Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

3-20-2151 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tallinna linn palus jätta kaebuse rahuldamata.

2(8)

3-20-2151 Juurdepääsutee tegeliku laiuse hulka tuleb arvata ka Ravi tn 11 hoone vundamendi äärde rajatav veetõkkeriba ning suuremate sõidukite manööverdamiseks saab kasutada ka projektis kavandatud prügikonteinerite ala, vajadusel konteinereid teisaldades. Betoonkivi kasutatakse ka teede katendina ning üle selle on võimalik sõidukiga sõita. Vihmaveetoru ei paigaldata hoone nurgale, vaid hoone küljeseinale ning elektrikilbi asukoht ei välista seda, et muus osas on veetõkkeriba kasutatav tee osana. Juurdepääsutee laius on kõige kitsamas kohas 3,2 m, mis on piisav ka Tallinnas kasutusel oleva umbes 6-meetrise kiirabisõiduki juurdepääsuks. DP ei oma tähtsust, kuna pärast selle kehtestamist jagati DP-s ette nähtud krunt kaheks kinnistuks, ent ehitusõigus on krundile antud ühtselt, mistõttu ei ole DP-d enam võimalik realiseerida. Samas on DP-s ette nähtud parkimine kinnistutel, kusjuures praegusele Ravi tn 11 kinnistule on parkimiskohti planeeritud normatiivsest vähem just selleks, et tagada vajalik juurdepääs Ravi tn 11a kinnistule. Kaebajad ei saa DP-st tulenevalt nõuda õigust parkida oma sõidukeid Ravi tn 11 kinnistul.

otsusega

kaebuse

rahuldamata

ja

Vaidlusaluse ehitusteatise esemeks olev ehitis, sh selle ehitamine või hilisem eesmärgipärane kasutamine ei riku kaebajate õigusi ja eelkõige ei välista asjaomase ehitusprojekti realiseerimine vajalikku juurdepääsu Ravi tn 11a kinnistule. Kõnealuse juurdepääsu täpsem korraldus ja tingimused tuleb Ravi tn 11 ja Ravi tn 11a omanikel omavahel kokku leppida või määrata see kindlaks sellist kokkulepet asendava maakohtu määrusega. Praeguse vaidluse seisukohast on oluline, et Ravi tn 11 hoone rekonstrueerimine, sealhulgas hoone sokli äärde betoonkividest veetõkkeriba rajamine, prügikonteinerite ümber kergkonstruktsiooniga katusealuse rajamine ega Ravi tn 11 hoovi katmine osaliselt killustikuga ning osaliselt selle haljastamine ei välista tulevikus vajalikku juurdepääsu Ravi tn 11a kinnistule ega piira sellekohaste kokkulepete sõlmimise võimalusi kinnistuomanike vahel. 2001. a-l kehtestatud DP-st ei tulene kaebajatele subjektiivset õigust Ravi tn 11 kinnistu kasutamiseks, sh õigust nõuda läbipääsu Ravi tn 11a kinnistule DP-s näidatud viisil ega õigust parkida oma sõidukeid Ravi tn 11 kinnistul. Kaebajad väidavad, et vaidlusaluses ehitusteatises osutatud Ravi tn 11a rekonstrueerimisprojekti realiseerimise korral ei ole kaebajatel võimalik teostada oma õigust pääseda Ravi tn 11a kinnistule. Seejuures ei ole vaidlust selles, et muul moel kui Ravi tn 11 kinnistu kaudu ei ole Ravi tn 11a kinnistule võimalik pääseda. Seega on kaebajatel asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg-st 1 tulenevalt õigus nõuda juurdepääsu üle Ravi tn 11 kinnistu. Sellise juurdepääsu konkreetsed tingimused – sh nii Ravi tn 11 kinnistu kasutamise täpne ulatus ja kord, ent ka näiteks juurdepääsuõiguse eest tehtavad vastusooritused – tuleb kinnistu omanikel omavahel kokku leppida. Kokkuleppe mittesaavutamise korral on kaebajatel õigus pöörduda maakohtu poole, et viimane määraks juurdepääsu eelnimetatud kokkulepet asendava kohtumäärusega. Kohaliku omavalitsuse poolt ehitusteatisega nõustumisel ei ole mingisugust regulatiivset toimet Ravi tn 11 ja Ravi tn 11a omanike vahelistele suhetele. Kohalik omavalitsus ei ole ehitusteatisega nõustudes määranud õiguslikult kindlaks Ravi tn 11a juurdepääsu korraldust ega piiranud tulevikus nende kinnistute omanike võimalusi leppida kokku selles, kuidas vastastikku teineteise kinnistuid kasutada võib.

3(8)

3-20-2151 Olukorras, kus kaebajatel on küll AÕS § 156 lg-st 1 tulenev õigus nõuda juurdepääsu oma kinnistule, ent kaebajad ei ole selle õiguse realiseerimiseks kokkulepet sõlminud ega maakohtule vastavat nõuet esitanud, on nad praeguse kaebuse esitamisega sisuliselt asunud kaitsma õigust, mida neil veel ei ole. Ehitamise vaidlustamine sellises olukorras saaks olla kaebajate õiguste kaitseks vajalik üksnes juhul, kui oleks vähemalt usutav, et ehitamise tulemusena ei ole Ravi tn 11a kinnistule mõistliku juurdepääsu korraldamine kokkuleppe ega kohtulahendiga enam võimalik. Vaidlusalust ehitusprojekti ja hetkel kinnistutel valitsevat olukorda silmas pidades on ilmne, et sellist mõju selle ehitusprojekti realiseerimisel ei ole. Ravi tn 11 rekonstrueerimisprojekti realiseerimine ei välistaks isegi DP lahenduse realiseerimist, sh Ravi tn 11a kinnistule DP-s ette nähtud 4-korruselise elamu ehitamist. DP lahenduse realiseerimise eelduseks võib küll olla Ravi tn 11 ja Ravi tn 11a vahel sellise juurdepääsuõiguse kokkuleppe olemasolu, mis välistab Ravi tn 11 hoovis parkimise korraldamise nii, nagu see on rekonstrueerimisprojektis näidatud, ent sellise kokkuleppe sõlmimine ja Ravi tn 11 hoovi mingisugusel muul viisil ühine kasutamine ei muutu Ravi tn 11 rekonstrueerimisprojekti realiseerimise tulemusena võimatuks ega oluliselt keerulisemaks. Rekonstrueerimisprojekti tulemusena ei laiene Ravi tn 11 hoone horisontaaltasandil selliselt, et juurdepääsu võimalused Ravi tn 11a kinnistule väheneksid. Ravi tn 11 hoone osana saab käsitada hoone kirdepoolsele küljele maapinnaga samale tasandile rajatava ja äärmiselt väikese kaldega 60 cm laiuse betoonkividest veetõkkeriba lisamist, ent see ei vähenda juurdepääsuvõimalusi. Veetõkkeriba on kavandatud ehitada nii, et üle selle on võimalik sõidukiga sõita. Veetõkkeriba ehitamisel kasutatakse samasuguseid betoonkive, nagu on kasutusel ka teekatendina. Vastustaja on kohtuistungil selgitanud, et Ravi tn 11 hoovi sisse ja sealt välja sõitvate sõidukite hulka silmas pidades ei ole põhjust arvata, et sõiduki ühel küljel olevate ratastega üle selle veetõkkeriba sõitmine võiks Ravi tn 11 hoonet kahjustada. Veetõkkeribast üle sõitmist Ravi tn 11 hoone hoovipoolse nurga juures ei takista ega välista kuidagi see, et sellele veetõkkeribale on kavandatud elektrikilp, kuna projekti joonistelt nähtuvalt asub see hoone nurgast sedavõrd kaugel, et hoone nurga juurest hoovi või vastupidi pööramist see takistada ei saa. Seega ei kahanda veetõkkeriba rajamine Ravi tn 11a omanike võimalusi neile vajaliku juurdepääsu kokkuleppe sõlmimiseks. Kuigi DP üheks eesmärgiks on liiklus- ja parkimiskorralduse põhilahenduse kindlaksmääramine, ei tulene sellest kaebajatele subjektiivset õigust, et parkimine Ravi tn 11 hoovis toimuks igal juhul nii nagu DP joonisel näidatud. DP kehtestamise ajaga võrreldes on õiguslik olukord oluliselt muutunud. DP-s ette nähtud lahendus ei arvesta sellega, et Ravi tn 11 ja Ravi tn 11a on erinevad kinnistud, mille vastastikune kasutamine saab toimuda üksnes omanikevahelise tsiviilõigusliku kokkuleppe või seda asendava kohtulahendi alusel. DP ei reguleeri kahe kinnistuga seotud omandiõiguslikke suhteid. DP esemeks ei olnud 2001. a-l ega ole ka praegu sõidukite parkimise täpne korraldamine krundi piires. Kinnistul asuvate hoonete kasutamisega seotud parkimine tuleb lahendada kinnistusiseselt, olgu siis igal kinnistul eraldi või kokkuleppe olemasolu korral mitmel kinnistul ühiselt. DP-s ette nähtud liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtteid saab vaadelda üksnes DP terviklahendust silmas pidades. 2001. a DP põhijooniselt nähtub, et praegu Ravi tn 11 ja Ravi tn 11a kinnistuid hõlmavale ühtsele krundile on ette nähtud kokku 18 parkimiskohta, neist 10 praeguse Ravi tn 11a hoone asemele planeeritud uue elamu soklikorrusel olevas garaažis. Maapealsed parkimiskohad on kavandatud nii, et need jääksid osaliselt praegusele Ravi tn 11 ja osaliselt Ravi tn 11a kinnistule. Ilmselgelt ebamõistlik ja omandiõiguse põhimõtetega mitte kooskõlas oleks sellises olukorras Ravi tn 11a korteriomanike soov kasutada sellistest parkimiskohtadest tulenevat parkimisvõimalust ühiselt koos Ravi tn 11 korteriomanikega, olemata samas enda kinnistule DP-s ette nähtud 10 parkimiskohta välja ehitanud.

4(8)

3-20-2151 Ühelgi juhul ei takista DP lahenduse realiseerimist vaidlusaluse ehitusteatise kohane ehitamine. Isegi juhul, kui DP alusel oleks võimalik väljastada ehitusluba Ravi tn 11a kinnistule 4korruselise elamu ehitamiseks, eeldaks see juurdepääsu kokkuleppe olemasolu Ravi tn 11 kinnistu omanikega. Sõltumata käesolevas asjas vaidluse all oleva ehitusprojekti realiseerimisest, oleks võimalik kokku leppida ka täpselt sellises juurdepääsus, mis kajastub DP joonisel. Nii kaebajate esitatud EJ koostatud joonistelt kui ka vastustaja ametniku PG koostatud joonistelt nähtub kokkuvõttes, et Ravi tn 11 nurga ja kõige äärmise parkimiskoha vahele jääv vahemaa on piisav selleks, et sealt mahuks läbi tavaline sõiduauto. Puudub põhjus välistada selle ruumi hindamisel veetõkkeriba laiust – üle sellise veetõkkeriba on võimalik sõidukiga sõita. Samuti ei saa nõustuda kaebajate etteheitega, et manööverdamisruumi vähendab vihmaveetoru, kuna ehitusprojekti jooniselt (vaade B, vaade C) nähtuvalt ei ole see kavandatud hoone nurgale, vaid hoovipoolsele küljele. Päästesõidukitega seoses on EJ ja PG koostatud jooniste pinnalt usutav, et praegu Tallinnas valdavalt kasutuses oleva u 6-meetrise kiirabisõidukiga hoovi pääsemine on keeruline, ent mitte võimatu. Eelnimetatud asjatundjate koostatud mudeldusjooniseid kõrvutades saab põhjendatuks pidada vastustaja märkust, et EJ on mudeldanud hoovi sissesõitu selliselt, et see toimuks võimalikult sujuvalt, PG jooniselt nähtuvalt on asjaomase kiirabisõidukiga võimalik hoovi sõiduks kasutada ka teistsugust ja vähem sujuvat trajektoori ning vajadusel manööverdada. Samas ei tugine seadusele kaebajate hinnang, et kiirabisõiduk peab igal juhul pääsema Ravi tn 11a hoone välisukseni. Vajaduse korral on patsienti võimalik kiirabiautoni transportida kanderaamil vms kiirabi varustuses olevat vahendit kasutades, mis on kiirabi töö tavapärane osa. Igal juhul pääseb kiirabisõiduk igasuguste takistusteta Ravi tn 11 hoone hoovipoolse nurgani, ent selle ja Ravi tn 11a hoone sissepääsu vaheline vahemaa, milleks on kaardilt mõõdetuna umbkaudu 25 m, ei ole ühelgi juhul selline, mis välistaks patsiendi transporti. Päästeamet on ehitusprojekti kooskõlastanud ning selgitanud, et tuletõrjeautoga Ravi tn 11a hoone juurde pääsemiseks ei ole mingisugust vajadust: kustutusvesi tuuakse voolikutega tänavalt ning isikute evakueerimiseks akendest kasutatakse teisaldatavaid redelid. Kaebajate seisukoht, nagu peaks juba praegu olema tagatud tuletõrjeauto juurdepääs nii, nagu see oleks vajalik DP kohaselt Ravi tn 11a olemasoleva hoone asemele lubatud 4-korruseline elamu tarbeks, ei ole põhjendatud. Ka kohtuistungil kaebajate poolt tõstatatud küsimus seoses näiteks ehitustööde tegemiseks või kolimiseks kasutatavate veoautode juurdepääsuks Ravi tn 11a hooneni tuleb lahendada kinnistuomanike vahelisel kokkuleppel. Sõltumata ehitusprojektis märgitust saavad Ravi tn 11 omanikud oma hoovis parkimist korraldada nii, nagu nad ise paremaks peavad ning kuni vastava kokkuleppe või seda asendava kohtulahendi puudumiseni keelata Ravi tn 11a korteriomanikel Ravi tn 11 kinnistul parkimise. Kaebajate huvide ja õiguste realiseerimist ei takista mitte ehitusprojekti kohane ehitamine, vaid üksnes kokkuleppe puudumine Ravi tn 11 omanikega. Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et riikliku järelevalve teostamiseks kohustamise nõue ei ole põhjendatud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5(8)

3-20-2151 Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud EhS § 12 lg-t 2 ja § 44 p-e 1 ja 4 ning ebaõigesti hinnanud asjas esitatud tõendeid. Ravi tn 11 kinnistul on võimalik kavandatud kuus parkimiskohta mahutada selliselt, et nende paigutamisega ei takistata realiseerimast Ravi tn 11a kinnistul DP-s ette nähtud juurdepääsu ja ehitusõigust. Parkimislahenduse kavandamisel on võimalik järgida DP-s ette nähtud lahendust, kavandades sealjuures kaks parkimiskohta hoovialale, kus hetkel on ette nähtud haljasala. Ülejäänud neli parkimiskohta on võimalik paigutada Ravi tn 11 kinnistu hoovialale selliselt, et Ravi tn 11a kinnistule oleks jätkuvalt tagatud juurdepääs DP-s ette nähtud viisil. Selline lahendus tagaks jätkuvalt Ravi tn 11a kinnistu omanikele õiguse realiseerida ehitusõigust. Vaidlusaluse ehitusprojekti ja ehitusteatise liikluslahendus ei ole kooskõlas DP-ga. Halduskohus on vääralt tõlgendanud kaebajate soovi. Kaebajate eesmärgiks on tagada õigus realiseerida DP-ga kaebajatele antud ehitusõigust, s.o püstitada 4-korruseline hoone ja tagada sellele juurdepääs DP-ga määratud viisil. DP-ga määratud liikluskorralduse põhimõtteid on võimalik asjakohase taotluse alusel EhS § 27 lg 4 p 7 alusel muuta. Kolmas isik ei ole taotlenud DP muutmist projekteerimistingimustega. Seega on ehitusprojekt ja ehitusteatis vastuolus DPga. Halduskohus ei ole analüüsinud kaebajate seisukohti selles osas, et sellise ehitusprojekti esitamiseks, mis muudab DP lahendust, oleks kolmandal isikul vajalik esmalt taotleda projekteerimistingimusi. Halduskohus on jätnud arvestamata asjaolu, et ka võimaliku AÕS § 156 lg 2 alusel sõlmitava kokkuleppe puhul on lähtekohaks vastustaja poolt heaks kiidetud ehitusprojektiga ettenähtud liiklus- ja parkimislahendus ning kolmandale isikule tekib õiguspärane ootus realiseerida ehitusprojekti järgset lahendust. Kaebajal ei ole pärast ehitusprojekti järgse lahenduse realiseerimist võimalik kolmandalt isikult nõuda DP lahenduse tagamist. Halduskohus on ebaõigesti hinnanud juurdepääsu võimalikkust Ravi tn 11a kinnistule olukorras, kus realiseerub ehitusprojekti järgne Ravi tn 11 parkimislahendus. Kohus on jätnud arvestamata, et kaebajal on omandiõigusest tulenev õigus laiendada ka osaliselt olemasolevat elamut pealeehituse kaudu. Olukord, kus ehitusprojektiga välistatakse tuletõrjeauto sissesõit Ravi tn 11a hoovi, piirab oluliselt kaebajate omandiõigust, sest kaebajatel ei ole seeläbi võimalik kõrgemale kui 8 m kavandada hoone hädaväljapääse (aknaid). Halduskohus on kaebajate õiguste rikkumise hindamisel ebaõigesti tuginenud asjaolule, et Päästeamet on ehitusprojekti kooskõlastanud. Päästeamet ei hinnanud Ravi tn 11a kinnistu omanikele tekkivat mõju, vaid sai üksnes hinnata ehitusprojekti vastavust Ravi tn 11 korterelamu osas. Samas nähtub Päästeameti täiendavatest selgitustest (vastustaja 04.01.2021 menetlusdokumendi lisa 1), et tuletõrjeauto juurdepääsu välistamine sisehoovi toob kaasa olukorra, kus kaebajal ei ole võimalik enda hoonele kavandada hädaväljapääse (aknaid) kõrgemale kui 8 m.

6(8)

3-20-2151 Kaebajad on asunud apellatsioonkaebuses üllatuslikult väitma, et halduskohus on neid vääriti mõistnud ja nende eesmärgiks on hoopis tagada õigus realiseerida neile DP-ga antud ehitusõigust. Tegelikkuses oli kaebuse ese halduskohtus kaebajate soov parkida kolmanda isiku kinnistul ja läbida sõidukitega kolmanda isiku kinnistut endale meelepärasel viisil. Ehitusõiguse küsimus on tõstetud vaid kõrvalküsimusena. Kaebajate soov ehitada nende krundile 4-kordne hoone sellises mahus, nagu seda nägi ette DP, ei pruugi kunagi realiseeruda ja seda sõltumata vaidlusalusest ehitusteatisest ja ehitusprojektist. DP-ga antakse ehitusõigus, arvestades krundi suurust ja piire. DP andis Ravi tn 11 kinnistule ehitusõiguse arvestusega, et praegused Ravi tn 11 ja Ravi tn 11a kinnistud on üks suur Ravi tn 11 kinnistu. Vastustaja nõustub halduskohtuga, et ehitusteatis ja ehitusprojekt ei välista põhimõtteliselt DPga antud ehitusõiguse realiseerimist 4-kordse uue hoone ehitamiseks, kui muud asjaolud (nagu üldplaneering) seda praegusele Ravi tn 11a kinnistule võimaldaksid. Selle eelduseks oleks kahe kinnistu vahel sellise juurdepääsuõiguse kokkuleppe olemasolu, mis välistab Ravi tn 11 hoovis parkimise korraldamise nii, nagu see on rekonstrueerimisprojektis näidatud. Liikluskorraldust, sh parkimiskorraldust, ei saa lahutada DP-ga antavast ehitusõigusest. Vaidlusaluse ehitusteatisega ei realiseerita DP-ga antud ehitusõigust – tegemist on väikesemahuliste rekonstrueerimistööde ja katusekorruse väljaehitamisega, mis ei eelda DP ega projekteerimistingimuste olemasolu. DP-des esitatakse enamasti parkimiskorralduse üldised põhimõtted, mida täpsustatakse ehitusprojektis vastavalt selle koostamise ajal kehtivatele parkimisnormidele. Olenemata eelnevast vastab vaidlusaluses ehitusprojektis ettenähtud parkimiskorraldus DP-s ette nähtud parkimiskorraldusele, kuna see on lahendatud kolmanda isiku kinnistu siseselt. Päästeamet on ehitusprojekti kooskõlastanud ja selgitanud, et tuletõrjeautoga Ravi tn 11a hoone juurde pääsemiseks ei ole mingisugust vajadust ‒ kustutusvesi tuuakse voolikutega tänavalt ning isikute evakueerimiseks akendest kasutatakse teisaldatavaid redelid. Seisukoht, nagu peaks juba praegu olema tagatud tuletõrjeauto juurdepääs nii, nagu see oleks vajalik uue 4-korruselise elamu tarbeks, ei ole põhjendatud. Ilmselt tõesti tuleb sellise uue elamu projekteerimise ja ehitamise eeldusena tagada mõnevõrra teistsugune juurdepääs, ent sel juhul saavad kaebajad ja kolmandad isikud vajaliku juurdepääsu omavahel kokku leppida. Praegu ei ole kaebajate ja kolmanda isiku vahel sõlmitud mingisuguseid kokkuleppeid kolmanda isiku kinnistul parkimise ega kolmanda isiku kinnistut läbiva juurdepääsu osas.

Tallinn, Ravi tn 11 KÜ ei esitanud vastust apellatsioonkaebusele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-20-2151 kinnistul). Korrektne oleks sellise DP muutmine või kehtetuks tunnistamine haldusorgani poolt, kuid realiseerimatule DP-le ei saa oma (ehitus)õigusi kaitstes tugineda. Vaidlusaluses ehitusprojektis paaris kohas DP-le viitamine ei tähenda, et kolmas isik oleks asunud DP-d ellu viima. Vaidlus puudub selles, et ehitusprojekti ja ehitusteatisega lubatud ehitustööd ei eelda DP olemasolu. Seepärast tuleb kaebajate kõik väited, mis tuginevad oma õiguste kaitsel DP-le (projekteerimistingimuste vajalikkus DP muutmiseks, ehitusõiguse olemasolu kaebajatel jne), jätta tähelepanuta. Hüpoteetilist ehitusõigust ei saa halduskohtus kaitsta.

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.