Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Janar Jäätma
Määruse tegemise aeg ja koht
10.09.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-376
Haldusasi
X kaebus Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses karantiinis hoidmise ning jalutuskäigu võimaldamata jätmisega kahe nädala jooksul
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 01.04.2021 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebused
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 01.04.2021 määruse haldusasjas nr 3-21-376 resolutsiooni p 2 peale.
2.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 01.04.2021 määruse haldusasjas nr 3-21-376 resolutsiooni p 1 peale.
3.Tagastada X-le määruskaebusele lisatud dokumendid digitaalse toimiku leheküljel 186–195.
4.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 01.04.2021 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. Muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
Määruse resolutsiooni p 4 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasi kaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla direktori 10.11.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/52 kehtestati vanglas piirangud COVID-19 haiguseleviku tõkestamiseks: alates 06.11.2020 lõpetati kinnipeetavate saatmine jalutuskäigule ning jäeti ära jalutuskäigud eneseisolatsiooni ajaks nendele kinnipeetavatele, kelle COVID-19 test oli positiivne, kes olid positiivse testitulemuse saanud kinnipeetava lähikontaktsed või kelle puhul esines Terviseameti juhistest tulenev asjaolu (p 1.3). Käskkirja põhjenduste järgi loeti nakkuskahtlusega isikuks ka need kinnipeetavad, kes ei nõustunud
3-21-376 testimisega. Sama piirangut jätkati vangla direktori 10.12.2020 käskkirjaga nr 1-1-/20/56 (p 1.3). Õigusselguse huvides tunnistati selle käskkirjaga 10.11.2020 käskkiri kehtetuks.
2.Tallinna Vangla luges X nakkuskahtlusega isikuks, sest ta ei nõustunud testimisega, ning tema suhtes kohaldati eneseisolatsiooni ajavahemikul 05.–18.12.2020 (14 päeva), mille kestel ei võimaldatud talle jalutuskäike.
3.X esitas 10.12.2020 venekeelsed avaldused (registreeritud 10.12.2020 nr 5-15/20/473-1 ja 5-15/20/474-1). Tallinna Vangla andis 29.12.2020 kirjadega nr 5-15/20/473-2 ja 5-15/20/4742 kaebajale tähtaja tõlke esitamiseks või nõusoleku andmiseks tõlketeenuse eest tasuda. Tallinna Vangla tagastas vaided 22.01.2021 kirjadega nr 5-15/20/473-4 ja 5-15/20/474-4, sest kaebaja ei kõrvaldanud vaiete puudusi.
4.X esitas venekeelse avalduse (registreeritud 11.12.2020 nr 5-18/20/28524-1) seoses tema isolatsioonis hoidmisega. Avaldusele oli lisatud taotlus selle tõlkimiseks. Tallinna Vangla tagastas 18.12.2020 kirjaga nr 5-18/20/28524-2 kaebaja avalduse tõlkimise korraldamiseks, sest tema vanglasisesel isikuarvel oli piisavalt raha, et tõlkimise eest tasuda.
5.X esitas venekeelse vaide 18.12.2020 kirja 5-18/20/28524-2 peale (registreeritud 03.02.2021 nr 5-15/21/77-1). Sellele oli lisatud taotlus võõrkeelse vaide tõlkimiseks. Tallinna Vangla andis kaebajale 15.02.2021 kirjaga nr 5-15/21/77-2 tähtaja vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o vaide tõlkimiseks või tõlkimise korraldamiseks. Kaebaja on tekitanud teadlikult olukorra, kus tal puudub raha, et tõlkimise eest tasuda. Ta on kulutanud suuri summasid vangla kaupluses ja tasunud ette terve aasta elektri eest, tehes seega kulutusi, mis ei olnud vältimatult vajalikud. Kaebaja on varem esitanud pöördumisi eesti keeles. Tallinna Vangla tagastas 06.03.2021 kirjaga nr 5-15/21/77-3 vaide, sest kaebaja ei kõrvaldanud tähtaegselt selle puudusi.
6.X esitas Tallinna Halduskohtule 22.02.2021 kaebuse, milles palus tuvastada Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasus karantiinis hoidmisel ning jalutuskäikude võimaldamata jätmisel kahe nädala jooksul. Kaebaja sõnul ei keeldunud ta COVID-19 testi tegemisest. Ta pandi karantiini, kuigi ta oli terve ja viibinud varem isolatsioonis. Kaebusele oli lisatud menetlusabi taotlus kaebuselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks, muude kohtukulude kandmiseks, menetlusdokumentide tõlkimise kulude kandmiseks ja kohustusliku kohtueelse menetlusega seotud kulude kandmiseks.
7.Tallinna Vangla selgitas 26.03.2021 vastuses, et kaebaja vaidlustas 10.11.2020 käskkirja nr 1-1/20/52, millega kehtestati Tallinna Vangla kinnipeetavatele piiranguid COVID-19 leviku tõkestamiseks. Tuvastamiskaebuse esitamiseks puudub preventiivne või rehabiliteeriv huvi. See ei annaks õiguslikku eelist, vaid teadmise, kas vangla tegevus oli õiguspärane või mitte, mis ei ole tuvastamiskaebuse esitamiseks piisav. Kaebajale on võimaldatud alates 19.12.2021 jalutuskäike ning tulevikus sarnane olukord ei kordu, kui ta nõustub testimisega. Kuna kaebaja keeldus testimisest, loeti ta nakkuskahtlusega isikuks ja tema suhtes kohaldati eneseisolatsiooni 05.–18.12.2020 (14 päeva), mille kestel ei võimaldatud talle jalutuskäike. Kaebaja ei ole vaidlustanud Tallinna Vangla direktori 10.12.2020 käskkirja nr 1/20/56, millega jätkati täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist.
8.Tallinna Halduskohus tagastas 01.04.2021 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel (resolutsiooni p 1) ning jättis menetlusabi taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Kaebaja on esitanud tuvastamiskaebuse seoses tema eneseisolatsiooni paigutamisega, kuid kaebuse eesmärk on lõpetada 10.11.2020 käskkirja nr 1-1/20/52 õiguslik toime. Kaebaja ei ole vaidlustanud 10.12.2020 käskkirja nr 1-1-/20/56. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 järgi tuleb enne kohtule vangla haldusakti peale kaebuse esitamist läbida kohustuslik kohtueelne menetlus.
2(6)
3-21-376 Kaebus on lubatav vaid siis, kui vaie on õigusvastaselt tagastatud. Vaided on tagastatud õiguspäraselt. Kaebaja on vaidlustanud 10.11.2020 käskkirja nr 1-1/20/52, kuid tema vaided tagastati 22.01.2021 kirjadega nr 5-15/20/473-4 ja 5-15/20/474-4 (käskkirja puudutavad pöördumised) ning 06.03.2021 kirjaga nr 5-15/21/77-3 (eneseisolatsiooni õigusvastasust puudutav pöördumine), sest ta ei kõrvaldanud nende puudusi. Kaebajal oli pöördumiste tegemise (10.12.2020 ja 11.12.2020), puuduste kõrvaldamiseks koostatud kirjade saamise (04.01.2021) ja pöördumiste tagastamise kirja saamise hetkel piisavalt raha, et tõlkimise eest tasuda. Tõlkimise eest tasumist ei välista see, kui isik soovib säästa raha. Pärast pöördumiste esitamist on kaebaja kulutanud kaupluses vastavalt 67,59 eurot, 47,44 eurot ja 32,18 eurot, maksnud elektrienergia eest 7 eurot, vabanemisfondi on kinni peetud 20 eurot ja vahekontole 50 eurot. Jaanuaris ja veebruaris oli tema sissetulek 100 eurot. Pöördumiste tegemise hetkest on kaebajal olnud 262,34 eurot (241,34 + sissetulek 100 eurot ‒ elektrienergia 7 eurot ‒ kinnipidamised vabanemisfondi 20 eurot ‒ vahekontole 50 eurot). Kaebaja pidi arvestama, et tal tuleb tõlkimise eest tasuda. Kaebajal oli võimalik tõlkimise eest tasuda nii pöördumiste esitamise ajal kui ka puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja jooksul. Kaebaja ei kõrvaldanud puudusi, mistõttu olid vaided puudusega ja need tagastati õiguspäraselt. Kaebajal on seega läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ja kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. Isegi kui kaebajal puudus raha tõlkimise eest tasumiseks, võib vangla vastusest järeldada, et kaebaja oskab vaide esitamiseks piisaval määral eesti keelt. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 491 lg 5 järgi võib sellisel juhul jätta dokumendi tõlkijale edastamata. Vaide esitamisel ei ole vaja kasutada keeleliselt keerulisi väljendeid ega seada eesmärgiks vältida keelevigu. Peamine on esitada arusaadavalt oma nõue ja lühidalt vaide esitamise põhjused. Vaide esitamist lihtsustab võimalus esitada see blanketil. Kaebaja on keeldunud eesti keele õppimisest, kuigi talle on seda võimalust pakutud. Vangla korraldab erandlikult võõrkeelsete vaiete tõlkimise siis, kui see on kinnipeetava õiguste kaitseks vajalik. Erandi tegemine ei ole õigustatud isiku puhul, kelle võõrkeelsed pöördumised on tingitud tema enda soovimatusest eesti keelt kasutada ja oma eesti keele oskust parandada. Kaebuse tagastamise tõttu tuleb menetlusabi taotlus jätta läbi vaatamata.
9.Kaebaja esitas halduskohtule 07.04.2021 ja 21.04.2021 avaldused edastada talle 01.04.2021 määrus ja Tallinna Vangla 26.03.2021 vastus vene keeles.
10.Tallinna Ringkonnakohtus registreeriti 22.04.2021 kaebaja kaebusena pealkirjastatud avaldus (korratud 28.04.2021), milles ta palus kohustada halduskohut väljastama talle 01.04.2021 määruse venekeelne tõlge.
11.Tallinna Halduskohus rahuldas 22.04.2021 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse ja vabastas ta 01.04.2021 määruse tõlkimise kulude kandmisest (resolutsiooni p 1). Halduskohus ei rahuldanud menetlusabi taotlust Tallinna Vangla 26.03.2021 vastuse tõlkimist puudutavas osas, sest vangla vastuse sisu on määruses selgitatud (resolutsiooni p 2).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
12.X esitas Tallinna Ringkonnakohtule 29.04.2021 määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 01.04.2021 määrus ja saata kaebus läbivaatamiseks halduskohtule. Kaebaja arvel ei olnud halduskohtu märgitud summat. Arvel oli 74 eurot ja mahaarvestused. Kaebaja maksis elektrienergia aastatasu 45 eurot ette, sest tal puudub sissetulek ja raha. Kaupluses tehtud sisseostud olid seotud pühadega ja vajalikud. Ostude vajalikkuse üle otsustab kaebaja. Vale ja tõendamata on vangla väide, et kaebaja oskab eesti keelt. Kaebaja kasutas eestikeelsete avalduste esitamiseks kaasvangide abi. Kaebaja ei ole kohustatud näitama mingeid 3(6)
3-21-376 preventiivseid või rehabiliteerivaid huvisid. Kinnipeetavaid hoitakse põhjuseta kambrites. 2020. a novembris saadeti kinnipeetavad tööle, kooli ja jalutuskäikudele, sundides tegema COVID-19 analüüse. Kaebaja ei keeldunud testi tegemisest. Vangla 10.11.2020 korraldust ei tõlgitud vene keelde. Kaebajal ei olnud kontakte. Vanglas peaks võimaldada suhtlemist vene keeles, sest rohkem kui pool kinnipeetavatest räägivad vene keelt emakeelena. Kaebaja palus võtta vangla vastutusele ja trahvida HKMS § 28 lg-te 1 ja 2 rikkumise eest, samuti võtta meetmed halduskohtu kohtuniku vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
13.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja 22.04.2021 avaldust tuleb tõlgendada määruskaebusena halduskohtu 01.04.2021 määruse resolutsiooni p 2 peale. Selles heidetakse ette 01.04.2021 määruse tõlkimata jätmist. Määruskaebus tuleb aga tagastada, sest asjas tehtav määrus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam tema õigusi mõjutada (HKMS § 203 lg 2 ja § 187 lg 3 p 6). Halduskohus rahuldas 22.04.2021 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse 01.04.2021 määruse tõlkimiseks vene keelde (resolutsiooni p 1). Kaebajale tõlgiti 01.04.2021 määrus vene keelde ning ta sai selle kätte 27.04.2021. Kaebaja ei ole vaidlustanud halduskohtu 01.04.2021 määrust või 22.04.2021 määrust osas, milles talle ei antud menetlusabi Tallinna Vangla 26.03.2021 vastuse tõlkimiseks vene keelde. Määruskaebus ei ole seega kaebaja õiguste kaitseks enam vajalik ning selle võib tagastada. II
14.Kaebaja 29.04.2021 määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4) ning määruskaebus vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Kaebaja eesmärk on kaebuse menetlemine. Selleks tuleb taotleda halduskohtu 01.04.2021 määruse resolutsiooni p 1 tühistamist ja asja saatmist halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks (HKMS § 205 lg 1 p 3). Ringkonnakohus tõlgendab kaebaja tahet esitada vastav taotlus. Määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1). Kaebaja sai halduskohtu 01.04.2021 määruse venekeelse tõlke kätte 27.04.2021 ning määruskaebus on esitatud kaks päeva hiljem. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
15.Ringkonnakohus tagastab kaebajale määruskaebusele lisatud dokumendid (11.12.2020 kaebus vanglale, 08.12.2020 taotlus tõlkimiseks, 21.01.2021 taotlus tõlkimiseks, 03.02.2021 vaie ja vangla 06.03.2021 vastus võõrkeelse vaide tagastamise kohta, dtl 186–195), sest need on korduvad ja haldusasja toimikus juba olemas (dtl 17–18, 52–61). Kaebajal tuleb hoiduda juba toimikus olevate dokumentide uuesti esitamisest (HKMS § 28 lg 1).
16.Määruskaebus ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata.
17.Kaebusest nähtuvalt ei olnud kaebaja rahul sellega, et ta paigutati eneseisolatsiooni ajavahemikul 05.–18.12.2020 (14 päeva) ning talle ei võimaldatud sel ajal jalutuskäike. Nimelt loeti 10.11.2020 ja 10.12.2020 käskkirjaga isikud, kes keeldusid COVID-19 testi tegemisest, nakkuskahtlusega isikuks ning nad paigutati eneseisolatsiooni. Eneseisolatsiooni paigutatud kinnipeetavate jalutuskäigud jäeti ära (p 1.3). Kaebaja sõnul ei keeldunud ta COVID-19 testist ja ta oli terve, mistõttu oli tema karantiinis hoidmine õigusvastane.
18.Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud kaebuse eesmärk lõpetada käskkirjade p 1.3 õiguslikku toimet või p-st 1.3 vabaneda, vaid tuvastada, et täiendavaid piiranguid on tema suhtes kohaldatud õigusvastaselt, sest ta ei ole COVID-19 testist keeldunud. Ka vanglale esitatud avalduste (10.12.2020 nr 5-15/20/473-1 ja 5-15/20/474-1, 11.12.2020 nr 518/20/28524-1) eesmärk oli tema karantiinist vabastamine (toimingu lõpetamine) ja 4(6)
3-21-376 jalutuskäikudele lubamine, mitte käskkirja kehtetuks tunnistamine. Kaebaja ei ole teinud etteheiteid nakkuskahtlusega isikute karantiinis hoidmisele, vaid leiab, et tema karantiini paigutamine ei olnud põhjendatud. Seega pidas halduskohus kaebuse eesmärgi saavutamiseks ekslikult asjakohaseks tühistamiskaebust, mille lubatavust ta seejärel kontrollis.
19.Tuvastamiskaebuse esitamisel ei kehti kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõue (vrdl VangS § 11 lg-d 5 ja 8). Tuvastamiskaebuse esitamiseks peab isikul olema põhjendatud huvi. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust esitada tuvastamiskaebust (HKMS § 38 lg 4, § 45 lg 2). Tuvastamisotsus peab aitama isiku õiguste kaitsele kaasa. Kohtupraktikas on lubatud tuvastamiskaebuse esitamist preventiivsel ja rehabiliteerival eesmärgil. Tuvastamiskaebuse esitamiseks preventiivsel eesmärgil peab isikul olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu 14.10.2020 määrus nr 3-19-882, p 23.1). Rehabiliteerival eesmärgil on lubatud tuvastamiskaebust esitada nt hea maine taastamiseks tõhusama õiguskaitsevahendi puudumisel (Riigikohtu 10.03.2015 otsus nr 3-3-1-83-14, p 12).
20.Praegusel juhul ei annaks vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine kaebajale mingisugust õiguslikku eelist või kasu, vaid üksnes n-ö moraalse võidu. Vangla on PS § 3 järgi kohustatud oma tegevuse korraldama õiguspäraselt, sõltumata tegevuse õigusvastasust tuvastavast kohtulahendist. Seega ei saa eeldada, et vangla käitub edaspidi õigusvastaselt ja paigutab kaebaja ilma vastava näidustuseta karantiini ja jätab ilma jalutuskäikudest. Ringkonnakohus möönab, et sisuliselt jätkuvad 10.11.2020 ja 10.12.2020 käskkirja p-s 1.3 sätestatud piirangud tänaseni (viimati vaadati piirangud üle 10.06.2021 käskkirjaga nr 11/21/33). Kuna kaebaja eesmärk ei olnud vabaneda käskkirja p 1.3 toimest, ei ole ennetav tuvastamiskaebus tema õiguste kaitseks vajalik. Kaebajal on võimalik esitada vanglale vaie, kui peaks edaspidi tekkima vaidlus selle üle, kas ta on testi tegemisest keeldunud, misjärel ta karantiini paigutatakse, ning taotleda kohtult vaidemenetluse ajal esialgset õiguskaitset. Kaebaja õiguste kaitse ei ole järelkontrolli raames ebamõistlikult raske.
21.Kaebajal ei ole ka rehabiliteerivat huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks, sest teda ei kahtlustata üheski inkrimineerivas toimingus, mis tema mainet või nime kahjustaks. Ühtlasi on kaebajal võimalik kasutada tõhusamaid õiguskaitsevahendeid. Kui kaebaja leiab, et vangla paigutas ta õigusvastaselt karantiini ega võimaldanud jalutuskäike, võib ta esitada hüvitamiskaebuse. Hüvitamiskaebuse raames saab hinnata ka esmaste õiguskaitsevahendite kasutamist ja nende tõhusust. Kuna hüvitamiskaebuse esitamiseks tuleb läbida kohustuslik kohtueelne menetlus (VangS § 11 lg 8), ei saada ringkonnakohus asja läbivaatamiseks tagasi halduskohtule.
22.Kaebajale on varem (nt haldusasjades nr 3-19-423, 3-21-334, 3-21-335, 3-21-375, 3-21453, 3-21-625) selgitatud võõrkeelsete avalduste tõlkimise ja selle eest tasumise korda. Ringkonnakohus jääb varasemate seisukohtade juurde. Ka kinnipeetava puhul võib eeldada, et ta säästab oma õiguste maksmapanekuks raha. Isegi kui kaebajal ei pruukinud jätkuda raha, et tõlkida kõik vanglale esitatud avaldused, ei ole ta maksnud kas või ühe avalduse tõlkimise eest, mille tagajärjel ei saa ta tasuda järgmiste avalduste tõlkimise eest. See tekitab põhjendatud kahtluse, et kaebaja on teadlikult kasutanud olemas olnud raha muul otstarbel, kuigi teadis, et tal on kohustus tasuda tõlkekulude eest.
23.Põhjendatud ei ole kaebaja taotlus vangla trahvimiseks ega etteheited halduskohtu kohtuniku tööle. Vangla ei ole rikkunud HKMS § 28 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustusi. Asjaolu, et halduskohus kaebaja kaebuse tagastas, ei tähenda, et halduskohus oleks vangla tegevuse heaks kiitnud.
5(6)
3-21-376
24.Eelnevat arvestades jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 01.04.2021 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. Ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele (HKMS § 200 p 4).
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.