hagi V. K. u vastu korteriomandi kasutamise võimaldamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja T. S.
(XXX)
(ik XXX); lepinguline esindaja M. P.
kostja V. K.
(XXX)
(ik XXX); lepinguline esindaja T. K.
Menetluse liik
istung
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada T. S. hagi V. K. u vastu.
2.Kohustada V. K. ku võimaldama T. S. l elama asuda korteriomandisse XXX (registriosa nr XXX; korter) ning täitma 03.12.2008 sõlmitud „Kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise ning kinkelepingu“ (Tartu notar Tiina Tombergi notariaalakt ametitoimingute raamatus 2008. a nr 4935; leping) p 4.1.1, mille kohaselt on kasutaja õigustatud kasutama elamiseks kogu kinnisasja oluliseks osaks olevat korterit oma äranägemisel ja elanikele ühiseks kasutamiseks määratud ruume, sisustusi ja seadmeid.
3.Toimetada otsus kätte pooltele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta menetluskulud V. K. u kanda.
5.Välja mõista V. K. ult riigilõiv 300 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1350 eurot, kokku menetluskulu 1650 eurot T. S. kasuks.
6.Jätta T. S. ulatuses.
menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata 337,50 euro
Apellatsioonkaebuse esitamine Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (aadress Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post [email protected]; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Hageja taotleb kohustada kostjat võimaldama hagejal elama asuda korteriomandisse XXX (registriosa nr XXX; korter) ning täitma 03.12.2008 sõlmitud „Kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise ning kinkelepingu“ (Tartu notar Tiina Tombergi notariaalakt ametitoimingute raamatus 2008. a nr 4935; leping) p 4.1.1 (kasutaja on õigustatud kasutama elamiseks kogu kinnisasja oluliseks osaks olevat korterit oma äranägemisel; kasutaja on õigustatud kasutama ka elanikele ühiseks kasutamiseks määratud ruume, sisustusi ja seadmeid). Avalduse kohaselt sõlmis E. K. (surnud), kostja ning hageja kinnistus isikliku kasutusõigusega koormamise ja kinkelepingu, millega E. K. kinkis kostjale korteriomandi asukohaga XXX. Ühtlasi seati nii hageja kui kostja kasuks korterile isiklik kasutusõigus, mis kanti kinnistusraamatusse. Lepingu p 4.1. kohaselt on hagejal korteri tähtajatu isiklik kasutusõigus ühiselt kinkijaga, koos sellest tulenevate õigustega. Lepingu p 4.1.9. kohaselt kestab isiklik kasutusõigus seni, kuni on elus kas või üks kasutaja ning ühe kasutaja surma korral kuulub kogu isiklik kasutusõigus üleelanud kasutajale. Kostja hakkas tegema hagejale takistusi korteriomandi kasutamisel. Kostja sattus 2015 aastal haiglasse ja peale haiglast väljasaamist ei lastud tema enam korterisse. Hageja asjad jäid korterisse. Ta oli sunnitud endale üürima korteri Tartus, Purde tn. 39-5. Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu lepinguliste kohustuste täitmiseks ja kahju hüvitamiseks (tsiviilasi nr. 2-16-5693). Kuna hageja ei suutnud tõendada, et kostja ei lasknud teda korterisse sisse, rikkus hageja õigusi, siis kohus jättis 19.12.2016 otsusega hagi rahuldamata. Kohus kirjutas oma otsuses, et hagejal on jätkuvalt õigus kasutada Jalaka tänava eluruumi ning hoolduse tekkimise vajadusel majutada sellesse 1-toalisse korterisse tema eest hoolitsevat isikut. Hageja soovib jätkuvalt XXX korterisse elama asuda, kuid korterisse ta sisse ei pääse. Korteri võtmed on vahetatud. Hageja on otsinud abi advokaadibüroodest ja õigusbüroodest, kes on saatnud kostjale nõudeid korterisse elamaasumise võimaldamiseks. Kahjuks tulemust ei saavutatud. 2019. või 2020. aastal (hageja täpset aega oma vanuse tõttu ei mäleta) pöördus hageja sotsiaaltöötaja K. P. i soovitusel politsei poole abisaamiseks. Väljakutse peale tulid korteri juurde piirkonnagrupi politseitöötaja K. L. koos teise politseitöötajaga, kelle nime hageja ei tea. Politseitöötajad helistasid uksekella. Uksele tuli korteris remonti teinud isik, kes kutsus kohale kostja. Korteris ja ka mitte korteri juurde kuuluvas keldriboksis hageja isiklikke esemeid ei olnud. Politseitöötajad vestlesid kostjaga, kuid kuna tegemist olevat tsiviilvaidlusega, politsei probleemi lahendada ei saanud. Korteri kasutusõigust hageja jätkuvalt ei saanud. Hageja on korduvalt pöördunud õigusbüroo poole, kust saadeti 28.09.2021, 04.10.2021 ja 12.10.2021 päringud kostjale eluruumi kasutamise osas, vastuseid sisuliselt saamata. Hageja on seisukohal, et ˇkorteri isiklik kasutusõigus kehtib seni, kuni seda pole poolte vahel notariaalselt sõlmitud lepinguga muudetud või lõpetatud. Pärast E. K. surma on kogu korteri kasutusõigus hagejal ja ta pole sellest vabatahtlikult loobunud.
2/6
2.Kostja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja elas koos E. K. ga nimetatud korteris koos kuni 02.12.2015, mil hageja läks haiglaravile. Pärast haiglaravi lõppemist 21.122015 ei naasnud hageja korterisse, vaid sõlmis üürilepingu teise korteri osas. Kostja on seisukohal, et leping on lõppenud, kuivõrd hageja näitas mujale elama asumisega välja tahet kasutusvaldusest loobuda ehk siis mitte naasta ega lepingut täita. Seega ei saa hagejal enam olla nõuet sõlmitud kasutusvalduse lepingu järgi. Hageja on rikkunud lepingut, jättes tasumata korteriga seonduvad kulud, kolis välja oma asjad jne. Kostja ei ole lepingut rikkunud ega teinud takistusi eluruumi kasutamiseks. Hageja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna nii kinkija kui kasutuseelise saaja hageja olid tegelikkuses omavahel tülis ja seepärast tuleb tõlgendada lepingut selliselt, et leping kehtis hageja suhtes kuni kinkijaga kooselu lõpuni või siis surmani.
KOHTU SEISUKOHT
3.Esmalt annab kohus oma seisukoha kostja poolt esitatud taotlusele parandada viimase kohtuistungi protokoll. TsMS § 53 lg 2 ja 3 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohus teavitab menetlusosalisi protokolli allkirjastamise ajast ja edastab protokolli neile elektrooniliselt viivitamata pärast allkirjastamist, kui menetlusosalised on kohtule teatavaks teinud oma elektronposti aadressi. Kui menetlusosaline esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul protokolli sisulise parandamise taotluse, küsib kohus selle kohta teiste menetlusosaliste seisukoha. Nimetatud paragrahvi lõikes 2 nimetatud protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile. Kohus teeb vastava otsustuse teatavaks käesolevas kohtulahendis. Hageja vastas, et protokolli parandamise taotlusele, et TsMS § 49 lg. 2 kohaselt kantakse protokolli andmed üksnes vastavalt kohtuniku tehtud kokkuvõttele. Järelikult kantakse protokolli asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud ja väited. Kostja soovib protokollis muuta/täiendada väidetavaid kostja esindaja väiteid kohtuistungil. Kostja esindaja väited ei oma tõenduslikku tähtsust. Juba ainuüksi seetõttu ei ole põhjust kostja poolt soovitud viisil protokolli täiendada. Protokolli parandamise taotluses ei ole kirjas, millisel kohtuistungi helisalvestuse ajahetkel on soovitud laused kostja esindaja poolt öeldud. Seetõttu ei ole täpselt selge, kas ja kuna kostja esindada helisalvestuses taotluses väljatoodud lauseid ütles. Aru ei ole ka saada, millises kirjaliku protokolli kohas laused peaks asuma. Kokkuvõttes: kuna soovitud parandused ei oma antud asjas tähtsust, ei ole hageja arvates protokolli täiendamine põhjendatud. Pealegi ei ole tõendatud, et kostja esindaja oleks üldse neid kostja taotluses näidatud lauseid kohtuistungil öelnud. Hageja palub jätta kostja taotlus protokolli parandamiseks rahuldamata. Kohus leiab, et hageja vastuväited protokolli parandamiseks on õigustatud, mistõttu jätab kohus kostja taotluse rahuldamata.
4.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et E. K. (surnud XXX) ja pooled sõlmisid 03.12.2008 kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise ning kinkelepingu, et hageja ja E. K. elasid nimetatud korteris koos kuni 02.12.2015, mil hageja läks haiglaravile ning et pärast haiglaravi sõlmis hageja 21.12.2015 üürilepingu ning asus elama üürikorterisse. Vaidlus on selle üle, kas hageja on vabatahtlikult loobunud õigusest isiklikku kasutusõigust kasutada ning kas õiguslikku tähendust omab asjaolu, et hageja ei täitnud omapoolselt lepingut (nt kommunaalmaksud jmt).
3/6
5.AÕS § 225 lg 1 kohaselt koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. AÕS § 227 lg 1 kohaselt koormab isiklik kasutusõigus elamule kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
6.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda ning seda järgmistel põhjustel.
7.Nimetatud lepinguga anti hagejale kinkija poolt õigus kasutada antud juhul kinkija Elviira Kure üleelamisel vaidlusalust eluruumi ilma igasuguste kitsendusteta. Kui varasemas kohtuasjas (2-16-5693) kohus ei tuvastanud, et kostja oleks teinud takistusi hagejale eluruumi kasutamisel, siis käesolevas asjas on leidnud tõendamist vähemalt üks asjaolu takistuse tegemisel - kostja on vahetanud korteri võtmed. Kostja on vande all üle kuulatud ning ta on esitanud tõenditena pöördumised kostja poole korterisse sisse pääsemiseks, kuid kostja ei ole sellele reageerinud või andes pigem sisendi, et kostja ei kavatsegi oma kohustust täitma asuda, ka peale eelmist kohtulahendit. Selles lahendis on kohus selgelt kirjutanud, et: „Kohus peab vajalikuks märkida, et hagejal on jätkuvalt õigus kasutada XXX eluruumi ning hooldamise vajaduse tekkimisel majutada sellesse 1-toalisesse korterisse tema eest hoolitsevat isikut, kuivõrd nii E. K. kui V. K. ei pea võimalikuks ja neil ei ole ka seadusest tulenevat kohustust hooldada T. S. .“ Käesoleval juhul pole kostja nimetatud asjaolu arvestanud ning teinud takistusi hagejal korterit kasutada vastavalt lepingule. See on tõendamist leidnud vastavalt eelpoolmainitule konkreetselt hageja poolt vande all antud seletusega, mille kohaselt juba kinkija eluajal hirmutas kostja hagejat, kasutades ära asjaolu, et hageja ja E. K. olid omavahel tülis. Kohus leiab, et kostja on meelevaldselt sekkunud kostja ja E. K. privaatellu ning tõlgendanud asju omakasupüüdlikult. Hageja seletab, et oli sunnitud korterist lahkuma politsei kaastoel, kuna tal ei olnud käepärast dokumenti, mis tõendaks tema õigust nimetatud elukohas olla. Ja hiljem ei julgenud ta vanainimesena oma õigusi korterisse sundkorras siseneda maksma panna. Hageja seletab, et ta pöördus abi saamiseks mitmete õigusbüroode poole, kuid tulemust ei saavutatud. Kostja eiras kõiki pöördumisi ja kirju.
8.Kohus leiab, et hageja seletus asjaolude kohta on eluliselt usutav, kuna seda kinnitavad peale vande all antud seletuse ka dokumentaalsed tõendid. Näiteks 28.09.2021 ja 04.10.2021 päringud selle kohta, et ta soovib asuda korterit kasutama reaalselt ning seoses sellega vajab võtmeid, millele aga vastuseid ei tulnud. Samuti 12.10.2021 päring, et millal tal võimaldatakse korterit kasutama hakata ja võtmed talle antakse. Vahepeal oli veel poolte vahel telefonikõne, et miks hagejale tehakse takistusi kostja poolt. Sellele kirjale tulnud vastusest võis välja lugeda, et hageja on ise loobunud korteri kasutamisõigusest juba 2015. detsembris ja kolinud mujale elama. Kohus nõustub hagejaga, et vastusest võib järeldada, et kostjal pole plaanigi lepingust kinni pidada.
9.Kohus on seisukohal, et kostja poolt hagile esitatud vastuväited, et kuna hageja on ise lepingut rikkunud, jättes tasumata pika perioodi vältel korteriga seotud kulud, ei ole antud asjas kohased, kuna vaidluse esemeks pole kahju hüvitamisega seonduv, vaid konkreetselt kostja poolt lepingu täitmisega seonduv probleemistik.
4/6
10.TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ja määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Arvestades TsMS § 162 lg-t 1 ja hagi rahuldamist, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulud
11.Hagi rahuldamist ja TsMS § 162 lg-t 1 arvestades tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
12.Hageja 03.08.2022 nimekirja järgi on tema menetluskuluks riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulu 1387,50 eurot (150 eurot/t käibemaksuta, 9,25 t) ning 03.08.2022 kohtuistungil esindamise eest 150 eurot/t vastavalt istungi kestusele (tlk 118). 03.08.2022 istung kestis 2 t (planeeritud algusaeg 10.00, istungi lõpp 11.58; tlk 108116). Kostja 08.08.2022 vastuväite kohaselt on hageja esindaja tunnihind ülepaisutatud, kohtupraktika kohaselt on aktsepteeritav 120 eurot/t (tlk 123).
13.Kohus leiab, et riigilõiv 300 eurot on põhjendatud ja vajalik.
14.TsMS § 138 lg 1, § 144 p 1 alusel on menetluskulu menetlusosalise esindaja kulud. Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (vt Riigikohtu 12.06.2013 määrus kohtuasjas nr 3 2-1-64-13, p 13). Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13.11.2013 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-115-13, p 25).
15.Hagejat esindas TsMS § 218 lg 1 p le 2 vastav lepinguline esindaja. Kohus nõustub kostjaga, et tunnitasu 150 eurot ei ole põhjendatud. Riigikohus on pidanud advokaadi puhul mõistlikuks tunnitasu 120 eurot ja 140 eurot käibemaksuta (vt nt 27.11.2019 määrus kohtuasjas nr 2-18-10073, p 22; 07.11.2018 otsus kohtuasjas nr 2-17-9986, p 28), tunnitasu 153 eurot käibemaksuta on peetud keskmisest mõnevõrra kõrgemaks (vt nt Riigikohtu 11.02.2015 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Hageja esindaja ei ole advokaat. Asjas toimus küll vaidlus, kuid see ei olnud õiguslikult niivõrd keeruline, et õigustaks tunnitasu hageja taotletud ulatuses. Kohus peab mõistlikuks tunnitasu 120 eurot.
16.Esindaja ajakulu kokku 11,25 t on asja keskmist keerukust, esitatud ja tutvumist vajanud dokumentide sisu ja mahtu ning istungiteks valmistumisele ja neil osalemisele kulunud aega arvestades vajalik ja põhjendatud. Kuigi menetlusosaliste ajakulu ei pea olema võrdne (vt nt Riigikohtu 05.02.2020 määrus kohtuasjas nr 2-14-14536, p 17), kinnitab ka võrdlus kostja esindaja ajakuluga (26,42 t) hageja esindaja ajakulu mõistlikkust. Kostja ei ole hageja esindaja ajakulule vastuväiteid esitanud.
17.Hagejale hüvitatavaks menetluskuluks tuleb määrata riigilõiv 300 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1350 eurot (11,25 * 120 eurot/t), kokku 1650 eurot. Nimetatud summa tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja. Hageja menetluskulude taotlus tuleb jätta rahuldamata 337,50 euro ulatuses (11,25 * 150 – 1350). /allkirjastatud digitaalselt/
5/6
kohtunik
6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.