X kaebus Tallinna Vangla 27.04.2021 vastuse nr 58/21/9804-5 ja 15.06.2021 vaideotsuse nr 5-15/21/2292 peale ning vastustaja kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 31. augusti 2021. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 31. augusti 2021. a määruse haldusasjas nr 3-21-1348 resolutsiooni punkti 1 peale.
Jätta rahuldamata X taotlus vaadata määruskaebus läbi kohtuistungil.
Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 31. augusti 2021. a määruse haldusasjas nr 3-21-1348 resolutsiooni punkt 1 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 119 lg 1 ls 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas Tallinna Vanglale 08.04.2021, 11.04.2021, 18.04.2021 ja 25.04.2021 taotlused, milles avaldas soovi, et teda viidaks kinnipeetavate isiklike asjade lattu või toodaks tema isiklikud asjad kambri juurde. Taotleja märkis, et tal on viis erinevat asjade nimekirja, mis omavahel ei ühti.
2.Tallinna Vangla jättis 27.04.2021 vastusega nr 5-8/21/9804-5 taotlused rahuldamata, selgitades, et kinnipeetavat ei viida kinnipeetavate asjade lattu, kuna kinnipeetavatel puudub õigus sinna siseneda. Ühtlasi märkis vangla, et laos töötavate spetsialistide töökohustuste hulka ei kuulu kinnipeetava isiklike asjade esitlemine tema kambri juures. Samuti selgitati, et kui Xl on põhjendatud kahtlus, et kõik tema asjad ei ole Tartu Vanglast jõudnud Tallinna Vanglasse, tuleb tal sellest kirjalikult teada anda.
3-21-1348
3.Tallinna Vangla jättis 15.06.2021 vaideotsusega nr 5-15/21/229-2 X 05.05.2021 vaide rahuldamata. Ühestki õigusaktist ei tulene kinnipeetavale õigust minna kinnipeetavate isiklike asjade lattu ja seal asju kontrollida. Samuti ei ole kinnipeetaval õigust nõuda, et kontroll teostataks tema kambri juures. Taotletud toimingu tegemisest keeldumisega ei ole seetõttu rikutud vaide esitaja õigusi. Eeltoodu ei tähenda, et kinnipeetav ei saaks üldse enda asju kontrollida. Vaide esitaja saab võrrelda tema käes olevaid nimekirju ja kirjutada välja asjad, mis olid Tartu Vanglas olemas ja mis ei jõudnud Tallinna Vanglasse. Samuti on vanglat võimalik teavitada sellest, kui asjade nimekirja on ekslikult märgitud mõni asi, mis temale ei kuulu. Asjade nimekirja parandamise ja puuduva asja teisest vanglast lattu toimetamise korraldab laos töötav spetsialist.
4.X esitas Tallinna Halduskohtule 18.06.2021 kaebuse Tallinna Vangla 27.04.2021 keeldumise nr 5-8/21/9804-5 ja 15.06.2021 vaideotsuse nr 5-15/21/229-2 peale. Kaebaja ei taotle viimist vangla laoruumi, vaid ta soovib üksnes näha enda asju, et veenduda nende korrashoius ja säilimises. Vangla isiklike asjade lao juures on olemas eraldi ruumid, kus saaks kinnipeetavale tema asju näidata (nt ruum, kus vabanev kinnipeetav riietub vabanemiseks ümber). Kaebaja soovis isiklikke asju näha, sest kuna tal on võimalus vabaneda enne tähtaega 26.08.2021, siis tahtis ta veenduda, kas laos olevad asjas on kandmiseks kõlblikud (kaebaja on vanglas viibinud juba üle 11 aasta). Kaebaja palub kohustada vanglat näitama talle kõiki tema isiklikke asju. Kaebaja palus ühtlasi enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest.
5.Tallinna Vangla märkis 22.07.2021 vastuses, et kaebaja ei ole varem kordagi avaldanud, et isiklike asjade kontrollimise vajadus seondub võimaliku vanglast vabanemisega, vaid on seni viidanud üksnes erinevustele Tartu Vangla ja Tallinna Vangla koostatud nimekirjades. Kaebaja ei vabane 26.08.2021, vaid selleks ajaks tuleb vanglal alles edastada asjakohased dokumendid maakohtule. Kui X vanglast enne tähtaega vabastamine on otsustatud ja vabanemise aeg teada, hoolitseb vangla selle eest, et kaebaja saab eelnevalt kontrollida oma riiete seisukorda ja vajadusel soetada uusi riideid. Kinnipeetavale, kellel ei ole hooajale sobivaid isiklikke riideid ja puuduvad vahendid nende ostmiseks vangla kauplusest, annab vabanemisel riided vangla.
6.Tallinna Halduskohus jättis 31.08.2021 määrusega X menetlusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning jättis kaebuse käiguta ja andis 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks 15-päevase tähtaja määruse kättesaamisest arvates (resolutsiooni p 2). Kaebusest nähtuvalt on selle eduväljavaated minimaalsed. Tallinna Vangla 15.06.2021 vaideotsus on asjakohaselt põhjendatud ja selle tühistamine ei ole tõenäoline. Samuti võib asuda seisukohale, et väidetavalt kaitsmist vajava õiguse riive on väheintensiivne. Vastustaja selgitas, et kaebaja ennetähtaegse vabanemise korral hoolitsetakse selle eest, et kaebaja saab oma riiete seisukorda kontrollida ja vajadusel väljastab vangla hooajale sobiva riietuse. Suhteliselt perspektiivituid ja ebamõistlikult väikese kasuteguriga nõudeid on võimalik küll esitada, kuid sel juhul ei ole põhjust rahuldada taotlusi riigilõivu tasumisest vabastamiseks (HKMS § 111 lg-d 1–3).
7.X palub 08.09.2021 määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 ja anda temale menetlusabi riigilõivu tasumiseks. Halduskohus ei ole kaebaja maksevõimet üldse hinnanud, vaid leidis üksnes, et kaebus ei ole edukas ja kaebaja menetluses osalemine ebamõistlik, nõudes sellele vaatamata 15 euro tasumist. Kohtumääruse kuupäev on võltsitud, sest kaebaja sai 31.08.2021 määruse kätte 06.09.2021. Kaebaja ei kahtle, et kohtunik võttis telefoni teel vanglaga ühendust ning sai teada, et kaebaja alates 02.09.2021 nälgib ja kuna ta on raskelt haige, siis ei pea lihtsalt vastu ja sureb. Kaebajat taheti 02.09.2021 vangla toiduga mürgitada, kuid see ebaõnnestus. Sellest alates keeldub kaebaja vangla valmistatud toitu vastu võtmast, sest kardab oma elu ja tervise pärast. Kaebaja julgeolek on Tallinna Vanglas ohus ja 2(4)
3-21-1348 teda prooviti 01.09.2021 tappa. Kaebaja palub vaadata määruskaebus läbi objektiivselt ning saata asi menetlemiseks teisele halduskohtule. Kaebaja taotleb asja arutamist kohtuistungil.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1 ls 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
9.HKMS § 210 lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Kaebaja on palunud vaadata määruskaebus läbi kohtuistungil, kuid ei ole viidanud ühelegi sellisele asjaolule, mida oleks tarvis kohtuistungil arutada. Ringkonnakohus ei vaata määruskaebuse põhjal kaebust sisuliselt läbi, vaid kontrollib üksnes seda, kas halduskohus lahendas kaebaja menetlusabi taotluse õiguspäraselt. Selleks ei pea ringkonnakohus kohtuistungi korraldamist vajalikuks, mistõttu jääb kaebaja see taotlus rahuldamata.
10.X määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus ei ole kahelnud selles, et kaebajal ei ole piisavalt raha riigilõivu tasumiseks (17.06.2021 seisuga oli kaebaja vabakasutuskonto jääk 10,41 eurot), kuid põhjendatult viidanud, et HKMS §-st 111 tulenevalt ei ole kaebaja majanduslik seisund sugugi ainus asjaolu, mida halduskohtul tuleb menetlusabi taotluse lahendamisel hinnata. Kohtusse pöördumine eeldab riigilõivu tasumist ja menetluskulude riigi kanda jätmine (sh menetlusabi andmine) peab alati olema põhjendatud. HKMS § 111 lg-te 1 ja 3 kohaselt ei oleks menetlusabi andmine põhjendatud muu hulgas siis, kui pole piisavat alust eeldada, et taotleja kavandatav menetluses osalemine võiks olla edukas või kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on kohtumenetluse eeldatavate kuludega võrreldes ebamõistlikult väike.
11.Halduskohus on põhjendatult hinnanud kaebuse eduväljavaated kasinateks ja kaebajale asjast tuleneva kasu ebamõistlikult väikeseks, võrreldes kaebuse sisulise läbivaatamisega riigile kaasnevate kuludega. Ehkki kinnipeetaval on subjektiivne õigus sellele, et vangla hoiaks temale kuuluvaid ning vangistusseaduse § 15 ja justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) §-de 61–64 kohaselt hoiule võetud isiklikke asju viisil, mis tagab nende säilimise (nt VSKE § 61 lg 3), ei tulene sellest kinnipeetavale siiski õigust nõuda laos olevate asjade temale ettenäitamist, olenemata sellest, kas seda tehakse lao ruumides või kinnipeetava kambri juures. Vangla on asjakohaselt selgitanud, et kui kaebajal on kahtlus, et mingid kindlad temale kuuluvad asjad ei ole Tartu Vanglast jõudnud Tallinna Vanglasse või tal on muul põhjusel alust kahelda nende säilimises, siis on tal võimalik esitada vanglale täpsustatud taotlus, mille põhjal saavad laos töötavad spetsialistid tema kahtlusi kontrollida. Kaebaja ei ole taotlustes märkinud, et soovib teada, kas tema isiklikud riided on kandmiseks kõlblikud, vaid soovis sisuliselt üksnes võrrelda laos olevaid isiklikke asju tema käes olevate nimekirjadega. Tallinna Vangla on kinnitanud, et kaebajale tagatakse enne vangistusest vabanemist võimalus veenduda oma riiete seisukorras ja soetada vajaduse korral uusi riideid või annab vangla ise talle hooajale vastavad riided. Kaebaja tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist ei ole seni otsustatud (kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Harju Maakohus määranud kriminaalasjas nr 1-10-15441 istungi 18.10.2021).
3(4)
3-21-1348
12.Kaebaja kahtlus kohtumääruse kuupäeva võltsituses on alusetu. Halduskohtu kohtunik on vaidlustatud määruse digitaalselt allkirjastanud 31.08.2021 kell 15.28. Kuigi määrus toimetati kaebajale kätte alles 06.09.2021, ei ole see saanud kuidagi kahjustada tema õigusi. Kaebaja väited vangla pakutava toidu vastuvõtmisest keeldumisest ja tema elu kallale kippumisest ei ole määruskaebuse lahendamisel asjassepuutuvad.
13.Seoses määruskaebuse esitaja taotlusega, et ringkonnakohus saadaks asja menetlemiseks teisele halduskohtule, märgib ringkonnakohus, et kohtualluvus on määratud seadusega ning kohus ei saa sellest kõrvale kalduda. HKMS § 8 lg 5 näeb ette, et isik, kellelt on võetud vabadus, esitab kaebuse oma viibimiskoha järgi. Kuna X kannab vangistust Tallinna Vanglas, siis allub tema kaebus Tallinna Halduskohtule. Samuti ei võimalda kehtiv menetlusseadustik ringkonnakohtul määrata, et asja tuleb halduskohtus edasi menetleda teises kohtukoosseisus. Kohtukoosseisude moodustamise ja kohtunike asendamise kord nähakse kohtute seaduse § 37 lg 3 kohaselt ette tööjaotusplaanis. Seega toimub praeguse asja edasine menetlemine vastavalt Tallinna Halduskohtu tööjaotusplaanis sätestatule. Kui kaebaja leiab, et asja menetlev kohtunik ei ole erapooletu, on tal võimalik esitada Tallinna Halduskohtule põhistatud avaldus kohtuniku taandamiseks vastavalt HKMS § 13 lg-le 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dele 23–30 (vt ka Riigikohtu 04.10.2010 määrus nr 3-3-1-51-10, p 10).
14.Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 31.08.2021 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
15.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et Tallinna Halduskohus andis 31.08.2021 määruse resolutsiooni p-ga 2 kaebajale 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks 15-päevase tähtaja, mis hakkas kulgema kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kuna X sai määruse kätte 06.09.2021, siis oli viimane päev riigilõivu tasumiseks 21.09.2021. Kaebaja ei ole riigilõivu tasunud. Kuna halduskohus ei ole 31.08.2021 määrusega antud tähtaja möödumisele vaatamata kaebust tagastanud ja kaebajalt ei ole põhjust eeldada, et ta otsiks aktiivselt võimalusi riigilõivu tasumiseks enne tema menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise peale esitatud määruskaebuse lahendamist, siis tuleks halduskohtul anda kaebajale riigilõivu tasumiseks täiendav tähtaeg. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.