Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. oktoober 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1473
Haldusasi
Valkla Kaevandajate Selts OÜ kaebus Keskkonnaameti 22. mai 2020. a korralduse nr 1-3/20/547 ja 9. juuli 2020. a vaideotsuse nr 1-1/20/121 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 26. veebruari 2021. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja Valkla Kaevandajate Selts OÜ, esindaja vandeadvokaat Allar Jõks Vastustaja Keskkonnaamet, esindajad Kristjan Kers ja Evelyn Jallai Kolmas isik EMG Arendus OÜ, esindaja vandeadvokaat Tõnis Juurmann
Menetluse alus ringkonnakohtus
Valkla Kaevandajate Selts OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 7. oktoobril 2021
RESOLUTSIOON
Jätta Valkla Kaevandajate Selts OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26. veebruari 2021. a otsus asjas nr 3-20-1473 muutmata. Mõista Valkla Kaevandajate Selts OÜ-lt EMG Arendus OÜ kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulud 1986 eurot. Ülejäänud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 15. novembril 2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-20-1473 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Valkla Kaevandajate Selts OÜ (registrikood 14860953) ja EMG Arendus OÜ (registrikood 14212964) esitasid taotlused Kuusalu vallas Valkla külas Tammesaare katastriüksusel (katastritunnus 35201:001:0074) paikneva Valkla II uuringuruumi geoloogilise uuringu loa saamiseks.
2.Keskkonnaamet otsustas 6. aprilli 2020. a korraldusega nr 1-3/20/321 korraldada enampakkumise uuringuloa saamise õiguse andmiseks. Enampakkumisel osales Valkla Kaevandajate Selts OÜ ning enampakkumise tulemused avati 22. aprillil 2020. Enampakkumise korraldamise 23. aprilli 2020. a protokolli kohaselt võitis enampakkumise Valkla Kaevandajate Selts OÜ kui ainus pakkuja.
3.EMG Arendus OÜ esitas 12. mail 2020 protesti enampakkumise nurjunuks tunnistamiseks. Keskkonnaamet teavitas 6. aprilli 2020. a kirjaga nr 12-2/20/204 enampakkumisest, mis ei jõudnud süsteemivea tõttu adressaadini ning seetõttu ei olnud taotlejal võimalik enampakkumisel osaleda (Keskkonnaameti 6. mai 2020. a kiri nr 12-2/20/3-11). Arvestades kujunenud olukorda, tuleb enampakkumine tühistada ning korraldada uus enampakkumine.
4.Keskkonnaamet tunnistas 22. mai 2020. a korralduse nr 1-3/20/547 p-ga 1 Valkla II uuringuruumi enampakkumise nurjunuks ning jättis enampakkumise tulemuse kinnitamata. Sama korralduse p-ga 2 tagastati müügisumma Valkla Kaevandajate Selts OÜ-le. Korralduses esitati kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) Valkla Kaevandajate Selts OÜ ja EMG Arendus OÜ esitasid uuringuloa taotluse. Teated taotluste menetlemise kohta avaldati 11. märtsil 2020 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded; 2) kuna samale objektile esitati mitu taotlust, tuli uuringuloa saamise õiguse andmine otsustada enampakkumise teel (maapõueseadus (MaaPS) § 33 lg 7); 3) Keskkonnaamet algatas 6. aprilli 2020. a korraldusega nr 1-3/20/321 enampakkumise menetluse. Korraldus edastati enampakkumise osalejatele 6. aprilli 2020. a kirjaga nr 122/20/204. Loa andja avaldas enampakkumise korraldamise kohta teate Ametlikes Teadaannetes
6.aprillil 2020 (MaaPS § 34 lg 3); 4) pakkumuse esitas Valkla Kaevandajate Selts OÜ, kes tunnistati võitjaks. EMG Arendus OÜ taotlus tagastati (MaaPS § 34 lg 9). EMG Arendus OÜ esitas järelepärimise taotluse tagastamise kohta. Keskkonnaamet selgitas, et edastas 6. aprilli 2020. a kirja nr 12-2/20/204 taotlejatele
6.aprillil 2020 dokumendihaldussüsteemi KIRKE kaudu elektrooniliselt aadressilt [email protected]. Dokumendihaldussüsteemi logi kohaselt läks viidatud kiri välja kahele adressaadile, millest üks kuulus EMG Arendus OÜ-le. Tõrketeavitust ei tulnud. EMG Arendus OÜ edastas e-kirjaga ettevõtte emg.ee domeeni serveri logi väljavõtte Keskkonnaametist
6.aprillil 2020 laekunud kirjade kohta. Väljavõtte kohaselt ei jõudnud Keskkonnaameti
6.aprilli 2020. a kiri nr 12-2/20/204 EMG Arendus OÜ emg.ee domeeniga seotud serverini. Keskkonnaamet uuris Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse kaasabil tekkinud probleemi ning tuvastas, et Keskkonnaameti serverist läks vaidlusalune korraldus välja ainult
2(9)
3-20-1473 ühele adressaadile, vaatamata sellele, et dokumendihaldussüsteemis olid nähtavad kaks adressaati. Asjaolusid, mille tõttu antud olukord tekkis, ei pidanud dokumendihaldussüsteem veaks, mistõttu ei tekkinud ka tõrketeavitusi. Probleem sai Keskkonnaametile teatavaks EMG Arendus OÜ e-kirjast; 5) EMG Arendus OÜ esitatud protest vastab keskkonnaministri 19. juuli 2017. a määruse nr 23 „Geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa saamise õiguse enampakkumise ning põlevkivi kaevandamise aastamäära osa ja tagantjärele kaevandatava põlevkivi koguse kaevandamise õiguse enampakkumisel müümise täpsustatud nõuded ning kord ja enampakkumise alghind“ (määrus nr 23) § 13 lg-le 2. Kuna dokumendihaldussüsteemi vea tõttu ei olnud EMG Arendus OÜ-l võrdseid võimalusi enampakkumisel osalemiseks, tuli protest rahuldada.
5.Keskkonnaamet jättis 9. juuli 2020. a vaideotsusega nr 1-1/20/121 Valkla Kaevandajate Selts OÜ vaide rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) mõlemad ettevõtted olid menetlusosalised ning neid tuli menetluses kohelda võrdselt; 2) enampakkumise korraldamisel tekkis olukord, kus tehnilise tõrke tõttu jäi EMG Arendus OÜ juba enampakkumise väljakuulutamisel ebavõrdsesse seisu, võrreldes Valkla Kaevandajate Selts OÜ-ga, kuna ta ei saanud erinevalt teisest menetlusosalisest teavitust enampakkumise korraldamise kohta; 3) MaaPS § 34 lg 3 kohaselt avaldab loa andja enampakkumise korraldamise kohta teate Ametlikes Teadaannetes. Avaldatud teated on suunatud avalikkusele ning nendega teavitatakse avalikkust enampakkumise korraldamisest ja sellel osalemise võimalusest. Seega ei ole teate Ametlikes Teadaannetes avaldamisega täidetud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 35 lg 1 p-st 2 tulenev menetlusosalise vahetu teavitamise kohustus; 4) määruse nr 23 § 11 ei sätesta ammendavat loetelu selle kohta, millal saab enampakkumist nurjunuks kuulutada; 5) EMG Arendus OÜ-le teate saatmata jätmine võis mõjutada enampakkumise tulemust; 6) enampakkumise eesmärk ei olnud välja selgitada isikut, kellele antakse uuringuluba. Selle eesmärgiks oli välja selgitada isik, kelle taotlust loa andja hakkab menetlema; 7) asjaolu, et EMG Arenduse OÜ sai tutvuda vaide esitaja pakkumisega, ei kaalu üles EMG Arendus OÜ õigust osaleda seaduse nõuetele vastaval enampakkumisel.
6.Valkla Kaevandajate Selts OÜ esitas halduskohtule kaebuse, milles taotles Keskkonnaameti 22. mai 2020. a korralduse nr 1-3/20/547 ja 9. juuli 2020. a vaideotsuse nr 11/20/121 tühistamist. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) vastustaja pidi enampakkumise nurjunuks tunnistamisel lähtuma üksnes MaaPS-st. Kui seadusandja oleks soovinud nurjunuks tunnistamise aluste või enampakkumise teatavaks tegemise osas kohaldada HMS-i, oleks sellele MaaPS-s selge viide. MaaPS-s on erinevate toimingute osas nähtud ette erikord; 2) EMG Arendus OÜ-l puudus protesti esitamise õigus määruse nr 23 § 13 lg 1 ja MaaPS § 1 lg 3 kohaselt; 3) MaaPS § 34 lg-s 8 on ammendavalt loetletud enampakkumise nurjunuks tunnistamise alused ning neid ei saa laiendada; 4) vastustaja viis läbi õiguspärase enampakkumise ning kinnitas õigesti võitjaks kaebaja. Enampakkumise läbiviimisel ei ole menetlusnorme rikutud. Keskkonnaamet kohaldas õigesti MaaPS § 34 lg-t 3 ja teavitas enampakkumise toimumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Enampakkumise toimumise kohta ei pidanud Keskkonnaamet EMG Arendus OÜ-d e-postiga personaalselt teavitama.
3(9)
3-20-1473
7.Keskkonnaamet taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) uuringuloa saamise õiguse enampakkumise menetlus on haldusmenetlus. Menetlusele kohalduvad haldusõiguse üldpõhimõtted ja haldusmenetlus tuleb läbi viia HMS-i kohaselt arvestades MaaPS-i ja määruses nr 23 toodud erisusi. Vastustaja pole eksinud üld- ja erinormide kohaldamise vastu; 2) enampakkumine tuli kuulutada nurjunuks, kuna esines oluline menetlusviga, mida ei olnud võimalik kõrvaldada. Menetlusviga seadis menetlusosalised ebavõrdsesse olukorda. Välistada ei saa, et kirja kätte saamisel oleks EMG Arendus OÜ oma pakkumise teinud ning sel juhul oleks enampakkumise tulemus võinud olla teine; 3) enampakkumine tuli korraldada kaebaja ja EMG Arendus OÜ vahel (MaaPS § 33 lg 7 ja § 34 lg 4); 4) määruse nr 23 § 11 lg 1 ei sätesta enampakkumise nurjumise põhjuste ammendavat loetelu; 5) MaaPS § 34 lg 4 kohast enampakkumise korraldamise teadet ei saa samastada määruse nr 23 § 1 kohase enampakkumise korraldamise otsuse menetlusosalistele teatavaks tegemise kohustusega. MaaPS § 34 lg 4 kohane teade on suunatud avalikkusele. Teade annab soovijatele võimaluse esitada kuni teates märgitud ajani pakkumusi ja enampakkumisel osaleda. Enampakkumise korraldamise otsus tuleb teatavaks teha Keskkonnaametil otsuse tegemise hetkel teadaolevatele menetlusosalistele (vt ka Riigikohtu 11.10.2016 otsus 3-3-1-15-16, p 20). Käesoleval juhul tuli enampakkumine korraldada kahe taotleja vahel, kes olid menetlusosalised ning keda tuli haldusmenetluses vastavalt kohelda. EMG Arendus OÜ-l oli mõistlik eeldada, et talle kui menetlusosalisele saadetakse enampakkumise korraldamise otsus juhul, kui tema taotluse edasi menetlemiseks tuleb MaaPS § 33 lg 7 järgi korraldada enampakkumine; 6) enampakkumine tunnistati nurjunuks vastustaja menetlusvea tõttu. Keskkonnaamet on enampakkumise nurjunuks tunnistamise otsuses märkinud nurjunuks tunnistamise põhjuse ja aluse ning täiendanud neid vaideotsuses.
8.EMG Arendus OÜ on vastuses seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) oluline menetlusviga enampakkumise korraldamisel mõjutas enampakkumise tulemust ja tõi kaasa võrdse kohtlemise põhimõtte olulise rikkumise. 2) vastustaja pole eksinud üld- ja erinormi kohaldamisega; 3) enampakkumine tuli korraldada kaebaja ja kolmanda isiku vahel ja seetõttu oli kolmandal isikul protesti esitamise õigus; 4) enampakkumise nurjunuks tunnistamise alused ei ole sätestatud ammendavalt. Määruse nr 23 § 13 lg-test 1 ja 4 järeldub, et protesti saab esitada mistahes enampakkumise korraldamisel tehtud toimingute ja otsuste kohta ning protesti rahuldamise korral tunnistab loa andja enampakkumise nurjunuks. Enampakkumise nurjunuks kuulutamine ei ole seotud üksnes MaaPS § 34 lg-s 8 ega määruse nr 23 § 11 lg-s 1 sätestatud eeldustega.
9.Tallinna Halduskohus jättis 26. veebruari 2021. a otsusega kaebuse rahuldamata ning mõistis kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulu 1560 eurot. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kui määruse nr 23 § 13 lg-t 1 üksnes grammatilisel tõlgendada, võib jõuda järeldusele, et EMG Arendus OÜ-l puudus protesti esitamise õigus. Samas, arvestades sätte eesmärki tagada kiire ja tõhus kaebeõiguse realiseerimine enampakkumise korraldamisel tehtud toimingutele ja otsustele, oli protesti esitamise õigus ka EMG Arendus OÜ-l. Enampakkumine tuli korraldada kaebaja ja kolmanda isiku vahel, kes mõlemad olid MaaPS § 33 lg 7 kohaselt vastustaja korraldatud enampakkumise menetlusosalised ehk isikud kellel on määruses nr 23 § 13 lg-s 1 sätestatud protesti esitamise õigus;
4(9)
3-20-1473 2) kui kolmandal isikul ei peaks olema protesti esitamise õigust, oli tal võimalik esitada vaie. Vaidluse lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust, kas tegemist oli protesti või vaidega, kuna vastustaja oli kohustatud avalduse läbi vaatama; 3) MaaPS § 34 lg-s 8 ei ole ammendavalt loetletud enampakkumise nurjunuks tunnistamise alused. Kuigi vastustaja kohaldas õigesti MaaPS § 34 lg-t 3 ning teavitas enampakkumise toimumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded, ei välistanud see e-kirjaga teavitamist. Vastustaja kohaldas õigesti HMS-i sätteid. Vastustaja on korrektselt viidanud, et ka määruse nr 23 seletuskirjas on selgelt välja toodud, et enampakkumise läbiviimisel tuleb lähtuda HMS-st: „Seni kehtinud määruse § 4 lõige 3 on eelnõukohasest määrusest välja jäetud, kuna uute enampakkumise liikide lisandumise tõttu esineb ka juhtumeid, kus enampakkumisel osalevate isikute ring ei ole otsuse tegemise ajal selge (vt põhjendus seletuskirja lehekülje 2 lõpus). Et segadust vältida, on otstarbekas jätta isikute ring, kellele otsus saadetakse, haldusmenetluse seaduse alusel haldusorgani otsustada.“ Järelikult tuli enampakkumise korraldamise otsus saata kõigile enampakkumisel osalevatele isikutele, kes olid vastustajale otsuse tegemise ajal teada. Selline oli vaieldamatult ka haldusmenetlust läbi viiva vastustaja otsus, kuid tehnilistel põhjustel jäi see osaliselt realiseerimata. Arvestades, et vastustaja saatis 6. aprilli 2020. a korralduse ainult kaebajale ja jättis selle tehnilise vea tõttu EMG Arendus OÜ-le saatmata, rikkus vastaja menetlusnorme. Kui ühele menetlusosalisele saadetakse vastav otsus ja teisele menetlusosalusele mitte, on tegemist olulise menetlusnormi rikkumisega, mis võis ilmselgelt mõjutada enampakkumise tulemust ning vastustajal oli õigus ja kohustus tunnistada enampakkumine nurjunuks; 4) MaaPS § 34 lg-s 3 enampakkumise korraldamise teate avalikustamise kohta sätestatu ei välista haldusorganile teada olevate menetlusosaliste eraldi teavitamist. Viidatud säte näeb ette üldise teavitamiskohustuse, mis ei välista aga kuidagi konkreetset teavitamiskohustust, järgides HMS-s sätestatut ja võrdse kohtlemise põhimõtet; 5) kohus nõustub nii vastustaja argumentatsiooniga, mis on toodud vaidlustatud korralduses ja selle suhtes tehtud vaideotsuses, kui ka nende vastustaja ja kolmanda isiku vastuväidete ja selgitustega, mis on esitatud vastuseks konkreetselt kaebuses toodud väidetele (HKMS § 165 lg 2); 6) kolmanda isiku menetluskulu 1560 eurot on põhjendatud ja vajalik ning tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohus tõlgendas MaaPS § 34 lg-t 3 valesti. Menetlusosalisi tuli teavitada Ametlike Teadaannete vahendusel. Seadus ei nõudnud dokumendi kätte toimetamist; 2) kaebaja ei saanud vastustaja tehnilisest eksimusest eelist. Kaebaja jälgis Ametlikke Teadaandeid. Täiendav teavitamine ei anna seaduse jõudu nendele teavitustele, mida seadus ei nõua. Kaebaja muudeti kaasvastutavaks vastustaja probleemide eest; 3) kolmandal isikul ei olnud protesti esitamise õigust määruse nr 23 § 13 lg 1 kohaselt, sest ta ei osalenud enampakkumisel; 4) halduskohus pole selgitanud, millisel õiguslikul alusel oleks kolmas isik saanud esitada vaide. Määruse nr 23 § 13 lg 1 välistab selle; 5) halduskohus rikkus HKMS § 165 lg-t 2. Kohus jättis kaebaja väited analüüsimata; 6) kolmanda isiku menetluskulude kaebajalt välja mõistmine on ebaõiglane. See piirab kaebeõigust. Kaebaja peab vastutama vastustaja eksimuste eest.
5(9)
3-20-1473
11.Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) vastustaja jääb varem esitatud seisukohtade juurde; 2) halduskohus kohaldas MaaPS § 34 lg-t 3 ja määruse nr 23 § 13 lg-t 1 õigesti; 3) halduskohus pole HKMS § 165 lg-t 2 rikkunud.
12.Kolmas isik taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kolmandat isikut tuli isiklikult teavitada, kuna vastustaja teavitas isiklikult kaebajat; 2) eksimus andis kaebajale eelise ja see võis mõjutada enampakkumise tulemust; 3) kolmandal isikul oli õigus esitada protest; 4) halduskohus ei rikkunud HKMS § 165 lg-t 2; 5) kolmanda isiku menetluskulude kaebajalt väljamõistmine oli õiguspärane.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Vaidluse all on küsimus, kas vastustaja on õiguspäraselt tunnistanud 6. aprilli 2020. a korraldusega algatatud Valkla II uuringuruumi enampakkumise menetluse nurjunuks ja jätnud enampakkumise tulemuse kinnitamata.
14.Kaebaja ja kolmas isik esitasid vastustajale taotluse samal katastriüksusel paikneva Valkla II uuringuruumi suhtes geoloogilise uuringu loa saamiseks. Vastustaja edastas
11.märtsil 2020 Ametlike Teadaannete kaudu teated taotluste menetlusse võtmise kohta. Kuna riigile kuuluvale samale maapõue osale esitati vähemalt kaks taotlust ning neid ei saanud ühel ajal rahuldada, tuli isik, kelle taotlust vastustaja edasi menetleb, välja selgitada enampakkumise teel (MaaPS § 33 lg 7 ja § 34 lg 2).
15.Vastustaja algatas 6. aprilli 2020. a korraldusega nr 1-3/20/321 Valkla II uuringuruumi uuringuloa saamise õiguse enampakkumise menetluse. Vastustaja esindaja saatis enda arvutist kaebajale ja kolmandale isikule 6. aprillil 2020. a e-kirjaga teabe enampakkumise korraldamise kohta. Vastustaja avaldas enampakkumise korraldamise kohta 6. aprillil 2020 teate ka Ametlikes Teadaannetes (teadaanne nr 1596808).
16.Pakkumuse esitas kaebaja, kelle pakkumuse tunnistas vastustaja võitjaks. Vastustaja teavitas tulemustest kaebajat ja kolmandat isikut. Pärast seda teavitas kolmas isik vastustajat, et 6. aprillil 2020 e-kirjaga edastatud teave ei jõudnud temani. Vastustaja kontrollis kolmanda isiku väidet ja kinnitas, et vastustaja serverist läks enampakkumise korraldus välja üksnes kaebajale. Seejärel esitas kolmas isik vastustajale protestina pealkirjastatud avalduse, milles taotles toimunud enampakkumise tühistamist määruse nr 23 § 13 lg 1 alusel. Vastustaja rahuldas kolmanda isiku avalduse.
17.Kaebaja on seisukohal, et kolmandal isikul puudus õigus esitada protest, kuna kolmas isik ei esitanud enampakkumisel pakkumust.
17.1.Määruse nr 23 § 13 lg 1 sätestab järgmist: „Enampakkumise korraldamisel tehtud toimingute ja otsuste kohta võivad kirjaliku pakkumuse teinud või suulisel enampakkumisel osalenud isikud esitada loa andjale protesti.“
6(9)
3-20-1473
17.2.Kuigi grammatilise tõlgenduse kohaselt võib määruse nr 23 § 13 lg-st 1 järelduda, et protesti esitamise õigus on üksnes kirjaliku pakkumuse teinud või suulisel enampakkumisel osalenud isikul, tuleb lisaks arvestada normi süstemaatilise ja eesmärgipärase tõlgendusega.
17.3.Uuringuloa taotluse esitamisega algab uuringuloa andmisele suunatud haldusmenetlus (MaaPS § 27 lg 1). Kui riigile kuuluvale samale maapõue osale on esitatud mitu taotlust ning neid ei ole võimalik korraga rahuldada, korraldatakse uuringuloa saamise õiguse andmiseks enampakkumine (MaaPS § 33 lg 7). Uuringuloa saamise õiguse enampakkumise eesmärk on välja selgitada taotleja, kelle taotlust loa andja edasi menetleb (MaaPS § 34 lg 1). Enampakkumine korraldatakse MaaPS § 33 lg-s 7 nimetatud taotlused esitanud isikute vahel (MaaPS § 34 lg 4). Enampakkumise menetlus ei ole seega uus ja teisele eesmärgile suunatud haldusmenetlus uuringuloa andmise menetluse kõrval. Tegemist on uuringuloa andmise haldusmenetluses läbi viidava ühe menetlusetapiga, mille raames selgitatakse välja isik, kelle taotluse menetlemisega jätkatakse.
17.4.Enampakkumise menetlus tuleb korraldada uuringuloa taotlused esitanud isikute vahel. Tegemist on uuringuloa saamise õigusest huvitatud isikutega, kes on selle haldusmenetluse osalised. Enampakkumise korraldamisel tehtud toiminguks on ka see tegevus, kui vastustaja otsustab uuringuloa taotlejaid teavitada enampakkumise objekti, alghinna, enampakkumise aja ja koha, tagatisraha suuruse jm enampakkumisel tähtsust omavate asjaolude koha. Normide süstemaatilisel ja eesmärgipärasel tõlgendamisel järeldub seega, et määruse nr 23 § 13 lg-s 1 nimetatud isikud ei ole üksnes need isikud, kes esitasid pakkumused, vaid tegemist on isikutega, kes taotlesid uuringuluba ja kelle taotluste edasise menetlemise otsustamiseks tuli korraldada enampakkumine. Vastupidine tõlgendus viiks järelduseni, et enampakkumise korraldamist puudutavaid kõiki tegevusi ei saaks selle normi alusel vaidlustada. See aga poleks kooskõlas määruse nr 23 § 13 lg-ga 1 taotletava tõhusa õiguskaitse põhimõttega. Enampakkumise korraldamise teatud toimingute vaidlustamise välistamine pole ringkonnakohtu hinnangul olnud normiandja tegelikuks mõtteks. Seega on uuringuloa taotluse esitanud isikutel õigus protestiga vaidlustada ka enampakkumise korraldamise kohta teate edastamise küsimusi.
17.5.Vaidlus puudub asjaolu üle, et nii kaebaja kui ka kolmas isik olid esitanud taotlused uuringuloa saamiseks ning seetõttu tuli nende vahel korraldada enampakkumine. Kolmas isik oli seega ka enampakkumise korraldamisest huvitatud isikuks ning tal oli õigus määruse nr 23 § 13 lg 1 alusel esitada enampakkumise korraldamise toimingu peale protest, kui ühele taotlejale teave edastati, kuid teisele jäi see edastamata.
18.Enampakkumise nurjunuks tunnistamine korraldus ei ole õigusvastane põhjusel, et MaaPS § 34 lg 3 kohaselt avaldatakse enampakkumise korraldamise kohta teade Ametlikes Teadaannetes.
18.1.Uuringuluba antakse avatud menetluses (MaaPS § 29). Ametlikes Teadaannetes teate avaldamise mõtteks on tagada uuringuloa andmise menetluse avatus ja laiema isikute ringi informeerimine keskkonda puudutavas küsimuses (MaaPS § 29; HMS § 46 lg 1; vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 16. juuni 2021. a otsus asjas nr 3-20-999, p 13.2). Näiteks ei avaldata Ametlikes Teadaannetes teadet mitte üksnes enampakkumise, vaid ka esitatud uuringuloa taotluse kohta (MaaPS § 30 lg 2). MaaPS § 34 lg 3 ei keela vastustajal teavitamast uuringuloa taotlejaid, kelle vahel tuleb korraldada enampakkumine, intensiivsemalt kui üksnes Ametlike Teadaannete kaudu, sh isiklikult e-kirja teel. Seadus näeb ette miinimumnõuded, mitte ei piira haldusorgani initsiatiivil intensiivsemat teavitamist. Seega oli vastustajal õigus uuringuloa taotlejatele kui menetlusosalistele, kelle taotluste alusel algas haldusmenetlus ja
7(9)
3-20-1473 kelle vahel tuli korraldada enampakkumine, saata teave enampakkumise kohta ka e-kirja teel. Kuigi vastustajal ei olnud kaalutlusõiguse alusel õigust valida kas ja kuidas ta teavitab avalikkust uuringuloa menetlusest, sh enampakkumisest, oli tal kaalutlusõiguse alusel õigus otsustada selle üle, kas ja kuidas ta teavitab uuringuloa taotlejaid enampakkumisest (HMS § 5 lg-d 1, 2 ja 6).
18.2.Vaidlus puudub asjaolu üle, et vastustaja otsustas e-kirjaga teavitada enampakkumise korraldamisest nii kaebajat kui ka kolmandat isikut. Kui vastustaja otsustas kaalutlusõiguse alusel teavitada uuringuloa taotlejaid ka muul viisil kui üksnes Ametlike Teadaannete kaudu, tuli tal järgida muu hulgas võrdse kohtlemise põhimõtet (HMS § 4 lg 2, põhiseaduse § 12). Kolmas isik ei saanud vastustaja e-kirjaga edastatud teavet kätte põhjusel, et vastustaja serverist läks teade välja ainult kaebajale, kuigi dokumendihaldussüsteemis oli nähtavad kaks adressaati. Dokumendihaldussüsteem ei käsitanud tekkinud olukorda veana ega saatnud vastustajale tõrketeavitust. Kaebajat ja kolmandat isikut ei koheldud uuringuloa menetluses enampakkumise korraldamisel seega ühetaoliselt. Vastustaja kohtles dokumendihaldussüsteemi vea tõttu kaebajat enampakkumise menetluses kolmanda isikuga võrreldes soodsamalt, kuna kaebajat teavitati enampakkumisest isiklikult. Vastustaja kontrolli all oleva dokumendihaldussüsteemi vea argumendiga ei saa õigustada kaebaja soodsamat kohtlemist. Intensiivsema teavitamise korral ei oma määravat tähtsust asjaolu, kas kaebaja tutvus enamapkkumise kohta esitatud teabega ka Ametlike Teadaannete kaudu. Enampakkumisest ja selle tingimustest teavitamine on oluline küsimus, kuna sellest sõltub eelduslikult see, kas ja millistel tingimustel uuringuloa taotleja saab enampakkumisel osaleda. Ametlikes Teadaannetes avaldati teade 6. aprillil 2020 ning pakkumused avati 22. aprillil 2020. Teate avaldamise ja pakkumuste esitamise vahele jäi lühike aeg, mida eelduslikult kompenseeriti uuringuloa taotlejate e-kirja teel isikliku teavitamisega.
19.Kuigi kujunenud olukorra tõttu sai kaebaja pakkumus teatavaks kolmandale isikule, ei ole see piisav asjaolu, et lugeda enampakkumise nurjunuks kuulutamine õigusvastaseks. Nimetatud asjaoluga ei saa õigustada menetlusosaliste ebavõrdset kohtlemist. Uuringuloa taotlejatel on võimalik uuel enampakkumisel esitada uued pakkumused.
20.MaaPS § 34 lg 8 sätestab, et enampakkumine tunnistatakse nurjunuks, kui selle käigus põhjustest olenemata ei selgu enampakkumise võitja. Samasisuline on ka määruse nr 23 § 11, mille kohaselt tunnistab loa andja enampakkumise nurjunuks, kui selle käigus, olenemata põhjustest, ei selgu enampakkumise võitja, näiteks ei tehtud ühtegi pakkumust või ükski pakkumus ei vastanud nõuetele.
20.1.Ringkonnakohus jagab halduskohtu ja vastustaja seisukohta, et eespool viidatud normid ei sätesta enampakkumise nurjunuks tunnistamise ammendavaid aluseid. Määruse nr 23 § 14 lg 2 p 1 sätestab, et loa andja jätab enampakkumise tulemused kinnitamata ja tunnistab enampakkumise nurjunuks, kui enampakkumisel rikuti oluliselt enampakkumise korda.
20.2.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et kui enampakkumise korraldaja ei ole kohelnud kõiki uuringuloa taotlejaid ühetaoliselt (s.o praegusel juhul edastanud kõikidele uuringuloa taotlejatele teavet enampakkumise toimumise ja tingimuste kohta) ja selle tõttu on üks uuringuloa taotlejatest jäänud ilma võimalusest osaleda enampakkumisel, on tegemist enampakkumise korra olulise rikkumisega. Seeläbi välistati uuringuloa taotleja võimalus osaleda samadel tingimustel ja võrdsetel alustel enampakkumise menetluses, teha enda pakkumus ja võimalusel osutuda võitjaks.
8(9)
3-20-1473
21.Ringkonnakohtu hinnangul pole halduskohus eksinud HKMS § 165 lg 2 kohaldamisel, kui ta nõustus vaidlustatud korralduses ja vaideotsuses toodud põhjendustega. Apellatsioonkaebuses esitatud seisukohtadest pole võimalik järeldada, millised vaidluse lahendamisel olulised kaebaja väited on halduskohus jätnud hindamata.
22.Kaebajalt kolmanda isiku õigusabikulude väljamõistmine ei ole praegusel juhul kaebaja suhtes äärmiselt ebaõiglane HKMS §108 lg 11 mõttes. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse (HKMS § 108 lg 1). Kuigi vastustaja eksis enampakkumise teate edastamisel, kõrvaldas ta eksimuse tulemusel tekkinud õigusvastase tagajärje viivitamatult. Seega ei ole kolmanda isiku menetluskulude kaebajalt väljamõistmisega pandud teda vastutama vastustaja eksimuste eest (st eksimus oli kõrvaldatud juba enne kohtusse pöördumist). Kaebaja pidi kaebuse esitamisel arvestama asjaoluga, et ka kolmas isik võib kasutada enda õiguste kaitseks professionaalse esindaja abi. Mitte üksnes kolmas isik ei kasutanud enda õiguste kaitsel õigusabiteenust, vaid seda tegi ka kaebaja. Kui kohus oleks nõustunud kaebaja tõlgendusega ja rahuldanud kaebuse, oleks kolmanda isiku õigusabikulud jäänud tema enda kanda. Halduskohus on õigesti käsitanud kolmanda isiku menetluskulu 1560 eurot HKMS § 109 lg 6 mõttes põhjendatud ja vajalikuna.
23.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
24.Kaebaja apellatsiooniastme menetluskulu 6207,72 eurot jääb tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1).
25.Kolmas isik taotleb apellatsiooniastmes kaebajalt 2223 euro välja mõistmist. Õigusabi koosnes apellatsioonkaebusega tutvumisest ja vastuse koostamisest (10 tundi ja 40 minutit) ning vastustaja vastusega tutvumisest (35 minutit), kokku 1755 eurot. Samuti osutati kolmandale isikule õigusabi kohtuistungiks ettevalmistamisel, istungil osalemisel, kohtuistungi protokolliga tutvumisel ja kliendile istungist ülevaate tegemisel (3 tundi), kokku 486 eurot. Arved menetluskulude kandmise kohustuse kohta on kolmas isik kohtule esitanud. Põhjendatud menetluskulud apellatsiooniastmes ei saa reeglina olla suuremad kui esimese astme kohtus (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 29. novembri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-2912, p 29). Halduskohus vaatas asja läbi kirjalikus menetluses. Kaebaja taotlusel korraldati apellatsiooniastmes kohtuistung. Kohtuistungiga seotud õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud (HKMS § 109 lg 6). Ringkonnakohtu hinnangul aga ei ole apellatsioonkaebusega tutvumine, selle vastuse koostamine ja vastustaja vastusega tutvumise eest põhjendatud mõista välja suuremaid õigusabikulusid kui halduskohtus välja mõistetud 1560 eurot. Seega tuleb nende tegevuste osas lugeda põhjendatud õigusabikuludeks 1500 eurot (HKMS § 109 lg 6). Kokku tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista 1986 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.