Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. detsember 2016, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-16-5693
Tsiviilasi
T.S. hagi V.K. vastu lepingulise kohustuse täitmiseks ja kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
2 534 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja T.S., ik XXX; elukoht XXX; esindaja riigi õigusabi korras vandeadv Li Uiga, e-post [email protected]; kostja V.K., ik XXX; elukoht XXX; lepinguline esindaja Tõnis Kõiv, e-post [email protected] .
Kohtuistungi toimumise aeg Protokollija
29. november 2016 Istungisekretär Tiia Lepp
Jätta T.S. hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
894 (kaheksasada
Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja poolte seisukohad T.S. (hageja) esitas 11.04.2016 Tartu Maakohtule hagi V.K. (kostja) vastu, paludes kohustada kostjat täitma lepingut ja võimaldama hagejale eluruumi Tartus, XXX, kasutamise vastavalt 03.12.2008 sõlmitud notariaalsele kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise ja kinkelepingule, mõista kostjalt välja hagejale tekitatud varaline kahju 1 334 eurot ja kohtuotsuse jõustumisest alates kohustuse mittetäitmise korral kostjalt sisse nõuda viivis seadusjärgses määras kuni põhikohustuse täitmiseni. Hageja on menetluse käigus suurendanud oma rahalist nõuet 1 200 euro võrra, so 2 534 euroni, mis on avaldatud 04.10.2016 kohtuistungil. Hagiavalduse kohaselt elas hageja vabaabielu E.K. viimasele kuuluvas korteris XXX, Tartu linnas (edaspidi XXX korter). 03.12.2008 sõlmisid E.K., kostja (XXX tütretütar) ja hageja kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise ning kinkelepingu, millega E.K. kinkis korteriomandi kostjale. Sama lepinguga koormati kinnistu isikliku kasutusõigusega nii kinkija kui hageja kasuks. Hageja sai eluruumi kasutada kuni 02.12.2015, mil sattus seoses tervise halvenemisega haiglasse. Pärast haiglast lahkumist 21.12.2015 ei lastud hagejat enam oma koju. Kostja teatas telefoni teel, et hagejat XXX tänavale ei oodata. Kuna korterivõtmed olid korterisse jäänud, siis ei olnud võimalik koju pääseda ja hageja oli sunnitud üürima omale elamispinna. Hageja ei loobunud korteri kasutusõigusest vabatahtlikult. Hageja on püüdnud ühendust saada oma elukaaslase E.K., kuid sealt on tulnud vastuseks, et V. on keelanud hagejaga suhelda. Hageja on haige ja liikumisraskustega isik, mistõttu tal ei ole võimalik igapäevaselt XXX korteri ukse taga käia. Hagejal on tekkinud üürikorterisse elama asumise ja selle sisustamisega kahju (igakuine üürimakse 200 eurot, kinnisvarafirma teenus 100 eurot ja soetatud vajalikud igapäevased asjad summas 234.57 eurot), mille hüvitamist kostja poolt peab hageja põhjendatuks. Kostja vaidles hagile vastu, paludes jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja ei ole takistanud hagejal korterit kasutada ja hageja on vabatahtlikult loobunud korteri kasutamisest. Hageja jättis haiglaravile suundumisel ise korterivõtme koju. Hageja on peale 21.12.2015 korterisse sisenenud ja võtnud korterist kaasa asju, seega on hagejal jätkuvalt juurdepääs korterile. Korteri ukselukku ei ole vahetatud. Hageja väited, et kostja on suulises vestluses korteri edasise kasutamise keelanud, on paljasõnalised. Ei ole eluliselt usutav, et inimene, kes ei pääse oma koju, ei tee ühtegi tegevust selleks, et koju pääseda (nt ei helista lukuabile, ei võta ühendust oma elukaaslasega), vaid üürib korteri ja hakkab korterit sisustama. Hageja käitumine näitab hageja selget soovi ja tahet korteri kasutamine lõpetada. Hageja väited võimatuse kohta suhelda E.K. on paljasõnalised ja ebausutavad. Hageja ei ole tõendanud oma väiteid, et tal puudub võimalus korteri kasutamiseks vastavalt lepingule. Kostja ei saa tõendada negatiivset asjaolu, s.o asjaolu, et ta ei ole takistanud hageja poolt korteri kasutamist. Kostja märgib, et lepingu p 4.1.5. kohustab isikliku kasutusõiguse kasutajaid ehk E.K. ja hagejat tasuma kõik korteriga seotud kulud, samas ei ole hageja seda pikema aja jooksul teinud. Kostja ei tunnista kahju hüvitamise nõuet, sest kostja ei ole lepingut rikkunud. Kuna tegemist oli hageja otsustega, siis puudub põhjuslik seos hageja tehtud kulutuste ja kostja vahel.
Viivist saab VÕS § 113 lg 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmisega viivitamise korral, aga kostja on kohustust täitnud, mistõttu viivise nõudmiseks alus puudub. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja on esitanud lepingu täitmise nõude, milles taotleb isikliku kasutusõiguse esemeks oleva korteri kasutamise võimaldamist ning isikliku kasutusõiguse rikkumisest tuleneva varalise kahju hüvitamist ning viivise väljamõistmist. Hageja nõue tuleneb kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise ning kinkelepingust ning tugineb AÕS § 227 lg-s 1 ja VÕS §-des 100 ja 101 sätestatule. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjas tähtsust omavate asjaolude üle: -
03.12.2008 sõlmisid E.K., V.K. ja T.S. kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise lepingu ning kinkelepingu, millega E.K. kinkis temale kuulunud XXX tn korteri kostjale. Lepingu p 4 järgi koormati kinnistu isikliku kasutusõigusega kinkija ja T.S. kasuks.
-
Hageja ja E.K. elasid nimetatud korteris koos kuni 02.12.2015, mil hageja läks haiglaravile SA TÜ Kliinikumis.
-
Pärast haiglaravi lõppemist 21.12.2015 sõlmis hageja üürilepingu ja asus elama üürikorterisse.
Asjaõigusseaduse (AÕS) § 225 lg 1 ja § 227 lg 1 kohaselt koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa. AÕS § 228 järgi kohaldatakse isiklikule kasutusõigusele reaalservituudi vastavaid sätteid. AÕS § 213 järgi kasutusvaldusest tulenevad õigused ja kohustused määratakse kindlaks kasutusvalduse tekkimise aluseks oleva seaduse või tehinguga.
Kostja on 29.11.2016 kohtuistungil andnud vande all ütlusi selle kohta, et T.S.l oli ligipääs korterile olemas ning „21. detsembril 2015, kui S. sai haiglast välja, ei olnud ma XXX tänava korteris, sest ma ei ela sellel aadressil, seal elab minu vanaema“. Kohus märgib, et kuna hageja teadis, et korteri omanik ehk kostja ei ela XXX tn korteris, vaid mujal, siis oleks hageja, juhul kui ta oleks tahtnud XXX tn korterisse naasta ning suhteid korrastada, pidanud ise või oma sugulaste vahendusel võtma eelnevalt kostjaga ühendust ning kokku leppima, millal ta XXX tn korterisse soovib minna, et kostjal üldse tekiks võimalus keelduda teda korterisse sisse laskmast. Kohus veendus 4. oktoobril 2016 paikvaatlust läbi viies, et T.S. saab XXX tn korterisse sisse ning ta sai enda kätte ka uksevõtme, kuid suhted E.K. ei ole head. 79-aastane E.K. avaldas paikvaatlusel kohtule korduvalt, et juhul, kui T.S. naaseks korterisse elama, peaks tema korterist lahkuma. Seega on endiste elukaaslaste vahel tekkinud erimeelsused, mis ei võimalda neil korteris koos elada. Poolte erimeelsus seisneb ka selles, kas kostja oleks pidanud hageja haiglast koju tooma ning kes oleks pidanud hagejat haiglaravi järgselt hooldama. Kostja on 29. novembri 2016 kohtuistungil selgitanud, et ta ei ole teinud takistusi hageja poolt XXX tn korteris elamiseks, kuid on keeldunud sellest, et tema ise või E.K. peaks hagejat hooldama. V.K. 18.12.2915 haiglale saadetud e-kirjast (tl 67) nähtub, et T.S. ei saa koju naasta, kuna E.K. ei suuda oma vanuse ja tervisliku seisundi tõttu teda hooldada. Haigusjuhu nr XXX väljavõtte kohaselt (tl 57) on 11.12.2015 helistanud V., teatades, et patsiendi ja tema elukaaslase suhted on sedavõrd halvad, et koduses keskkonnas on edasine hooldamine väga keeruline. Juriidiliselt ei ole neil kohustust patsiendi eest hoolitseda, patsiendil on kaks last, kes peaksid teda abistama, aga ei ole nõus seda tegema. Kohtu hinnangul ei saa korteri kasutusõigusest tuleneda kostjale kohustust transportida hageja haiglast koju ning hooldada teda. Asjas esitatud tõenditega on kostja tõendanud, et hageja vajas pärast haiglast kodusele režiimile naasmist hooldust. Haigla koostas raviplaani hooldamise kohta ning hagejale korraldati koduõendusteenus. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi saatekirjast koduõendusteenusele (tl 59) ja teatisest (tl 60) nähtub, et T.S. vajas pärast haiglast lahkumist hooldust ning edasise hoolduse korraldamisel lähtuti asjaolust, et ta ei naase kodusesse keskkonda. Tunnistaja M.K. on andnud 29. novembri 2016 istungil ütlusi selle kohta, et „T.S. suunati koduõendusteenusele, mis tähendab, et tal on hooldusvajadus“. Kuna T. S. puudus abi sugulaste või hooldaja näol, siis sellest tulenevalt tähendanuks XXX tn-le naasmine sisuliselt seda, et hooldamine oleks jäänud E. K. või V. K. kanda. Kinkelepingu p 5.2.2. kohaselt kingisaaja hoolitseb kinkija eest tema vanaduspäevadel ning kindlustab kinkijale vajaliku arstiabi. Kingisaajal ei ole õigust paigutada kinkijat vanadekodusse. Seega on V.K.l seadusest ja kinkelepingust tulenev kohustus oma vanaema eest hoolitseda. Samas ei laiene hoolitsuskohustus vanaema elukaaslasele, kellel on endal lapsed ja lapselapsed olemas. V. K. seisukoht, et temal ei ole kohustust T. S. hooldada, on kooskõlas perekonnaseaduses sätestatuga, kus üksteise eest hoolitsemise ja vajadusel ülalpidamise andmise kohustus tuleneb abielust või põlvnemisest. Kohus märgib, et hageja on isikliku kasutusõiguse saanud tasuta. Tegemist oli E. K. kuulunud korteriga, mille ta kinkis oma lapselapsele, et lapselaps vastutasuks tema eest vanaduspäevil hoolitseks. E. K. ja hageja omavahelised suhted on sedavõrd halvenenud, et korteri kaasvaldajatena XXX tn korteris kooselu jätkamine ei ole momendil võimalik. Selles veendus kohus paikvaatlust tehes ning see nähtus ka mõlemalt poolelt kohtule
saadetud teadetes 4.10.2016 XXX tn korteris toimunud intsidendi kohta. T. S. esindaja ekirja kohaselt (tl 68) teatasid E. K. ja V. K. korterisse saabunud politseinikele, et T. S. on neid ahistanud ja šantažeerinud. V. K. (tl 69) e-kirja kohaselt tema kohalesaabumisel XXX tn korterisse E. K. ja T. S. tülitsesid. Eeltoodu alusel ei ole hageja tõendanud asjaolu, et kostja ei luba teda XXX tn korterisse ning on sellega rikkunud hageja isiklikku kasutusõigust XXX tn korterile. Kuna kohus jätab rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat täitma lepingut ja võimaldama hagejale eluruumi Tartus, XXX, kasutamise vastavalt 03.12.2008 sõlmitud notariaalsele kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise ja kinkelepingule, siis jäävad rahuldamata ka varalise kahju ja viivise väljamõistmise nõue. Kohus peab vajalikuks märkida, et hagejal on jätkuvalt õigus kasutada XXX tn eluruumi ning hooldamise vajaduse tekkimisel majutada sellesse 1-toalisesse korterisse tema eest hoolitsevat isikut, kuivõrd nii E. K. kui V. K. ei pea võimalikuks ja neil ei ole ka seadusest tulenevat kohustust hooldada T. S.. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ja määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb poolte menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja esindaja esitas 29.11.2016 menetluskulude nimekirja ja 30.11.2016 menetluskulude nimekirja täienduse. Kostja menetluskulu moodustab lepingulise esindaja õigusabikulu summas 6 432 (5808 + 624) eurot. Kostja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega ja et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kohus edastas kostja menetluskulude nimekirja hageja esindajale. Hageja esindaja esitas tähtaegselt vastuväite, milles palub oluliselt vähendada kostja poolt taotletavate menetluskulude suurust mõistliku suuruseni, jättes välja kulud, mis ei seondu kohtumenetluses oleva vaidlusega. Kohtukulude nimekiri on ajaliselt ülepaisutatud ja esitatud on kulud, mis ei ole seotud kohtumenetluses olnud tsiviilasjaga (nt rahaliste nõuete ja korteri kasutuskorra koostamisega seoses). Sõidukuludest on kostjal TsMS § 144 p 2 alusel õigus nõuda üksnes kohtuistungitele sõitmisega seotud otseste sõidukulude hüvitamist, mitte kohtuistungitele sõitmise ajakulu hüvitamist õigusabi tunnitasu alusel. Menetluskulude täienduse koostamine ajakulu 50 eurot (0,5 tundi) ei ole aktsepteeritav tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-4-15, p 13. Arvestades asjaolu, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega, ei ole põhjendatud menetluskulude nimekirjas loetletud toimingud tasuga kokku 6 432 eurot. Kohus, tutvunud kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega, leiab, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtul tuleb õigusabikulude väljamõistmisel hinnata kulude põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 tähenduses, arvestades mh asja keerukust, menetlusele kulunud aega, kohtule esitatud dokumente ja menetluses toimunud kohtuistungeid. Kostjat esindas kohtumenetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele vastav isik Tõnis Kõiv (tl 45). Kostja esindaja on esitatud arvetelt nähtuvalt osutanud kohtumenetluses õigusabi tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Õigusabi osutamise tunnimäära maksumus 100 eurot (käibemaksuta) on kooskõlas kohtupraktikaga.
Kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu kuuluvad kostja menetluskulud väljamõistmisele koos käibemaksuga. Kohus nõustub hageja vastuväitega, et osaliselt on kostja menetluskulude nimekirjas toimingud, mis ei seondu käesoleva vaidlusega (nt kasutuskorra kindlaksmääramise või rahalise nõude koostamisega seotud toimingud) ning osaliselt ei ole arusaadav, kas kirjavahetus või telefonivestlus oli seotud kõnealuse tsiviilvaidlusega. Kohus jätab põhjendatud ja vajaliku menetluskulu määramisel arvestamata kostja esindaja ajakulu (sõit Tallinn-Tartu-Tallinn) põhjendusel, et sõidukuluna on hüvitatav ainult otsene sõidukulu nt bussipileti või autokütuse maksumus (vt Riigikohtu lahend 3-21-65-13). Kohus on seisukohal, et arvestades vaidluse sisu, hageja nõude olemust ning kostja menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi, samuti asjaolu, et kostja on asjas esitanud vastuse hagiavaldusele (neljal leheküljel) ja taotluse protokolli parandamiseks, asjas toimus üks paikvaatlus ja kaks kohtuistungit kestusega vastavalt 1,5 ja 2 tundi, on kostja põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja õigusabi kuluks 7 tunni eest 840 eurot (7 h x 100 + käibemaks). TsMS § 144 lg 2 järgi on kohtuväliseks kuluks menetlusosalise sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses kohtumenetlusega. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna on arvestatavad kostja transpordikulude hüvitamine 54.75 euro ulatuses (04.10.2016 10 + 5.75 + 15 eur = 30.75 eur; 30.11.2016 2 x 12= 24 eurot), sh bussipiletid ja taksoarve. Seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele põhjendatud ja vajalik kostja esindaja tasu 7 tunni eest 840 eurot ja sõidukulud 54.75 eurot, s.o. kokku 894.75 eurot. Hageja menetluskulud jätab kohus hageja kanda. Hagejale on antud Tartu Maakohtu 11.01.2016 määrusega riigi õigusabi kohustusega hüvitada täielikult võrdsete osamaksetena riigi õigusabi tasu ja kulud tehtava kohtulahendi jõustumisest alates kuue kuu jooksul. Hageja on menetluse käigus suurendanud oma rahalist nõuet 1 200 euro võrra, so 2534 euroni, mis on avaldatud 04.10.2016 kohtuistungil ja on kantud kohtuistungi protokolli. Kohtule ei ole esitatud maksedokumenti täiendava riigilõivu tasumise kohta. Hageja pidi kuni 3000 euro suuruselt nõudelt riigilõivu 275 eurot. Kohtuotsuse jõustumisel lahendab kohus täiendava riigilõivu sissenõudmise eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Aavastik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.