Korrakaitse › Vanglad

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

Vanglale esitatud taotluses on kaebaja soovinud, et vangla telliks edaspidi ajalehe Новая газета asemel ajalehte МК-Эстония. Kohtu hinnangul on kaebaja 24.07.2020 pöördumise näol tegemist taotlusena toimingu sooritamiseks. Kuigi vangla käsitas seda ekslikult selgitustaotlusena, saab vangla 21.08.2020 vastust pidada toimingu sooritamisest keeldumiseks. Sel viisil on ka kaebaja seda mõistnud ja seetõttu ka vaide esitanud. HKMS § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Nii kaebusest, selle täiendusest kui ka muudest kohtule esitatud menetlusdokumentidest nähtub, et kaebaja eesmärgiks on saavutada olukord, et vangla tema taotluse rahuldaks ning telliks kaebaja soovitud ajalehe. Nimetatud eesmärki silmas pidades on eesmärgipäraseks nõudeks vangla kohustamise (vaadata kaebaja 24.07.2020 taotlus uuesti läbi) nõue. Kuivõrd 21.08.2020 vastusega keeldus vangla toimingu sooritamisest ja seetõttu on ka nimetatud vastus käsitatav toiminguna, ei ole selle tühistamise nõue lubatav. Seega tõlgendab kohus, et kaebaja nõuab vangla kohustamist (vaadata kaebaja 24.07.2020 taotlus uuesti läbi) ning Tallinna vangla 25.09.2020 vaideotsuse nr 5-15/20/197-2 tühistamist. Sõltumata nõude eesmärgipärasest tõlgendamisest leiab kohus, et kaebus tuleb tagastada. Vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda vanglalt konkreetsete ajalehtede tellimist. Vangistusseaduse (VangS) § 30 lg 1 sätestab, et kinnipeetavale tagatakse vanglas võimalus lugeda üleriigilisi päevalehti ning ajakirju. Tallinna Vangla on vaideotsuses vangistusseaduse kommentaaridele viidates põhjendatult märkinud, et VangS § 30 lg 1 annab kinnipeetavale õiguse lugeda vanglas olemasolevaid, st vangla poolt tellitud ja kinnipeetavatele lugemiseks välja pandud ajalehti ja ajakirju. Ajalehtedest tuleb tagada üleriigiliste päevalehtede, mitte maakonnalehtede olemasolu. Ka on vangla asjakohaselt märkinud, et üleriigilist päevalehte vene keeles enam ei ilmu. Vaidlust ei ole selles (vrd ka kaebuses märgitut), et kaebaja soovitud МК-Эстония on nädalaleht. Seega ei ole sellise lehe tellimine VangS § 30 lg-st 1 tulenevalt vangla kohustus. Olukorras, kus kinnipeetavatele on tagatud üleriigilise päevalehe (Postimees) lugemise võimalus, on vangla täitnud VangS § 30 lg 1 nõude. Lisaks märgib kohus, et VangS normid ei näe ette lugemiseks võimaldatavate ajalehtedele või ajakirjadele keelenõudeid. Siiski on vangla vene keelt kõnelevate kinnipeetavate huvides tellinud vanglasse ka ajalehe Новая газета. Sellises olukorras puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda vanglalt olemasolevate ajalehtede asemel või neile täienduseks mõne muu ajalehe tellimist. Järelikult ei saanud ka vangla keeldumine, sõltumata ekslikust vormistamisest („Vastus selgitustaotlusele“, vt kaebuse lisa 3), tema õigusi rikkuda. Ka on vangla vaideotsuses põhjendatult märkinud, et X valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal eesti keeles suhelda ja seda vabalt mõista. Kaebaja eesti keele oskust kinnitavad ka mitmed kohtule esitatud kaebused. Seega saab ta end soovi korral Eesti sündmustega kursis hoida ka ajalehe Postimees vahendusel. Põhjendatud ei ole ka kaebaja võrdlus Tartu vanglaga. Seadusest ei tulene vanglatele kohustust tagada kõikidele kinnipeetavatele täiesti ühesugused kinnipidamistingimused. Olukorras, kus kinnipeetavatele on õigusaktidest tulenevate õiguste kasutamine seaduses ette nähtud mahus tagatud, ei saa erinevate tingimuste võimaldamist pidada võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumiseks. Seda, et ühes vanglas võimaldatakse kinnipeetavatele suuremal hulgal erinevaid ajalehti, ei saa pidada diskrimineerimiseks. Tegemist on vangistusega kaasneva paratamatu ebameeldivusega. Eelnevat arvestades tuleb kohustamisnõue kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada (HKMS § 121 lg 2 p 1). Lisaks kohustamisnõudele on kaebaja esitanud ka vaideotsuse tühistamise nõude. Kohus leiab, et ka selle nõude osas tuleb kaebus tagastada. HKMS § 45 lg 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see

rikub kaebaja õigusi, olenemata vaide esemest. Haldusasja materjalist ei nähtu ning ka kaebaja ise pole väitnud, et vaideotsus tema õigusi vaide esemest sõltumata rikuks. Seega tuleb tühistamiskaebus HKMS § 45 lg 4 ning HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel tagastada. Ka juhul, kui kaebeõiguse olemasolu möönda, tuleks kaebus tagastada, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine oleks ebatõenäoline (vrd eespool esitatud põhjendusi ning HKMS § 121 lg 2 p 21). Kokkuvõtvalt tuleb kaebus tervikuna tagastada. Koos kaebusega esitas kaebaja ka menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Kuivõrd kohus tagastab kaebuse, jääb menetlusabi taotlus läbi vaatamata. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.