Otsuse avalikult teatavaks 26.02.2021, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-20-1473
Haldusasi
Valkla Kaevandajate Selts OÜ kaebus Keskkonnaameti 22.05.2020 korralduse nr 1-3/20/547 „Valkla II uuringuruumi enampakkumise nurjunuks tunnistamine ja kinnitamata jätmine“ ja 09.07.2020 vaideotsuse nr 1-1/20/121 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja: Valkla Kaevandajate Selts OÜ, esindaja v.adv Allar Jõks; Vastustaja: Keskkonnaamet, esindaja Signe Lehtme; Kolmas isik EMG Arendus OÜ (registrikood: 14212964), esindaja v.adv Tõnis Juurmann
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Mõista Valkla Kaevandajate Selts OÜ-lt EMG Arendus OÜ kasuks välja menetluskulud summas 1560 eurot.
3.Kolmandal isikul tuleb teatada hiljemalt 5 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest kaebajale andmed (arveldusarve number), kuhu menetluskulud tuleb kanda.
4.Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29. märtsil 2021. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse
päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Valkla Kaevandajate Selts OÜ (registrikood 14860953, edaspidi kaebaja) ja EMG Arendus OÜ (registrikood 14212964, edaspidi kolmas isik) esitasid taotlused Tammsaare katastriüksusel paiknevale Valkla ja Valkla II uuringuruumi geoloogilise uuringu loa saamiseks. Keskkonnaamet algatas 06.04.2020 Valkla II uuringuruumi uuringu loa saamise õiguse enampakkumise ja selle võitis vastavalt 23.04.2020 enampakkumise korraldamise protokollile (tl 20) kaebaja. 12.05.2020 esitas EMG Arendus OÜ protesti enampakkumise nurjunuks tunnistamiseks (tl 24). Keskkonnaamet andis 22.05.2020 korralduse nr 1-3/20/547 „Valkla II uuringuruumi enampakkumise nurjunuks tunnistamine ja kinnitamata jätmine“ (tl 25-27p). Valkla Kaevandajate Selts OÜ esitas nimetatud otsusele vaide (tl 28-30p). Keskkonnaameti 09.07.2020 vaideotsusega nr 1-1/20/121 jäeti vaie rahuldamata (tl 31-34).
2.10.08.2020 saabus Tallinna Halduskohtule Valkla Kaevandajate Selts OÜ kaebus Keskkonnaameti 22.05.2020 korralduse nr 1-3/20/547 „Valkla II uuringuruumi enampakkumise nurjunuks tunnistamine ja kinnitamata jätmine“ ja 09.07.2020 vaideotsuse nr 1-1/20/121 tühistamiseks.
3.13.08.2020 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 25.01.2021 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse ja menetlustähtajad ning kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise tähtaja.
4.1.Kaebaja arvates seisneb asja lahendamisel põhiküsimus selles, kas Keskkonnaametil oli õigus menetleda EMG Arendus OÜ protesti ning kas Keskkonnaamet kohaldas õiguspäraselt enampakkumise nurjunuks tunnistamise ja selle kinnitamata jätmise aluseid ning jättis õigusvastaselt kinnitamata varasema õiguspärase enampakkumise tulemuste otsuse.
4.2.Kaebaja leiab, et Keskkonnaamet on ebaõigesti hinnanud üld- ja erinormi vahekorda ning kohaldanud maapõueseaduse (MaaPS) asemel haldusmenetluse seadust (HMS). MaaPS on HMS suhtes eriseadus. MaaPS-s ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse HMS-i sätteid, arvestades MaaPS erisusi. Kui lisaks MaaPS-le tuleb kohaldada HMS-i, on see eriseaduses selgelt välja toodud. Seega pidi Keskkonnaamet enampakkumise nurjunuks tunnistamisel lähtuma üksnes MaaPS-st. Kui seadusandja oleks soovinud nurjunuks tunnistamise aluste või enampakkumise teatavaks tegemise osas kohaldada HMS-i, oleks selle osas MaaPS-s selge viide. Kaebaja palub siinkohal võrrelda MaaPS § 37 lg 1, kus viidatakse kättetoimetamise osas HMS-le ja MaaPS § 34 lg-t 3. Kuna selline viide MaaPS §-s 34 lg 3 enampakkumise korraldamise osas puudub, ei saa Keskkonnaamet tugineda HMS-le kui üldseadusele. MaaPSs on erinevate toimingute osas nähtud ette erikord.
4.3.Kaebaja leiab, et kaebus tuleb rahuldada, sest:
1) EMG Arendus OÜ-l puudub protesti esitamise õigus lähtudes Keskkonnaministri 19.07.2017 määrus nr 23 „Geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa saamise õiguse enampakkumise ning põlevkivi kaevandamise aastamäära osa ja tagantjärele kaevandatava põlevkivi koguse kaevandamise õiguse enampakkumisel müümise täpsustatud nõuded ning kord ja enampakkumise alghind“ (edaspidi ka Määrus nr 23) § 13 lg 1 koostoimes MaaPS § 1 lg 3; 2) MaaPS §-s 34 lg 8 on ammendavalt loetletud enampakkumise nurjunuks tunnistamise alused ning Keskkonnaamet ei saa neid iseseisvalt juurde tekitada. Kaebaja on seisukohal, et Keskkonnaamet viis läbi õiguspärase enampakkumise ning kinnitas võitjaks kaebaja. Selle enampakkumise tulemused on õiguspärased ja peavad jääma kehtima. Isegi kui EMG Arendus OÜ-l oleks protesti esitamise õigus ja MaaPS § 34 lg-s 8 sisalduv loetelu nurjunuks tunnistamise alustega ei oleks ammendav (millega kaebaja ei nõustu), siis ei ole enampakkumise läbiviimisel menetlusnorme rikutud. Keskkonnaamet kohaldas õigesti MaaPS § 34 lg 3 ning teavitas enampakkumise toimumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Enampakkumise toimumise kohta ei pidanud Keskkonnaamet EMG Arendus OÜ-d personaalselt, e-postiga teavitama. Enampakkumise läbiviimisel ei ole kaebaja arvates tehtud olulist menetlusviga, mis sunniks selle tulemust tunnistama nurjunuks.
4.4.Võttes arvesse eelnevat, tuleb korraldus ja vaideotsus tühistada ja kinnitada enampakkumise tulemus, mille kohaselt Valkla II uuringuruumi osas jätkatakse uuringuloa menetlust Valkla Kaevandajate Selts OÜ kui enampakkumise võitjaga.
4.5.Kaebaja palub hüvitada menetluskulud kokku summas 4170,72 eurot (sh riigilõiv) vastavalt menetluskulude nimekirjale (tl 67-71).
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.Vastustaja Keskkonnaamet on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ning palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja ei nõustu kaebaja esitatud kaebusega järgmistel põhjendustel.
5.1.Uuringuloa saamise õiguse enampakkumise menetlus on haldusmenetlus, mis tähendab, et sellele menetlusele kohalduvad haldusõiguse üldpõhimõtted ja haldusmenetlus tuleb läbi viia HMS kohaselt arvestades MaaPS ja Määruses nr 23 toodud erisusi. Määrus nr 23 ega ka MaaPS ei sätesta võrreldes HMS-iga mingeid erisusi olukorrale, kus haldusorgani õigusvastasest tegevusest tulenevalt tuleb enampakkumine nurjunuks tunnistada. Seega ei ole Keskkonnaamet eksinud lex specialis derogat legi generali põhimõtte kohaldamisel. Tuginemine HMS-le oli õiguspärane (vt ka Määruse nr 23 seletuskiri, milles viidatakse otse HMS kohaldamisele).
5.2.Keskkonnaamet on seisukohal, et enampakkumine tuleb nurjunuks tunnistada, kui enampakkumise läbiviimisel ilmneb oluline menetlusviga ja rikkumine mõjutas enampakkumise võitja väljaselgitamist. Vaideotsuse p 1.4 nähtuvalt algatas Keskkonnaamet 06.04.2020 korraldusega nr 1-3/20/321 Valkla II uuringuruumi uuringuloa saamise õiguse enampakkumise. Enampakkumise korraldus tuli maapõuebüroo juhataja korralduse kohaselt saata EMG Karjäärid OÜ-le ja Valkla Kaevandajate Selts OÜ-le, kui isikutele kelle vahel enampakkumine korraldati. Enampakkumise korralduse 06.04.2020 kaaskirjas nr 12/2/20/204 „Enampakkumise korraldamine eriolukorras (tulenevalt Vabariigi Valitsuse 12.03.2020 korraldusest nr 76)“ on adressaatidena märgitud nii EMG Karjäärid OÜ kui ka Valkla Kaevandajate Selts OÜ. Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus on kinnitanud, et Keskkonnaameti serverist läks enampakkumise korraldus ainult ühele adressaadile vaatamata sellele, et dokumendihaldussüsteemis on nähtav kaks adressaati ning mingeid tõrketeavitusi Keskkonnaametile ei tulnud. Seega, tehnilistel põhjustel jõudis enampakkumise korralduse vaid
kaebajani ning see asjaolu ei olnud Keskkonnaametile enne 22.05.2020 korralduse andmist teada. Arvestades MaaPS § 34 lg 1 sätestatud enampakkumise korraldamise eesmärki, on Keskkonnaameti hinnangul tegemist olulise menetlusveaga. Riigikohus on 28.02.2007 otsuse 3-3-1-86-06 p 21 märkinud „Kehtiv õigus ei määra, millised menetlusnormide rikkumised on käsitletavad eelnimetatud tähenduses oluliste menetlusvigadena. Kolleegium märgib, et menetlusvea olulisus sõltub konkreetse haldusmenetluse liigist, eesmärgist ning menetluse õigusliku regulatsiooni eripärast“. Vastustaja selgitab, et uuringuloa saamise õiguse enampakkumise objekt on uuringuloa õigus arvestades MaaPS § 34 lg 1 sätestatut (Määrus nr 23 § 2 lg 1). Uuringuloa saamise õiguse enampakkumise eesmärk on välja selgitada taotleja, kelle taotlust loa andja edasi menetleb (MaaPS § 34 lg 1). Seega enampakkumise läbiviimisel ei tohi teha selliseid menetluslikke vigu, mis välistavad MaaPS § 34 lg 1 nimetatud taotleja väljaselgitamise. Enampakkumisel õiguspärase haldusmenetluse rolli tähtsust rõhutatakse A. Aedmaa jt Haldusmenetluse käsiraamatus (A. Aedmaa jt Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu,2004, lk 338), kus seisab „Ka vähem- ja enampakkumisel on menetlusnormidel tavalisest olulisem roll. Juba väike vormiline eksimus võib seada pakkujad ebavõrdsesse olukorda või võimaldada neil „kokkumängu“. Keskkonnaamet rõhutab, et menetlusviga seadis menetlusosalised ebavõrdsesse olukorda, mistõttu on tegemist olulise menetlusveaga. MaaPS § 34 lg 4 kohaselt korraldatakse enampakkumine MaaPS § 33 lg 7 nimetatud taotluse esitanud isikute vahel. Seega tuli enampakkumine korraldada kaebaja ja EMG Arendus OÜ vahel. Kõigil menetlusosalistel on õigus teiste haldusmenetluses osalejatega võrdsele kohtlemisele (põhiseaduse § 12 lg 1). Järelikult ei saa vaidlust olla selles, et menetlusosalisi so kaebajat ja EMG Arendus OÜ-d, tuli haldusmenetluses kohelda võrdselt. Keskkonnaamet on seisukohal, et olukorras, kus menetlusosalisi ei koheldud võrdselt, tuli enampakkumine nurjunuks tunnistada ja jätta enampakkumise tulemus kinnitamata (vt ka Riigikohtu 15.10.2013 otsuse nr 3-3-1-35-13 p 27). Määrus 23 § 11 lg 1 kohaselt tunnistab loa andja enampakkumise nurjunuks, kui selle käigus, olenemata põhjustest, ei selgu enampakkumise võitja, näiteks ei tehtud ühtegi pakkumust või ükski pakkumus ei vastanud nõuetele. Vastutus haldusakti õiguspärasuse eest lasub haldusakti andjal (Riigikohtu 06.12.2012 otsus haldusasjas 3-3-1-56-12 p 18). Välistada ei saa, et 06.04.2020 kirja kätte saamisel oleks EMG Arendus OÜ omapoolse pakkumise teinud ning sel juhul oleks enampakkumise tulemus võinud olla teine. Seega olukorras, kus ühte menetlusosalist erinevalt teisest, enampakkumise korraldamisest ei teavitatud, ei saa enampakkumise tulemust lugeda õiguspäraseks. Keskkonnaamet jääb vaideotsuse p 2.3 toodud seisukoha juurde. Määruse 23 § 11 lg 1 toodud loetelu enampakkumise nurjunuks tunnistamine enampakkumise võitja mitteselgumisel ei ole ammendav. Sellele viitab ka sätte sõnastus „olenemata põhjusest ei selgu enampakkumise võtja“ ja „näiteks ei tehtud ühtegi pakkumust või ükski pakkumus ei vastanud nõuetele“. Kaebaja väiteid ei anna alust teistsugusele järeldusele jõudmiseks. Oluliste menetlusvigade puhul ei saa kindlalt väita, et hoolimata rikkumistest on kogu vajalik teave kogutud ja enampakkumise võtja välja selgitatud (vt ka Riigikohtu 15.10.2013 otsus haldusasjas 3-3-1-35-13 p 22). Seega oli Keskkonnaametil õigus tunnistada enampakkumine nurjunuks juhul, kui selle käigus ei selgunud enampakkumise võitja.
5.3.MaaPS § 34 lg 4 kohast enampakkumise korraldamise teadet ei saa samastada määruse nr 23 § 1 kohase enampakkumise korraldamise otsuse menetlusosalistele teatavaks tegemise kohustusega.
MaaPS § 34 lg 4 kohane teade on suunatud avalikkusele. Teade annab soovijatele võimaluse esitada kuni teates märgitud ajani pakkumusi ja enampakkumisel osaleda. Enampakkumise korraldamise otsus tuleb teatavaks teha Keskkonnaametil otsuse tegemise hetkel teadaolevatele menetlusosalistele (vt ka Riigikohtu 11.10.2016 otsus 3-3-1-15-16 p 20). Käesoleval juhul tuli enampakkumine korralda kahe taotleja vahel, kes olid menetlusosalised ning keda tuli haldusmenetluses vastavalt kohelda. Enampakkumine ise viiakse läbi enampakkumise korralduses ja AT teates märgitud ajaks nõuetekohase pakkumise esitanud isikute vahel. EMG Arendus OÜ-l oli mõistlik eeldada, et talle kui menetlusosalisele saadetakse enampakkumise korraldamise otsus juhul, kui tema taotlus on esitatud MaaPS § 33 lg 7 olukorras.
5.4.Keskkonnaamet nõustub kaebajaga selles, et kaebaja esitas enampakkumise raames nõuetekohase pakkumuse ning ka selles, et enampakkumise protokolli p 6 kinnitab, et vastustaja juhindus enampakkumise korraldamisel üksnes viidatud õigusaktidest. Siinkohal tuleb aga silmas pidada, et enampakkumise võitja kuulutati olukorras, kus Keskkonnaamet ei olnud menetlusveast teadlik. Vastasel juhul ei oleks Keskkonnaamet enampakkumise tulemust kinnitanud. Ka Riigikohus on 01.10.2019 otsuses haldusasjas 3-18-1891 p 19 märkinud „kaalutlusõigust teostavalt haldusorganilt saab aga HMS § 4 lg 2 kohaselt nõuda üksnes selliste asjaoludega arvestamist, mis olid talle teada“.
5.5.Enampakkumine tunnistati nurjunuks Keskkonnaameti menetlusvea tõttu. Keskkonnaamet on enampakkumise nurjunuks tunnistamise otsuses märkinud nurjunuks tunnistamise põhjuse ja aluse ning täiendanud neid vaideotsuses.
5.6.Vastustaja palub kaebaja menetluskulud jätta kaebaja enda kanda.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Kolmas isik palub jätta kaebuse rahuldamata. Kolmas isik põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
6.1.Oluline menetlusviga enampakkumise korraldamisel mõjutas enampakkumise tulemust ja tõi kaasa võrdse kohtlemise põhimõtte olulise rikkumise.
6.2.Kolmas isik leiab, et kaebaja väited haldusmenetluse sätete kohaldamisest ning kolmanda isiku kaebeõiguse puudumisest on ainetud ning vastustaja ei ole eksinud õiguse üldpõhimõtte lex specialis derogat legi generali kohaldamisel (vt MaaPS § 1 lg 3). Käesoleval juhul tuli enampakkumine korraldada kaebaja ja kolmanda isiku vahel, kes mõlemad olid MaaPS § 33 lg 7 kohaselt Keskkonnaameti korraldatud enampakkumise menetlusosalised ehk isikud, kellel on Määruses nr 23 sätestatud protesti esitamise õigus. Kolmas isik osutab siinkohal täiendavalt, et eksitada ei tohi end lasta, kui eriseaduses on haldusorganile esitatavat taotlust nimetatud mitte “vaideks”, nagu haldusmenetluse seaduses, vaid näiteks “kaebuseks” vmt. Kui selline eriseaduses sätestatud taotlus vastab oma olemuselt vaide tunnustele (s.t vaidlustatakse haldusorganis haldusakti või toimingut), tuleb käsitleda seda vaidena ja selle lahendamisel juhinduda eriseaduses reguleerimata küsimustes haldusmenetluse seaduses sätestatud vaidemenetluse regulatsioonist (A. Aedmaa, E. Lopman, N. Parrest, E. Vene. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004, lk 391). Vaidemenetluse algatamise õigus on isikul, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi (HMS § 71 lg 1). EMG Arendus OÜ on esitanud haldusorganile selge ja üheselt mõistetava taotluse Valkla II uuringuruumi osas toimunud enampakkumise tühistamiseks ning uue korraldamiseks. Seega isegi juhul, kui nõustuda kaebaja väitega, mille kohaselt Määruse nr 23 §-st 13 ei tulene
kolmandale isikule protesti esitamise õigust (millise asjaoluga kolmas isik ühelgi juhul ei nõustu), siis HMS § 71 kohane kaebeõigus kolmandal isikul vaieldamatult esines.
6.3.Enampakkumise nurjunuks tunnistamise alused ei ole MaaPS ja Määruses nr 23 ammendavalt loetletud. Määruse nr 23 § 13 lg-te 1 ja 4 koosmõjust tuleneb, et protesti saab esitada mistahes enampakkumise korraldamisel tehtud toimingute ja otsuste kohta ning protesti rahuldamise korral tunnistab loa andja enampakkumise nurjunuks. Niisiis ei ole enampakkumise nurjunuks kuulutamine seotud üksnes MaaPS § 34 lg-s 8 ega Määruse nr 23 § 11 lg-s 1 sätestatud eeldustega. Kolmanda isiku seisukohta kinnitab mh ka Määruse nr 23 § 14 lg 2 p-st 1 nähtuv, mille kohaselt tunnistatakse enampakkumine nurjunuks ka olukorras kus enampakkumise korraldamisel rikuti oluliselt enampakkumise korda. Antud juhul saatis Keskkonnaamet 06.04.2020 korralduse nr 321 vaid kaebajale ning jättis kolmandale isikule selle saatmata. Seeläbi rikkus vastustaja oluliselt enampakkumise korda. Seega on vaidlusaluse enampakkumise nurjunuks kuulutamine põhjendatud ja õiguspärane.
6.4.Kolmas isik palub kaebuse esitajalt välja mõista käesolevas halduskohtumenetluses kantud menetluskulude summas 1560 eurot (sh käibemaks) vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale (tl 64-66p).
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Kohus, analüüsinud ja hinnanud vaidlustatud korralduses ja selle suhtes tehtud vaideotsuses märgitut, asjakohaseid õigusnorme, poolte kirjalikke seisukohti, ning kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole käesoleval juhul suutnud kohut veenda ega tõendada, et vaidlustatud korraldus ja vaideotsus oleks vastuolus seadusega või mõne muu õigusaktiga ning kuuluks tühistamisele. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud korralduse ja vaideotsuse näol on tegemist haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 mõistes nii vormiliselt kui ka materiaalselt õiguspärase haldusaktiga, mis on antud selleks pädeva isiku poolt ning vastab HMS §-des 55-57 haldusaktidele üldiselt esitatavatele nõuetele. Samuti on järgitud maapõueseaduse (MaaPS), keskkonnaministri 19.07.2017 määruse nr 23 „Geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa saamise õiguse enampakkumise ning põlevkivi kaevandamise aastamäära osa ja tagantjärele kaevandatava põlevkivi koguse kaevandamise õiguse enampakkumisel müümise täpsustatud nõuded ning kord ja enampakkumise alghind“ (Määrus nr 23) nõudeid ja haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatud tingimusi.
8.Kaebaja leidis esmalt, et EMG Arendus OÜ-l puudub protesti esitamise õigus lähtudes Määruse nr 23 § 13 lg 1 koostoimes MaaPS § 1 lg 3, kuna EMG Arendus OÜ enampakkumise menetluses ei osalenud. Määruse nr 23 § 13 lg 1 sätestab, et enampakkumise korraldamisel tehtud toimingute ja otsuste kohta võivad kirjaliku pakkumuse teinud või suulisel enampakkumisel osalenud isikud esitada loa andjale protesti. Kohus nõustub kaebajaga selles, et Määruse nr 23 § 13 lg 1 ainuüksi grammatilisel tõlgendamisel võib jõuda järeldusele, et EMG Arendus OÜ-l puudus protesti esitamise õigus. Samas arvestades sätte eesmärki tagada kiire ja tõhus kaebeõiguse realiseerimine enampakkumise korraldamisel tehtud toimingutele ja otsustele, leiab kohus, et protesti esitamise õigus oli käesoleval juhul ka EMG Arendus OÜ-l. Kohus nõustub siinkohal kolmanda isikuga selles, et käesoleval juhul tuli nähtuvalt õigusnormidest ja osalejate väljendatud tahtest enampakkumine korraldada kaebaja ja kolmanda isiku vahel, kes mõlemad olid MaaPS § 33 lg 7 kohaselt Keskkonnaameti korraldatud enampakkumise menetlusosalised ehk isikud kellel on Määruses nr 23 sätestatud protesti esitamise õigus. Isegi juhul, kui asida seisukohale, et EMG Arendus OÜ-l protesti esitamise õigust ei olnud (millega kohus ei nõustu), siis oli tal igal juhul võimalik esitada vaie Valkla II uuringuruumi
enampakkumise läbiviimise kohta lähtudes HMS § 71 lg 1. Lõppastmes ei oma käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt tähtsust, kas tegemist oli protesti või vaidega olukorras, kus mõlemal alusel oli vastustajal igal juhul õigus ja kohustus see läbi vaadata ja teha vastav otsus. Seda vastustaja ka tegi. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus ei kaebajaga selles, et EMG Arendus OÜ protest/vaie oleks tulnud talle läbivaatamatult tagastada. Selles osas on vaidlustatud korraldus ja vaideotsus õiguspärased.
9.Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et MaaPS §-s 34 lg 8 on ammendavalt loetletud enampakkumise nurjunuks tunnistamise alused ning et käesoleval juhul ei tohtinud vastustaja juhinduda haldusmenetluse seaduses sätestatust. Esmalt ei nõustu kohus kaebajaga selles, et enampakkumise läbiviimisel menetlusnorme ei rikutud. Õige on küll kaebaja seisukoht, et Keskkonnaamet kohaldas õigesti MaaPS § 34 lg 3 ning teavitas enampakkumise toimumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Küll aga eksib kaebaja selles, et enampakkumise toimumise kohta ei pidanud Keskkonnaamet EMG Arendus OÜ-d personaalselt (käesoleval juhul siis e-posti teel) teavitama olukorras, kus vastav teavitus saadeti kaebajale. Kohus nõustub vastustajaga ja leiab, et vastustaja kohaldas õigesti HMS-i sätteid. Vastustaja on korrektselt viidanud, et ka Määruse nr 23 seletuskirjas on selgelt välja toodud, et enampakkumise läbiviimisel tuleb lähtuda HMS-st ja on märgitud „Seni kehtinud määruse § 4 lõige 3 on eelnõukohasest määrusest välja jäetud, kuna uute enampakkumise liikide lisandumise tõttu esineb ka juhtumeid, kus enampakkumisel osalevate isikute ring ei ole otsuse tegemise ajal selge (vt põhjendus seletuskirja lehekülje 2 lõpus). Et segadust vältida, on otstarbekas jätta isikute ring, kellele otsus saadetakse, haldusmenetluse seaduse alusel haldusorgani otsustada.“ (Kättesaadav arvutivõrgus: http://eelnoud.valitsus.ee/main#v562fSrR ). Järelikult tuli enampakkumise korraldamise otsus saata kõigile enampakkumisel osalevatele isikutele, kes olid vastustajale otsuse tegemise ajal teada. Selline oli vaieldamatult ka haldusmenetlust läbi viiva vastustaja otsus, kuid tehnilistel põhjustel jäi see osaliselt realiseerimata. Arvestades, et vastustaja saatis 06.04.2020 korralduse nr 1-3/20/321 reaalselt ainult kaebajale ja jättis selle tehnilise vea tõttu EMG Arendus OÜ-le saatmata, milliste faktiliste asjaolude üle vaidlus puudub, rikkus vastaja sellega menetlusnorme. Kohus jagab vastustaja ja kolmanda isiku seisukohta selles, et olukorras, kus ühele menetlusosalisele saadetakse vastav otsus ja teisele menetlusosalusele mitte, on tegemist olulise menetlusnormi rikkumisega, mis võis ilmselgelt mõjutada enampakkumise tulemust ja millisel juhul oli vastustajal õigus ja kohustus enampakkumine nurjunuks tunnistada. Kohus selgitab siinkohal kaebajale, et MaaPS § 34 lg 3 sätestatu enampakkumise korraldamise avalikustamise kohta ei välista haldusorganile teadaolevate menetlusosaliste eraldi teavitamist. Viidatud sättes on pandud üldine teavitamiskohustus, mis ei välista aga kuidagi konkreetset teavitamiskohustust järgides HMS sätestatut ning võrdse kohtlemise põhimõtet. Arvestades eeltoodut ja seda, et kohus ei ole tuvastanud vaidlustatud korralduse ja vaideotsuse andmisel vastustaja poolt ühtegi rikkumist, leiab kohus, et kaebus on tervikuna põhjendamatu.
10.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lõikes 2 lg-s 2 on sätestatud, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Antud juhul kohus nõustub nii vastustaja argumentatsiooniga, mis on toodud vaidlustatud korralduses ja selle suhtes tehtud vaideotsuses, kui ka nende vastustaja ja kolmanda isiku vastuväidete ja selgitustega, mis on esitatud vastuseks konkreetselt kaebuses toodud väidetele (vt ka käesoleva otsuse p-d 5.1.-5.4. ja 6.1.-6.3.). Kohus kohaldab HKMS-st tulenevat menetlusökonoomika põhimõtet ja
seaduslikku alust piirduda kaebuse rahuldamata jätmisel vaid toodud selgituste ja põhjendustega. Menetluskulud
11.Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Kolmas isik oli vastustaja poolel, millest tulenevalt tuleb kolmanda isiku menetluskulud kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista. Kolmas isik palub mõista välja menetluses kantud õigusabikulud 10 tunni eest summas 1300 eurot, millele lisandub käibemaks 260 eurot, kokku 1560 eurot (tl 64-66p). Kohus leiab arvestades asja mahtu ja keerukust ning kohtule esitatud seisukohti, et eeltoodud tasustatud tundide arv ja tunnihinne õigusabi osutamiseks on põhjendatud. Samuti jääb tunni hind 130 eurot tund keskmise tunni hinna piiresse. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kolmanda isiku menetluskulud on tervikuna põhjendatud ja tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.