2-21-16279/32 - Asjaõigus - Muud asjaõiguse asjad - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

1.Hageja taotleb kohustada kostjat võimaldama hagejal elama asuda korteriomandisse XXX (registriosa nr XXX; korter) ning täitma 03.12.2008 sõlmitud „Kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise ning kinkelepingu“ (Tartu notar Tiina Tombergi notariaalakt ametitoimingute raamatus 2008. a nr 4935; leping) p 4.1.1 (kasutaja on õigustatud kasutama elamiseks kogu kinnisasja oluliseks osaks olevat korterit oma äranägemisel; kasutaja on õigustatud kasutama ka elanikele ühiseks kasutamiseks määratud ruume, sisustusi ja seadmeid). Avalduse kohaselt sõlmis E. K. (surnud), kostja ning hageja kinnistus isikliku kasutusõigusega koormamise ja kinkelepingu, millega E. K. kinkis kostjale korteriomandi asukohaga XXX. Ühtlasi seati nii hageja kui kostja kasuks korterile isiklik kasutusõigus, mis kanti kinnistusraamatusse. Lepingu p 4.1. kohaselt on hagejal korteri tähtajatu isiklik kasutusõigus ühiselt kinkijaga, koos sellest tulenevate õigustega. Lepingu p 4.1.9. kohaselt kestab isiklik kasutusõigus seni, kuni on elus kas või üks kasutaja ning ühe kasutaja surma korral kuulub kogu isiklik kasutusõigus üleelanud kasutajale. Kostja hakkas tegema hagejale takistusi korteriomandi kasutamisel. Kostja sattus 2015 aastal haiglasse ja peale haiglast väljasaamist ei lastud tema enam korterisse. Hageja asjad jäid korterisse. Ta oli sunnitud endale üürima korteri Tartus, Purde tn. 39-5. Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu lepinguliste kohustuste täitmiseks ja kahju hüvitamiseks (tsiviilasi nr. 2-16-5693). Kuna hageja ei suutnud tõendada, et kostja ei lasknud teda korterisse sisse, rikkus hageja õigusi, siis kohus jättis 19.12.2016 otsusega hagi rahuldamata. Kohus kirjutas oma otsuses, et hagejal on jätkuvalt õigus kasutada Jalaka tänava eluruumi ning hoolduse tekkimise vajadusel majutada sellesse 1-toalisse korterisse tema eest hoolitsevat isikut. Hageja soovib jätkuvalt XXX korterisse elama asuda, kuid korterisse ta sisse ei pääse. Korteri võtmed on vahetatud. Hageja on otsinud abi advokaadibüroodest ja õigusbüroodest, kes on saatnud kostjale nõudeid korterisse elamaasumise võimaldamiseks. Kahjuks tulemust ei saavutatud. 2019. või 2020. aastal (hageja täpset aega oma vanuse tõttu ei mäleta) pöördus hageja sotsiaaltöötaja K. P. i soovitusel politsei poole abisaamiseks. Väljakutse peale tulid korteri juurde piirkonnagrupi politseitöötaja K. L. koos teise politseitöötajaga, kelle nime hageja ei tea. Politseitöötajad helistasid uksekella. Uksele tuli korteris remonti teinud isik, kes kutsus kohale kostja. Korteris ja ka mitte korteri juurde kuuluvas keldriboksis hageja isiklikke esemeid ei olnud. Politseitöötajad vestlesid kostjaga, kuid kuna tegemist olevat tsiviilvaidlusega, politsei probleemi lahendada ei saanud. Korteri kasutusõigust hageja jätkuvalt ei saanud. Hageja on korduvalt pöördunud õigusbüroo poole, kust saadeti 28.09.2021, 04.10.2021 ja 12.10.2021 päringud kostjale eluruumi kasutamise osas, vastuseid sisuliselt saamata. Hageja on seisukohal, et ˇkorteri isiklik kasutusõigus kehtib seni, kuni seda pole poolte vahel notariaalselt sõlmitud lepinguga muudetud või lõpetatud. Pärast E. K. surma on kogu korteri kasutusõigus hagejal ja ta pole sellest vabatahtlikult loobunud.

3.Esmalt annab kohus oma seisukoha kostja poolt esitatud taotlusele parandada viimase kohtuistungi protokoll. TsMS § 53 lg 2 ja 3 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohus teavitab menetlusosalisi protokolli allkirjastamise ajast ja edastab protokolli neile elektrooniliselt viivitamata pärast allkirjastamist, kui menetlusosalised on kohtule teatavaks teinud oma elektronposti aadressi. Kui menetlusosaline esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul protokolli sisulise parandamise taotluse, küsib kohus selle kohta teiste menetlusosaliste seisukoha. Nimetatud paragrahvi lõikes 2 nimetatud protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile. Kohus teeb vastava otsustuse teatavaks käesolevas kohtulahendis. Hageja vastas, et protokolli parandamise taotlusele, et TsMS § 49 lg. 2 kohaselt kantakse protokolli andmed üksnes vastavalt kohtuniku tehtud kokkuvõttele. Järelikult kantakse protokolli asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud ja väited. Kostja soovib protokollis muuta/täiendada väidetavaid kostja esindaja väiteid kohtuistungil. Kostja esindaja väited ei oma tõenduslikku tähtsust. Juba ainuüksi seetõttu ei ole põhjust kostja poolt soovitud viisil protokolli täiendada. Protokolli parandamise taotluses ei ole kirjas, millisel kohtuistungi helisalvestuse ajahetkel on soovitud laused kostja esindaja poolt öeldud. Seetõttu ei ole täpselt selge, kas ja kuna kostja esindada helisalvestuses taotluses väljatoodud lauseid ütles. Aru ei ole ka saada, millises kirjaliku protokolli kohas laused peaks asuma. Kokkuvõttes: kuna soovitud parandused ei oma antud asjas tähtsust, ei ole hageja arvates protokolli täiendamine põhjendatud. Pealegi ei ole tõendatud, et kostja esindaja oleks üldse neid kostja taotluses näidatud lauseid kohtuistungil öelnud. Hageja palub jätta kostja taotlus protokolli parandamiseks rahuldamata. Kohus leiab, et hageja vastuväited protokolli parandamiseks on õigustatud, mistõttu jätab kohus kostja taotluse rahuldamata.