Simpos OÜ ja Pertini OÜ kaebus Vabariigi Valitsuse 17.09.2020 korralduse nr 322 ja 15.10.2020 korralduse nr 348 õigusvastasuse tuvastamiseks ning vastustaja keelamiseks anda sarnase sisuga haldusakte
Menetlusosalised
Kaebajad – Simpos OÜ ja Pertini OÜ, volitatud esindaja advokaat Jaanika Reilik-Bakhoff Vastustaja – Vabariigi Valitsus (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu), volitatud esindaja Ivar Siska
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Simpos OÜ ja Pertini OÜ kaebus Vabariigi Valitsuse 17.09.2020 korralduse nr 322 ja 15.10.2020 korralduse nr 348 õigusvastasuse tuvastamise nõudes läbi vaatamata.
2.Jätta Simpos OÜ ja Pertini OÜ kaebus Vabariigi Valitsuse keelamise nõudes rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.10.2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
1.Vabariigi Valitsus (vastustaja) peatas 17.09.2020 korraldusega nr 322 „Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamine ajavahemikus kella 00.00 kuni 10.00“ alkoholiseaduse (AS) § 36 lg 1 p 1 ja lg 2 alusel avaliku korra tagamise huvides riigis tervikuna alkohoolse joogi jaemüügi
3-20-2042
õiguse müügikohas, kus on lubatud alkoholi jaemüük kohapeal tarbimiseks, ajavahemikus kl 00.00-10.00. Piirang jõustus 25.09.2020 ja kehtis kuni 24.10.2020.
2.Vabariigi Valitsus peatas 15.10.2020 korraldusega nr 348 „Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamine ajavahemikus kella 00.00 kuni 10.00“ AS § 36 lg 1 p 1 ja lg 2 alusel avaliku korra tagamise huvides riigis tervikuna alkohoolse joogi jaemüügi õiguse müügikohas, kus on lubatud alkoholi jaemüük kohapeal tarbimiseks, ajavahemikus kl 00.00-10.00. Piirangut ei kohaldata: 1) rahvusvahelisel reisijateveol kasutatava õhusõiduki pardal ning rahvusvahelise lennujaama julgestuspiirangu alal ja rahvusvahelise sadama reisiterminali ootealal pärast pardakontrolli väravaid asuvale müügikohale; 2) majutusteenuse osutamisel majutusettevõtte majutusruumis olevale minibaarile või hommikusöögil. Piirang jõustus 25.10.2020 ja kehtis kuni 24.11.2020.
3.Simpos OÜ ja Pertini OÜ (kaebajad) esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõuetes tuvastada Vabariigi Valitsuse 17.09.2020 korralduse nr 322 ja 15.10.2020 korralduse nr 348 õigusvastasus ning keelata vastustajal anda sarnase sisuga haldusakte. Põhjendused:
3.1.Simpos OÜ on ööklubi Bonbon Club & Lounge omanik ja Pertini OÜ on Club Privé omanik. Nende tegevusalaks on mh toidu ja joogi serveerimine, seejuures pärast kl 00.00. Enamik majandustegevusest selles valdkonnas toimub just pärast kl 00.00, mistõttu on piirang nimetatud ettevõtete gruppi eriliselt piirav.
3.2.Korraldustel puudub õiguslik alus või on seda tõlgendatud vääralt ja liiga laialt. Praegusel juhul ei ole ohtu avaliku korra rikkumiseks vaid ühe uue seni tundmatu nakkushaiguse levimiseks. Nakkushaiguse ennetamise ja tõrje meetodid on kehtestatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses (NETS). Valitsus ei saa ise välja mõelda uusi seadusega reguleerimata viise nakkushaiguse ennetamiseks. AS § 36 ei näe ette võimalust piirata alkoholi müüki nakkushaiguse leviku takistamiseks või ennetamiseks.
3.3.Vastustaja ei ole kasutanud diskretsiooni. Kaebajatel ei ole võimalik haldusorgani diskretsiooniotsuse kujunemist jälgida ega üheselt aru saada, millised olid vastustaja kaalutlused, kas ja mil määral on vastustaja analüüsinud, mida üks või teine lahendus tooks kaasa puudutatud isikute õigustele ja avalikele huvidele.
3.4.Korraldused ei ole kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS).
3.4.1.Haldustegevus ei ole kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega (PS § 11). Piiratud on kaebajate ettevõtlusvabadust (PS § 31). Alkoholimüügipiirang ei ole sobiv abinõu viiruse leviku takistamisel, sest alkohoolsete jookide tarvitamine ja selle ajaline piirang ei mõjuta kuidagi viiruse levikut. Ühelgi teaduslikul uuringul ei põhine väide, et ööklubid on kõige suurema nakkusriskiga kohad. Piirang ei ole vajalik. Võiks hoopis ette näha erinevad meetodid, kuidas oleks võimalik isikuid tuvastada ja säilitada nii alkoholimüügi õigus ka pärast kl 00.00 kõigile ettevõtetele. Enamik teadaolevaid nakkusjuhte ööklubides on alguse saanud üksikisikutest, kes ei ole järginud eneseisolatsiooni nõuet ja on viibinud avalikus kohas haigusnähtudega. Tegeleda tuleks selliste isikutega, mitte karistada ettevõtjaid. Riigil on piisavalt võimalusi kasutada muid abinõusid. Abinõu ei ole mõõdukas. Piirangute tõttu on kaebajate käive oluliselt vähenenud ja finantsiliselt on keeruline hakkama saada. Meede on nii mõnedki meelelahutusasutused sulgenud, viinud makseraskusteni ja ka kaebajatel on hetkel raske majanduslikult toime tulla. Avalikud huvid ei kaalu üles ettevõtlusvabaduse riivet.
3.4.2.Rikutud on õigust võrdsele kohtlemisele. Viiruse leviku põhjuseks ei ole alkoholi müümine ega tarvitamine, vaid inimeste kogunemine kinnistesse ruumidesse ja lähikontakt
2(9)
3-20-2042
võõraste inimeste vahel. Seda tehakse ka koolis, teatris, spordiklubis, restoranis jne. Seega oleks riik pidanud piirama inimeste kogunemist tervikuna. Puuduvad tõendid, et viirus võiks levida kõiki ettevaatusabinõusid tarvitusele võttes ööklubides kuidagi kiiremini ja rohkematele inimestele kui mujal. Arusaamatuks jääb, miks ei ole kaebajatele pakutud võrdseid võimalusi korralduses nr 348 toodud müügikohtadega. Täiendavalt seisneb ebavõrdsus selles, et ööklubide alkoholi müük toimubki ajavahemikus kl 23.00-05.00, seega on neil keelatud tegeleda oma majandustegevusega 5/6 ajast, samas kui teiste ettevõtete, kes samuti kuni kl 00.00 alkoholimüügiga tegelevad, majandustegevus on jäänud piiramata.
3.4.3.Vastustaja ei ole lähtunud õiguskindluse ja õigusselguse põhimõtetest (PS §-d 10 ja 13). Ööklubidelt on võetud võimalus enda äritegevusega tegelda ning puudub kindlustunne ja teadmine, kas ja millal piirangud leevenevad ja äritegevus taastub. Kaebajatel ei ole võimalik oma äritegevust planeerida ja nad on suure tõenäosusega sunnitud äritegevus lõpetama.
3.5.Kaebajad taotlevad korralduste õigusvastasuse tuvastamist. Piirang rikub kaebajate ettevõtlusvabadust ja tekitab järjepidevalt kahju, mis võib viia olukorrani, kus kaebajad on sunnitud oma äritegevuse täielikult lõpetama. Välistatud ei ole uute samasisuliste korralduste andmine. Vastustaja on andnud meedias signaali, et piirangud võivad veelgi karmimaks muutuda. Seega puudub kaebajatel õiguskindlus nende äritegevuse osas järgmistel kuudel. Kaebus soodustab kaebajate õiguste kaitset tulevikus, kuna suunab vastustajat mitte andma edaspidi PS-iga vastuolus olevaid korraldusi. Preventiivne eesmärk on piisav tuvastamiskaebuse esitamiseks. Praegusel hetkel on vajalik kiiresti majandustegevus taastada ehk piirang lõpetada. Hüvitamiskaebuse esitamine ei ole primaarne, sest selle puhul taanduks vaidlus kahju suurusele ja arvutamismetoodikale. Tuvastamiskaebuse esitamine aitab kaebajate õiguste edasise rikkumise vältimisele kaasa. Samuti ei leidu alternatiivseid ja tõhusamaid õiguskaitsevahendeid, millele kaebajad saaks tugineda. Korraldused on kehtivuse kaotanud, mistõttu ei saa nõuda nende tühistamist. Iga korralduse eraldi vaidlustamist ei saa pidada menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas olevaks ja muudaks menetluse menetlusosaliste jaoks põhjendamatult kulukaks. Riik on osaliselt kaebajatele kahju kompenseerinud, kuid edasise kahju hüvitamise nõude esitamine sõltub sellest, kas tegemist on õigusvastase või õiguspärase korraldusega. Kaebajad ei ole suutnud piirangust taastuda. Tekkisid käibe langused, probleemid üürileandjatega ja teiste ettevõtetega, kellele tuli erinevate teenuste eest tasuda. Samuti ei suudetud pakkuda töötajatele tööd. Tagantjärele on näha, et kuigi alkoholipiirangud kehtestati 2020. a septembris, ei vähenenud ühiskonnas nakkuste arv, vaid suurenes kuni 2021. a aprillini. Järelikult ei olnud piirangust abi.
3.6.Keelamiskaebuse esitamise eeldused on täidetud. Korraldused rikuvad kaebajate õigusi. Õiguste rikkumist ei ole võimalik hiljem kohase kaebusega ära hoida, kõrvaldada ega heastada. Piirangute jätkumine mõjub ööklubidele laastavalt ja tekkiv kahju ei ole täielikult hoomatav. Pole välistatud, et kaebaja on sunnitud oma äritegevuse piirangute tõttu lõpetama. Tegemist oleks pöördumatute tagajärgedega. Seega on kaebajatel põhjendatud huvi keelamiskaebuse esitamiseks. Kaebajatel on põhjust arvata, et vastustaja annab selliseid korraldusi ka tulevikus, eriti arvestades 2021. sügise nakatumise näite.
4.Vabariigi Valitsus (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) palus jätta kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata. Põhjendused:
4.1.Kaebajatel puudub kaebeõigus, sest nende õiguste riive on tõendamata. Kaebajate seisukohad on ebamäärased, ei tugine õigusaktidele ega teaduslikule kirjandusele. Kaebajate väited on paljasõnalised. Kaebajate käivete muutused võivad, kuid ei pruugi olla põhjuslikus seoses alkoholimüügi piiranguga.
3(9)
3-20-2042
4.2.Tuvastamiskaebuse esitamise eeldus on täitmata. Puudub eriline preventiivne huvi. Kaebusest ei selgu, kuidas tuvastamiskaebuse rahuldamine peaks aitama kaebajate õiguste rikkumise vältimisele kaasa. Jääb ebaselgeks, milliseid alternatiivseid ja tõhusamaid õiguskaitsevahendeid on kaebajad kaalunud kasutada. Kaebajad loobusid tühistamiskaebusest ega pidanud vajalikuks hüvitamiskaebust esitada.
4.3.Keelamiskaebuse eeldused on täitmata. Kaebajad ei ole oma kahtlusi tõendanud. Neil puudub eriline preventiivne huvi. Taotletud ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamist. Vastustaja andis pärast korralduse nr 348 kehtivuse lõppu välja uue sarnase sisuga korralduse (Vabariigi Valitsuse 18.11.2020 korraldus nr 412). Kuna kaebajad ei ole seda vaidlustanud, siis on keelamiskaebus muutunud eesmärgipäratuks. Kaebajate väited pöördumatutest tagajärgedest on paljasõnalised. Majandustegevuse piiranguid saab heastada kahju hüvitamise kaudu. Kaebajate viited nakkuse olukorrale 2021. a kevadel ei ole asjakohane, sest kohus peab hindama vaidlustatud haldusaktide õiguspärasust nende andmise aja seisuga.
4.4.Korralduste õiguslikuks aluseks on AS § 36 lg 1 p 1. Avaliku korra tagamise eesmärgiks on viiruse leviku ennetamiseks ja tõkestamiseks ettenähtud käitumisjuhiste järgimata jätmise oht, mitte nakkushaiguse leviku takistamine või ennetamine. Piirangute eesmärk oli kaitsta Eesti inimeste tervist ja elu ning vältida tervishoiusüsteemi ülekoormamist. Need eesmärgid kaaluvad üles kaebajate huvi piiranguteta tegevuse jätkamiseks. Seega on kohaldatud meetmed eesmärgipärased ja proportsionaalsed.
4.5.Vastustaja on kaalunud korralduste andmisel erinevaid mõjusid ja see nähtub korralduste seletuskirjadest. Kaalutud on ettevõtjate majanduslikke huve, sotsiaalseid huve, põhiseaduslikke väärtusi (sh inimeste tervise kaitse, avaliku korra ja turvalisuse tagamine) ja isikute põhiõiguste tasakaalustamise vajadust. Piirangutega püütakse ära hoida sündmuste eskaleerumine. Majandusliku kasu kõrval tuleb hinnata ohtu rahvatervisele ja piirangute kehtestamiseks esineb ülekaalukas avalik huvi. Etteheide teaduslike uuringute puudumisele ei ole põhjendatud, sest ühiskonnas oli ootamatult hakanud levima tundmatu haigus, mida varem pole esinenud. Sellises olukorras puuduvad teaduslikud uuringud. Tagantjärgi saab küll hinnata, kas varasemad otsused olid põhjendatud või mitte, kuid korralduste andmise hetkel tuli tegutseda kiiresti, sh isikute õigusi võimalikult vähe piirates. Nakkushaigust ei levita teatud kellaajal alkoholi müük, vaid inimesed, kes on tarbinud üleliia alkoholi.
4.6.Korraldused on kooskõlas PS-iga.
4.6.1.Piirang on sobiv, sest alkoholi tarbimine nõrgendab inimese immuunsüsteemi ja seega organismi vastupanuvõimet nakkushaigustele, samuti muudab inimese käitumist ja suurendab viiruse leviku ennetamiseks ette nähtud käitumisjuhiste järgimata jätmise tõenäosust. Alkoholi tarbimisel väheneb ohutaju ja suureneb riskikäitumine. Alkoholi tarbimine meelelahutus- ja toitlustusasutustes muudab palju keerulisemaks tagantjärele lähikontaktsete isikute ringi kindlaksmääramise. Alkoholimüügi piirang vähendab tõenäoliselt külastajate arvu baarides, ööklubides jm, mis omakorda vähendab võimalikke kontakte kõige suurema nakkusriskidega kohtades. Lisaks suurendab suurtes kogustes alkoholi tarbimine ägeda respiratoorse distressi sündroomi (ARDS) riski, mis on COVID-19 üks raskemaid tüsistusi.
4.6.2.Piirang on vajalik, sest piirangule ei ole olemas sama tõhusaid alternatiive. Arvestades nakkuse levikut, haigete ja nende lähikontaktsete tõendatud viibimist meelelahutusteenuse osutamise kohtades ja toitlustusettevõtetes, kus on võimalik osta kohapeal tarbimiseks alkoholi, ning sellisest käitumisest lähtuvaid nakkuskoldeid, mis on levinud mh töökollektiividesse, nakkuskollete asukohti ning isikute liikumisvabadust, on tõhusam kehtestada piirang kogu riigis tervikuna, mitte üksiku kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil.
4(9)
3-20-2042
4.6.3.Piirang on mõõdukas, sest on minimaalne. Kaebajate käivet ei saa vastandada rahvatervisele. PS § 31 annab seadusandjale volituse ettevõtlusvabaduse piiramiseks seadusega, sh AS-iga. Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest. Arvestades, et selle vabaduse piiramiseks on alus seaduses ning legitiimne ja põhjendatud olukord, mis tuleneb avalikust huvist ning teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, on sellise piirangu seadmine õiguspärane. Piirangut saab pidada mõõdukaks, sest alkohoolse joogi jaemüügi õigus peatatakse kindlaks perioodiks ja selle vajadust hinnatakse järjepidevalt, tuginedes epidemioloogilistele uuringutele ja igapäevaselt kajastatud näitajatele. Alkohoolse joogi jaemüüki ei peatatud tervikuna, vaid ajavahemikus kl 00.00-10.00.
4.7.Kaebajaid ei ole ebavõrdselt koheldud. Kaebajad ei ole põhjendanud, mille poolest sarnanevad ööklubid teiste alkoholimüügiga tegelevate ettevõtetega. Kõik ettevõtjad, keda piirangu kehtestamine puudutab, on samasuguses olukorras ja kedagi ei kohelda erinevalt.
4.8.Õiguskindluse ja õigusselguse põhimõtte riive on vähene. Viiruse kiire levik on põhjustanud kogu ühiskonnas ebastabiilsust ja viiruse leviku vastu tuleb võidelda efektiivselt kõiki seaduslikke meetmeid kasutades. Tänase seisuga on raske prognoosida, millal viiruse levik võimaldab piirangutest loobuda. Vältimaks ülemäära pikka perioodi, on vastustaja kehtestanud korralduse kehtivuse ajaks 1 kuu. Piirangute kehtestamisel lähtutakse konkreetsest epidemioloogilisest olukorrast riigis, samuti WHO edasistest suunistest. Piirangute all kannatavatele ettevõtjatele on vastustaja näinud ette erinevaid toetusi.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Vastustaja taotleb kaebuse läbi vaatamata jätmist, sest kaebajad ei ole tõendanud, et korraldused riivavad nende õigusi, samuti puudub kaebajatel preventiivne huvi tuvastamis- ja keelamiskaebuse esitamiseks.
6.Kaebajate selgituste kohaselt on Simpos OÜ ööklubi Bonbon Club & Lounge omanik ja Pertini OÜ on ööklubi Club Privé omanik. Seda kinnitavad ka kaebajate äriregistrist ja majandustegevuse registrist nähtuvad ning internetist avalikult kättesaadavad andmed. Ööklubid tegutsevad üldteada olevalt õhtusel ja öisel ajal. Ööklubi Bonbon Club & Lounge veebilehe1 andmetel on klubi avatud kl 22.00-06.00. Samuti on üldiselt teada, et meelelahutusprogrammi kõrval on ööklubide üks majandustegevuse osa alkohoolsete jookide müük. Vaidlusalused korraldused keelasid alkohoolsete jookide jaemüügi öisel ajal. Seega puudub põhjendatud alus arvata, et vaidlusalused korraldused kaebajate õigusi ei riiva. Olenemata sellest, kui suurt osa käibest alkohoolsete jookide müügi piirang puudutas, ei saa riivet kaebajate majandustegevusele ja ettevõtlusvabadusele mõistliku kahtluse alla seada. Kuna praeguse vaidluse esemeks ei ole kahju hüvitamise nõuded, siis puudub vajadus hinnata kaebajate käibe languse mahtu ja seda, kui suur osa sellest on otseselt seotud vaidlusaluste korraldustega seatud piiranguga. Samas see, et käibe langus ei ole mingilgi määral seotud vaidlusaluste korraldustega, ei ole eluliselt usutav. Seetõttu ei nõustu kohus vastustaja seisukohaga, et kaebajatel puudub kaebeõigus vaidlusaluste korralduste vaidlustamiseks.
7.HKMS § 45 lg 2 järgi võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks.
8.Kaebajad esitasid esialgu kaebuse vaidlusaluste korralduse tühistamiseks. Kohus juhtis 28.10.2020 määruses kaebajate tähelepanu sellele, et korralduste kehtivus lõpeb enne asja
https://bonbonclub.ee/.
5(9)
3-20-2042
lahendamist ja nende üle tühistamine ei ole kaebajate õiguste kaitseks vajalik. Kaebajad muutsid kaebuse nõudeid, taotledes korralduste õigusvastasuse tuvastamist ja vastustaja keelamist. Kaebajad põhjendasid tuvastamiskaebuse esitamist preventiivse huviga, et vastustaja ei kehtestaks edaspidi sarnase sisuga piiranguid. Kaebajate peamine eesmärk oli piirangute lõpetamine, mitte kahju hüvitamine. Kahju hüvitamise nõude esitamine sõltub tuvastamiskaebuse rahuldamisest. Samuti leidsid kaebajad, et neil puudusid alternatiivsed tõhusamad õiguskaitsevahendid.
9.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajatel puudub kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks ja tuvastamiskaebuse rahuldamine ei võimalda kaebajatel soovitud eesmärki saavutada. Isegi kui kohus rahuldab tuvastamiskaebuse ja tunnistab vaidlusalused korraldused õigusvastaseks, ei kohusta see vastustajat kehtivaid piiranguid lõpetama ega keela tal edaspidi sarnaseid piiranguid kehtestada. Tuvastamiskaebuse rahuldamine ei anna kaebajatele mingeid täiendavaid õigusi ega sea vastustajale mingeid kohustusi. Pelgalt nentimine kohtuotsuse resolutsioonis, et vaidlusalused korraldused on õigusvastased, ei kaitse kuidagi kaebajate õigusi. Vaidlus toimuks vaid vaidluse enda pärast, mitte kaebajate õiguste kaitsmise eesmärgil. Seetõttu ei ole tuvastamiskaebuse esitamine efektiivne õiguskaitsevahend ja selle esitamine on lubatud vaid väga piiratud juhtudel.
10.Kuigi kaebajad väitsid, et nende primaarne eesmärk polnud kahju hüvitise taotlemine, on nad põhjendanud tuvastamiskaebuse esitamist tulevase hüvitamisnõude esitamise kavatsusega. HKMS § 45 lg 2 teisest lausest nähtuvalt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kohus saab haldusakti õiguspärasust kontrollida ka hüvitamiskaebuse menetlemisel, mistõttu tuleb kahju hüvitamise soovi korral esitada kohe hüvitamiskaebus. Hüvitamiskaebuse esitamiseks on ette nähtud piisav kaebetähtaeg, et enne kaebuse esitamist tekkinud kahju kohta tõendeid koguda. Samuti on võimalik menetluse käigus kahju hüvitise suurust muuta ja täiendavaid tõendeid koguda. Seega ei põhjenda kahju tekkimise ja suuruse tõendamise raskused tuvastamiskaebuse lubatavust.
11.Kaebajatel on ja olid olemas tõhusamad õiguskaitsevahendid oma õiguste kaitsmiseks. Kaebajad saanuks vaidlustada piiranguid kehtestavaid haldusakte tühistamis- ja/või kohustamiskaebusega ning taotleda esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kuigi korralduste kehtivuse tähtaja lõppemine toonuks kaasa nõuete muutmise vajaduse, saanuks esialgse õiguskaitse kohaldamisega korraldustest tulenevaid piiranguid kaebajate õigustele vältida või leevendada. Tõhusamaks õiguskaitsevahendiks on ka hüvitamiskaebus ja keelamiskaebus. Seega ei ole tuvastamiskaebuse esitamine praegusel juhul lubatav ja kaebus tuleb selles nõudes jätta läbi vaatamata (HKMS § 151 lg 2 p 1, § 121 lg 2 p-d 1 ja 2).
12.HKMS § 45 lg 1 järgi võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel.
13.Kaebajad põhjendasid keelamiskaebust sellega, et nende õigusi ei ole võimalik hiljem esitatava kaebusega kaitsta. Piirangud mõjutavad kaebajate majandustegevust tuntavalt ja võib tuua kaasa majandustegevuse lõpetamise vajaduse, seega on tegemist pöördumatute tagajärgedega. Kaebajatel on põhjust arvata, et vastustaja annab sarnaseid korraldusi ka tulevikus.
14.2020. a sügisel eksisteerinud olukorda ja vastustaja korduvat sarnast tegevust (vt Vabariigi Valitsuse 17.03.2020 korraldus nr 80, 16.05.2020 korraldus nr 171, 21.05.2020 korraldus nr 180) arvestades oli kaebajatel põhjust arvata, et vastustaja annab ka edaspidi välja sarnase sisuga haldusakte. Vastustaja käitumine oli sellises olukorras piisavalt ette prognoositav.
6(9)
3-20-2042
Samuti ei saa olla mõistliku vaidluse all, et alkohoolsete jookide jaemüügi keeld öisel ajal riivas kaebajate kui ööklubisid pidavate ettevõtjate ettevõtlusvabadust.
15.Keelamiskaebuse lubatavust ei välistanud see, et vastustaja andis pärast kaebuse esitamist korduvalt välja uusi korraldusi alkohoolsete jookide jaemüügi keelamiseks õhtusel ja öisel ajal (vt Vabariigi Valitsuse 18.11.2020 korraldus nr 412, 15.01.2021 korraldus nr 10, 19.02.2021 korraldus nr 76, 18.03.2021 korraldus nr 116, 22.04.2021 korraldus nr 152). Keelamiskaebuse rahuldamise korral saab kohus keelata vastustajal anda sarnase sisuga haldusakte edasiulatuvalt, st kohtuotsuse jõustumisest arvates.
16.Keelamiskaebuse lubatavust ei välista praegusel juhul asjaolu, et kaebajatel oli võimalik vaidlustada iga piirangut kehtestavat haldusakti tühistamis- ja/või kohustamiskaebusega ning taotleda esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kuna korralduste kehtivusajad olid väga lühikesed (umbes 1 kuu), ei oleks kohus jõudnud korralduste peale esitatud tühistamis- ja/või kohustamiskaebusi korralduste kehtivuse aja jooksul ära menetleda ning kaebajatel tulnuks nagunii oma kaebuse nõudeid muuta. Kohus leiab, et praegusel juhul, kus piiranguid kehtestavate korralduste kehtivusajad olid väga lühikesed ja vastustaja käitumine oli piisavalt etteprognoositav, oli keelamiskaebus lubatav kaebajate õiguste kaitsmiseks. Seda enam, et kaebajate selgituse kohaselt ei olnud nende primaarseks eelistuseks kahju hüvitamise nõudmine, vaid piirangutest vabanemise soov. Seega teenib keelamiskaebus kaebajate eesmärki, see on lubatav ja puudub alus jätta keelamiskaebust läbi vaatamata.
17.Kaebajad taotlesid vastustaja keelamist anda korraldustega nr 322 ja nr 348 sarnase sisuga haldusakte. Kohus mõistab kaebajate eesmärki selliselt, et kaebajad taotlevad vastustaja keelamist kehtestada kohapealseks tarbimiseks mõeldud alkohoolsete jookide öiseid jaemüügi piiranguid COVID-19 viiruse leviku tõkestamise eesmärgil. Kaebajad leidsid, et korralduste nr 322 ja 348 andmiseks puudus õiguslik alus, korraldused on diskretsioonivigadega ja ebaproportsionaalsed, rikutud on võrdse kohtlemise põhimõtet ning õiguskindluse ja õigusselguse põhimõtteid. Kohus selgitab, et kuna kaebajate tuvastamisnõue jäi läbi vaatamata ning menetluses ei ole muid nõudeid, mille esemeks oleks korraldused nr 322 ja 348, siis ei hinda kohus praeguses menetluses nimetatud korralduste õiguspärasust. Seda saavad kaebajad taotleda hüvitamiskaebuse esitamisel. Keelamiskaebuse lahendamisel tuleb kohtul hinnata vastustaja poolt tulevikus eeldatavasti välja antavat haldusakti ja selle võimalikku õiguspärasust. Kuna kaebajad ei ole kaebuses eristanud tuvastamiskaebuse ja keelamiskaebuse põhjendusi, siis lähtub kohus kaebuses välja toodud põhjendustest niivõrd, kuivõrd need saavad olla seotud tulevase haldusakti õiguspärasusega.
18.Vaatamata sellele, et kaebeõigust keelamiskaebuse esitamiseks ei saa välistada, puudub praegusel juhul siiski alus keelamiskaebust rahuldada.
19.Kohus ei nõustu kaebajatega, et vastustajal puudub alkohoolsete jookide öise jaemüügi piirangu kehtestamiseks õiguslik alus. AS § 36 lg 1 p 1 kohaselt võib Vabariigi Valitsus avaliku korra tagamise huvides riigis tervikuna alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatada kuni peatamise tinginud asjaolu äralangemiseni. Korrakaitseseaduse § 4 lg 1 järgi on avalik kord ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstus. Vastustaja selgitustest nähtuvalt on piirangu kehtestamisel peetud avaliku korra all silmas viiruse leviku tõkestamiseks ettenähtud käitumisjuhistest kinnipidamist. Nende käitumisjuhiste eesmärgiks on kaitsta inimeste elu ja tervist. Kuna alkoholi tarbimisega väheneb ohutaju ja suureneb riskikäitumine, siis võib see tuua kaasa käitumisjuhiste suurema rikkumise ja viiruse laiema leviku. Kohtu hinnangul ei saa neist põhjendustest nähtuvalt järeldada, et vaidlusaluse piirangu kehtestamiseks puudub õiguslik alus. Avaliku korra laia mõistet arvestades võib sinna alla mahutada ka viiruse leviku
7(9)
3-20-2042
tõkestamiseks ettenähtud käitumisjuhised. Samuti on usutav, et alkoholi tarbimine võib mõjutada nendest käitumisjuhistest kinnipidamist, seega ohustada avalikku korda. Täiendav õiguslik alus tuleb NETS § 28 lg 5 p-st 1 ja lg-st 6, mis annab vastustajale õiguse nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamise eesmärgil asutusi ja ettevõtteid sulgeda või nende tegevust piirata. Ka alkohoolsete jookide jaemüügi piiramine mahub selle alla.
20.Kohus jätab tähelepanuta kaebajate viited korralduste nr 322 ja 348 väidetavatele diskretsioonivigadele. Isegi kui need vead on olemas, ei sõltu neist tulevikus antavate haldusaktide õigusvastasus. Vastustajal on võimalik tulevikus antavaid haldusakte põhjalikumalt selgitada ja täiendavalt kaaluda. Praegusel juhul puudub kindel teadmine, milliste täpsemate põhjendustega võib vastustaja tulevikus antavaid haldusakte põhjendada, milliseid asjaolusid arvestada ja kuidas kaalumist teostada. Seetõttu puudub põhjus võimalikele diskretsioonivigadele tuginedes keelamiskaebust rahuldada.
21.Kehtestatava piirangu proportsionaalsust tuleb hinnata neid konkreetseid asjaolusid ja hetkeolukorda arvestades, milles vastustaja otsustab piirangu kehtestada. Nende asjaolude ja olukorra kohta puudub kohtul hetkel täpsem teadmine, seetõttu puudub ka võimalus piirangu proportsionaalsust täpsemalt hinnata ja alus keelata vastustajal juba etteulatuvalt piirangut kehtestada. Ilmselgelt ebaproportsionaalseks piirangut pidada ei saa.
22.Vastustaja eesmärgiks on tagada viiruse levikut tõkestavatest käitumisjuhistest kinnipidamine. Seda eesmärki aitab vähemalt osaliselt saavutada ka alkoholi jaemüügi piiramine, st meede ei ole ilmselgelt ebasobiv. Vastustaja põhjendas, et alkoholitarbimine muudab inimeste käitumist ja hoolsust. Kuigi alkoholi müüakse ja tarvitatakse ka päevasel ajal ning muudes kohtades peale baaride ja ööklubide, tuleb siiski arvestada asjaoludega, et baaride ja ööklubide tegevus on suunatud suuresti alkoholi müügile ja kohapealsele tarbimisele, nende tegevus toimub enamasti ajal, mil inimesed tarbivad rohkem alkoholi, ja nende klientide hulgas on suurem hulk neid isikuid, kes tarvitavad alkoholi, seetõttu võib arvata, et käitumisjuhiste rikkumise oht on suur. Alkoholi müügi piirang võib aidata vähendada alkoholijoobest tingitud korrarikkumiste arvu.
23.Piirangu vajaduse üle otsustab vastustaja piirangu kehtestamise ajal. Ilmselgelt ebavajalikuks piirangut pidada ei saa. Viiruse levik on olnud kogu maailmas, sh Eestis väga laialdane ning toonud kaasa palju surmajuhtumeid. Inimeste elu ja tervise kaitsmiseks tuleb võtta kasutusele kõik asjakohased meetmed, mis aitavad viiruse levikut vältida. Ööklubi või baari külastavate klientide tuvastamine ei taga seda, et alkoholijoobes isikud ööklubis või baaris viiruse leviku tõkestamiseks ettenähtud käitumisjuhistest kinni peaksid ja viiruse levikule kaasa ei aitaks. Igale isikule ei ole mõeldav turvatöötajat kontrollimiseks juurde määrata. On põhjust arvata, et alkoholimüügi piirangu ajal on baarides ja ööklubides kliente vähemal määral, seega on ka käitumisjuhiste eiramisi vähemal määral ja viiruse võimalik levik väiksema ulatusega.
24.Ka mõõdukust tuleks hinnata konkreetseid asjaolusid arvestades, milles vastustaja otsustab piirangu kehtestada. Mõõdukuse puhul saab arvesse võtta, et riik on näinud ettevõtjatele ette mitmeid toetus- ja hüvitusmeetmeid koroonapiirangutest põhjustatud mõjude ja kahjude korvamiseks2. Kaebajad on möönnud, et nad on saanud riigilt toetusi. Samuti on neil võimalik taotleda kahju hüvitamist, kui riigi poolt ette nähtud toetused ja hüvitised ei ole olnud piisavad kogu põhjustatud kahju hüvitamiseks. Olukorras, kus ühelt poolt on kaalul inimeste elu ja tervis ning teiselt poolt ettevõtjale tekkiv majanduskahju, mis on rahaliselt hüvitatav, ei saa võimalikku tulevikus kehtestatavat piirangut pidada ilmselgelt ebaproportsionaalseks. Kaebajad ei ole põhjendanud, miks peaks alkoholimüügi piirang tooma kaasa nende majandustegevuse lõpetamise. Vaatamata alkoholimüügi piirangule on kaebajatel võimalik jätkata muu
meelelahutusteenuse pakkumist ja teenida seeläbi tulu. Isegi kui piirangu kehtestamine toob kaasa majandustegevuse lõpetamise, on majandustegevusega võimalik uuesti alustada pärast piirangu lõpetamist. Seega ei ole majandustegevusele kaasnevad mõjud sedavõrd fataalsed kui inimese elule ja tervisele kaasneda võivad tagajärjed.
25.Keelamiskaebuse rahuldamist ei õigusta kaebajate viide võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisele. Vastustaja 2021. a korraldustest nähtuvalt kehtestati 2021. a alkoholi jaemüügi piirang alates kl 22. Seega kehtis piirang lisaks ööklubidele ka baaridele, restoranidele jm toitlustusettevõtetele. Samuti on 2021. a kehtestatud viiruse leviku tõkestamiseks piiranguid oluliselt laiemalt. Järelikult ei ole öist alkoholimüüki korraldavad ettevõtjad ainsad, kelle majandustegevust on viiruse leviku tõkestamise eesmärgil piiratud.
26.Õigusselgust ja -kindlust saab hinnata konkreetse haldusakti pinnalt. Vastustaja on kehtestanud seni alkoholimüügi piiranguid ühe kuu kaupa. See tagab paremini õiguskindluse põhimõtte järgimise kui tähtajatu piirangu kehtestamine, sest ettevõtjal on võimalik ette näha, millise konkreetse ajani piirang kehtib ja millal piirangu kehtestamise vajaduse üle uuesti otsustatakse. Lühema kestusega piirangu kehtestamine võimaldab vastustajal paremini arvestada konkreetse hetkeolukorraga ja ühiskonnas toimunud muutustega ning piiranguid on lihtsam vastavalt vajadusele korrigeerida. Kuna viiruse leviku kiirus ja põhjused ei ole ka vastustajale üheselt ja kindlalt ette nähtavad, sest varasem kogemus selle haiguse osas puudub ja viiruse levik sõltub lisaks isikute endi valmidusest käitumisjuhiseid järgida, siis ei ole põhjendatud heita vastustajale ette seda, et ta ei oska kohe määrata piirangutele kindlaid tähtaegu ja ta pikendab piirangute kehtivusaegu hiljem korduvalt. Ka kaebajatel endil on võimalik ühiskonnas toimuvat silmas pidades piirangute jätkumist ette näha.
27.Eeltoodud põhjendustel jätab tuvastamisnõude läbi vaatamata.
kohus
kaebuse
keelamisnõudes
rahuldamata
ja
28.Menetluskulud jäävad kaebajate kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulu väljamõistmist kaebajatelt ega ole esitanud kohtule menetluskulu dokumente, seetõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
OSALISELT TÜHISTATUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 12.01.2023
KOHTUOTSUSEGA.
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.