Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Andreas Paukštys
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.03.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-743
Haldusasi
A.L. kaebus Tartu Vangla tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 2 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja A.L. Vastustaja Tartu Vangla, esindaja Raul Kadaste
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.04.2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
vahistatu kirjavahetuse kaart“ (dtl 8). Asja materjalidest nähtub, et kohtukiri saabus osaliselt lahtise liimiribaga (vt sissekanne eelnimetatud kaardil – dtl 8, valvuri Randal Pastaku seletus – dtl 12), seega pole nimetatud kiri enne kaebajani jõudmist avatud vanglaametnike poolt, st puudub vastustaja õigusvastane tegevus. Teistsugune on olukord erakirjaga. S. M. kirja osas tõendit selle avatuna vastuvõtmise kohta esitatud ei ole; on valvur Ivo Lepa seletus, et kirja kaebajale üleandmisel juhtis viimane tähelepanu asjaolule, et kirja on avatud (dtl 11). Selmet tõendada, et kõnealune kiri anti vanglale üle korduva kinni kleepimise tunnustega ümbrikus, on vangla esitanud kohtule oletusi, et kirjaümbrik võis olla korduvkasutuses või et kiri võidi anda saatja poolt valvurile üle suletud ümbrikus, mistõttu tuli viimasel kontrolli teostamiseks see uuesti avada (vt vastus kaebusele, p 6). Kuna käesoleval juhul pole vastustaja kõnealuse erakirja vastuvõtmisel käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid dokumentaalselt fikseerinud, loeb kohus tõendatuks kaebaja väite, et kiri jõudis temani avatuna. 7.2 Eeltoodust aga ei tulene, et erakirja osas kuulub kaebaja kahjunõue rahuldamisele. Nimelt on sellise nõude rahuldamiseks vajalik kahju olemasolu. Mittevaralise kahju tekkimist peab näitama kannatanu. Käesoleval juhul kaebuses kahju esinemist ja selle iseloomu kirjeldatud ei ole. Kaebaja pole ei kaebuses ega vanglale 17.02.2020 esitatud pöördumises väitnud, et kirja avamine tekitas talle hingelisi kannatusi. Puuduvad igasugused andmed kaebajale adresseeritud kirja sisu kohta. Kaebus näib lähtuvat ekslikust arusaamast, et ainuüksi kirjavahetuse saladuse rikkumise fakt iseenesest on piisav kaebajal mittevaralise kahju tekkimise eeldamiseks. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu. Seega pole mittevaraline kahju tõendatud.
/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys
OSALISELT TÜHISTATUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 30.09.2021 OTSUSEGA.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.