AS Totalisaator kaebus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse 05.09.2016 otsusele täiteasjas nr 022/2016/4387
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.10.2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaselts Totalisaator määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlgnik): Aktsiaselts Totalisaator (registrikood 10198836; asukoht Paldiski mnt 50, 10614 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman Puudutatud isik I (kohtutäitur): Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (büroo asukoht Lauteri 5, 10114 Tallinn), seaduslik esindaja kohtutäituri abi Viljo Konsap Puudutatud isik II (sissenõudja): Aktiebolaget Trav och Galopp (rootsi registrikood 556180-4161; asukoht 16189 Stockholm, Rootsi Kuningriik), lepingulised esindajad vandeadvokaat Allar Jõks ja vandeadvokaadi abi Maria Pihlak
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 12.10.2016 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud jätta Aktsiaselts Totalisaator kanda.
3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel
ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.AS Totalisaator (avaldaja, võlgnik) esitas 15.09.2016 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse (puudutatud isik I, kohtutäitur) 05.09.2016 otsusele täiteasjas nr 022/2016/4387. Avaldaja palub kohtul tühistada 04.08.2016 täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse täiteasjas nr 022/2016/4387 ning kohtutäituri 05.09.2016 otsuse, millega võlgniku 12.08.2016 kaebus täiteasjas nr 022/2016/4387 on jäetud rahuldamata. Avaldaja palub jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.
2.Esitatud avalduse kohaselt algatas kohtutäitur Aktiebolaget Trav och Galopp (puudutatud isik II, sissenõudja) täitmisavalduse alusel täitemenetluse nr 022/2016/4387 võlgnevuse 103 427,46 euro ja täitedokumendist tuleneva viivise sissenõudmiseks. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 27.07.2016 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-15-15640, mille alusel tunnistati Eesti Vabariigis täidetavaks Stockholmi Kaubanduskoja vahekohtu 02.07.2015 lõppotsus nr V (2014/108).
3.Avaldaja leiab, et täitemenetlust on alustatud ilma täitedokumendita. Kohtumäärus nr 2-15-15640 ei ole jõustunud ega viivitamata täidetav. Seega ei vasta täitemenetluse alustamiseks esitatud dokumendid täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p-dest 1 ja 6 tulenevatele nõuetele ehk asjas puudub täitedokument.
4.Kohtumäärus nr 2-15-15640 ja vahekohtu otsus on ebaselged. Nii kohtumäärus kui ka vahekohtu otsus ütlevad „...mille kohaselt AS Totalisaator hüvitab AB-le Trav & Galopp viimase menetluskulud summas 650 000 SEK (ei sisalda käibemaksu) ja kuludelt makstava intressi vastavalt intressiseaduse §-le 6 alates vahekohtu otsuse päevast kuni tasumiseni.“ Eesti Vabariigis ei ole seadust nimega intressiseadus. Kohtutäitur ei saa rakendada intressiseadust ja arvestada intressimäära, kuna kohtutäituril ei ole selleks seaduslikku pädevust.
5.Kohtutäituri seaduse (KTS) § 35 on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-ga 11, §-ga 12 ja § 15 lg-ga 1. Kuna kohtutäituri tasu aluseks olevad õigusnormid on põhiseadusvastaselt kõrged, on tasu määratud ilma põhiseaduspärase õigusliku aluseta. Võlgnik leiab, et kohtutäituri põhiseaduspärane tasu piirdub täitemenetluse alustamise tasuga (19,16 eurot), kuna see on võrreldav TsMS §-s 4842 sätestatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise hüvitisega (20 eurot), mis ajakulukuse ja raskuse osas vastab täitemenetluse alustamise toimingule. Põhitasu, mis lisandub täitemenetluse alustamise tasule, on põhiseadusvastane. Praeguses asjas on kohtutäitur teinud ainult ühe toimingu – saatnud täitmisteate. Seega nõutud tasu on kulutatud tööajaga võrreldes põhjendamatult kõrge. Puudutatud isiku I seisukoht
6.Kohtutäituri hinnangul on võlgniku kaebus põhjendamatu. Kohtutäitur jääb oma 05.09.2016 otsuses märgitud seisukohtade juurde ning palub jätta võlgniku kaebuse kohtutäituri otsusele rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda.
7.Käesolevas täitemenetluses esitas sissenõudja kohtutäiturile vorminõuetele vastava täitmisavalduse ning täitedokumendi, milleks on Harju Maakohtu 27.07.2016 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-15-15640. Nimetatud määrusega tunnustati ja tunnistati Eesti Vabariigis täidetavaks Stockholmi Kaubanduskoja vahekohtu 02.07.2015 lõppotsus nr V (2014/108), mille kohaselt AS Totalisaator hüvitab AB-le Trav &
Galopp menetluskulud summas 650 000 SEK (ei sisalda käibemaksu) ja kuludelt makstava intressi vastavalt intressiseaduse §-le 6 alates vahekohtu otsuse päevast kuni tasumiseni. Kuna Harju Maakohtu 27.07.2016 kohtumäärus tsiviilasjas 2-15-15640 kuulub viivitamatule täitmisele (TsMS § 757 lg-d 2 ja 3), olid täitemenetluse alustamise eeldused täidetud ning võlgniku suhtes algatatud täitemenetlus on õiguspärane.
8.Kohtumääruse resolutsioon on piisavalt selge ning üheselt mõistetav ega tekita ebaselgust intressiseaduse viite tõttu. Arvestades, et kohtumäärusega tunnustati ja tunnistati täidetavaks Stockholmi Kaubanduskoja vahekohtu otsus, on selge, et ka kohtumääruses märgitud viite näol on tegemist viitega Rootsi intressiseadusele. Sissenõudja on kohtutäiturile täitmisavalduse esitamisel edastanud Rootsi intressiseaduse tõlke ning väljavõtte Rootsi Panga kodulehel avaldatud tehingutele kohalduvate poolaasta intressimäärade kohta, millest tulenevalt oli kohtutäituril võimalik veenduda intressi suuruses. Siiski peab kohtutäitur oluliseks märkida, et täitemenetluses esitab nõude täitmiseks sissenõudja ning intressiarvestust peab samuti sissenõudja, mitte aga kohtutäitur.
9.Kohtutäituri tasu otsuses märgitud kohtutäituri põhitasu suurus on kooskõlas KTS § 35 lg 2 p-s 11 sätestatuga ning seega puudub alus kohtutäituri tasu otsuse tühistamiseks. Nõudelt summas 103 427,46 eurot moodustab kohtutäituri põhitasu koos käibemaksuga 9929,04 eurot.
10.Kaebaja viited kohtutäituri tasu vastuolule põhiseadusega on üldsõnalised, põhjendamata ja eksitavad. Kohtutäituri tasu on tasakaalustatud ja arvestab kõigi erinevate täitemenetluste osaliste huve ning tagab kohtutäiturile piisava sissetuleku ja menetluse korraldamise võimekuse. Võlgniku väide selle kohta, et kohtutäitur on teinud ühe toimingu ei ole korrektne. Kohtutäitur on täitemenetluse läbiviimisel teostanud toimingud menetluse algatamiseks, päringud erinevatesse registritesse, kirjavahetus võlgniku ja sissenõudjaga, kaebuse läbi vaatamine ja otsuse tegemine, sissenõutud summa jaotamine jm menetlustoimingud. Puudutatud isiku II seisukoht
11.Sissenõudja toetas kohtutäituri seisukohta. Avaldus on põhjendamatu ja kohut eksitav. Avaldus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Täitetoimingud on sooritatud kooskõlas seadusega. Kohtutäiturile on esitatud viivitamata täitmisele kuuluv kohtumäärus tsiviilasjas 2-15-15640; vahekohtuotsusest selgub, et viivised tuleb välja mõista vastavalt Rootsi intressiseadusele (viiviste suuruse on arvutanud puudutatud isik I, avaldaja seda vaidlustanud ei ole); ning kohtutäituri tasu suurus vastab seadusele. Esimese astme kohtu määrus
12.Harju Maakohtu 12.10.2016 määrusega jäeti avaldaja kaebus rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.
13.Puudub vaidlus, et sissenõudja esitas kohtutäiturile täitmiseks täitedokumendi, milleks on Harju Maakohtu 27.07.2016 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-15-15640, millega tunnustati ja tunnistati Eesti Vabariigis täidetavaks Stockholmi Kaubanduskoja vahekohtu 02.07.2015 lõppotsus nr V (2014/108), mille kohaselt avaldaja hüvitab sissenõudjale menetluskulud summas 650 000 SEK (ei sisalda käibemaksu) ja kuludelt makstava intressi vastavalt intressiseaduse §-le 6 alates vahekohtu otsuse päevast kuni tasumiseni.
14.Kuivõrd TsMS § 757 lg 2 ja 3 sätestavad üheselt, et määrus, millega (välisriigi) vahekohtu otsus tunnistatakse täidetavaks, kuulub viivitamatule täitmisele, ei ole võlgniku seisukoht täitedokumendi puudumise kohta põhjendatud. TMS § 2 lg 1 p 1
kohaselt täidetakse nõudeid, mis tulenevad jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvast kohtuotsusest - ja määrusest.
15.Täitedokumendi resolutsioon on selge ja üheselt mõistetav ega tekita ebaselgust Rootsi intressiseaduse viite tõttu. Kohtutäitur on märkinud, et sissenõudja on esitanud kohtutäiturile Rootsi intressiseaduse tõlke ja Rootsi Panga kodulehel avaldatud tehingutele kohalduvate poolaasta intressimäärade väljavõtte, mille alusel oli kohtutäituril võimalik veenduda, et täitmisavaldusel märgitud nõue on vastavuses täitedokumendi resolutsioonis märgitule. Samuti on sissenõudja esitanud kohtutäiturile intressiarvestuse. Seega on täitedokument piisavalt selge ning seda on võimalik täita.
16.Avaldaja on teinud etteheiteid kohtutäituri tasu suurusele ning leiab, et see on ebamõistlikult suur. Sundtäidetava nõude suurus on käesoleval juhul 103 427,46 eurot. KTS § 35 lg 2 p 11 kohaselt moodustab nõude summalt 63 901–127 800 eurot kohtutäituri põhitasu 8% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 9586 eurot. Seega moodustab kohtutäituri põhitasu koos käibemaksuga 9929,04 eurot (103 427,46 x 8% x 1,2). Põhitasu suurus vastab seadusele. Kohtutäituri kohustus määrata kohtutäituri tasu suurus täitemenetluse alustamisel tuleneb seadusest (TMS § 24 lg 3). Üldjuhul ei ole kohtutäitur teinud kohtutäituri tasu otsuse koostamise ajaks veel ühtegi täitetoimingut. Kohtutäituri poolt tegelikult sissenõutava tasu suurus sõltub sellest, kui palju on õnnestunud nõuet täitemenetluses sisse nõuda ning ka sellest, milline on nõude rahuldamise aeg (KTS § 32 lg 5 ja § 41 lg 1). Võlgnik saab ise nõude õigeaegse rahuldamisega mõjutada temalt sissenõutava kohtutäituri põhitasu suurust. Seega ei ole täitemenetluse alguses võimalik kohtutäituri põhitasu suurusele teha etteheiteid lähtudes toimingute mahust.
17.Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jättis kohus kõigi menetlusosaliste menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 172 lg 1). Maakohus tõi välja, et ta määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras, eeldusel, et keegi menetlusosalistest seda kohtult taotleb. Määruskaebus
18.Avaldaja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega avaldaja kaebus rahuldada.
19.Kuivõrd täitedokumendi resolutsioonis puudub viide viivitamata täidetavuse kohta, siis formaliseerituse põhimõttest lähtuvalt ei ole kohtutäituril õigust hakata TsMS alusel kujundama seisukohta, et kas kohtulahend on viivitamata täidetav või mitte. Asudes täitma kohtulahendit, mille kohta ei ole formaliseeritud kinnitust (st viidet resolutsioonis või eraldi määruses) selle viivitamata täidetavuse kohta, on kohtutäitur ületanud oma pädevust.
20.Täitedokumendi resolutsioon ei ole selge. Eestis ei ole seadust nimetusega intressiseadus. Ebaõige on maakohtu seisukoht selle kohta, et kohtutäituril oli õigus rakendada Rootsi intressiseadust lähtudes Rootsi Panga andmetest. Kohtutäituril ei ole pädevust tuvastada, millise välisriigi õigust kohaldada ja kohaldada seda ka täitedokumendi täitmisel. Sellepärast ei saanud kohtutäitur lugeda Rootsi Panga andmeid asjassepuutuvateks, kuivõrd täitedokumendi resolutsioonis ei ole sellele viidatud. Asjaolu, et kohtutäitur vajas täitedokumendi sundtäitmiseks täiendavaid andmeid, kinnitab, et see ei olnud selge.
21.KTS § 35 on vastuolus PS §-dega 11, 12 ja 15. Kuna kohtutäituri tasu aluseks olevad õigusnormid on põhiseadusvastaselt kõrged, on tasu määratud ilma põhiseaduspärase õigusliku aluseta. Kohtutäituri põhiseaduspärane tasu piirdub täitemenetluse alustamise tasuga (19,16 eurot). Põhitasu, mis lisandub täitemenetluse alustamise tasule, on
põhiseadusvastane. Praeguses asjas on kohtutäitur teinud ainult ühe toimingu – saatnud täitmisteate. Seega nõutud tasu on kulutatud tööajaga võrreldes põhjendamatult kõrge. Menetluse edasine käik
22.Kohtutäitur ja sissenõudja palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.
23.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
24.Ringkonnakohus, tutvunud kirjalikus menetluses toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
25.Võlgnik on esitanud vastuväiteid kohtutäituri põhitasu suurusele. Kohtutäitur on põhitasu suuruse kindlaksmääramisel järginud seaduses sätestatud korda (s.o määranud täituri põhitasu kindlaks lähtudes KTS § 35 lg 2 p-st 11) ning selles suhtes talle etteheiteid teha ei saa. Kolleegium on seisukohal, et kohtutäituri põhitasu reguleeriv KTS § 35 ei ole põhiseadusega vastuolus ning määruskaebuses esile toodud asjaolud ei anna alust KTS § 35 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks. KTS § 35 lg 2 p 11 olev kohtutäituri tasu suurus on proportsioonis täitemenetluses nõutava summa suurusega. Võlgniku käsitlus selle kohta, et kohtutäituri põhiseaduspärane tasu peaks piirduma täitemenetluse alustamise tasuga, kuna see on võrreldav maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise hüvitisega, ei ole asjakohane. Kohtutäituri tasu on avalik-õiguslik kohustus PS § 113 mõttes, tasumäärad kehtestab riik ja neid ei ole võimalik muuta menetluses osalejate taotlusel (Riigikohtu lahend nr 3-4-1-22-03, p 18). Kohtutäituri põhitasu peamine eesmärk on võimaldada kohtutäituril saada endale ja maksta kohtutäituri büroos töötavatele isikutele tasu tehtud (ameti)toimingute eest (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-108-15 p 22). Seega ei ole kohtutäituri tasu üksnes tema enda kulutatud ajast ning toimingute arvust ja mahust lähtuv tasu, vaid selle tasuga peab kohtutäitur katma ka oma büroo kulud. Nimetatud tasuga peab kohtutäitur tagama temale seadusega antud ülesande (pöörata isikute taotlusel sissenõue kellegi varale) täitmise.
26.Maakohus on õigesti märkinud ka, et täitemenetluse alguses ei ole võimalik kohtutäituri põhitasu suurusele etteheiteid teha, kuivõrd kohtutäituri kohustus määrata kohtutäituri tasu suurus täitemenetluse alustamisel tuleneb TMS § 24 lg-st 3, samuti ei ole üldjuhul kohtutäitur tasu otsuse koostamise ajaks teinud veel ühtegi täitetoimingut. Tasu otsuses näidatakse võlgnikule mh, milline on põhitasu maksimaalne tasu suurus ja milline on selle 50%-line suurus, kui nõue täidetakse vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul. Tegelik kohtutäituri põhitasu suurus kujuneb aga täitemenetluse läbiviimise käigus. Näiteks KTS § 32 lg 4 kohaselt, kui täitedokument täidetakse enne täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist, võib võlgnikult nõuda menetluse põhitasu üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust. Käesoleval juhul nähtubki asja materjalidest, et võlgnik on tasunud nõutava summa kohtutäituri poolt määratud vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul 07.09.2016 (tl 49). Kohtutäitur on seoses sellega välja toonud, et seega kuulus võlgniku poolt tasumisele pool kohtutäituri põhitasust (4964,52 eurot). Kohtutäitur on lisaks välja toonud, et 12.09.2016 seisuga on kohtutäitur täitemenetluse lõpetanud TMS § 48 lg 1 p 3 alusel ning et võlgnik ei ole vaidlustanud tegelikult sissenõutud kohtutäituri tasu suurust (tl 49).
27.Kui võlgnik soovib praegusel juhul täituri põhitasu vaidlustada, oleks ta selleks pidanud vaidlustama täituri tasu väljamõistmise otsuse, mis on tehtud pärast võlgniku poolt täitemenetluses nõutud summa tasumist (s.o otsus, milles nõutakse võlgnikult põhitasu tasumist summas 4964,52 eurot). Vastuväited, mis võlgnikul on seoses kohtutäituri põhitasuga, oleks võlgnik pidanud esitama ka nimetatud otsuse suhtes. KTS § 32 lg 4 kohaldamisega seonduvalt oleks võlgnik saanud lähtuda lisaks Riigikohus lahendis nr 3-2-1-88-09 välja toodud seisukohtadest, s.o võlgnikult ei tohi nõuda tasu üle 50% täismäärast, kuid see ei tähenda, et alati võib nõuda täpselt 50%; mida rohkem ja mahukamaid täitetoiminguid on kohtutäitur teinud, seda suuremat tasu (kuid seejuures mitte üle 50% täismäärast) võib kohtutäitur võlgnikult nõuda.
28.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ka selles osas, et välisriigi vahekohtu otsus, mis on tunnistatud täidetavaks, kuulub viivitamatule täitmisele ning seega on olemas täitedokument. Asjakohatud on kaebaja viited formaliseerituse põhimõtte rikkumise kohta. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et täitedokumendi resolutsioon on piisavalt selge ning ei pea selles osas vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata.
29.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi kaebuse esitaja kanda. Arvestades, et maakohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks, siis ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). Maakohus määrab menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.