X kaebus Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks X karantiinis ja isolatsioonis hoidmisel ja jalutamisvõimaluseta jätmisel kahe nädala jooksul
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja - X Vastustaja - Tallinna Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X kaebus.
2.Jätta läbivaatamata X menetlusabi taotlus. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.11.12.2020 registreeriti Tallinna Vanglas kinnipeetav X venekeelne pöördumine (kuupäevaga 07.12.2020; reg nr 5-18120/28524-1). X viitab kohtule esitatud kaebuses, et esitas pöördumise 07.12.20 seoses vangla ametnike tegevusega kaebaja isolatsioonis hoidmisel.
2.18.12.2020. a kirjaga nr 5-18/20/28524-2 tagastas Tallinna Vangla X11.12.2020 võõrkeelse pöördumise tõlkimise korraldamiseks, arvestades, et X vanglasisesel isikuarvel oli piisavalt rahalisi vahendeid tõlkimise eest tasumiseks (jääk 405,17 eurot).
3.03.02.2021 registreeriti Tallinna Vanglas X vaide blanketil esitatud venekeelne pöördumine (reg nr 5-15/21/77-1), milles on viidatud Tallinna Vangla 18.12.2020. a kirja nr 5-18/20/28524-2 vaidlustamise soovile. Vaidele oli lisatud taotlus võõrkeelse vaide tõlkimiseks seoses rahaliste vahendite puudumisega.
4.03.02.2021 kirjas nr 5-15/21/77-2 „Vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmine“ selgitas Tallinna Vangla X tõlkimise korraldust. Samuti on kirjas välja toodud, et X on teadlikult ja tahtlikult tekitanud olukorra, kus tal puuduvad rahalised vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks, st et X kulutanud suuri summasid vangla kaupluses ja tasunud ette ära terve aasta elektriraha ning teinud seega kulutusi, mis polnud vältimatult vajalikud. Lisaks on kirjas viidatud, et X on esitanud varasemalt pöördumisi ka eesti keeles, mistõttu on ta võimeline esitama ka vaided eesti keeles. Seetõttu ei pidanud
3-21-376 Tallinna Vangla põhjendatuks vaiete tõlkimist riigi kulul. Vangla selgitas, et X on võimalik kas võõrkeelne pöördumine endal ära tõlkida või esitada vanglale nõuetekohane taotlus võõrkeelse pöördumise tõlkimisse saatmiseks ning märkida nõusolek tõlkega kaasnevate kulude kandmiseks. Tallinna Vangla määras X 10-päevase tähtaja pöördumise puuduste kõrvaldamiseks ning hoiatas, et puuduste kõrvaldamata jätmisel tagastab vangla võõrkeelse pöördumise seda läbi vaatamata.
5.06.03.2021 kirjaga nr 5-15/21/77-3 „Võõrkeelse vaide tagastamine“ tagastas Tallinna Vangla X 03.02.2021 esitatud võõrkeelse vaide selles esinenud puuduste tähtaegse kõrvaldamata jätmise tõttu – vanglale polnud laekunud vaide tõlget tähtajaks ega ka vaide tagastamise kirja koostamise ajaks.
6.Tallinna Halduskohtusse saabus 22.02.2021 X (isikukood xxxxxxxxxxx) kaebus Tallinna Vangla tegevuse peale. Kaebaja palub tunnistada Tallinna Vangla tegevused tema kahe nädala jooksul karantiinis ja isolatsioonis hoidmisel ning värskes õhus jalutamise võimalusest ilmajätmisel õigusvastasteks. Kaebaja heidab ette, et ta pole koroonaviiruse analüüside andmisest keeldunud ja analüüsid võeti, kuid vaatamata sellele, et ta on terve, pandi kaebaja lukustatud kambrisse karantiini. Kaebaja ei ole rahul, et teda ei lasta jalutama ja inimestega suhelda. Kaebaja viitab kaebuses vangla 18.12.20 vastusele nr. 5-18/20/28524-2, 22.12.20 esitatud vaidele (selle juurde lisatud tõlke dokumendivormile), 21.01.21 esitatud korduvale vaidele ning 15.02.2021 vaide tagastamisele.
7.Vastuseks Tallinna Halduskohtu 04.03.2021 kohtunõudele selgitas Tallinna Vangla 26.03.2021 esitatud menetlusdokumendis täiendavalt, et X on vaidlustanud ka Tallinna Vangla direktori 10.11.2020 käskkirja nr 1-1/20/52, millega kehtestati Tallinna Vangla kinni peetavatele piiranguid COVID19 viiruse leviku tõkestamiseks. Tallinna Vanglas registreeriti 10.12.2020 nr-tega 5-15/20/4731 ja 5-15/20/474-1 kaebaja kaks võõrkeelset pöördumist. Tallinna Vangla andis 29.12.2020 kirjadega nr 5-15/20/473-2 ja 5-15/20/474-2 kaebajale tähtaja võõrkeelse pöördumise tõlke esitamiseks või nõusoleku andmiseks tõlketeenuse eest tasumiseks. Vangla ei olnud nõus pöördumisi riigi kulul tõlkima, kuna X oli piisavalt rahalisi vahendeid tõlketeenuse eest tasumiseks ning arvestades, et X oli vanglale varasemalt esitanud pöördumisi ka eesti keeles, oli alust arvata, et isik oskab piisavalt eesti keelt. X esitas sellepeale vanglale uued tõlketaotlused, millel on tõlketeenuse eest tasumise nõusoleku lahtris märge „raha ei ole“. Tallinna Vangla 22.01.2021 kirjadega nr 5-15/20/473-4 ja 5-15/20/474-4 kaebaja vaided tagastati, kuna kaebaja ise võõrkeelseid pöördumisi ära ei tõlkinud ja vangla riigi kulul vaideid ei tõlgi.
7.1.Tallinna Vangla hinnangul ei ole kaebaja välja toonud, et tal oleks preventiivne või rehabiliteeriv huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Tuvastamiskaebuse menetlemine ei annaks kaebajale edaspidiseks ka ühtegi õiguslikku eelist, vaid üksnes teadmise, kas Tallinna Vangla tegevus oli õiguspärane või mitte. Tallinna Vangla hinnangul ei ole see piisavaks põhjendatud huviks. Kaebaja saab alates 19.12.2021 jalutuskäikudel käia ning samasuguse olukorra kordumine tulevikus ei ole ka tõenäoline, kui kaebaja on nõustunud enda testimisega.
7.2.Tallinna Vangla selgitas, et vangla direktori 10.11.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/52 kohaldati seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku ja sellesse massilise nakatumisega Eestis Tallinna Vangla kinnipeetavatele täiendavaid julgeolekuabinõusid, lukustati kinnise vangla osakonnad, peatati päevakavajärgsed tegevused ja jätkati kokkusaamiste korraldamise piiramist, sh lõpetati kinnipeetavate saatmine jalutuskäigule ja jäeti ära jalutuskäigud eneseisolatsiooni ajaks nendele kinnipeetavatele: kelle COVID-19 haigust põhjustava viiruse test on olnud positiivne; kes on COVID-19 haigust põhjustava viiruse osas positiivse testitulemuse andnud isiku lähikontaktsed (nt kinnipeetava ja vahistatu kambrikaaslane, samas eluosakonnas avatud režiimil viibinud kinnipeetavad, tegevuses osalenuna lähikontaktne muu COVID-19 postitiivse testitulemuse saanud isikuga); muu juhtum, mis tuleneb Terviseameti juhisest. Käskkirja põhjendustes välja toodu kohaselt loetakse nakkuskahtlusega isikuteks ja isoleeritakse ka need, kes ei ole nõustunud enda testimisega, et välja selgitada kas isik kannab COVID-19 haigust põhjustavat viirust. Kaebaja paiknes kaebuses viidatud perioodil I üksuses. I üksuse juhi selgituste kohaselt toimus 04.12.2020 üksuses kinnipeetavate masstestimine, kuid kaebaja testimisest keeldus ning seda kinnitab nii valvekaamera salvestus, Synlabi
3-21-376 töötajate seisukoht kui valvurite tagasiside – kaebajalt üritati kaks korda proovi võtta, kuid mõlemad korrad lükkab kaebaja enda käega Synlabi töötaja käe eemale. Kaebaja tõusis kohe peale keeldumist püsti ja ütles, et talle aitab ning läks kambrisse, ametnike ta rohkem kuulata ei soovinud. Üksuse juhi selgitusel oli kõikidele kinnipeetavatele juba 10.11.2020 jagatud vangla direktori käskkiri, milles oli selgitatud isolatsiooni kohaldamist. Eelnevale tuginedes loeti kaebaja nakkuskahtlusega isikuks ning tema suhtes kohaldati eneseisolatsiooni, mistõttu ajavahemikul 05.12. — 18.12.2020 (14 päeva) kaebajale jalutuskäike ei võimaldatud. Tallinna Vangla on seisukohal, et kaebaja suhtes 14 päevaks eneseisolatsiooni kohaldamine oli põhjendatud. Olukorras, kus riigile on teada, et võimalik oht tervisele ja teatud juhtudel koguni elule on reaalne, rakendub riigile kaitsekohustus võtta kasutusele tarvilikud meetmed kõikide isikute kaitseks. Seega kaaluvad riigile põhiseaduses pandud elu ja tervise kaitse kohustus oma olulisuse tõttu üles isiku muud põhiõigused. Tallinna Vangla direktori 10.12.2020 käskkirjaga nr 1/20/56 jätkati Tallinna Vanglas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist, osakondade lukustamist, päevakavajärgsete tegevuste peatamist ja kinni peetavate isikute kokkusaamiste korraldamise peatamist. Kaebaja ei ole nimetatud käskkirja vaidlustanud.
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 2 lõike 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.
8.1.Kaebusest järeldub, et kaebaja soovib tuvastada vangla tegevuse õigusvastasuse kaebaja eneseisolatsiooni paigutamisel. Seejuures on selge, et kaebaja küll esitas vanglale sellekohase pöördumise, mis vangla poolt tagastati ning selle peale esitatud kaebaja vaie tagastati selle puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu. Samas nähtub, et kaebajale eneseisolatsiooni kohaldamine toimus Tallinna Vangla 10.11.2020 käskkirja nr 1-1/20/52 alusel, mille vaidlustamiseks esitas kaebaja samuti võõrkeelsed pöördumised, kuid ka need pöördumised tagastati kaebajale puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu.
8.2.Seega võib järeldada, et kaebaja eesmärk on saavutada ka Tallinna Vangla 10.11.2020 käskkirja nr 1-1/20/52 tühistamine ning sellega kohaldatud piirangute õigusliku toime lõpetamine. Seejuures on ka selge, et kaebaja ei ole vaidlustanud Tallinna Vangla direktori 10.12.2020 käskkirja nr 1/20/56, millega jätkati Tallinna Vanglas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist, osakondade lukustamist, päevakavajärgsete tegevuste peatamist ja kinni peetavate isikute kokkusaamiste korraldamise peatamist, ning kaebaja on tänaseks käskkirja vaidlustamise võimaluse minetanud.
9.Vastavalt HKMS § 120 lg 1 punktile 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 punkti 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Leian, et kaebus tuleb tagastada, kuna kohustuslik kohtueelne menetlus on läbimata (HKMS § 121 lg 1 p 4).
9.1.Kinnipeetava poolt vangla haldusakti või toimingu vaidlustamiseks näeb vangistusseadus (VangS) ette kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse (VangS§ 11 lg 5). Seega võib kinnipeetav pöörduda kaebusega halduskohtusse alles peale vaidemenetluse läbimist, s.o üksnes juhul kui vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega lubab VangS § 11 lg 5 kaebusega kohtu poole pöörduda ka siis, kui kinnipeetav või vahistatu on esitanud vaide ning vaie on õigusvastaselt tagastatud. Kui menetlus lõpetatakse õiguspäraselt vaide tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav. Vaide õigusvastase tagastamise korral saab aga kohtumenetluses jätkata asja sisulise arutamisega. Kohtupraktika kohaselt loetakse kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks ja kaebus lubatavaks ka juhul, kui haldusorgan on kohustuslikus kohtueelses menetluses vaide või kahju hüvitamise taotluse ebaõigesti tagastanud (nt Riigikohtu 07.06.2018 määrus nr 3-17-2610, punkt 12). Seega hindab kohus kohtueelse menetluse nõuetekohasuse kontrollimisel, kas vaide tagastamine oli õiguspärane.
9.2.Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kaebaja esitas Tallinna Vanglale eneseisolatsiooni ning Tallinna Vangla 10.11.2020 käskkirja nr 1-1-/20/52 vaidlustamist puudutavad pöördumised (vastavalt
3-21-376 11.12.2020 ja 10.12.2020), kuid Tallinna Vangla on kaebaja pöördumistega seotud vaided tagastanud Tallinna Vangla 22.01.2021 kirjadega nr 5-15/20/473-4 ja 5-15/20/474-4 (käskkirja puudutavad pöördumised) ning 06.03.2021 kirjaga nr 5-15/21/77-3 (eneseisolatsiooni õigusvastasust puudutav pöördumine). Vaide tagastamise otsuste kohaselt ei kõrvaldanud kaebaja vaides esinenud puudusi ning ei esitanud pöördumiste tõlkeid või nõusolekut tõlgete eest tasumise kohta.
9.3.HMS § 20 lg 1 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel. Kui riigiasutusele või kohaliku omavalitsuse asutusele esitatakse võõrkeelne avaldus või muu dokument, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde (keeleseaduse § 12 lg 1). Kui nõutud tõlget ei esitata, võib riigiasutus või kohaliku omavalitsuse asutus dokumendi tagastada või esitaja nõusolekul ja kulul tõlkida (lg 2). Vastavat korda täpsustab ka vangla sisekorraeeskirja § 49. Kaebaja ei ole olnud nõus tõlkimise kulude kandmisega.
10.Olen seisukohal, et, et vangla on korrektselt leidnud, et kaebajal on olnud rahalised vahendid tõlke eest tasumiseks. Sealjuures ei saa isik vältida tõlgitasu tasumist sellega, et ei säästa olemasolevaid rahalisi vahendeid tõlkekulude kandmiseks, kuigi selleks on tegelik võimalus olemas.
10.1.Kohtu poolt asja juurde võetud K-raha väljavõttest perioodi 21.11.2020-21.02.2021 nähtub, et kaebajal oli pöördumiste tegemise hetkel (vastavalt 10.12. ja 11.12) vabakasutuskonto jääk 241,34 eurot ning puuduste kõrvaldamiseks koostatud kirjade 29.12.2020 kirjadega nr 5-15/20/473-2 ja 515/20/474-2) saamise hetkel (so vangla selgituste kohaselt 04.01.2021), samuti 07.12.2020 pöördumise tagastamise kirja (18.12.2020. a kiri nr 5-18/20/28524-2) saamise hetkel oli kontol veel piisavalt vabu rahalisi vahendeid tõlgete eest tasumiseks. Väljavõttelt nähtub aga, et X tasus pärast pöördumiste tegemist kaupluses vastavalt 13.12.2021 kokku 67,59 eurot ja 13.01.2021 kokku 47,44 eurot ning 27.01.2021 kokku 32,18 eurot. Pöördumiste tegemise hetkest on kulud elektrienergia eest olnud vastavalt 7 eurot ja kinnipidamised vabanemisfondi vastavalt 20 eurot ning kinnipidamised vahekontole 50 eurot. Seejuures on jaanuaris ja veebruaris laekunud kaebaja kontole sissetulekutena vastavalt kokku 100 eurot (50 + 50).
10.2.Seega on kaebajal alates pöördumiste tegemistest olnud võimalik tõlkimiseks kasutada oma algset vabakasutuskonto jääki, millele on lisandunud kaks korda 50 eurot, millest tuleb omakorda maha arvestada kinnipidamised ja elektrienergia eest tasu võtmised. Seega on pöördumiste tegemise hetkest kokku kaebaja käsutuses olnud 262,34 eurot (so 241,34 eurot+ sissetulekud 100 eurot - elektrienergia kulu 7 eurot – vabanemisfondi kinnipidamised 20 eurot – vahekontole tehtud kinnipidamised 50 eurot). Kaebajale pidi olema ettenähtav vajadus tasuda tõlkimise eest. Toodud summa arvelt oli kaebajal võimalik tõlkekulud tasuda nii koos pöördumiste esitamisega kui ka puuduste kõrvaldamise perioodil. Kuivõrd kaebaja seda ei teinud, on vaided puudusega ja seetõttu õiguspäraselt tagastatud. Eeltoodust tulenevalt on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus etteheidetud küsimustes läbimata ja kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
11.Juhin ka tähelepanu, et isegi kui kaebajal puudunuks rahalised vahendid tõlgete eest tasumiseks, on vangla välja toonud, et kaebaja oskab piisavalt eesti keelt, et esitada pöördumised eesti keeles. Vangla sisekorraeeskirja § 491 lg 5 kohaselt jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata, kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide vaidemenetlusse või kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi.
11.1.Kohtupraktikas on kinnitatud, et kohtueelset menetlust ei saa lugeda nõuetekohaselt läbituks, kui kinnipeetava poolt kohtueelses menetluses esitatud võõrkeelne pöördumine on põhjendatult tagastatud põhjusel, et ta oskab piisaval määral eesti keelt, et koostada eestikeelne pöördumine (vt nt Tartu Halduskohtu 11.09.2019 määrus nr 3-19-1650; Tartu Ringkonnakohtu 03.02.2015 määrus nr 3-1452146). Samuti on kohtupraktikas leitud, et kinnipeetava võõrkeelse vaide tagastamise õiguspärasuse hindamisel on määrav, kas kaebaja oskas pöördumise riigikeeles esitamiseks eesti keelt piisavalt – kui
3-21-376 kaebaja riigikeele oskuse tase on pöördumiste koostamiseks küllaldane, on pöördumise menetlemisest keeldumine õiguspärane (Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2017 otsus asjas nr 3-14-52241).
11.2.Tallinna Vangla on selgitanud, et kaebaja eesti keele oskus on piisav vaide eesti keeles esitamiseks. Vaide esitamisel ei ole vaja kasutada keeleliselt keerulisi väljendeid ega seada eesmärgiks vältida keelevigu. Peamine on esitada arusaadavalt oma nõue ja lühidalt vaide esitamise põhjused. Vaide kirjutamist lihtsustab kohtu hinnangul mõnevõrra ka eeltäidetud näidisvorm ehk blankett, mida kaebaja on ka praegusel juhul venekeelset vaiet esitades kasutanud. Pole põhjust kahelda ka vangla väidetes, et kaebaja on varem pöördunud vangla poole eesti keeles ning järelikult oskab piisavalt eesti keelt. Lisaks nähtub vangla selgitustest, et kaebaja on keeldunud eesti keele (täiendavast õppimisest), kuigi talle on seda võimalust pakutud Seega, lisaks asjaolule, et kaebajal olid rahalised vahendid, et säästa tõlkekulude kandmiseks, saab ka kaebaja keeleoskuse piisavuse tõttu asuda seisukohale, et vanglal ei olnud kohustust kaebaja võõrkeelseid avaldusi tõlkida vastavalt vangla sisekorraeeskirja § 491 lõigetele 3 ja 5. Kinnipeetava esitatud võõrkeelset dokumenti ei pea vangla kulul tõlkima, kui kinnipeetaval on tõlkimiseks piisavalt vahendeid või kui tema eesti keele oskus on piisav. Vangla peab kinnipeetavate võõrkeelsete vaiete tõlkimise korraldama juhul kui see on kinnipeetava õiguste kaitseks vajalik. Tegemist on erandiga üldisest reeglist, et asjaajamine toimub eesti keeles. Sellise erandi tegemine ei ole õigustatud isiku puhul, kelle võõrkeelsed pöördumised on tingitud tema enda soovimatusest eesti keelt kasutada ja oma eesti keele oskust parandada.
12.Eeltoodust tulenevalt tuleb X kaebus tagastada, sest kaebaja ei ole läbinud nõuetekohast kohtueelset menetlust.
13.Riigilõivu asjas tasutud ei ole. Selle asemel on kaebaja esitanud kohtule taotluse kaebuse esitamiselt nõutava riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks (menetlusabi taotlus). Selle taotluse jätan kaebuse tagastamise tõttu läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.