Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse teatavakstegemine Haldusasja number
Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 26. jaanuar 2021, Tallinn 3-20-2151
Haldusasi
Tallinn, Ravi tn 11a korteriühistu ja J.V. kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kohustamiseks Tallinn, Ravi tn 11 korteriühistu poolt esitatud ehitusteatise 2011201/05696 ja sellele lisatud ehitusprojekti nõuetele vastavuse uueks hindamiseks kohustamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja: Tallinn, Ravi tn 11a korteriühistu Kaebaja: J.V. Esindaja: Tuulikki Laesson Vastustaja: Tallinna linn Esindajad: Eva Vanamb ja Talvo Rüütelmaa Kolmas isik Tallinn, Ravi tn 11 korteriühistu Esindaja: Olavi Klooster
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinn, Ravi tn 11a korteriühistu ja J.V. kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord: Pooltel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 25. veebruaril 2021 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HkMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HkMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HkMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HkMS § 116 lg 6).
1.Kolmas isik esitas ehitisregistri kaudu Tallinna Linnaplaneerimise Ametile 17.03.2020 ehitusteatise nr 2011201/05696 Ravi tn 11 hoone laiendamiseks ja rekonstrueerimiseks ning koos sellega ehitusprojekti. Ehitusprojektis on ette nähtud eelkõige Ravi tn 11 hoone fassaadi korrastamine ja
-1-
katusealuse pinna väljaehitamine, samuti on projektis ette nähtud kuus parkimiskohta Ravi tn 11 hoovi, mis kaetakse killustikuga.
2.Kaebajad esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kohustamist ehitusteatise nr 2011201/05696 ja koos sellega esitatud ehitusprojekti nõuetele vastavuse hindamiseks. Kaebajad selgitavad – tuginedes eeskätt insener E. Jahhu arvamusele – et juurdepääs Ravi tn 11a kinnistule on võimalik ainult Ravi tn 11 kinnistu kaudu, ent ehitusprojekti-kohase lahenduse realiseerimisel ei ole nõuetekohane juurdepääs enam võimalik, muuhulgas ei pääse Ravi tn 11a hooneni kiirabi- ega päästeauto, samuti ei ole Ravi tn 11a kinnistul enam võimalik sõidukeid parkida. Kaebajad osutavad sellele, et ehitusprojekti-kohase lahenduse korral jääks Ravi tn 11 hoone ning sellele kõige lähemal parkimiskohal parkiva sõiduki vaheliseks kauguseks vaid 2,6 meetrit. Seejuures ei saa kaebajate väitel juurdepääsutee laiuse hulka arvata Ravi tn 11 hoone vundamendi äärde rajatavat betoonkivisillutisega kaetud ala (edaspidi „veetõkkeriba“), kuna see ei ole ette nähtud juurdepääsutee osana, vaid puhtalt hoone sokli kaitseks ning projektis ei ole sellele liikluskoormust arvestatud. Kaebajad osutavad ka sellele, et selle veetõkkeriba peale on ette nähtud ka elektrienergia liitmispunkt, mis samuti kinnitab seda, et tegemist ei ole liiklemiseks mõeldud alaga. Samuti osutavad kaebajad sellele, et Ravi tn 11 hoone kirdenurka on kavandatud hoone seinast eenduv vihmaveetoru, mis vähendab hoone nurga ja nurgapealse parkimiskoha vahelist kaugust. Kaebajate hinnangul ei ole mõeldav, et päästeauto manööverdamisruumi tagamiseks tuleks hakata teisaldama prügikonteinereid, nagu vastustaja võimalikuks peab. Igal juhul leiavad kaebajad, et projektikohase lahenduse korral ei ole tagatud ka kiirabiauto pääs Ravi tn 11a hoone sissepääsuni.
3.Kaebajate hinnangul on ehitusprojekt vastuolus kehtiva detailplaneeringuga 1 , milles on parkimine praeguseid Ravi tn 11 ja Ravi tn 11a kinnistuid hõlmaval ühtsel krundil ette nähtud teisti ning kus on selgelt ette nähtud juurdepääs Ravi tn 11a hoonele Ravi tn 11 kinnistu kirdepoolsest äärest. Kaebajad rõhutavad, et detailplaneering kehtib, sõltumata sellest, et seal kajastatud krundile on hiljem moodustatud kaks kinnistut.
4.Kaebajad selgitavad, et kuigi Ravi tn 11a kinnistul asuvas praeguses hoones ei ole ruume sellistes kõrgustes, kust päästmiseks oleks vajalik redelauto juurdepääs, siis kehtiva detailplaneeringu kohaselt on sinna võimalik ehitada kuni 4-korruseline hoone. Eelkõige kohtuistungil selgitasid kaebajad, et vaidlusaluse ehitusprojekti realiseerimine võib hiljem saada takistuseks Ravi tn 11a kinnistule detailplaneeringu kohaselt lubatud kõrgema hoone püstitamisel näiteks põhjusel, et sellisele hoonele ei ole enam võimalik tagada nõuetekohast juurdepääsu päästeautodele.
5.Vastustaja palub kaebuse rahuldamata jätta. Esmalt leiab vastustaja, et juurdepääsutee tegeliku laiuse hulka tuleb arvata ka Ravi tn 11 hoone vundamendi äärde rajatav veetõkkeriba ning suuremate sõidukite manööverdamiseks saab kasutada ka projektis kavandatud prügikonteinerite ala, vajadusel konteinerid teisaldades. Vastustaja selgitab, et betoonkivi kasutatakse muuhulgas ka teede katendina ning üle selle on võimalik sõidukiga sõita, samuti märgib vastustaja, et vihmaveetoru ei paigaldata hoone nurgale, vaid hoone küljeseinale ning elektrikilbi asukoht ei välista seda, et muus osas on veetõkkeriba kasutatav tee osana. Vastustaja väitel on juurdepääsutee laius kõige kitsamas kohas 3,2 meetrit, mis on piisav ka Tallinnas kasutusel oleva umbes 6-meetrise kiirabisõiduki juurdepääsuks. Kohtuistungil selgitas vastustaja, et tuletõrjeautol ei ole vajadust sõita Ravi tn 11a hoone võimalike päästetööde teostamiseks hoovi, vaid päästeautod jääksid tänavale.
6.Vastustaja väitel ei oma detailplaneering tähtsust, kuna päras selle kehtestamist jagati detailplaneeringus ette nähtud krunt kaheks kinnistuks, ent ehitusõigus on krundile antud ühtselt, mistõttu ei ole detailplaneeringut selles osas enam võimalik realiseerida. Samas osutab vastustaja sellele, et detailplaneeringus on ette nähtud parkimine kinnistutel, kusjuures praegusele Ravi tn 11 kinnistule on parkimiskohti planeeritud normatiivsest vähem just selleks, et tagada vajalik juurdepääs Ravi tn 11a 1 Tallinna Linnavolikogu 6. septembri 2001. aasta otsusega nr 255 kehtestatud Kesklinnas Ravi tn, Magasini tn ja Uus-Tatari tn vahelise kvartali detailplaneering. Detailplaneeringu põhijoonis on esitatud esialgse kaebuse lisas 15, detailplaneeringu seletuskiri vastustaja esimese vastuse lisas 2.
-2-
kinnistule. Vastustaja rõhutab, et kaebajad ei saa detailplaneeringust tulenevalt nõuda õigust parkida oma sõidukeid Ravi tn 11 kinnistul.
7.Kolmas isik vaidleb kaebusele vastu, selgitades et ühtki siduvat kokkulepet selleks, et Ravi tn 11a omanikud võiksid kasutada kas juurdepääsuks või parkimiseks Ravi tn 11 kinnistut, ei ole sõlmitud, ent projektikohase lahenduse puhul on vajalik juurdepääs tagatud. Ka kolmas isik selgitab, et päästeauto pääsuks Ravi tn 11a hooneni ei ole mingisugust vajadust.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8.Kaalunud menetlusosaliste argumente ja hinnanud esitatud tõendeid, leian et kaebus tuleb rahuldamata jätta, kuna vaidlusaluse ehitusteatise esemeks olev ehitis, sh selle ehitamine või hilisem eesmärgipärane kasutamine ei riku kaebajate õigusi ja eelkõige ei välista asjaomase ehitusprojekti realiseerimine vajalikku juurdepääsu Ravi tn 11a kinnistule. Kõnealuse juurdepääsu täpsem korraldus ja tingimused tuleb aga Ravi tn 11 ja Ravi tn 11a omanikel omavahel kokku leppida või määrata see kindlaks sellist kokkulepet asendava maakohtu otsusega. Käesoleva vaidluse seisukohast on oluline, et Ravi tn 11 hoone rekonstrueerimine, sealhulgas hoone sokli äärde betoonkividest veetõkkeriba rajamine, prügikonteinerite ümber kergkonstruktsiooniga katusealuse rajamine ega Ravi tn 11 hoovi katmine osaliselt killustikuga ning osaliselt selle haljastamine ei välista tulevikus minimaalset vajalikku juurdepääsu Ravi tn 11a kinnistule ega piira sellekohaste kokkulepete sõlmimise võimalusi kinnistuomanike vahel. 2001. aastal kehtestatud detailplaneeringust ei tulene kaebajatele aga mingisugust konkreetset subjektiivset õigust Ravi tn 11 kinnistu kasutamiseks, sh õigust nõuda läbipääsu Ravi tn 11a kinnistule selles detailplaneeringus näidatud viisil ega õigust parkida oma sõidukeid Ravi tn 11 kinnistul.
9.Neil juhutel, kus ehitamiseks ei ole vaja ehitusluba – ja käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et Ravi tn 11 rekonstrueerimisprojekti realiseerimiseks seda vaja ei ole – ning ehitamisega alustamine eeldab ehitusteatise esitamist, ei anna kohalik omavalitsus haldusakti ehitusteatises näidatud ehitamise lubamiseks, vaid ehitusteatisega vaikimisi või sõnaselge nõustumine on üksnes juriidiline fakt, mille ilmnemisel kõrvaldab seadus ehitamisele seatud piirangu (vt. Riigikohtu otsus kohtuasjas 3-17-1859, punktid 15 ja 17). Seetõttu saab isik, kes leiab, et ehitusteatises kajastatud ehitamine tema õigusi rikub, nõuda halduskohtule esitatava kaebusega kohaliku omavalitsuse kohustamist EhS §-s 130 sätestatud ehitusjärelevalve teostamiseks. Sellise kohustamisnõude rahuldamise eeldusena tuleb tuvastada, et ehitamisega, ehitisega või selle funktsionaalse kasutamisega kaasnevad mõjud rikuvad mõnd kaebaja subjektiivset õigust või vähemalt, et selline subjektiivsete õiguste rikkumine on tõenäoline ning vajab riikliku järelevalve raames põhjalikku hindamist. Ehitusteatise täiendava kontrollimise nõue tuleb aga rahuldamata jätta, kui on ilmne et ehitamise ega ehitise mõjud kaebaja subjektiivseid õigusi ei riku.
10.Käesoleval juhul väidavad kaebajad sisuliselt, et vaidlusaluses ehitusteatises osutatud Ravi tn 11a rekonstrueerimisprojekti realiseerimise korral ei ole kaebajatel võimalik teostada oma õigust pääseda Ravi tn 11a kinnistule. Seejuures ei ole vaidlust selles, et muul moel kui Ravi tn 11 kinnistu kaudu ei ole Ravi tn 11a kinnistule võimalik pääseda. Seega on kaebajatel asjaõigusseaduse § 156 lõikest 1 tulenevalt õigus nõuda juurdepääsu üle Ravi tn 11 kinnistu. Sellise juurdepääsu konkreetsed tingimused – sh nii Ravi tn 11 kinnistu kasutamise täpne ulatus ja kord, ent ka näiteks juurdepääsuõiguse eest tehtavad vastusooritused – tuleb kinnistu omanikel omavahel kokku leppida. Sellise kokkuleppe mittesaavutamise korral on kaebajatel õigus pöörduda maakohtu poole, et viimane määraks juurdepääsu eelnimetatud kokkulepet asendava kohtuotsusega. Oluline on, et kohaliku omavalitsuse poolt ehitusteatisega nõustumisel ei ole mingisugust regulatiivset toimet Ravi tn 11 ja Ravi tn 11a omanike vahelistele suhetele. Kohalik omavalitsus ei ole ehitusteatisega nõustudes määranud õiguslikult kindlaks Ravi tn 11a juurdepääsu korraldust ega piiranud tulevikus nende kinnistute omanike võimalusi leppida kokku selles, kuidas vastastikku teineteise kinnistuid kasutada võib.
11.Kaebajatel ei ole subjektiivset õigust nõuda juurdepääsu üle Ravi tn 11 kinnistu mistahes neile meelepärastel tingimustel. Samuti ei ole kaebajatel vääramatut õigust nõuda juurdepääsu selliselt nagu see kajastub 2001. aastal kehtestatud detailplaneeringus. Juurdepääsu tingimused ja kord tuleb kokku
-3-
leppida või vaidluse korral lahendada küsimus tsiviilkohtumenetluses. Olukorras, kus kaebajatel on küll AÕS § 156 lõikest 1 tulenev õigus nõuda juurdepääsu oma kinnistule, ent kus kaebajad ei ole selle õiguse realiseerimiseks ei kokkulepet sõlminud ega maakohtule vastavat nõuet esitanud, on nad käesoleva kaebuse esitamisega sisuliselt asunud kaitsma õigust, mida neil veel ei ole – kuna juurdepääsuõiguse ulatust ja tingimusi ei ole kindlaks määratud. Ehitamise vaidlustamine sellises olukorras saaks kaebajate õiguste kaitseks vajalik olla üksnes juhul, kui oleks vähemalt usutav, et ehitamise tulemusena ei ole Ravi tn 11a kinnistule mõistliku juurdepääsu korraldamine ei kokkuleppe ega kohtuotsusega enam võimalik. Vaidlusalust ehitusprojekti ja hetkel kinnistutel valitsevat olukorda silmas pidades on ilmne, et sellist mõju selle ehitusprojekti realiseerimisel ei ole. Käesoleva vaidluse kontekstis ongi kõige olulisem see, et Ravi tn 11 rekonstrueerimisprojekti realiseerimine ei välistaks isegi eelnimetatud detailplaneeringu lahenduse realiseerimist, sh Ravi tn 11a kinnistule detailplaneeringust ette nähtud neljakorruselise elamu ehitamist. Detailplaneeringu lahenduse realiseerimise eelduseks võib küll olla Ravi tn 11 ja Ravi tn 11a vahel sellise juurdepääsuõiguse kokkuleppe olemasolu, mis välistab Ravi tn 11 hoovis parkimise korraldamise nii, nagu see käesolevas asjas vaidluse all olevas rekonstrueerimisprojektis näidatud on, ent sellise kokkuleppe sõlmimine ja Ravi tn 11 hoovi mingisugusel muul viisil ühine kasutamine ei muutu käesolevas asjas vaidluse all oleva Ravi tn 11 rekonstrueerimisprojekti realiseerimise tulemusena võimatuks ega oluliselt keerulisemaks.
12.Kõnealuse rekonstrueerimisprojekti tulemusena ei laiene Ravi tn 11 hoone horisontaaltasandil selliselt, et juurdepääsu võimalused Ravi tn 11a kinnistule objektiivselt väheneksid. Ravi tn 11 hoone osana saab käsitada hoone kirdepoolsele küljele sisuliselt maapinnaga samale tasandile rajatava ja äärmiselt väikese kaldega 60 cm laiuse betoonkividest veetõkkeriba lisamist, ent see ei vähenda juurdepääsuvõimalusi. Nõustun vastustajaga selles, et kõnealuse veetõkkeriba on kavandatud ehitada nii, et üle selle on võimalik sõidukiga sõita. Kaebajad ei ole esitanud ühtki mõistlikku põhjust, miks ei peaks see võimalik olema. Samas on vastustaja selgitanud, et veetõkkeriba ehitamisel kasutatakse samasuguseid betoonkive, nagu on kasutusel ka teekatendina. Loogiline on ka vastustaja esindaja poolt kohtuistungil antud selgitus, et Ravi tn 11 hoovi sisse ja sealt välja sõitvate sõidukite hulka silmas pidades ei ole põhjust arvata, et sõiduki ühel küljel olevate ratastega, üle selle veetõkkeriba sõitmine võiks Ravi tn 11 hoonet kahjustada. Veetõkkeribast üle sõitmist Ravi tn 11 hoone hoovipoolse nurga juures ei taksita ega välista kuidagi see, et sellele veetõkkeribale on kavandatud elektrikilp, kuna projekti joonistelt nähtuvalt asub see hoone nurgast sedavõrd kaugel, et hoone nurga juurest hoovi või vastupidi pööramist see takistada ei saa. See tähendab, et sokli kaitseks kõnealuse veetõkkeriba rajamine ei kahanda Ravi tn 11a omanike võimalusi neile vajaliku juurdepääsukokkuleppe sõlmimiseks.
13.Nõustuda ei saa kaebajate seisukohaga, et ehitusprojekt ei vasta detailplaneeringule. Kõigepealt on vastustajal õigus selles, et kuigi detailplaneeringu üheks eesmärgiks on liiklus- ja parkimiskorralduse põhilahenduse kindlaks määramine, ei tulene 2001. aastal kehtestatud detailplaneeringust kaebajatele subjektiivset õigust sellele, et parkimine Ravi tn 11 hoovis toimuks igal juhul nii nagu detailplaneeringu joonisel näidatud. Esiteks on detailplaneeringu kehtestamise ajaga võrreldes oluliselt muutunud õiguslik olukord ehk detailplaneeringus ette nähtud lahendus ei arvesta sellega, et Ravi tn 11 ja Ravi tn 11a on erinevad kinnistud, mille vastastikune kasutamine saab toimuda üksnes omanike vahelise tsiviilõigusliku kokkuleppe või seda asendava kohtuotsuse alusel. Sõltumata sellest, mis põhjusel moodustati kaks kinnistut ning kas eraldi katastriüksuste ja kinnistute moodustamine oli detailplaneeringu kohaselt lubatav ja õiguspärane või mitte, on ilmne, et asjaomane detailplaneering ei reguleeri nende kahe kinnistuga seotud omandiõiguslikke suhteid. Teiseks ei olnud detailplaneeringu esemeks ei 2001. aastal ega ole ka praegu sõidukite parkimise täpne korraldamine krundi piires. Vastustaja viitab põhjendatult sellele, et eelkõige on detailplaneeringus ette nähtud, et parkimine toimub kinnistutel. Olukorras, kus detailplaneeringus määratud krundile on moodustatud kaks kinnistut, tuleb detailplaneeringu eelnimetatud nõuet mõista eelkõige nii, et kinnistul asuvate hoonete kasutamisega seotud parkimine tuleb lahendada kinnistusiseselt, olgu siis igal kinnistul eraldi või kokkuleppe olemasolu korral mitmel kinnistul ühiselt. Kolmandaks ei saa detailplaneeringus ette nähtud liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtteid vaadelda eraldivõetuna, vaid üksnes ja tingimata detailplaneeringu terviklahendust silmas
-4-
pidades. Teisisõnu on detailplaneeringus ette nähtud parkimiskorralduse põhimõtted siduvad eeskätt uute hoonete rajamise (või olemasolevate hoonete märkimisväärse laiendamise) kontekstis. Uued hooned või nende laiendamine tuleb projekteerida selliselt, et krundile oleks võimalik mahutada detailplaneeringus ette nähtud hulk parkimiskohti. 2001. aasta detailplaneeringu põhijooniselt nähtub, et praegu Ravi tn 11 ja Ravi tn 11a kinnistuid hõlmavale ühtsele krundile on ette nähtud kokku 18 parkimiskohta, neist 10 tükki detailplaneeringu kohaselt praeguse Ravi tn 11a hoone asemele planeeritud uue elamu soklikorrusel olevas garaažis. Kaebajate soov, et ilma kõnealust uut hoonet (ja selle keldrisse 10 parkimiskohta) ehitamata saaks detailplaneeringus krundina määratletud alal (mis praegu jaguneb kahe kinnistu vahel) parkida ühiselt nii nagu detailplaneeringu joonisel kajastatud, põhineb ühe konkreetse detaili meelevaldsel välja rebimisel detailplaneeringu kontekstist. Detailplaneeringu jooniselt nähtub, et maapealsed parkimiskohad on kavandatud nii, et need jääksid osaliselt praegusele Ravi tn 11 ja osaliselt Ravi tn 11a kinnistule. Ilmselgelt ebamõistlik ja omandiõiguse põhimõtetega mitte kooskõlas olev oleks sellises olukorras Ravi tn 11a korteriomanike soov kasutada sellistest parkimiskohtadest tulenevat parkimisvõimalust ühiselt koos Ravi tn 11 korteriomanikega, olemata samas enda kinnistule samas detailplaneeringus ette nähtud 10 parkimiskohta välja ehitanud.
14.Jättes siinkohal aga üldse kõrvale kogu arutelu selle üle, kas 2001. aasta detailplaneeringu lahenduse realiseerimine saaks pärast kahe kinnistu moodustamist üldse kõne alla tulla, on kõige tähtsam aga see, et ühelgi juhul ei takista selle realiseerimist vaidlusaluse ehitusteatise kohane ehitamine. Isegi juhul, kui muudel põhjustel oleks detailplaneeringu alusel võimalik väljastada ehitusluba Ravi tn 11a kinnistule 4korruselise elamu ehitamiseks, eeldaks see juurdepääsukokkuleppe olemasolu Ravi tn 11 kinnistu omanikega. Sõltumata käesolevas asjas vaidluse all oleva ehitusprojekti realiseerimisest, oleks võimalik kokku leppida ka täpselt sellises juurdepääsus, mis kajastub praegu detailplaneeringu joonisel, leppides näiteks kokku, et juurdepääs Ravi tn 11a uuele hoonele toimub sirgjoones mööda Ravi tn 11 kinnistu kirdepoolset äärt ning Ravi tn 11 elamu kasutuses olevad parkimiskohad tehakse osaliselt Ravi tn 11a kinnistule nii nagu see detailplaneeringu joonisel näidatud on ja/või et Ravi tn 11 korteriomanike kasutusse antakse minigi osa uue hoone soklikorrusele rajatavatest parkimiskohtadest. Ravi tn 11 hoone hoovi puudutavas osas seisneb vaidlusalune ehitamine hoovi katmises killustikuga ja osaliselt haljastuse rajamises: hoovi ei ehitata ühtki sellist ehitist ega rajatist, mis iseenesest välistaks tulevikus ükskõik millise, sealhulgas ka 2001. aasta detailplaneeringus kajastatud juurdepääsulahenduse kindlaks määramise. Juba käesoleval ajal piiravad selle juursepääsu võimaluse ära Ravi tn 11 hoone asukoht ning Ravi tn 11 ja Ravi tn 13 vahelise kinnistu piir. Need aga ehitusteatises kajastatud ehitamise tulemusena ei muutu. Selles kontekstis ei saa vaidlusalune ehitamine kaebajate subjektiivseid õigus rikkuda.
15.Mis puudutab konkreetselt kaebajate ja vastustaja erinevaid hinnanguid sellele, kas või milliste sõidukitega on või ei ole võimlik isegi vaidlusaluses ehitusprojektis näidatud parkimislahenduse korral Ravi tn 11a hooneni pääseda, siis nähtub nii kaebajate esitatud E. Jahhu koostatud joonistelt, kui ka vastustaja ametniku P. Germani koostatud joonistelt kokkuvõttes, et Ravi tn 11 nurga ja kõige äärmise parkimiskoha vahele jääv vahemaa on piisav selleks, et sealt mahuks läbi tavaline sõiduauto. Vahe on kitsas ja läbipääs võib nõuda sõiduki valitsemise ja juhtimise oskuste lihvimist, ent läbipääs on võimalik hoonet ja parkivat teist sõidukit kahjustamata. Nagu eespool märkisin, ei ole mistahes põhjust välistada selle ruumi hindamisel veetõkkeriba laiust – üle sellise veetõkkeriba on võimalik sõidukiga sõita. Samuti ei saa nõustuda kaebajate etteheitega, et manööverdamisruumi vähendab vihmaveetoru, kuna ehitusprojekti jooniselt (vaade B, vaade C) nähtuvalt ei ole see kavandatud hoone nurgale, vaid hoovipoolsele küljele. Reaalselt võib hoovi pääsemist takistada halvasti pargitud sõiduk, ent see ei ole küsimus, mida saaks reguleerida ehitusjärelevalve raames.
16.Päästesõidukitega seoses on E. Jahhu ja P. Germani koostatud jooniste pinnalt ühelt poolt usutav, et käesoleval ajal Tallinnas valdavalt kasutuses oleva umbes 6-meetrise kiirrabisõidukiga hoovi pääsemine on keeruline, ent mitte võimatu. Eelnimetatud asjatundjate koostatud mudeldusjooniseid kõrvutades saab põhjendatuks pidada vastustaja märkust, et E. Jahhu on mudeldanud hoovi sissesõitu selliselt, et see toimiks võimalikult sujuvalt, P. Germani jooniselt nähtuvalt on asjaomase kiirabisõidukiga võimalik hoovi sõiduks kasutada ka teistsugust ja vähem sujuvat trajektoori ning vajadusel
-5-
manööverdada. Samas ei põhine õigusnormil kaebajate hinnang, et kiirabisõiduk peab igal juhul pääsema Ravi tn 11a hoone välisukseni. Vajaduse korral on patsienti võimalik kiirabiautoni transportida kanderaamil vms kiirabi varustuses olevat vahendit kasutades. Õige on ka vastustaja tähelepanek, et selliseid hooneid, mille välisukseni ei saa sõidukiga, liiati siis veel keskmisest suurema kiirabiautoga sõita, on Tallinnas ja igal pool mujal maailma linnades, ohtralt. Patsiendi transportimine kanderaamil tema asukohast kiirabisõidukini on kiirabi töö tavapärane osa. Igal juhul pääseb kiirabisõiduk igasuguste takistusteta Ravi tn 11 hoone hoovipoolse nurgani, ent selle ja Ravi tn 11a hoone sissepääsu vaheline vahemaa, milleks on kaardilt mõõdetuna umbkaudu 25 meetrit, ei ole ühelgi juhul selline, mis välistaks patsiendi transpordi näiteks kanderaamil.
17.Tuletõrjesõidukiga seonduvalt on vastustaja õigesti märkinud, et Päästeamet on ehitusprojekti kooskõlastanud ning liiati selgitanud, et tuletõrjeautoga Ravi tn 11a hoone juurde pääsemiseks ei ole mingisugust vajadust: kustutusvesi tuuakse voolikutega tänavalt ning isikute evakueerimiseks akendest kasutatakse teisaldatavaid redelid. Kaebajate seisukoht, nagu peaks juba praegu olema tagatud tuletõrjeauto juurdepääs, nii nagu see oleks vajalik detailplaneeringu kohaselt Ravi tn 11a olemasoleva hoone asemele lubatud 4-korruseline elamu tarbeks, ei ole põhjendatud. Iseenesest on usutav, et sellise uue elamu projekteerimise ja ehitamise eeldusena tuleb tagada mõnevõrra teistsugune juurdepääs, ent sel juhul ongi tegemist täiesti uue olukorraga, milles kaebajad ja kolmandad isikud saavad vajaliku juurdepääsu omavahel kokku leppida.
18.Mis puudutab viimaks kohtuistungil kaebajate poolt tõstatatud küsimust seoses näiteks ehitustööde tegemiseks või kolimiseks kasutatavate veoautode juurdepääsuks Ravi tn 11a hooneni, siis ka see tuleb lahendada kinnistuomanike vahelisel kokkuleppel. Seejuures ei tulene ühestki õigusnormist, et üle võõra kinnisasja peaks olema tagatud maksimaalselt ulatuslik juurdepääs. Teisisõnu ei ole mingisugust põhjust, miks peaks üle Ravi tn 11 kinnistu pääsema Ravi tn 11a kinnistule veoautode või muu suurema liikurtehnikaga igal ajal ja piiramatult. Vastustaja selgitas selles osas õigesti, et selline vajadus on võimalik rahuldada näiteks seeläbi, et konkreetseks ajaks vabastatakse teatud parkimiskohad. See aga on jällegi puhtalt kinnistuomanike vahelise kokkuleppe küsimus – nad saavad kokku leppida nii selle, kuidas toimub suurema tehnikaga hoovi pääsemise vajadusest ette teatamine ja mida üks või teine pool reaalselt selleks tegema peab, et olgu siis kolimis- või ehitusauto Ravi tn 11a hoonele piisavalt lähedale pääseks.
19.Nagu juba eespool märgitud, et takista käesolevas asjas vaidluse all olev ehitamine (mis Ravi tn 11a hoonele juurdepääsu seisukohast puudutab tegelikult vaid Ravi tn 11 hoovi katmist killustikuga), tulevikus Ravi tn 11 hoonele sellise juurdepääsu korraldamist, nagu selle hoone eripäradest tingituna parasjagu vajalik on. Sisuliselt ongi kaebajad käesolevas asjas vaidlustanud ehitusprojekti osas, mis seondub parkimiskohtadega. Ehituslikus mõttes ei ole projektis ette nähtud nende parkimiskohtade eraldi välja ehitamist, st ei nähtu et need hakkaksid füüsiliselt eristuma maapinnast. Seega ehituslikus mõttes on tegemist hoovi katmisega killustikuga. Siinkohal tuleb tähele panna, et sõltumata ehitusprojektis märgitust, saavad Ravi tn 11 omanikud oma hoovis parimist korraldada nii nagu nad ise paremaks peavad ning kuni vastava kokkuleppe või seda asendava kohtuotsuse puudumiseni keelata Ravi tn 11a korteriomanikel Ravi tn 11 kinnistul parkimise. Ka ilma Ravi tn 11 hoonet asjaomase projekti alusel rekonstrueerimata võiksid Ravi tn 11 omanikud asuda kasvõi täna parkima oma sõidukeid just nii nagu selles projektis märgitud on, ilma et kaebajad selles osas oma huve muul moel kaitsta saaksid, kui kokkuleppe sõlmimisega või juurdepääsuõiguse kindlaks määramiseks maakohtu poole pöördumisega. Seega ei takista kaebajate huvide ja õiguste realiseerimist mitte ehitusprojekti kohane ehitamine, vaid üksnes kokkuleppe puudumine Ravi tn 11 omanikega. Ehitusteatisega nõustumine ei põlista õiguslikult kuidagi Ravi tn 11 hoovis parkimist just nii, nagu selles projektis näidatud. Ehitusprojektis ei viita aga miski sellele, et selle realiseerimisel ei oleks võimalik Ravi tn 11a hoonele vajalikku ja mõistliku juurdepääsu võimaldamine tulevikus sõlmitava kokkuleppe alusel. Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et riikliku järelevalve teostamiseks kohustamise nõue ei ole põhjendatud.
-6-
20.Lähtudes halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikest 1 ja § 109 lõikest 1 ning pidades silmas, et ei vastustaja ega kolmas isik ei ole taotlenud enda kasuks kaebajalt menetluskulude välja mõistmist, jäävad kõigi menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur
-7-
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.