lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-21-1889/3

Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 17.09.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-21-1889/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
17.09.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1869
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TuMS § 54 lg 5Ülemaailmse miinimummaksuga seotud kohustusedTuMS § 50 lg 11, 14Tulumaks varjatud kasumieraldisteltHKMS § 45 lg 2, 3Kaebeõiguse piirangudHKMS § 121 lg 4Kaebuse tagastamineHKMS § 201 lg 4Ringkonnakohtu otsuse sisuMKS § 11 lg 2Uurimispõhimõte

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-21-1889/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja30.08.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus Janar Jäätma, Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

17.09.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1889

Haldusasi

YY kaebus Maksu- ja Tolliameti tegevuse peale

Menetlusosalised

Kaebaja YY, esindaja XX Vastustaja Maksu- ja Tolliamet

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 30.08.2021 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

YY määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta YY määruskaebus Tallinna Halduskohtu 30.08.2021 määruse peale haldusasjas nr 3-21-1889 menetlusse.
2.Jätta YY määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30.08.2021 määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas YY (kaebaja) suhtes 25.03.2020 kontrollimenetlust, mille eesmärk oli kontrollida maksumaksja esitatud 2018. a detsembrikuu maksudeklaratsiooni vormi TSD lisa 7 õigsust. Nimelt sai kaebaja oma Hollandi tütarühingult Frenha Investments B.V dividende 20 000 000 eurot. Saadud dividendid deklareeris kaebaja maksudeklaratsioonil dividendidena, mille edasijaotamisel ei toimu nende täiendavat maksustamist Eestis.

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 30.07.20263-26-2175/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 29.07.20263-26-2291/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 21.07.20263-25-2793/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20263-26-111/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20263-26-2099/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 10.07.20263-26-1726/6Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

3-21-1889

2.MTA koostas 10.05.2021 kaebajale kontrollakti, milles anti kaebajale eriarvamuse esitamiseks aega kuni 25.05.2021. MTA asus kontrollaktis kokkuvõtvalt seisukohale, et kaebajal puudub õigus deklareerida perioodi detsember 2018 deklaratsioon vorm TSD lisas 7 dividendide 20 000 000 euro saamist Frenha Investments B.V-lt. Dokumendid on vormistatud selliselt, et näidata Frenha Investments B.V soetamise eesmärgina investeeringute tegemist Hollandi kinnisvarasse ning seeläbi on üritatud põhjendada ettevõtte soetamist kaebaja majandustegevuse tarbeks. Tegelik ettevõtte omandamise eesmärk oli saada õigused tulevikus maksuvabade dividendide väljamaksmiseks skeemis osalevate isikutega seotud äriühingutest tulumaksuseaduse (TuMS) § 50 lg 11 p 1 alusel. Kaebaja on sisuliselt omandanud 20 000 euro eest Hollandi äriühingu, mis annab kaebajale tulevikus võimaluse maksuvabalt dividendide 20 000 000 euro ulatuses välja maksta. Maksuvabastus on kunstlikult tekitatud.
3.Kaebaja esitas 21.04.2021 MTA-le järgmised taotlused: 1) lubada tutvuda maksutoimikuga; 2) nõuda Hollandi Kuningriigi pädevalt asutuselt välja Frenha Investments B.V esitatud maksudeklaratsioonid tulumaksu tasumise arvestuse osas; 3) pikendada kontrollaktile eriarvamuse esitamise tähtaega ja määrata uus tähtaeg. Kaebaja väljendas seisukohta, et kontrollaktis toodu kohaselt tekib topeltmaksustamine, sest saadud dividendidelt on Hollandis tulumaks tasutud.
4.MTA rahuldas 10.06.2021 otsusega nr 12.2-3/052439-6-2 kaebaja tähtaja pikendamise taotluse osaliselt ja pikendas 10.05.2021 kontrollaktile arvamuse või vastuväidete esitamise tähtaega kuni 18.06.2021. MTA rahuldas tõendite väljastamise taotluse ja väljastas kaebaja soovitud dokumendid 24.05.2021. MTA jättis rahuldamata kaebaja taotluse pöörduda tõendite saamiseks Hollandi Kuningriigi pädeva asutuse poole. Kaebajal ei ole õigust deklareerida Frenha Investments B.V-lt saadud dividende TSD lisa 7 II osas maksukohustust mõjutava asjaoluna. Hollandi äriühingu soetamise tegelik eesmärk oli saada tulevikus võimalus maksuvabade dividendide väljamaksmiseks TuMS § 50 lg 11 p 1 alusel. Kuna TuMS § 50 lg 11 p-s 1 sätestatud vabastusmeetodi kohaldamise tingimused ei ole täidetud, siis pole oluline, kas välismaal on makse tasutud.
5.MTA jättis 16.07.2021 vaideotsusega nr 6-1/4956-2 kaebaja vaide rahuldamata. MTA leidis, et kaebajal on eriarvamust olnud võimalik esitada sisuliselt rohkem kui kaks kuud, mis on mõistlik ega kujuta endast ärakuulamisõiguse rikkumist. Ärakuulamisõiguse rikkumisena ei saa käsitada seda, et maksuhaldur ei ole enne kaebaja poolset ärakuulamisõiguse realiseerimist pöördunud välispäringuga Hollandi pädeva asutuse poole. Kuna kaebajal oli veel vaide lahendamise hetkel võimalik esitada kontrollaktile eriarvamus, ei pidanud MTA vajalikuks anda seisukohta vaides esitatud tulumaksustamist ja Hollandi pädeva asutuse poole pöördumise vajadust puudutavatele argumentidele. Vaideotsuses on märgitud, et nimetatud argumentide osas võtab maksuhaldur seisukoha ärakuulamisõiguse võimaldamise käigus ning selle käigus võtab maksuhaldur seisukoha ka selles osas, kas Hollandisse järelepärimise tegemiseks on alust või mitte. MTA leidis, et kaebajal on võimalik Hollandisse välispäringu tegemisega seotud argumente esitada ja oma õigusi kaitsta nii ärakuulamisõiguse realiseerimise käigus kui ka hiljem (juhul, kui maksuhaldur siiski otsustab maksuotsuse väljastada), maksuotsuse vaidlustamise kaudu. Vaideotsuses on ka selgitatud, et vaie on esitatud maksumenetluse selles etapis, kus kaebajal on võimalik veel kuni maksuotsuse tegemiseni esitada maksuhaldurile oma seisukohad eriarvamuse vormis. 2(5)

3-21-1889

6.Kaebaja esitas 16.08.2021 halduskohtule kaebuse, milles esitas järgmised nõuded: 1) tühistada MTA 10.06.2021 otsus nr 12.2-3/052439-6-2 ja 16.07.2021 vaideotsus nr 61/49562; 2) tuvastada, et tõendi kogumata jätmine käimasolevas maksumenetluses oli õigusvastane; 3) kohustada MTA-d nõudma Hollandi Kuningriigi pädevalt asutuselt välja Frenha Investments B.V esitatud maksudeklaratsioonid või muud tõendid tulumaksu tasumise kohta; 4) alternatiivselt nõuda kohtul Hollandi Kuningriigi pädevalt asutuselt välja vaidlusalused dokumendid; 5) kohustada MTA-d määrama eriarvamuse esitamise uueks tähtajaks mõistlik aeg pärast Hollandi Kuningriigi pädevalt asutuselt nõutavate dokumentide saamist; 6) alternatiivselt saata 21.05.2021 taotlus MTA-le uueks lahendamiseks.
7.Tallinna Halduskohus tagastas 30.08.2021 määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebuse HKMS § 45 lg 3 ja § 121 lg 2 p 1 alusel. Halduskohus jättis määruse resolutsiooni p-ga 2 läbi vaatamata kaebaja taotluse MTA kohustamiseks maksumenetluse materjalide kohtule esitamiseks ning Hollandi Kuningriigi pädevalt asutuselt dokumentide väljanõudmiseks. Halduskohus asus kokkuvõtlikult järgmisele seisukohale: 1) tühistamisnõue pole lubatav, kuna tegemist on menetlustoiminguga ning menetlustoimingu iseseisvaks vaidlustamiseks puudub alus; 2) haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul vaidlustada koos lõpliku haldusaktiga (Riigikohtu halduskolleegiumi 18.02.2002 otsus asjas nr 3-3-1-8-02, p 5; 17.11.2011 määrus asjas nr 3-3-1-64-11, p 8). Menetlustoimingu iseseisev vaidlustamine on lubatav vaid erandlikel juhtudel, kui menetlustoiming rikub isiku õigusi, sõltumata menetluse lõpptulemusest, või kui menetluses on tehtud sedavõrd oluline ja ilmne viga, et juba menetluse käigus on võimalik jõuda järeldusele, et lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane (Riigikohtu halduskolleegiumi 21.06.2010 otsus asjas nr 3-3-1-39-10, p 21; 17.11.2011. a määrus asjas nr 3-3-1-64-11, p 9); 3) asjaolust, et maksuhaldur keeldus 10.06.2021 kaebaja taotletud menetlustoimingu sooritamisest, ei saa järeldada menetluse tulemusena koostatava maksuotsuse õigusvastasust. Koostatud kontrolliakt on menetlustoiming (Tallinna Halduskohtu 10.06.2008 otsus asjas nr 307-2260, p 1; Riigikohtu halduskolleegiumi 13.02.2012 otsus asjas nr 3-3-1-79-11, p 11). Kontrolliakti koostamise eesmärgiks on tagada maksukohustuslasele maksukorralduse seaduse (MKS) §-st 13 tulenev ärakuulamisõigus ning selles menetlusetapis ei ole veel teada, kas või millise maksuotsuse MTA teeb ning milliseid tõendeid edasises menetluses kogub; 4) asjaolule, et maksuhalduri seisukoht asjas kogutud tõendite osas ei pruugi olla lõplik, viitab maksuhaldur muu hulgas vaideotsuses. Maksuhaldur on vaideotsuses märkinud, et sisuliselt on kaebajal võimalik realiseerida oma ärakuulamisõigust ning esitada taotlusi ja seisukohti kuni maksuotsuse tegemiseni. Maksuhaldur võtab seisukoha kaebaja soovitud tõendite väljanõudmise osas täiendavalt maksumenetluse käigus. Maksuhaldur ei ole lõplikult keeldunud kaebaja tõendite kogumise taotluse rahuldamisest, vaid kaalub taotluse rahuldamist või rahuldamata jätmist edasises menetluses. Seega ei saa selles menetlusetapis menetlustoiming veel kaebaja õigusi rikkuda. Kui maksuhaldur jätab edasises menetluses kaebaja taotluse rahuldamata, on kaebajal võimalik vaidlustada tõendite kogumata jätmine koos lõpliku maksuotsusega. Kaebaja ja maksuhalduri arusaam tõendite kogumise vajalikkusest on seotud asjas tuvastatud asjaoludele antud maksuõigusliku hinnanguga. Maksuhaldur leiab, et tõendite kogumine ei ole vajalik, kuivõrd TuMS § 50 lg-s 11 toodud vabastamismeetodi kohaldamise eeldused ei ole täidetud ning asjas ei ole oluline, kas välismaal on makse tasutud. Kaebaja leiab aga, et TuMS § 50 lg-s 11 sätestatud eeldused on täidetud ning tõendite kogumine on vajalik. Sellises olukorras ei saa põhjendatuks pidada vaidluse tõstatamist tõendite kogumise 3(5)

3-21-1889 teemal enne lõpliku haldusakti andmist, vaid menetlustoimingut saab vaidlustada koos lõpliku haldusaktiga; 5) kuna kaebajal puudub kaebeõigus menetlustoimingu vaidlustamiseks, ei saa ta praeguses menetlusetapis veel nõuda, et MTA sooritaks tema poolt nõutava toimingu või lahendaks uuesti tema esitatud 21.05.2021 taotluse; 6) kuna kaebaja ei saa praeguses menetlusetapis vaidlustada tõendite kogumata jätmist, ei saa ta ka nõuda eriarvamuse esitamise tähtaja sidumist viidatud menetlustoimingu tegemise ajaga. Kaebaja saab vaidlustada menetlustoimingu, mis seisneb eriarvamise esitamise tähtaja pikendamata jätmises koos lõpliku otsusega. Eriarvamise esitamine on osa kaebaja ärakuulamisõiguse realiseerimisest ning ebapiisava tähtaja määramine ei riku kaebaja õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Seetõttu ei saa kaebaja nimetatud menetlustoimingut eraldiseisvalt vaidlustada. Maksuhaldur märgib seejuures vaideotsuses põhjendatult, et kaebajal on õigus esitada seisukohti kuni maksuotsuse tegemiseni, mida ei ole veel tehtud. Samuti viitab maksuhaldur vaideotsuses, et kaebajal on edasises menetluses täiendavalt õigus realiseerida oma ärakuulamise õigust. Seetõttu tuleb ka kohustamisnõue kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada; 7) kuna kaebaja ei ole kaebuses väitnud, et vaideotsus rikub tema õigusi sõltumata vaide esemest, ei ole vaideotsuse iseseisev vaidlustamine praeguses määruses toodud asjaolusid arvestades lubatav ning kaebajal puudub vaideotsuse vaidlustamiseks kaebeõigus (HKMS § 45 lg 2 p 1); 8) kuna kohus tagastas kaebuse, puudub menetluslik võimalus lahendada kaebaja esitatud menetlusikke taotlusi MTA kohustamiseks dokumentide esitamiseks ja dokumentide välja nõudmiseks. Seega jätab kohus taotlused läbi vaatamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8.Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) Hollandi Kuningriigis makstud tulumaksu tuleb arvesse võtta, kuna vastasel korral tekib topeltmaksustamine; 2) maksuhaldur ei kaalu maksumenetluse järgmistes etappides tõendi kogumist, vaid ta on tõendi kogumata jätmise lõplikult ära otsustanud; 3) kaebaja esitas kontrolliaktile eriarvamuse ning selles juhtinud vastustaja tähelepanu topeltmaksustamisele; 4) vaidlus puudub selle üle, et TuMS § 50 lg 11 formaalsed eeldused on täidetud. Kaebajal ja maksuhalduril on eriarvamus vaid selle üle, et vaatamata eelduste täidetusele on ka vabastusmeetodi kasutamine lubatud, st kas kohaldub TuMS § 50 lg 14. TuMS § 50 lg 14 ei kohaldu, kuna kaebaja majandustegevus põhineb selgetel ärilistel eesmärkidel ja tehtud tehingud on tehtud ärilistel põhjustel. Kaebajal on õigus kasutada TuMS § 50 lg 11 järgi vabastusmeetodit; 5) kaebaja jaoks on lõpptulemiks dividendi Eesti tulumaksust vabastamine. Kui maksuhaldur tugineb TuMS § 50 lg-le 14, tuleb kaebajale võimaldada maksukrediiti TuMS § 54 lg 5 järgi. Maksukrediidi andmise aluseks on tõend, mille kogumise üle käesolev vaidlus keskendubki. Maksuhalduril on kohustus koguda maksukohustust suurendava otsuse tegemisel ka maksukohustust vähendav tõend; 6) kui menetluses kogutaks vajalik tõend (Hollandi Kuningriigis tasutud tulumaksu kohta), siis poleks tarvilik maksumenetlust jätkata, sest topeltmaksustamise vältimiseks peab saadud 4(5)

3-21-1889 dividendi tulumaksust vabastama olenemata sellest, missugusele järeldusele jõutakse tehingute majandusliku sisu hinnanguga; 7) kaebaja ei pea ära ootama maksuotsust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse (HKMS § 121 lg 4, § 203 lg 1, § 204 lg 1 ja § 207 lg 1).
10.Vaidluse all on küsimus, kas kaebajal on õigus vaidlustada maksuhalduri menetlustoimingut tõendi küsimata jätmisel (HKMS § 45 lg 3 ja § 121 lg 2 p 1). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega ega korda neid kõiki üle (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
11.Halduskohus on õigesti asunud seisukohale, et tõendi kogumisest keeldumine on menetlustoiming ning seda ei saa tühistada.
12.HKMS § 45 lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.
13.Kaebaja ei väida, et vaidlusalune keelduv menetlustoiming rikuks iseseisivalt kaebaja mittemenetluslikke õigusi sõltumata maksuotsusest. Kaebaja hinnangul toob Hollandi Kuningriigist tõendi kogumata jätmine kaasa topeltmaksustamise ja seetõttu õigusvastase maksuotsuse.
14.HKMS § 45 lg 3 lause viimase osa kohaldamise eelduseks on, et menetlustoimingu sooritamine või sooritamata jätmine peab kaasa tooma kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise. Praeguses menetlusetapis ei ole võimalik eeldada, et kaebaja tõlgendus TuMS § 50 lg 11 ja § 54 lg-le 5 on õige ning maksuhalduri tõlgendus ekslik. Kas maksuhalduri seisukoht selle kohta, et kaebaja soetas 20 000 euro eest Hollandi äriühingu eesmärgiga võtta viimasest maksuvabalt välja dividende 20 000 000 eurot, on põhjendatud, saab selguda vaidluses maksuotsuse üle. Tõendi kogumata jätmise vaidluse raames ei saa ära lahendada lõplikku vaidlust võimaliku maksuotsuse õiguspärasuse küsimuse üle ega asuda üheselt seisukohale, et maksuhaldur annab kaebaja õigusi rikkuva haldusakti. Praegusel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus maksuhaldur oleks keeldunud mõne õigusaktides kohustuslikuna ette nähtud menetlustoimingu tegemisest. Maksuhaldur otsustab kaalutlusõiguse alusel, milliseid tõendeid on tema hinnangul tarvis maksukontrolli lõpuleviimiseks välja nõuda (MKS § 11 lg 2). Tõendi kogumata jätmisele ja uurimispõhimõtte võimalikule rikkumisele saab kaebaja tugineda vaidluses maksuotsuse üle.
15.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 09.07.20263-26-2025/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 09.07.20263-26-1284/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium