Eesistuja Janar Jäätma, Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.09.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-743
Haldusasi
X kaebus Tartu Vangla tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Kaebaja X Vastustaja Tartu Vangla, esindaja Raul Kadaste
Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 30.03.2021 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X taotlus täiendavate tõendite kogumiseks rahuldamata.
2.Rahuldada X apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Halduskohtu 30.03.2021 otsuse asjas nr 3-20-743 resolutsiooni p 1. Tuvastada, et Tartu Vangla tegevus X-le Ylt 10.02.2020 saabunud kirja avamisel oli õigusvastane. Ülejäänud osas jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).
hiljemalt
01.11.2021
Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X esitas 17.02.2020 Tartu Vanglale taotluse hüvitada talle mittevaraline kahju 2000 eurot, sest temale anti avatuna kätte 10.02.2020 erakiri kinnipeetav Y-lt ja 13.02.2020 kiri Tartu Halduskohtust.
2.Tartu Vangla 14.04.2020 otsusega nr 1-13/31-2 jäeti X taotlus rahuldamata. Kinnitust pole leidnud asjaolu, et X-le 10.02.2020 saabunud erakiri ja 13.02.2020 kohtust saabunud kiri anti temale üle avatuna, kuigi ümbrike kinnitusest võis jääda mulje, et need olid avatud. Kuna Tartu Vangla ametnikud ei avanud X-le saabunud kirju enne temale kätte andmist, puudub haldusorganile etteheidetav õigusvastane tegevus, mille eest hüvitist nõuda ning kahjunõude rahuldamiseks pole alust.
3.X esitas 22.04.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 2000 eurot. Kaebajale saabusid 10.02.2020 ja 13.02.2020 avatud kirjad, mis sisaldasid delikaatseid isikuandmeid ja olid põhiseaduse § 43 kaitsealas. Valvurid on e-kirjades tunnistanud, et kirjad olid avamistunnustega. Vangla on ka eelnevalt rikkunud vangistusseaduse (VangS) § 29 lg 1 sätteid. Tuginedes Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale on nõutava hüvitise suurus 2000 eurot.
4.Vastustaja palub vastuses jätta kaebus rahuldamata, jäädes 14.04.2020 otsuses toodud seisukohtade ja põhjenduste juurde. Tuginedes temale saabunud erakirja võimalikule korduvale sulgemisele ning kohtust saabunud kirja ümbriku liimiriba lahtiolekule, on kaebaja jäänud lootma kergele võimalusele saada vastustajalt hüvitist, kuna viimasel puudub võimalus tõendada negatiivset väidet, et kaebajale saabunud kirju ei olnud enne temale kätteandmist avatud.
5.Tallinna Halduskohus jättis 30.03.2021 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtult saabunud kiri saabus osaliselt lahtise liimiribaga (vt sissekanne eelnimetatud kaardil – dtl 8, valvuri W seletus – dtl 12). Seega pole nimetatud kirja vanglaametnikud avanud enne kaebajani jõudmist ja puudub vastustaja õigusvastane tegevus. Y kirja osas ei ole esitatud tõendit selle avatuna vastuvõtmise kohta. Valvur Q on kirja kaebajale üleandmisel juhtinud tähelepanu asjaolule, et kirja on avatud (Q seletus; dtl 11). Kuna vastustaja pole kõnealuse erakirja vastuvõtmisel vaidluse lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid dokumentaalselt fikseerinud, loeb kohus tõendatuks kaebaja väite, et kiri jõudis temani avatuna. Kirja kaebajale avatuna jõudmisest ei tulene, et erakirja osas kuulub kaebaja kahjunõue rahuldamisele. Kahju esinemist ja selle iseloomu ei ole kaebaja kirjeldanud kaebuses kohtule ega vanglale saadetud pöördumises. Ainuüksi kirjavahetuse saladuse rikkumise fakt ei ole piisav, et eeldada kaebajal mittevaralise kahju tekkimist. Rahuldamata jäävad kaebaja 21.04.2020 ja 07.07.2020 taotlused tõendite kogumiseks „kirjade sulgemise osas“ ja vastustaja varasema väidetavalt ebaseadusliku tegevuse kohta (vt kaebuse p 5, dtl 2; kaebaja 07.07.2020 e-kiri, dtl 39). Erakirja kaebajani avatuna jõudmise luges kohus tõendatuks, kohtukirja osas on aga leidnud tuvastamist, et see saabus vanglasse osaliselt lahtise liimiribaga, mistõttu puudub vajadus täiendavate tõendite kogumiseks. Vastustaja varasem tegevus pole käesoleval juhul oluline.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist. Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigusnorme. Rikutud on VangS 2(4)
3-20-743 § 29 lg-d 1 ja 4. Halduskohus rikkus uurimispõhimõtet, kui jättis kaebaja 21.04.2020 ja 07.07.2020 taotlused rahuldamata. Taotletud tõendid tõendavad vastustaja süüd. Eraellu sekkumine kirja ebaseadusliku avamisega toob kaasa ebameeldivaid ja negatiivseid tundeid.
7.Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist. Kinnipeetavale saabuvate kirjade (teksti) kontrollikeelu kohta esitatud apellandi väited on asjakohatud. Vastustajal on keelatud kontrollida kinnipeetavatele saabunud kirju sisuliselt. Väide kirja saatjate küsitlemata jätmise kohta on põhjendamatu. Isegi, kui halduskohus ei võtnud taotluse osas selget seisukohta, ei muudaks sellise küsitluse tulemus fakti, et vastustaja ei avanud apellandile saabunud kirju. Vastustajal on keelatud avada kinnipeetavale saabunud kirju tema juuresolekuta, kuid seadus ei keela vastustajal toimetada kinnipeetavale kätte saabunud kirja, mis on avatud või halvasti suletud, samuti ei tulene seadusest vastustajale kohustust käituda sellise kirja saabumisel kindlal viisil.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Vaidluse all on küsimus, kas vangla on rikkunud VangS § 29 lg-st 1 tulenevat kohustust, mille kohaselt kinnipeetavale saadetud kirja, välja arvatud VangS § 29 lg-tes 4–5 sätestatud isikutele ja ametiasutustele adresseeritud kirjad, avab vanglateenistuse ametnik kinnipeetava juuresolekul ning võtab sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud.
9.Kaebaja väidab, et vanglateenistuse ametnik on avanud kaebajale teiselt kinnipeetavalt 10.02.2020 saabunud kirja ning halduskohtust 13.02.2020 saabunud kirja.
10.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et vastustaja tegevus seoses Tartu Halduskohtust 13.02.2020 saabunud kirjaga ei olnud õigusvastane. Halduskohus on kirjavahetuse kaarti (dtl lk 8) ja valvuri W seletust (dtl 8) hinnates õigesti järeldanud, et halduskohtust saabus vanglasse kiri osaliselt lahtise liimiribaga. Seega ei ole tuvastamist leidnud, et vastustaja oleks rikkunud VangS § 29 lg-st 1 tulenevat kohustust.
11.Ametniku seletuste kohaselt saabus 10.02.2020 vanglasse kaebajale adresseeritud kiri, mis oli eelnevalt avatud ja ebakorrektselt suletud ning enne kirja avamist pööras kaebaja valvuri tähelepanu viimati viidatud asjaolule. Vanglale teadaolevalt ei olnud vanglas seda kirja eelnevalt avatud (dtl 5 ja 11). Halduskohtu hinnangul ei ole vangla tõendanud asjaolu, et kiri anti kaebajale üle korduva kinni kleepimise tunnustega ümbrikus. Vangla esitas kohtule oletusi, et kirjaümbrik võis olla korduvkasutuses või kiri võidi anda saatja poolt valvurile üle suletud ümbrikus, mistõttu tuli viimasel kontrolli teostamiseks see uuesti avada. Halduskohus asus seisukohale, et kuna käesoleval juhul pole vastustaja kõnealuse erakirja vastuvõtmisel vaidluse lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid dokumentaalselt fikseerinud, tuli lugeda tõendatuks kaebaja väide, et kiri jõudis temani avatuna. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebajal pole võimalik tõendada asjaolu, et kiri oli eelnevalt avatud. Ametnik, kes edastas Tartu Vanglasse 10.02.2020 saabunud kirja, seletas, et ta ei mäleta, et ta oleks vastu võtnud avatud kirja ning ta lasi alati kõik kirjad sulgeda (dtl 10). Kirjavahetuse kaardil puudub märge selle kohta, et teiselt kinnipeetavalt saabunud kiri oleks olnud avatud, erinevalt halduskohtust saabunud kirja osas (dtl 8). Kuna vaidlust pole asjaolu üle, et kaebajale adresseeritud kiri oli vangla valduses ja see oli enne kaebajale kätte andmist avatud ning kirjakaardil puudus märge, et kiri oleks olnud eelnevalt avatud, on 3(4)
3-20-743 praegusel juhul alust eeldada, et kiri oli vanglasse saabudes suletud. Seetõttu järeldas halduskohus õigesti, et vangla rikkus VangS § 29 lg-st 1 tulenevat kohustust.
12.RVastS § 9 lg 1 alusel hüvitatakse mittevaraline kahju süüliselt muu hulgas sõnumi saladuse rikkumise korral. Kui vangla rikub VangS § 29 lg-st 1 tulenevat kohustust, on seda võimalik käsitada RVastS § 9 lg 1 mõttes sõnumi saladuse rikkumisena. Praegusel juhul ei ole vangla suutnud ümber lükata seda, et kaebajale 10.02.2020 saabunud kiri ei olnud avatud vangla tegevuse tulemusena. Kirja mitteavamine ei oleks kahjustanud kaebaja õigust sõnumi saladusele. Kirja ilma kinnipeetava juuresolekul avamine on käsitatav süülise tegevusena. Seega on seadusest tulenevad eeldused mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmiseks täidetud.
13.Mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskus (RVastS § 9 lg 2). Kui mittevaralise nõude, sh kahjunõude suurust ei õnnestu kindlaks teha, otsustab kohus nõude suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades (HKMS § 61 lg 5). Üksnes asjaolu, et vangla pole suutnud tõendada kirja mitte avamist, ei ole praegusel juhul piisav mittevaralise kahju rahas hüvitamiseks. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (RVastS § 7 lg 4 ja võlaõigusseadus § 128 lg 5). Kaebaja pole kohtule ega vanglale täpsemalt kirjeldanud seda, millist füüsilist ja hingelist valu ning kannatust vaidlusaluse kirja avamine kaebajale põhjustas, sh seda, kas ja kui olulise kirjavahetusega oli kaebaja jaoks tegemist. Kaebaja ei ole põhjendanud ka seda, et kirja avamine oleks toonud kaasa negatiivseid emotsioone või tagajärgi. Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul piisav, kui mittevaralise kahju hüvitise rahas väljamõistmise asemel teeb kohus kindlaks kahju põhjustanud tegevuse õigusvastasuse. Praeguse juhtumi asjaolud ei võimalda järeldada sellise intensiivsusega õigushüve kahjustamist, mis tingiks rahalise hüvitise väljamõistmise (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 03.11.2015 otsus asjas nr 3-3-1-36-15, p 17).
14.HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Halduskohtust lahtise liimiribaga ümbriku saabumine on veenvalt tõendatud ja saatja seisukoht kirja kinni liimimise kohta ei välista liimiriba avanemist transportimise käigus. Seega puudub vajadus selles küsimuses täiendavate tõendite kogumiseks. Kaaskinnipeetava kirja avamise ja VangS § 29 lg 1 rikkumise aluseks olevate asjaolude tuvastamiseks puudub vajadus täiendavate tõendite kogumiseks. Vastustaja varasem tegevus kirjade avamisel ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Halduskohus ei eksinud uurimispõhimõtte vastu, kui jättis kaebaja taotlused tõendite kogumiseks rahuldamata ning ei uurinud vangla tegevust 13.01.2020 kirjaga seoses.
15.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus X apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistab halduskohtu otsuse resolutsiooni p 1 ja teeb uue otsuse. Ringkonnakohus tuvastab vastustaja tegevuse õigusvastasuse kaebajale kaaskinnipeetavalt 10.02.2020 saabunud kirja avamisel. Kaebus rahalise hüvitise väljamõistmiseks jääb rahuldamata.
16.Kaebaja ega vangla pole menetluskulusid kandnud.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.