Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel 14.10.2021, Tartu 3-20-1893 X kaebus Kambja Vallavolikogu 01.03.2007. a otsuse nr 98 ja Kambja Vallavalitsuse 08.03.2007. a korralduse nr 464 andmise menetluses esitatud kaebaja 13.12.2006. a avalduse võltsituse tuvastamiseks Tartu Halduskohtu 20.09.2021. a määrus X määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja X Volitatud esindaja v.adv. Rene Varul Vastustaja Kambja vald
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebajale määruskaebuse lisad nr 1-3.
2.Jätta kaebaja määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 20.09.2021. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega.
Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav.
X (endine nimi R) esitas 2004. a Kambja vallale avalduse Kambja vallas Sulu külas asuva Ala-Köörna kinnistu kaheks jagamiseks.
2.Kambja Vallavolikogu kinnitas 25.11.2004. a otsusega nr Ala-Köörna kinnistu jagamisel tekkivate katastriüksuste sihtotstarbed järgmiselt: 1.1 Ala-Köörna: I katastriüksus pindalaga 30,9 ha – maatulundusmaa ja II katastriüksus pindalaga 21,66 ha – maatulundusmaa; 1.2 Köörna katastriüksus pindalaga 6,88 ha – maatulundusmaa.
3.Kambja Vallavalitsus jagas 02.12.2004. a korraldusega nr 751 Xle kuuluv Ala-Köörna kinnistu järgmiselt: 1.1 Ala-Köörna kinnistu (pindala 52,56 ha); 1.2 Köörna kinnistu (pindala 6,88 ha).
4.X müüs 27.12.2004 Köörna kinnistu Yle (uus nimi A).
5.X esitas 13.12.2006 Kamba Vallavalitsusele avalduse Kambja vallas Sulu külas asuva kinnistu jagamiseks. Avaldusel on märgitud käekirjalise tekstiga (tehtud parandus trükitud tekstis) kinnistu katastriüksuse tunnusena xxx ja pindalana 21,66 ha, veel on juurde kirjutatud „jagame kolmeks, tee läheb eraldi üksuseks 8 m laiuselt“.
6.X esitas 13.12.2006 (registreeritud 20.03.2007) Maa-ametile avalduse, milles ta soovis AlaKöörna katastriüksuse (tunnus xxx) jagamist kolmeks eraldi maaüksuseks ning moodustuvate maaüksuste registreerimist kui Ala-Köörna, Ees-Köörna ja Köörna tee.
7.Kambja Vallavolikogu kinnitas 01.03.2007. a otsusega nr 98 Ala-Köörna kinnistu jagamisel tekkivate katastriüksuste sihtotstarbed järgmiselt: 1.1 Ala-Köörna katastriüksus pindalaga 16,59 ha – maatulundusmaa; 1.2 Ees-Köörna katastriüksus pindalaga 4,85 ha − maatulundusmaa, 1.3 Köörna tee katastriüksus pindalaga 2479 m2 – transpordimaa.
8.Kambja Vallavalitsus jagas 08.03.2007. a korraldusega nr 464 Ala-Köörna kinnistu järgmiselt: 1.1 Ala-Köörna kinnistu (I katastriüksus pindalaga 30,90 ha ja II katastriüksus pindalaga 16,56 ha); 1.2 Ees-Köörna kinnistu (pindala 4,85 ha); 1.3 Köörna tee kinnistu (pindala 2479 m2).
9.X esitas 01.10.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tuvastada 13.12.2006. a dokumendi võltsitus. Kaebuse põhjendused: Kaebaja ei ole 13.12.2006. a avaldust allkirjastanud ega soovinud 2006. aastal kinnistut jagada. Kaebaja sai kinnistu kolmeks jagamisest teada 2015. a. 13.12.2006. a avaldus on võltsitud. 13.12.2006. a avalduse koostamisel on võetud aluseks kaebaja 2004. a avaldus, mida on modifitseeritud. Maade mõõtmise juures kaebaja ei viibinud. Kaebaja võis 2006. a detsembris teha avaldusi seoses kinnistutega Maa-ameti Tartu katastribüroole ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale, kuid mitte Kambja vallale. Kaebaja põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamisel seondub asjaoludega, et kui kohus tuvastab avalduse võltsituse, siis vald on kohustatud selle avalduse alusel antud haldusaktid kehtetuks tunnistama ning kaebaja soovib hilisemalt esitada Kambja valla vastu kahju hüvitamise nõude, sest Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametil ei olnud võimalik määrata põllumajandustoetusi transpordimaa sihtotstarbega maale.
10.Kambja vald leidis 07.12.2020. a vastuses kohtunõudele, et puudub alus asja menetlusse võtmiseks. Vald selgitas, et peale kaebaja poolt 13.12.2006. a avalduse esitamist arutati kinnistu jagamist vallavalitsuses toimunud kokkusaamisel, kus tehti maaomanikule ettepanek, et erinevalt avalduses toodud katastriüksuse kaheks jagamisele on otstarbekas moodustada lisaks teemaad hõlmav Köörna tee katastriüksus. Vastav märge kanti ka avaldusele. Kaebaja on pöördunud 13.12.2006 avaldusega (registreeritud 28.03.2007) Maa-ameti Tartu katastribüroo poole sooviga jagada Ala-Köörna katastriüksus kolmeks maaüksuseks ning registreerida moodustuvate maaüksustena Ala-Köörna, Ees-Köörna ja Köörna tee. Ka 17.01.2007. a piiriprotokoll Köörna tee moodustamise osas kannab kaebaja allkirja.
11.Kaebaja väitis 03.02.2021. a seisukohas, et Maa-ameti Tartu katastribüroole esitatud 13.12.2006. a avaldus ei puutu asjasse, sest seda ei võetud 01.03.2007. a otsuse ega
08.03.2007. a korralduse aluseks. Piiriprotokoll on kaebaja poolt allkirjastatud. Kaebaja ei käinud 13.12.2006 vallas arutelul. Kaebaja väitel dokumendi võltsituse tuvastamine peab panema aluse haldusmenetluse uuendamisele ja selle raames 01.03.2007. a otsuse ja 08.03.2007. a korralduse kehtetuks tunnistamise menetluse algatamisele, mis toob endaga kaasa, et Köörna tee kinnistu on ebaõigesti moodustatud ja ebaõigesti on määratud selle sihtotstarve (transpordimaa).
12.Kambja vald teatas 26.03.2021. a vastuses kohtunõudele, et X 13.12.2006. a avaldust ei ole originaaldokumendina säilinud. See hävitati 15.11.2017. a arhivaalide hävitamise akti nr 6 alusel sarja 7-11 „Kirjavahetus põllumajanduse, talunduse, maakasutuse ja metsanduse küsimustes“ 2000-2010 kausta koosseisus.
13.Tartu Halduskohus tagastas 20.09.2021. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1); jättis rahuldamata kaebaja taotlused Kambja vallale 2004. a ja 13.12.2006 esitatud kinnistu jagamise avalduste originaaldokumentide ja Maa-ametile adresseeritud 13.12.2006. a avalduse originaaldokumendi väljanõudmiseks (resolutsiooni p 2); jättis rahuldamata kaebaja taotluse Kambja vallalt 13.12.2006. a avaldusele tehtud juurdekirjutuste ja mahakriipsutuste kohta selgituste nõudmiseks ja 13.12.2006. a koosoleku toimumise kohta tõendite väljanõudmiseks (resolutsiooni p 3); asendas kohtulahendi avaldamisel isikute nimed (s.h endised nimed) tähemärgiga (resolutsiooni p 4). Määruse põhjendused: Kaebaja 03.02.2021. a vastusele lisatud enda koostatud dokumendi (s.o kirjavahetus vallaga) sisu on vastuolus kaebuses esitatuga. Kuna kaebaja on 13.12.2006 kinnistu kaheks jagamise avalduse esitamist kirjavahetuses vallaga tunnistanud, siis puudub põhjus kahelda selles, et 13.12.2006. a avaldusel on kaebaja allkiri. Kaebaja väited 13.12.2006. a vallale adresseeritud avalduse mitteesitamise kohta ei vasta tõele, sest kaebaja ise tunnistab vastava avalduse esitamist. Vald märkis, et avaldusele lisatud juurdekirjutus tehti kaebaja ja valla vahelise kokkuleppe tulemusel valla poolt. Seega saab vaidlus seisneda üksnes selles, kas juurdekirjutus oli kaebaja tahtega kooskõlas või mitte. Praegusel juhul ei saa sellist küsimust tekkida, sest kaebaja on Ala-Köörna kinnistu kolmeks jagamist taotlenud ka Maa-ametile esitatud avalduses. Selle avalduse õigsust on kaebaja kohtuasjas kinnitanud. Kaebaja on ka piiriprotokolli allkirjastanud ega ole piiriprotokolli õigsust asjas kahtluse alla seadnud. Eelnevast nähtub, et Ala-Köörna kinnistu kolmeks jagamise protsess, mis toimus 2006. a lõpus ja 2007. a alguses, on olnud kaebaja tahe. Kaebaja on jagamise teel tekkinud Köörna tee katastriüksuse kinnistusraamatust nähtuvalt 2018. a võõrandanud. Kuna Ala-Köörna kinnistu jagamine kolmeks toimus asjas esitatud dokumentidest nähtuvalt vastavalt kaebaja tahtele, siis kaebaja subjektiivsete õiguste riivet praegusel juhul ei esine. Kaebus kuulub tagastamisele halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
14.X esitas 05.10.2021 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 20.09.2021. a määrus kaebuse tagastamise kohta ja saata asi tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse põhjendused: Kohtul ei ole alust väita, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. 13.12.2006. a avalduse allkiri ja põhi on võetud kaebaja 2004. a avaldusest vallale. Kaebaja ei ole esitanud 13.12.2006 valda avaldust. Kohus ei saa n.ö legaliseerida dokumendi võltsitust väitega, et kokkuvõttes võis see olla kaebaja tahtega kooskõlas. Kohus ei saatnud kaebajale Kambja valla 26.03.2021. a vastust ega andnud võimalust seisukohta esitada (ei avaldatud ka e-toimikus). Kaebaja usub, et avalduse originaal on vallas säilinud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.HKMS § 2 lg 4 ls-st 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Arvestades, et kaebaja palub määruskaebuses tühistada Tartu Halduskohtu 20.09.2021. a määrus kaebuse tagastamise kohta, leiab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb halduskohtu 20.09.2021. a määruse resolutsiooni p 1 tühistamist. Kuna Kambja vald esitas halduskohtule seisukoha kaebaja kaebuse menetlusse võtmise küsimuses, siis ei pidanud ringkonnakohus vajalikuks nõuda vallalt täiendavalt seisukohta kaebaja määruskaebuse osas.
16.Tartu Halduskohus tagastas 20.09.2021. a määruse resolutsiooni p-i 1 kohaselt kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Kohtupraktikast tulenevalt on kaebuse tagastamine määrusega kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel põhjendatud vaid siis, kuid kaebaja faktiliste väidete tõendatust eeldades on kaebeõiguse puudumine ilmselge. Õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral tuleb eelistada kaebuse menetlemist (RKHKm 26.03.2015, 3-3-1-86-14, p 24). Käesoleva kaebuse aluseks on kaebaja väide dokumendi võltsituse kohta ehk kaebaja palub kohtult sisuliselt talle edasises haldusmenetluses vajaliku faktilise asjaolu tuvastamist. Sellise nõude esitamisel ei ole kaebaja faktilise väite õigsuse eeldamine võimalik, vaid väite õigsus tuleb alles kohtumenetluse käigus kindlaks teha. Halduskohus on kaebaja väite õigsuse määruses kummutanud, kõrvutades selleks väidet asjas kogutud tõenditega ning viies läbi tõendite analüüsi põhjalikkusega, mida tehakse reeglina kohtuotsuse koostamisel. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kaebeõiguse puudumine selgub tõendite kõikehõlmava hindamise tulemusena, tuleks eelistada asja lahendamist kohtuotsusega. Siiski ei mõjutanud selline menetluslik minetus halduskohtu otsuse lõpliku järelduse õigsust. Seetõttu ei pea ringkonnakohus menetlusökonoomia printsiibist lähtuvalt vajalikuks kohtuasja halduskohtule tagasi menetlemiseks saatmist, kuid halduskohtu põhjendusi määruses tuleb muuta.
17.Kaebaja palus kaebuses (tl 2-4p) tuvastada 13.12.2006. a dokumendi võltsitus. Kaebaja jäi 03.02.2021. a seisukohas (tl 37-41) dokumendi võltsituse tuvastamise taotluse juurde. Tulenevalt HKMS § 38 lg-st 4 tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Seega on tuvastamisnõude menetlemise eelduseks, et selle esitamisel peab kaebajal esinema põhjendatud huvi. Asja kohtuliku arutamise ettevalmistamisel kohus kontrollib, kas kaebaja on põhjendatud huvi ära näidanud (RKHKm 02.04.2009, 3-3-1-101-08, p 23). Tuvastamiskaebuse esitamiseks põhjendatud huvi puudumisel puudub isikul kaebeõigus (RKHKo 04.11.2015, 3-3-1-48-15, p 14).
18.Kaebaja põhistas tuvastamiskaebuse esitamise põhjendatud huvi asjaoludega, et dokumendi võltsituse tuvastamine peab panema aluse haldusmenetluse uuendamisele ning selle raames on Kambja vald kohustatud 01.03.2007. a otsuse ja 08.03.2007. a korralduse (kaebaja kinnistu kolmeks jagamine, katastriüksuste sihtotstarbe määramine) kehtetuks tunnistama ning lisaks soovib kaebaja hilisemalt esitada Kambja valla vastu kahju hüvitamise nõude. Kaebaja väitel (kaebuse lk 2) sai ta 2015. a teadlikuks, et temale kuuluv Ala-Köörna kinnistu on 2007. a jagatud kolmeks. Kaebaja väidetust ilmneb, et ta sai siis teadlikuks, et kinnistu jagamise aluseks oli 13.12.2006. a avaldus, mis on võltsitud. Veel väidab kaebaja, et ta sai 13.12.2006. a avalduse Kambja vallalt kätte 13.08.2018 ning avaldus osutus esimese pealevaatamise järel võltsinguks (03.02.2021. a seisukoha lisa nr 3, 1. leht, tl 49).
19.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg 3 kohaselt tuleb haldusmenetluse uuendamise taotlus esitada haldusmenetluse läbiviinud haldusorganile ühe kuu jooksul haldusmenetluse uuendamise asjaolude teadasaamisest arvates. Kaebaja ei ole siiani Kambja vallale haldusmenetluse uuendamise taotlust esitanud. Asjaolu, et kaebaja soovib sellele eelnevalt
hankida tõendeid haldusmenetluse uuendamise taotluse põhistamiseks, ei pikenda HMS § 44 lg-s 3 märgitud tähtaega ega anna kaebajale ka kaebeõigust dokumendi võltsituse tuvastamiseks käesolevas menetluses. Ringkonnakohus peab täiendavalt vajalikuks kaebajale selgitada, et haldusmenetluse uuendamine iseenesest ei tähenda, et vastav haldusakt, mille kehtetuks tunnistamist isik menetluse uuendamisega seonduvalt nõuab, tuleb tingimata tühistada või muuta. Uuendatud menetluses vaadatakse haldusakti tühistamise taotlus läbi vastavalt HMS 4. peatüki 3. ja 4. jaos sätestatule (RKHKo 21.02.2011, 3-3-1-80-10, p 21). Seega ei saa ainuüksi menetluse uuendamise taotluse esitamine olla eelduseks, et haldusmenetlus ka uuendatakse ja kaebaja nimetatud haldusaktid valla poolt kehtetuks tunnistatakse. Kaebaja sellekohane arusaam on väär. Lisaks juhib ringkonnakohus kaebaja tähelepanu HKMS § 45 lg 2 lauses 2 sätestatule, mille kohaselt hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kõike ülaltoodut arvestades ei ole käesolevas haldusasjas kaebaja esitatud põhjendused tuvastamisnõude esitamiseks kaebeõiguse jaatamiseks piisavad. Seega leiab ringkonnakohus, et halduskohus tagastas kaebaja kaebuse põhjendatult HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuid ringkonnakohus muudab vastavas osas halduskohtu määruse põhjendusi.
20.Kohtute infosüsteemi andmetest nähtuvalt on tõene määruskaebuse väide, et halduskohus ei saatnud kaebajale Kambja valla 26.03.2021. a vastust (tl 56) ega andnud võimalust seisukohta esitada. Eelmärgitu ei too siiski kaasa halduskohtu määruse tühistamist. Halduskohus peab asja ettevalmistava menetluse käigus välja selgitama kaebaja eesmärgi ja kontrollima esitatud nõuete ja taotluste vastavust seadustiku nõuetele (HKMS, kommenteeritud väljaanne, K. Merusk, I. Pilving, Juura 2013, lk 429). Seda halduskohus käesolevas asjas ka tegi, jättes 19.01.2021. a määrusega (tl 34-35) kaebaja kaebuse käiguta ja kohustades kaebajat täiendavalt põhjendama, kuidas on kaebuse esitamine vajalik tema õiguste kaitseks ja milline on tema kaebuse eesmärk. Halduskohtul puudus kohustus anda kaebajale võimalus Kambja valla 26.03.2021. a vastuses märgitu osas seisukoha esitamiseks.
21.Määruskaebuse muud väited mõneti kordavad halduskohtule esitatud väiteid, millele halduskohus on juba põhjalikult vastanud. Ringkonnakohus nõustub vastavas osas halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).
22.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 20.09.2021. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega.
23.Kaebaja lisas määruskaebusele Kambja Vallavolikogu 19.03.2019. a vastuse nr 1-5/439-2 (lisa nr 1) ja 11.06.2019. a vastuse nr 1-5/1073-1 (lisa nr 2) ning ülevaate suhtlusest vallaga (lisa nr 3). HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi või korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus tagastab määruskaebuse lisad nr 1 ja 2, kuna kaebaja kaebuses taotletuga arvestades ei seondu need vaidluse esemega. Kuna kaebaja on nii halduskohtus kui ka määruskaebuses lisas nr 3 sisalduvat teavet juba korduvalt avaldanud, siis tagastab ringkonnakohus ka määruskaebuse lisa nr 3.
24.Määruskaebusele on lisatud maksekorraldus nr 482 riigilõivu tasumise kohta (lisa nr 4). Määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivuga seonduvalt märgib ringkonnakohus, et riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 alusel oli kaebaja määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. HKMS § 104 lg 5 p 1 järgi tagastatakse riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. HKMS § 104 lg 8 lause 4 kohaselt võib kohus tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastada vajaduse korral ka omal algatusel. Seega kuulub määruskaebuse
esitamisel enamtasutud riigilõiv 50 eurot HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8 alusel tagastamisele ning tuleb kanda kaebaja arvelduskontole nr xxx AS-s LHV Pank.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.