.2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
X OÜ (kaebaja) esitas 04.05.2020 SA-le KredEx (vastustaja) väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 22.04.2020 määruse nr 10 „Ettevõtluslaenude andmise tingimused“ (määrus nr 10) alusel taotluse1 erakorralise käibekapitalilaenu andmiseks summas 665 000 eurot 72 kuuks.
Kaebuse lisa 3.1.
3-20-1548
2.Vastustaja jättis 20.07.2020 e-kirjas2 sisalduva otsusega kaebaja taotluse rahuldamata, sest debitoorne võlgnevus on halva kvaliteediga, väljastatud laenude laekumise tõenäosus on küsitav ja audiitor on teinud märkused emaettevõtja Y OÜ 2019. a majandusaasta aruande kohta.
3.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 20.07.2020 otsuse tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja 04.05.2020 taotlus uuesti läbi. Põhjendused:
3.1.Vastustaja on haldusorgan haldusmenetluse seaduse (HMS) § 8 lg 1 tähenduses, kelle kaudu riik toetab ettevõtlust ja elamumajandust (ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse (ETS) § 4 lg 1). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) on volitanud vastustajat halduslepinguga täitma avalikku ülesannet. Vastustaja on asutatud avalike huvide teenimiseks. Ka vastustaja ise on oma 2018. a majandusaasta aruandes välja toonud, et ta ei ole kasumit taotlev organisatsioon ja lähtub oma tegevuses eelkõige avalikust huvist.
3.2.20.07.2020 otsus on haldusakt, olenemata vorminõuete rikkumisest. See on antud haldusorgani poolt haldusülesande täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks ja on suunatud kaebaja õiguste lõpetamisele. Tegemist on haldusülesandega, sest vastustaja jaotab piiratud avalikku ressurssi ehk riigieelarvest saadud vahendeid erakorraliste laenu andmiseks MKM-iga sõlmitud halduslepingu ning ETS § 4 ja määruse nr 10 alusel. Vastustaja teostab avalikku võimu, otsustades, kas taotlust menetleda või mitte. Otsusel on regulatiivne toime, sest sellega jäetakse rahuldamata kaebaja õigus saada erakorralist laenu.
3.3.Määruse nr 10 rakendamiseks vastustaja poolt koostatud „Erakorralise laenu tingimused“3 (vanad laenutingimused), mis kehtisid kuni 16.06.2020, on eelhaldusaktiks ja selle suhtes kohaldatakse haldusakti sätteid (vt nt Riigikohtu 29.11.2012 otsus asjas nr 3-3-1-29-12, p 16). Nendega määrati kindlaks erakorralise laenu andmise tingimused, sh nõuded isikutele, kellel on õigus laenu taotleda. Kuigi 20.07.2020 otsuses ei ole vanadele laenutingimustele viidatud, pidi vastustaja taotlust menetlema neist lähtudes, sest kaebaja esitas taotluse 04.05.2020, mil kehtisid vanad laenutingimused (HMS § 5 lg 5). Alates 08.06.2020 kehtivad „Erakorralise laenu tingimused: käibekapitalilaen“4 (uued laenutingimused).
3.4.Vastustaja 20.07.2020 otsus on õigusvastane, sest see on oluliste põhjendamispuudustega ja selles ei ole viidatud õiguslikule alusele. Jääb arusaamatuks, kuidas otsuses viidatud kolm põhjendust haakuvad vanade laenutingimuste nõuetega. Viide debitoorse võlgnevuse halvale kvaliteedile ja väljastatud laenude laekumise ebatõenäolisusele ei muuda kaebajat pikas perspektiivis jätkusuutmatuks ega maksejõuetuks. Vastustaja ei ole hinnanud, kui suure osa moodustavad debitoorne võlgnevus ja väljastatud laenude kogusumma Y OÜ konsolideerimisgrupi või kaebaja omakapitalist. Samuti on sellekohased põhjendused ebamäärased ega ole aru saada, mida vastustaja nende all silmas pidas. Mõlemad väited sisaldavad määratlemata õigusmõisteid, millest arusaamine ja kontrollimine on raskendatud.
3.5.Asjakohatu on viide Y 2019. a majandusaasta aruande kohta tehtud audiitori märkusele. Vanad laenutingimused erinevalt uutest laenutingimustest ei nõua, et auditeerimiskohustusega laenutaotleja majandusaasta kinnitatud aruande kohta tehtud audiitori otsus peab olema märkusteta. Audiitori märkused ei puuduta kaebajat, vaid tema emaettevõtjat. Audiitori märkused puudutasid kinnisvara õiglase väärtuse ebakindlust ja laenunõude võimaliku väärtuse ebakindlust. Kumbki asjaolu ei ole vanade laenutingimuste kohaselt oluline – oluline on
Kaebuse lisa 18. Kaebuse lisa 1.
Kaebuse lisa 2.
2(14)
3-20-1548
ettevõtja pikaajalises perspektiivis jätkusuutlikkus ja maksejõulisus. Kui vastustaja pidas oluliseks vaid audiitori järeldusotsust, siis jääb ebaselgeks, miks nõuti kaebajalt uuemate andmetega raamatupidamisdokumente ja kinnisvara hindamisakti. 20.07.2020 otsusest ei nähtu, et vastustaja oleks nende dokumentidega arvestanud.
3.6.Vastustajal on vanade laenutingimustega sätestatud piirides taotluse üle otsustamisel diskretsioon. Samas ei nähtu 20.07.2020 otsusest, millistest kaalutlustest on otsuse tegemisel lähtutud ja miks jäeti kaebaja taotlus rahuldamata.
3.7.Kuigi kaebajal ei ole õigust nõuda toetuse maksmist, on tal õigus nõuda toetusetaotluse normikohast lahendamist. 20.07.2020 otsus rikub kaebaja omandiõigust ja ettevõtlusvabadust. Taotluse rahuldamata jätmine raskendab kaebaja majanduslikku olukorda ja seab ta teiste ettevõtjatega võrreldes halvemasse konkurentsiolukorda.
Vastustaja palus jätta kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata. Põhjendused:
4.1.Vastustaja poolt antavad erakorralised laenud on osaks 27.03.2020 Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud majanduslike meetmete paketist. Vabariigi Valitsuse 28.04.2020 määrus nr 31 „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“ (määrus nr 31) sätestab üldtingimused kõikidele sarnastele toetusmeetmetele, mis seonduvad koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamisega ning eriolukorra lahendamisega. Meetmete rahastamiseks on 15.04.2020 vastu võetud riigi 2020. aasta lisaeelarve seadus, mille § 5 lg 1 võimaldab toetusmeetme vahendeid kasutada üksnes seaduses ette nähtud eesmärgil ja ulatuses. Seaduse eelnõu seletuskirjast5 ilmneb, et meetmed on planeeritud abistama Eesti tööinimesi ja ettevõtteid ning meetmete eesmärgiks on leevendada kahjusid, stimuleerida majandust ja kiirendada kriisist välja tulemist. Ka vastustaja antav erakorraline laen peab tagama nende eesmärkide saavutamise. Vastustajal on meetmete eesmärgist tulenevalt suur otsustusvabadus hindamaks, millistele ettevõtjatele antav laen võimaldab kõige tõhusamalt selle meetme kasu Eesti majandusse edasi suunata. Suurt otsustusvabadust on kinnitatud ka kohtupraktikas (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-54-05) ning õiguskantsler oma 04.06.20206 ja 26.05.20207 seisukohtades. Ettevõtjatel ei ole õigust nõuda endale riigiabi andmist ja riigil ei ole kohustust riigiabi anda. Kaebaja taotluse rahuldamata jätmine oleks õigusvastane vaid siis, kui vastustaja oleks teinud ilmselgeid vigu, mida aga ei esine.
4.2.Vastustaja oli kohustatud järgima põhimõtet, et laenu saab anda üksnes maksejõulisele ettevõttele. Sellise nõude nägid ette nii vanad kui ka uued laenutingimused. Laenutingimused ei reguleeri eraldiseisvalt laenusaaja kriteeriume, vaid põhinevad õigustloovates aktides toodud laenude andmise eesmärgil ja üldnõuetel ning aitavad vastustajal laenutaotlusi hinnata. Vastustaja ei ole laenutingimustega otseselt seotud, kuna tegemist ei ole regulatiivse toimega aktiga, vaid halduse siseaktiga. Määrus nr 10 seab laenu saamise peamiseks ja rangeks eelduseks nõude, et ettevõtja peab olema maksevõimeline (vt määruse nr 10 § 5 lg 1). Samuti on ETS-i eesmärgiks vältida toetuse andmist ettevõttele, kelle puhul ei ole maksevõime piisavalt hea, kuna sel juhul on laenu sihipärane kasutamine ohustatud (ETS § 41 lg 3). Vastustaja peab laenu andmise kriteeriume pigem kitsendavalt tõlgendama, sest tegemist on riigiabiga, riigiabi andmine on reeglina keelatud ja erandina lubatud vaid Euroopa Komisjoni loal. Euroopa
Vastustaja vastuse lisa 1. Vastustaja vastuse lisa 2.
Vastustaja vastuse lisa 3.
3(14)
3-20-1548
Komisjon andis Eesti Vabariigile vastustaja pakutavate meetmete osas riigiabi loa 30.03.20208. Siseturuga kokkusobiv riigiabi peab olema eesmärgipärane ega tohi olla ülemäärane.
4.3.Kaebaja taotluse kohta otsuse tegemisel kohaldusid uued laenutingimused, mistõttu oli vastustaja kohustatud järgima täpsustatud tingimust seoses audiitori otsusega. Audiitori märkused on üheks asjaoluks, mida saab taotleja maksevõime hindamisel arvestada, kuna audiitori märkused tähendavad, et audiitor ei saa kinnitada, et ettevõtja bilanss kajastab õigesti ja õiglaselt ettevõtja majandustegevust. Audiitori märkuste esinemise korral ei saa esitatud finantsandmed tõendada ettevõtja maksevõimet ja maksevõime osas jäävad õhku olulised kahtlused. Kuna maksevõimelisuse nõue tulenes juba kõrgemalseisvatest aktidest, siis ei ole oluline, kas audiitori märkusi sisaldav nõue sisaldus laenutingimustes või mitte. Laenutingimused ei kujuta endast haldusmenetlust reguleerivad norme, seetõttu on viide HMS § 5 lg-le 5 asjakohatu. Kui laenutingimused üldse mingit regulatiivset mõju väljapoole omasid, siis on need materiaalõiguslikud. Lähtuda tuli otsuse tegemise ajal kehtinud materiaalõiguse normidest. Laenutingimuste näol on tegemist halduse siseakti või menetlustoiminguga. Ka määruse nr 10 seletuskirjas9 on § 5 lg 1 põhjenduste juurde toodud, et ettevõtluslaenu andmise otsuse teeb sihtasutus vastavalt oma sisemisele otsustuskorrale. Laenutingimused ei reguleeri laenu andmise protseduure, vaid laenu andmise aluseid. Seega ei ole laenutingimused haldusakt ega üldkorraldus. Laenutingimused ei ole võrreldavad Riigikohtu otsuses asjas nr 3-3-1-29-12 käsitletud Eesti Haigekassa otsusega, sest laenutingimuste eesmärgiks ei ole reguleerida haldusväliste isikute õigusi ja kohustusi. Samuti ei ole laenutingimustega siduvalt kindlaks määratud asjaolusid, mis omaksid tähendust edasises haldusmenetluses.
4.4.Kaebaja esitatud materjalidest nähtus hulgaliselt tuleviku maksevõime osas riske väljendavaid asjaolusid ja neid kogumis arvestades oli vastustaja õigustatud järeldama, et kaebaja riskitase oli liialt kõrge (maksevõime madal). Maksevõime hindamine on hinnanguline. Seisuga 31.05.2020 oli kaebaja debitoorne võlgnevus 1 219 033 eurot, millest üle tähtaja 168 283 eurot ehk 14% (enam kui 60 päeva). Suurim võlgnik on C võlasummaga 950 000 eurot, mille esialgne tähtaeg (31.03.2020) oli möödas. Need asjaolud andsid alust arvata, et kaebaja poolt võlgnevuste edaspidine tagasisaamine on kaheldav (võlgnevused olid juba siis oluliselt üle maksetähtaja). Kaebaja bilansist ilmnes, et seisuga 31.05.2020 koosnes tema põhivara peamiselt pikaajalistest nõuetest kogusummas 4 969 114 eurot järgmistele ettevõtetele: W summas 2 411 326 eurot – kaebaja 100% tütarettevõtte, kellel on ka Eestis filiaal. 2019. a käive oli 1,6 miljonit eurot, bilansimaht 2,3 miljonit eurot ja omakapital 67 000 eurot; S OÜ – kaebaja 100% tütarettevõte, kelle bilanss koosnes 2018. a andmete alusel peamiselt pikaajalistest nõuetest summas 1,8 miljonit eurot, kinnisvara oli summas 52 000 eurot; J OÜ – kaebaja sõsarettevõte, kelle 2019. a bilansis on kinnisvarainvesteering summas 1,8 miljonit eurot. Seega puudus kaebajal olulises osas muu põhivara, millega oleks võimalik kindlustada laenu tagasimaksmine tulevikus. Nõuded kaebaja endaga seotud ettevõtetele ei saa anda vastustajale piisavalt kindlust laenu tagasimakse võimekuse osas. Lisaks ei ole pikaajalised nõuded eelduslikult likviidsed. Vastustaja hindas kohaselt kaebaja debitoorset võlgnevust ja väljastatud laenude laekumise tõenäosust. Halva kvaliteediga võlgnevus ja ebatõenäoliselt laekuvad
Vastustaja vastuse lisa 6. Vastustaja vastuse lisa 7.
4(14)
3-20-1548
väljastatud laenud viitavad oma sisult halvale maksevõimele, sest olukorras, kus ettevõtja on oma finantsnäitajates arvestanud laekuvate laenudega, kuid nende laekumise tõenäosus on suurel määral kaheldav, tuleks vastavaid nõudeid selles osas bilansis suure tõenäosusega mitte arvestada, mis viiks finantsnäitajate olulise muutumiseni halvemuse poole. Vastustaja hindas neid näitajaid, arvestades ka kaebaja spetsiifikat (sh arvestades muid andmeid kogumis ja omakapitali mahtu).
4.5.Vastustaja 20.07.2020 e-kirjas kasutatud terminid annavad üheselt mõistetavalt edasi seda, et kaebaja maksevõime ei ole piisav. Vastustaja ei pidanud kasutama e-kirjas mingeid seaduses sätestatud kindlaid termineid. Oluline on see, et viidatud terminid on igale ettevõtlusega tegelevale keskmisele isikule arusaadavad ning kaebaja kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik mõistis, et vastustaja 20.07.2020 e-kirjast tulenevalt ei antud talle laenu vähese maksevõime tõttu. Vastustaja oleks ka täiendavate põhjenduste esitamise korral pidanud igal juhul tegema samasisulise otsuse.
4.6.Vastustaja oli õigustatud arvestama ka kaebaja emaettevõtja osas tehtud audiitori märkusi, sest need võivad samuti omada mõju kaebaja enda maksevõimelisusele. Tegelikult puudutasid audiitori märkused tervet konsolideerimisgruppi, järelikult ka kaebajat. Vastustaja oli õigustatud arvestama märkusi ka seoses kinnisvara ja laenunõude väärtusega, sest need annavad aluse kahelda kaebaja maksevõimes ja on selliselt asjakohased aspektid, mida maksevõime osas arvesse võtta. Kaebaja puhul puudutasid need audiitori märkused arvuliselt vägagi märkimisväärseid näitajaid (mõlemad märkused suurusjärgus miljonid eurod), mistõttu oli vastustaja õigustatud eeldama kõrgemat riski ja maksevõime langust. Sellest tulenesid ka vastustaja põhjendatud kahtlused ettevõtja maksevõime osas.
4.7.Vastustaja on menetluses kogunud piisavalt tõendeid. Kaebaja esitatud materjalidest nähtus hulgaliselt tuleviku maksevõime osas riske väljendavaid asjaolusid ja neid kogumis arvestades oli vastustaja õigustatud järeldama, et kaebaja riskitase oli liialt kõrge (maksevõime madal).
4.8.Vastustaja 20.07.2020 e-kiri on eesmärgipärane. Vastustaja jaoks on tegemist olukorraga, kus ilma piisava maksevõimeta ettevõttele laenu andes võib raha sisuliselt raisku minna, st abi ei saa teised ettevõtjad, kes oleksid reaalselt suutelised laenu tagasi maksma, püsima jääma ja riigile seeläbi kasu tooma. Seeläbi avalduks negatiivne mõju kogu meetme eesmärgile ja avalikele huvidele. Kuna vastustaja jagab piiratud avalikku ressurssi, siis kaebajale, kelle maksevõime on kaheldav, laenu andmisega kohtleks vastustaja ettevõtjaid meetme eesmärgi suhtes ebavõrdselt. Kaebajale olid kohalduvad kriteeriumid läbipaistvad. Laenutingimused on avaldatud vastustaja veebilehel.
4.9.20.07.2020 e-kiri ei ole haldusakt, vaid teade, millega informeeriti kaebajat, et ta ei vasta laenutaotlejale seatud nõuetele. Tegemist on informatiivse toiminguga. Teate esitamisele puuduvad HMS-is vorminõuded ja sellele ei laiene täiemahuline põhjendamiskohustus. E-kirjas on põhjendatud, miks laenu ei anta. Lisaselgitused on esitatud 19.08.2020 e-kirjas. Seetõttu ei saanud kaebajale jääda ebaselgeks, miks tema taotlus jäi rahuldamata. Samuti on e-kirjale eelnenud pikk kirjavahetus kaebaja ja vastustaja vahel, milles vastustaja oli samuti selgitanud, milliseid asjaolusid ta hindab ja mida oluliseks peab. Ka kaebusest järeldub, et kaebaja on aru saanud, miks jäi tema taotlus rahuldamata. Põhjendamiskohustuse rikkumine ei tooks igal juhul kaasa 20.07.2020 e-kirja õigusvastasust. Põhjenduse pikem lahti kirjutamine ei oleks saanud vastustaja menetluse lõpptulemust muuta.
4.10.Kaebus on ekslikult menetlusse võetud. Tegemist ei ole avalik-õigusliku suhtega. Laenude andmisel ei teosta vastustaja avalikku võimu. Tegemist on eraõigussuhtega võrdsete isikute vahel. Vastustaja laenumeetmeid tuleb eristada sellistest avalik-õiguslikest meetmetest nagu toetused. Kui toetuste andmisel on märgatav subordinatsiooni suhe, kuna tegemist on 5(14)
3-20-1548
tegevusega, millega eraõiguslik isik ei tegeleks, siis laenu andmine on tegevus, milles riik astub vastustaja kaudu eraisikutega võrdsetesse eraõiguslikesse suhetesse. Just sellest tulenevalt on vastustajal suur otsustuspädevus selles osas, kellega vastavatesse laenusuhetesse astuda. Seetõttu pole ka oluline, et vastustaja lähtub oma tegevuses avalikust huvist, kuna vastustaja ei teosta erakorraliste laenude andmisel avalikku võimu. Kuna vastustaja ei täida laene andes avalikku ülesannet, ei allu olukord halduskohtu kontrollile. ETS § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse laenude riiklikul tagamisel võlaõigusseadust (VÕS), arvestades ETS-i erisusi. ETS ei viita HMS-i kohaldamisele. See osutab samuti, et laenumeetmete korral on tegemist tsiviilõiguslike otsuste ja toimingutega. Vastustaja tegutsemine laenude andmisel avalikes huvides ei tähenda iseenesest avaliku ülesande täitmist. Seega ei ole vastustaja haldusorganiks.
4.11.Kaebajal puudub kaebeõigus. Kaebajale ei tule 20.07.2020 e-kirjast mingit subjektiivset õigust. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda riigi poolt talle laenu või riigiabi andmist. Kaebaja ei ole viidanud, millist tema õigust on rikutud. Lubamatu on olukord, kus kõik ettevõtjad saaksid vaidlustada vastustaja otsuseid selle kohta, kes saavad laenu ja kes mitte. Vastustajal on ja peab säilima selles osas suur otsustusvabadus. Kaebus riigieelarveliste vahendite peale on erandlik. Antud juhul taolisi erandlikke asjaolusid ei esine. Igal juhul on kohtulik kontroll äärmiselt piiratud. Sisuliselt on tegu prognoosotsusega. Kohus ei saa sekkuda vastustaja otsustusruumi ja ise prognoosotsust teha.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Vastustaja arvates ei ole halduskohus pädev praegust kaebust lahendama, sest tegemist ei ole avalik-õigusliku suhtega.
5.1.Kohus ei nõustu vastustajaga. HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
5.2.Kaebus on esitatud SA KredEx vastu, kes on küll eraõiguslik juriidiline isik, kuid asutatud riigi poolt10 avalike ülesannete täitmiseks11. Vastustaja ei tegele ettevõtlusega ega majandustegevusega tulu saamise eesmärgil, vaid täidab avalikes huvides pandud avalikke ülesandeid. Seega ei ole vastustaja olukorras, kus saaks olla iga teine eraõiguslik isik.
5.3.Vastustaja tegevust reguleerivad praeguses vaidluses ETS ning määrused nr 10 ja 31. Tegemist on avalik-õiguslike normidega. ETS § 1 lg 2 teeb VÕS-ile viite seoses laenude tagamisega, mitte laenude andmisega. See on ka mõistetav. Kuna tagatise saajaks on krediidiasutus, kes peaks riikliku tagatise vastu andma laenusaajale laenu, siis ongi vastustaja ja krediidiasutuse suhe võlaõiguslik. Vastustaja ja laenusaaja (kelle huvides tagatis antakse) vaheline suhe on aga avalik-õiguslik, sest tagatis antakse avalikes huvides ettenähtud toetusena. Isegi kui vastustaja ja laenusaaja vahel sõlmitud ettevõtluslaenu lepingule kohaldatakse VÕS-i sätteid, siis laenu andmise otsus on igal juhul haldusakt (sarnaselt kohaldatakse otsustele ja lepingutele erinevat õigust nt riigihankeasjades ja riigi- või munitsipaalvara kasutada andmisel või koormamisel).
5.4.ETS § 3 p-st 3 nähtuvalt on selle seaduse alusel antav laen ettevõtluse riikliku toetamise üks liike, järelikult on tegemist ettevõtjale riigi poolt ettenähtud toetusega, mitte tavapärase laenuga, mida saavad anda ka teised krediidiasutused. Seega ei ole vastustaja erinevas olukorras võrreldes teiste toetuste jagajatega (nt Ettevõtluse Arendamise SA, SA
Vt vastustaja põhikirja p 1.3 - https://www.kredex.ee/et/kes-me-oleme/sa-kredex. Vt vastustaja põhikirja p 2.
6(14)
3-20-1548
Keskkonnainvesteeringute Keskus, SA Innove jms), kelle vastu esitatavaid kaebusi vaatavad läbi halduskohtud. Vastustaja antava laenu eesmärk erinevalt krediidiasutuste antavatest laenudest ei ole teenida kasumit, vaid leevendada ettevõtetele koroonapuhangust tulenevaid majandusraskusi (määruse nr 10 seletuskirja12 lk 1) ja aidata ettevõtetel ületada koroonaviiruse puhangust tingitud likviidsusprobleeme. Meetme eesmärk on kriisist võimalikult kiire väljumine (2020. aasta riigi lisaeelarve seaduse eelnõu 171 SE seletuskiri13, lk 20). Seega antakse nimetatud laenu avalikust huvist, mitte erahuvist lähtuvalt. Tegemist on riigi poolt majandusellu sekkumisega turu mõjutamise eesmärgil, mitte majanduselus osalemisega tulu teenimise eesmärgil. Seega on tegemist selgelt avalik-õigusliku, mitte eraõigusliku suhtega. Tulu teenitakse laenu andmisel vaid niipalju, et laenu andmisega seotud tulud ja kulud oleksid tasakaalus (vt määruse nr 10 § 3 lg 1). Seda, et tegemist pole tavapärase turuosalise osalemisega majanduselus, näitab ka see, et riigil puuduvad erakorralise ettevõtluslaenu andmisel konkurendid – laenu antakse juhul, kui ettevõtjal ei ole võimalik muude allikate abil täiendavaid finantsvahendeid kaasata (määruse nr 31 § 10 lg 4 p 3). Vastustaja ei osale selles laenusuhtes oma isiklikes huvides, vaid täidab riigi poolt antud avalikku ülesannet.
5.5.Vaidluse all ei ole, et tegemist on riigiabiga (Euroopa Komisjoni 30.03.2020 luba nr SA.56804 (C(2020) 2075)14). Vastustaja rahalised vahendid sellise laenu andmiseks tulevad riigieelarvest (vt MKM-i ja vastustaja vahel 06.05.2020 sõlmitud lepingu15 p 1.1) ja tegemist ei ole vastustajale kuuluva rahaga, vaid riigi rahaga, mida vastustaja vahendab oma ülesannete täitmise käigus ettevõtjatele. Saadud vahendid tuleb riigile tagastada (vt MKM-i ja vastustaja lepingu p 3). Tegemist on ilmselgelt avaliku ülesandega (vt riigieelarve seaduse (RES) § 61 lg 1 p 1).
5.6.Kuna vastustaja jagab avalikke vahendeid ja otsustab, kellele ja mis tingimustel neid vahendeid jagada, siis teostab ta seeläbi avalikku võimu. Kaebaja ja vastustaja vahel on subordinatsioonisuhe. Tegemist ei ole võrdväärsete partneritega. Laenu andmise tingimused on määratud kindlaks ühepoolselt (vastustaja ja riigi poolt). Kaebajal ei ole võimalik vastustajaga laenu saamise tingimusi läbi rääkida, nagu teiste krediidiasutustega on suuremal või vähemal määral võimalik. Samuti puudub kaebajal võimalus minna sama taotlusega konkurendi juurde, mis tavapärases eraõiguslikus suhtes laenuandjat läbi rääkima motiveerib. Vastustajal puuduvad konkurendid, kes samadel tingimustel avalikest vahenditest ettevõtluse toetamise eesmärgil laenu annaksid.
5.7.Eraõigusliku suhte olemasolu ei ole võimalik välja lugeda sellest, et vastustajale on jäetud õigus kindlaks määrata kriteeriumid, mille alusel otsustada, kellele laenu anda. Vastustaja ei ole nende kriteeriumide kindlaksmääramisel täiesti vaba, sest ta on seotud laenu andmise eesmärkide ja tingimustega, mis on sätestatud RES-is, ETS-is ning määrustes nr 10 ja 31. Samuti tuli vastustajal laenu andmise tingimused kooskõlastada MKM-iga (määruse nr 10 § 2 lg 3, MKM-i ja vastustaja lepingu p-d 1.2 ja 5.2) ning vastustaja allub MKM-i kontrollile (MKM-i ja vastustaja lepingu p 4).
5.8.Järelikult puuduvad igasugused põhjused lugeda kaebaja ja vastustaja vahelist suhet eraõiguslikuks. Tegemist on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusega, mille lahendamiseks
Vastustaja vastuse lisa 7. Kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9eb928f5-d085-4104-a317-ad9d767727dd.
Kättesaadav https://eur-lex.europa.eu/legalcontent/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52020XC0417%2805%29&qid=1613556015898 ja https://ec.europa.eu/competition/state_aid/cases1/202014/285300_2143706_71_2.pdf.
ei ole ettenähtud teistsugust menetluskorda, seega on praegust vaidlust pädev lahendama halduskohus.
6.Kuna tegemist on avalik-õiguslik suhtega ja vastustaja täidab talle riigi poolt pandud avalikku ülesannet, siis on vastustaja haldusorgan HKMS § 15 lg 3 ja HMS § 8 lg 1 tähenduses. Kaebaja ja vastustaja vaheline suhe on haldusõiguslik ja sellele kohaldub HMS üldseadusena olenemata sellest, kas eriseaduses HMS-ile viidatakse või mitte. HMS ei kohaldu vaid juhul, kui eriseadus selle kohaldamise sõnaselgelt välistaks või kui eriseaduse normid näeksid ette HMS-ist erineva regulatsiooni. Praegusel juhul see nii ei ole.
7.Vastustaja 20.07.2020 e-kiri on haldusakt HMS § 51 lg 1 tähenduses. See anti haldusorgani poolt haldusülesande täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Ekslik on vastustaja arusaam, et kuna 20.07.2020 e-kirjaga jäeti kaebaja laenutaotlus rahuldamata, siis ei ole sellega kaebaja õigusi reguleeritud. HKMS § 43 lg 2 esimene lause sätestab, et kui taotletud haldusakt otsustatakse jätta andmata, antakse selle kohta haldusakt. Kaebaja taotles määrus nr 10 alusel vastustajalt ettevõtluslaenu, vastustaja vaatas kaebaja taotluse sisuliselt läbi ja jättis selle rahuldamata, võttes seega kaebajalt võimaluse ettevõtluslaenu saada. Seega on 20.07.2020 otsus haldusakt, sest sellega jäeti kaebaja taotletud haldusakt andmata. Tegemist on menetlust lõpetava lahendiga ja haldusaktiga, sest sellega lahendati kaebaja taotlus sisuliselt, mitte ei jäetud seda läbi vaatamata. Vastustajal puudus sellises olukorras õigus haldusmenetlust vaid teatega lõpetada (vt HKMS § 43 lg 2 teine lause). Kui lugeda 20.07.2020 e-kiri vaid teateks selle kohta, et kaebaja taotlus on jäetud rahuldamata, siis tähendab see, et vastustaja oleks pidanud tegema kaebaja taotluse kohta ka haldusakti, millest teda 20.07.2020 e-kirjas teavitatakse. Sellise muu otsuse vormistamist ei ole vastustaja väitnud ega tõendanud. Seega on 20.07.2020 e-kiri ise haldusaktiks, vaatamata selle vormistuslikele puudustele. Seda, kas tegemist on haldusaktiga, tuleb tuvastada sisu, mitte vormi järgi. Praegusel juhul nähtub 20.07.2020 e-kirjast selgelt kaebaja taotluse rahuldamata jätmine.
8.Vastustaja leidis, et kaebajal puudub kaebeõigus ja kaebus tuleks jätta läbi vaatamata. HKMS § 151 lg 2 p 1 koos § 121 lg 2 p-ga 1 võimaldavad jätta kaebuse läbi vaatamata, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohtu arvates on kaebajal kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 järgi võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. ETS-iga ning määrustega nr 10 ja 31 on antud koroonakriisist mõjutatud ettevõtjatele võimalus taotleda riigilt toetust mh ettevõtluslaenu näol ja kaebaja on seda ka teinud. Vastustaja jättis kaebaja taotluse 20.07.2020 e-kirjaga rahuldamata. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebajal puudub õigus nõuda endale riigiabi andmist, kuid tal on õigus nõuda, et tema taotlus vaadataks läbi vastavalt kehtivatele õigusnormidele ja taotluse rahuldamata jätmise otsus oleks õiguspärane (vt ka Riigikohtu 23.03.2020 otsus asjas nr 3-16-1634, p 26). Vastustaja otsus riigieelarveliste vahendite jagamisel ei või olla suvaline. Määruse nr 31 § 5 lg-st 1 nähtuvalt peab meetme alusel hüvitise, toetuse või finantsinstrumendi eraldamine olema läbipaistev ja mittediskrimineeriv ning tagama sihtrühma kuuluvate isikute võrdse kohtlemise nii ühe meetme raames kui ka erinevate meetmete vahel. Seega on kaebajal õigus taotleda kohtult vastustaja otsuse õiguspärasuse kontrolli. See puudutab vaieldamatult kaebaja õigusi, sest kui kohus tuvastab vastustaja menetluses vea, mis võis mõjutada asja lahendust, siis toob see kaasa uue haldusmenetluse läbiviimise ja kaebaja taotlus võidakse rahuldada. Seega puudutab vaidlus kaebaja rahalisi õigusi. Kaebeõigust ei välista ka asjaolu, et riigil on riigieelarvest toetuste määramisel suur otsustusvabadus ja haldusorganil on haldusakti tegemisel suur kaalutlusõigus. Need asjaolud piiravad vaid kohtuliku kontrolli ulatust, mitte ei välista kontrolli tegemist. See, kas kaebaja vastas laenu andmise sisulistele tingimustele, on juba sisuline vaidlus ja kohus ei saa seda lahendada ettevalmistavas kaebuse menetlusse võtmise üle otsustades. Kaebuse sisulise lahendamine nõuab kaebuse menetlusse võtmist ja asja lahendamist otsusega. Seega ei
8(14)
3-20-1548
nõustu kohus vastustaja seisukohaga, et kaebus on ekslikult menetlusse võetud. Vastustaja taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks jääb rahuldamata.
9.Menetlusosalised vaidlevad selle üle, milline õiguslik tähendus on vastustaja kehtestatud laenutingimustel.
9.1.Vaidluse all ei ole asjaolu, et erakorralise ettevõtluslaenu andmise õiguslikud tingimused tulevad ETS-ist ning määrustest nr 31 ja 10. Samas näeb määruse nr 10 § 2 lg 2 ette, et sihtasutus annab ettevõtluslaenu enda välja töötatud meetmete alusel, mis lähtuvad vastava valdkonna arengudokumentidest, riigieelarvest meetme rahastamiseks eraldatud vahendite kohta sõlmitavast või rahastamisvahendi lepingust ning arvestavad finantseerimisasutuste pakutavaid teenuseid. Sama paragrahvi lg 3 täpsustab, et sihtasutus kooskõlastab lg-s 2 nimetatud meetmed enne nende rakendamist MKM-iga. Samamoodi lepiti MKM-i ja vastustaja vahelise lepingu p-s 1.2 kokku, et vastustaja kasutab eraldatud vahendeid enda poolt välja töötatud ja Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud meetmete rakendamiseks kooskõlas riigiabi reeglitega. Seega andis MKM vastustajale õiguse töötada välja erakorralise ettevõtluslaenu täpsemad tingimused. Vastustaja on selliste tingimustena kehtestanud nii vanad16 kui uued laenutingimused17.
9.2.Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et erakorralise laenu tingimused on vastustaja siseakt. Selline lähenemine ei ole kooskõlas laenutingimuste olemuse ja eesmärgiga. Siseaktiga oleks tegemist juhul, kui see reguleeriks vastustaja sisemist töökorraldust laenutaotluste menetlemisel. Praegusel juhul määrati laenutingimustega kindlaks täpsemad nõuded laenutaotlejatele. Nendega reguleeriti, millistele nõuetele vastavad ettevõtjad võivad laenu saada ja milliseid andmeid/dokumente nad peavad laenu taotlemisel esitama. Järelikult reguleeriti haldusväliste isikute õigusi ja kohustusi ning laenutingimustel on haldusväline mõju. Selleks, et laenutaotlejad teaksid, millistel tingimustel on neil õigus laenu saada, tuli laenutingimused avalikuks teha. Laenutingimuste avaldamise kohustus tuli ka määruse nr 10 § 2 lg-st 4. Vastustaja avaldas laenutingimused oma veebilehel18. Järelikult ei ole tegemist siseaktiga.
9.3.Kohus nõustub kaebaja seisukohaga, et vastustaja kehtestatud laenutingimused on olemuselt sarnased Riigikohtu 29.11.2012 otsuses asjas nr 3-3-1-29-12 käsitletud Eesti Haigekassa juhatuse otsusega, millega määrati siduvalt kindlaks tingimused, millele ravi rahastamise lepingu sõlmimiseks esitatav taotlus peab vastama ja kellel on õigus sellist taotlust esitada. Riigikohus leidis nimetatud otsuse p-s 16, et selline otsus on eelhaldusakt HMS § 52 lg 1 p 2 tähenduses, millega tehakse õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omav asjaolu. Samuti sarnanevad laenutingimused hankeasjades kasutatavate riigihanke alusdokumentidega, mis on samuti eelhaldusaktid. Seega leiab kohus, et ka praeguses asjas vaidluse all olevad laenutingimused on eelhaldusaktiks.
9.4.Kohus möönab, et selline seisukoht erineb Tallinna Halduskohtu poolt 04.06.2020 määruses asjas nr 3-20-995 (p 8) võetud seisukohast. Kohus jääb siiski seisukohale, et tegemist on just eelhaldusaktiga. Laenutingimustega ei reguleeritud üksikjuhtumit lõplikult, mida üldkorraldus teeb. Lõplikuks haldusaktiks on laenu andmise või sellest keeldumise otsus. Tingimused, mis reguleerivad, millistele nõuetele peavad laenutaotlejad vastama, et laenu saada, teevad aga siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omavad asjaolud – kui
Kaebuse lisa 1. Kaebuse lisa 2.
https://kredex.ee/et/erakorraline-laen-nb-tingimused-kehtivad-kuni-16062020 ja https://kredex.ee/sites/default/files/2020-05/erakorralise_laenu_tingimused.pdf; uuemad tingimused https://www.kredex.ee/covid19/meede/erakorraline-kaibekapitalilaen/ ja https://www.kredex.ee/covid19/wpcontent/uploads/2020/12/Erakorralise-laenu-tingimused-k%C3%A4ibekapitalilaenule.pdf.
9(14)
3-20-1548
laenutaotleja tingimustele ei vasta, siis tuleb jätta tema taotlus rahuldamata. Järelikult on tegemist eelhaldusaktiga.
10.Menetlusosalised vaidlevad selle üle, millistest laenutingimustest lähtuvalt tuli kaebaja taotlus läbi vaadata. Kaebaja esitas laenutaotluse 04.05.2020, mil kehtisid vanad laenutingimused (kehtisid kuni 16.06.2020). Vastustaja tegi kaebaja laenutaotluse kohta otsuse 20.07.2020, mil kehtisid uued laenutingimused (kehtisid alates 08.06.2020).
10.1.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja viide HMS § 5 lg-le 5 ei ole asjakohane. See norm reguleerib menetlusreeglite muutumist menetluse ajal. Vastustaja kehtestatud laenutingimused ei ole menetlusreeglid, vaid sisaldasid materiaalõiguslikke norme. Seega tuli vastustajal vaidlusaluse otsuse tegemisel lähtuda otsuse tegemise ajal kehtinud laenutingimustest (HMS § 54).
10.2.Kohus leidis eespool, et laenutingimused on eelhaldusaktiks. HKMS § 61 lg 2 järgi kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Vaidluse all ei ole asjaolu, et nii vanad kui uued laenutingimused reguleerisid sama erakorralise laenu andmise tingimusi. Sama reguleerimiseseme kohta uue haldusakti andmisest järeldub soov tunnistada vana haldusakt kehtetuks, sest mõlemad ei saa samal ajal kehtida. Seega muutusid uute laenutingimuste vastuvõtmisel vanad laenutingimused kehtetuks.
10.3.HMS § 60 lg 1 järgi loob õiguslikke tagajärgi ja täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. Sama paragrahvi lg-st 2 nähtuvalt on kehtiv haldusakt täitmiseks kohustuslik. Kuna vanad laenutingimused olid vaidlusaluse otsuse tegemise ajal kehtetud, siis puudus vastustajal õigus neist otsuse tegemisel lähtuda. Küll aga oli tal kohustus lähtuda kehtivast eelhaldusaktist – uutest laenutingimustest. Järelikult tuli vastustajal 20.07.2020 otsuse tegemisel lähtuda uutest laenutingimustest, mitte vanadest.
10.4.Haldusakti kehtivuse murdmiseks tulnuks see vaidlustada. Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kaebaja oleks vastustaja laenutingimusi kohtus vaidlustanud. Seega olid nii kaebaja kui vastustaja seotud otsuse tegemise ajal kehtivate laenutingimustega.
11.Vastustaja jättis kaebaja laenutaotluse 20.07.2020 otsusega rahuldamata, sest debitoorne võlgnevus on halva kvaliteediga, väljastatud laenude laekumise tõenäosus on küsitav ja audiitor on teinud märkused emaettevõtja Y OÜ 2019. a majandusaasta aruande kohta. Täiendavalt selgitas vastustaja kaebajale 19.08.2020 saadetud e-kirjas19, et laenutaotlus jäeti rahuldamata, sest vastustajal on andmeid kogumis analüüsides kujunenud arvamus, et kaebaja maksevõime ei ole tõenäoliselt piisav tulevikus taotletava laenu tagasimaksmiseks.
12.Kohus nõustub vastustajaga, et vastustajal on suur kaalutlusõigus otsustamaks laenu andmise üle. Selline kaalutlusõigus tuleneb asjaolust, et vastustajal tuleb hinnata laenutaotleja majanduslikku olukorda ja maksevõimet ning teha prognoosotsus selle kohta, kas laenutaotleja on tulevikus tõenäoliselt võimeline laenu tagasi maksma (vt määruse nr 10 § 5 lg-d 1 ja 3). Kuna tegemist on tulevikus tekkiva olukorraga, siis ei saa sellist olukorda juba praegu ette ära tõendada. Tegemist on hinnangulise otsusega, mis tuleb teha vastustajale praegu teada olevate asjaolude pinnalt.
13.Suure kaalutlusõiguse olemasolu ei tähenda siiski seda, et vastustaja otsus võib jääda kontrollimatuks. HKMS § 158 lg 3 järgi kontrollib kohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna
Kaebuse lisa 19.
10(14)
3-20-1548
kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Järelikult ei saa kohus ise teha vastustaja asemel kaalumist, kuid peab saama kontrollida, kas vastustaja poolt kaalumisel arvesse võetud asjaolud olid asjakohased ja ega vastustaja ei ole teinud kaalumisvigu.
14.Kohus nõustub kaebaja seisukohaga, et vastustaja poolt haldusmenetluses välja toodud põhjendused on äärmiselt napid. Ilma vastustaja poolt kohtumenetluses välja toodud põhjendusteta olnuks raske kontrollida, miks ja kuidas vastustaja neile järeldustele jõudis. Arvestades ka kohtumenetluses välja toodud põhjendusi, võib vastustaja hinnangut kaebaja tulevase maksevõime kohta pidada põhjendatuks.
15.ETS, määrused nr 31 ja 10 ega ka laenutingimused ei sätesta täpselt, milliseid asjaolusid tuleb maksevõime hindamisel arvestada, seega ei saa vastustaja poolt arvestatud asjaolusid pidada kuidagi valeks. Laenutingimuste lk-l 2 toodud nõuded laenutaotleja finantsnäitajatele ei ole ainsad kriteeriumid, mille alusel saab maksevõimet hinnata ja vastustaja ei olnud kaebaja maksevõime hindamisel seotud vaid nende kriteeriumitega. Seda näitab laenutingimuste lk-l 1 kolmandas lõigus sätestatu, mis eristab laenu andmisest keeldumise alustena ühelt poolt laenutingimustele mittevastamist ja teiselt poolt laenu tagasimaksmiseks piisava maksevõime puudumist. Kui maksevõimet saanuks hinnata vaid laenutingimuste alusel, puudunuks vajadus maksevõime osas eraldi keeldumise alust kehtestada.
16.Vastustaja etteheidet kaebaja debitoorse võlgnevuse20 halva kvaliteedi kohta tuleb mõista kui klientide poolt kaebaja esitatud arvete tasumise ebakindlust või vähest tõenäosust. Kaebaja müügireskontro 31.03.2020 seisuga21 näitas, et kaebajal oli nõudeid ostjate vastu summas 1 342 975 eurot, sh üle tähtaja summas 103 670 eurot. Müügireskontro 06.05.2020 seisuga22 näitas, et kaebajal oli nõudeid ostjate vastu summas 1 816 321,08 eurot, sh üle tähtaja summas 1 740 642,27 eurot. 31.05.2020 seisuga23 oli kaebajal nõudeid ostjate vastu summas 1 219 003 eurot, sh üle tähtaja summas 168 283 eurot. Seejuures oli ka C võlg summas 950 000 eurot üle esialgse arvel märgitud tähtaja (31.03.2020) ja kaebaja on järelikult kokkuleppel võlgnikuga tasumise tähtaega muutnud. See ei anna aga kindlust, et võlgnik ka pikema tähtaja jooksul oma võla lõpuks tasub. Seega on kaebaja rahalised vahendid märkimisväärses ulatuses kinni tasumata arvete all. Arvete tasumise tähtaja pikaajaline ületamine seab tõsise kahtluse alla, kas ja millises ulatuses need arved lõpuks tasutakse. Äriregistrist kättesaadava kaebaja 2019. a majandusaasta aruandest24 nähtuvalt oli 31.12.2019 seisuga tunnistatud ebatõenäoliselt laekuvateks nõuded summas 689 956 eurot (lisa 4, lk 11). Seega on kaebaja sissetulekud ebakindlad ja tal võivad tekkida likviidsusprobleemid, mistõttu ei ole tema tulevane maksevõime usaldusväärselt kinnitust leidnud. Järelikult tuleb nõustuda vastustaja hinnanguga kaebaja riskantse maksevõime osas. Tegemist oli asjakohase kaalutlusega, millega kaebaja maksevõime hindamisel arvestada.
17.Väljastatud laenude osas on vastustaja kohtumenetluses esitatud selgitustest nähtuvalt arvestanud kaebaja poolt tütar- ja sidusettevõtjatele antud pikaajalisi laene ning viimaste varalist seisu ja võimet neid laene tulevikus kaebajale tagastada. Tütar- ja sidusettevõtjatele antud laenud on näha kaebaja 2019. a majandusaasta aruandes. Laenunõuded tütarettevõtete vastu kokku on 4 611 109 eurot ja laen sidusettevõtja vastu on 11 000 eurot (lisa 25, lk 22).
Summad, mis tõenäoliselt laekuvad ettevõttele klientidelt neile müüdud toodangu või teenuse eest – vt https://www.eraamatupidaja.ee/sonastik/.
Kaebuse lisa 9.
Kaebuse lisa 5.
Kaebuse lisa 15.
Avaldati 26.06.2020.
11(14)
3-20-1548
S OÜ 2019. a majandusaasta aruandest25 nähtuvalt tegutseb äriühing kahjumiga (2018. a kahjum 273 783 eurot, 2019. a kahjum 60 336 eurot). Tal on varasid kokku summas 2 043 440 euro, sh raha 3290 eurot ja materiaalset põhivara 39 469 euro ulatuses. Ülejäänu moodustavad nõuded ja ettemaksed kokku summas 2 000 681 eurot. Samas on tal pikaajalisi laene summas 1 917 488 euro. W Eesti filiaali 2019. a majandusaasta aruandest nähtuvalt on tal varasid kokku 1 762 774 Suurbritannia naela väärtuses, sh raha pangas 55 703 naela ja ülejäänud osas nõuded ostjate vastu summas 1 707 071 naela. Samas on tal võlgu 2 718 989 naela ulatuses. Nimetatud majandusaasta aruanne on esitatud küll 07.09.2020, s.o pärast vaidlusaluse otsuse tegemist, kuid uue otsuse tegemisel tuleks sellega nagunii arvestada. Vaidlusaluse otsuse tegemise ajal oli äriregistrist kättesaadav 2016. a majandusaasta aruanne, milles toodud varalised näitajad on tunduvalt väiksemad. J OÜ 2019. a majandusaasta aruandest26 nähtuvalt tegutseb äriühing kasumiga (2018. a kasum 25 120 eurot, 2019. a kasum 84 117 eurot). Tal on varasid kokku summas 1 877 268 eurot, sh raha 61 709 eurot ja materiaalset põhivara 9559 euro ulatuses. Ülejäänu moodustavad kinnisvarainvesteeringud summas 1 806 000 eurot. Samas on tal pikaajalisi laene summas 1 650 088 euro. Arvestades tütarettevõtjate ja sidusettevõtja varalist seisu ja laenude suurust, võib jagada vastustaja kahtlust, et nende laenude tagasisaamine (vähemalt tähtaegselt ja täies ulatuses) on ebakindel. Seega ei saa need andmed kinnitada kaebaja tulevast maksevõimet. Kohtu hinnangul on ka see asjaolu asjakohane kaebaja maksevõime hindamisel.
18.Uute laenutingimuste järgi oli laenutaotlejale esitatavaks nõudeks see, et auditeerimiskohustusega laenutaotleja 2019. a lõppenud majandusaasta kinnitatud aruande audiitori otsus on märkusteta. Vastustaja heitis 20.07.2020 otsuses kaebajale ette, et vandeaudiitor on teinud märkused tema emaettevõtja Y OÜ 2019. a majandusaruande27 kohta.
18.1.Kohtu hinnangul ei ole emaettevõtja majandusaruande kohta tehtud märkused kaebaja puhul asjakohatud, arvestades, et tegemist oli konsolideeritud majandusaasta aruandega, mis hõlmas seega ka kaebaja majandustulemusi (vt raamatupidamise seaduse § 28 lg 1). Kuna kaebaja oli andnud konsolideerimisgrupi sees suures summas laene, siis sõltus laenu tagasisaamine mh konsolideerimisgrupi majanduslikust seisust. Konsolideerimisgrupi majandusliku seisuga arvestamine võimaldab hinnata, kas kaebajal on tulevikus laenu tagastamisel võimalik saada toetust konsolideerimisgrupi seest.
18.2.Y OÜ 2019. a majandusaasta aruandele lisatud vandeaudiitori arvamuses tehti märkused kinnisvarainvesteeringute ning laenu- ja intressinõuete kohta. Vandeaudiitor ei saanud avaldada arvamust nende väärtuse kohta, kuna selleks puudusid piisavad tõendid. Laenu- ja intressinõuete osas ilmnesid allahindluse vajaduse ilmingud, kuid puudusid tõendid, et hinnata allahindluse kajastamise suurust. Kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse hindamiseks ei kaasatud välist eksperti. Ka kaebaja majandusaasta aruandele lisatud vandeaudiitori aruandest nähtub samasugune märkus kinnisvarainvesteeringu kohta. Seega olenemata sellest, kas antud juhul tulnuks lähtuda Y OÜ konsolideeritud majandusaasta aruandest või kaebaja majandusaasta aruandest, esines kaebaja puhul kõrvalekaldumine laenutingimustest.
Avaldati äriregistris 26.06.2020. Avaldati äriregistris 26.06.2020.
Kaebuse lisa 12.
12(14)
3-20-1548
18.3.Vandeaudiitori märkustega arvestamine on praeguses asjas asjakohane. Kui sõltumatul vandeaudiitoril ei olnud võimalik kaebaja ja konsolideerimisgrupi raamatupidamisandmete alusel laenu- ja intressinõuete ning kinnisvarainvesteeringute õiglast väärtust hinnata, siis oli ka vastustajal põhjust kahelda kaebaja ja konsolideerimisgrupi majandusaasta aruannetes kajastatu usaldusväärsuses ning kaebaja tegelikus majanduslikus seisus. See ei võimaldanud vastustajal veenduda, et kaebaja varaline olukord on selline, nagu ta väidab, ja et see võimaldab tulevikus laenu tagasi maksta.
19.Kohtu hinnangul ei ole vastustaja teinud kaebaja majanduslikku olukorda hinnates ilmselgeid vigu, mis võinuks asja tulemust mõjutada. Kohus nõustub vastustaja hinnanguga, et kaebaja majanduslik seis ei võimalda usaldusväärselt veenduda tema tulevases maksevõimes. Kuigi kaebaja bilansimaht on suur (31.05.2020 seisuga28 summas 10 704 168 eurot), on suur osa tema varadest kinni nõuete all (31.05.2020 seisuga pikaajalised nõuded summas 4 969 114 eurot, nõuded ostjate vastu summas 1 151 436 eurot, kokku summas 6 120 550 eurot, s.o 57% bilansimahust), mille laekumine ei ole kindel ja mis võivad seetõttu põhjustada kaebajale likviidsusprobleeme. Seega puudub piisav kindlus, et kaebaja on tulevikus võimeline laenu tagastama. Kaebajal puudub piisavas ulatuses materiaalset vara (31.05.2020 seisuga summas 167 810 eurot), et tagada taotletud laenu (665 000 eurot) tagastamist. Kaebajal on immateriaalset vara väärtuses 3 612 388 eurot, mis 2019. a majandusaasta aruandest nähtuvalt (lisa 10, lk 15) seisneb arvutitarkvaras. Arvestades tehnoloogia kiire arenguga, vananeb tarkvara kiiresti ega pruugi tagada laenu tagastamist. Samuti ei võimalda vandeaudiitori aruandes toodud märkus veenduda kinnisvarainvesteeringu väärtuse õigsuses. Seetõttu ei saa vastustaja prognoosotsust kaebaja tulevase maksevõime kohta pidada ilmselgelt ebaõigeks. Lisaks tuleb tähele panna, et kaebaja taotles laenu 72 kuuks, nagu vanad laenutingimused võimaldasid. Uute laenutingimuste järgi oli laenu tähtajaks 24 kuud. Asjaoludest ei nähtu, et kaebaja oleks arvestanud laenu tagastamise kohustusega seni eeldatust 3 korda lühema tähtaja jooksul.
20.Kohtu arvates puudub alus tühistada vastustaja otsust ja kohustada vastustajat kaebaja taotluse kohta uut otsust tegema. Vastustaja võinuks oma otsust haldusmenetluses kaebajale põhjalikumalt selgitada, et praegust kohtumenetlust vältida. Samas puudub praeguses asjas põhjus põhjendamispuudustele viidates vastustaja otsust tühistada, sest arvestades haldusmenetluses kaebajalt küsitud selgitusi ja tõendeid29, on usutav, et vastustaja lähtus otsuse tegemisel neist põhjendustest, mis ta kohtumenetluses täiendavalt esitas. Täiendavalt esitatud põhjendused ei olnud uued, vaid põhjendasid pikemalt juba haldusmenetluses esitatud põhjendusi. Seega on usutav, et kui kohus tühistaks praeguses asjas vaidlustatud otsuse, tuleks vastustajal teha kaebaja taotluse kohta uus samasisuline otsus. Järelikult ei ole otsuse tühistamine menetlusökonoomiaga kooskõlas. Kaebus jääb nii tühistamis- kui kohustamisnõudes rahuldamata.
21.Küll aga peab kohus põhjendatuks arvestada vaidlusaluse otsuse ebapiisava põhjendamisega menetluskulude jagamisel. Kui vastustaja esitanuks kaebaja taotluse rahuldamata jätmise kohta põhjalikumad selgitused juba vaidlusaluses otsuses, võinuks kaebaja loobuda kohtumenetluse algatamisest ja sellega seotud menetluskulud jäänuks olemata. Seetõttu jätab kohus HKMS § 108 lg-st 61 tulenevalt menetluskulud vastustaja kanda.
21.1.Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.
21.2.Kaebaja taotles õigusabi/esindaja kulude välja mõistmist kokku summas 4230 eurot. Kulude tõendamiseks on esitatud OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots&Co
Kaebuse lisa 13. Kaebuse lisad 11 ja 17.
13(14)
3-20-1548
31.08.2020 arve nr 20201615 summas 1871 eurot, 31.01.2021 arve nr 20210105 summas 480 eurot ja 18.02.2021 arve nr 20210231 summas 2022 eurot. Arved sisaldavad käibemaksu. Spetsifikatsioonidelt järeldub arvete seotus praeguse asjaga. Kohtu hinnangul on kulu asja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud suuruses (HKMS § 109 lg 6) ja tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.