Osaühingu X kaebus Maksu- ja Tolliameti 15.03.2021 maksuotsuse nr 12.2-3/053805-10 tühistamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Osaühing X, esindaja advokaat Hanna Esko Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Karin Kask
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Osaühingu X kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (edaspidi: MTA) kontrollis 08.10.2020 korralduse nr 12.2-3/053805-1 ja 12.11.2020 korralduse nr 12.2- 3/053805-3 alusel Osaühingu X (edaspidi: OÜ X) tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel juuli-september 2020.
2.MTA väljastas 02.02.2021 OÜ-le X kontrollakti nr 12.2-3/053805-7 (edaspidi: kontrollakt). OÜ X esitas 12.02.2021 seisukohad kontrollaktile.
3.MTA kohustas 15.03.2021 maksuotsusega nr 12.2-3/053805-10 tasuma OÜ-d X maksuvõla 10 000 eurot (edaspidi: maksuotsus). Kontrollakt on maksuotsuse lahutamatu lisa.
4.Äriühingust raha väljaviimise varjamiseks on kontrollitaval perioodil vormistatud laenudokumendid, kuid sisulist laenu andmist toimunud ei ole. Fiktiivse laenulepingu vormistamise eesmärgiks oli vältida maksude tasumist olukorras, kus raamatupidamislikult kassas olema pidanud sularaha tegelikult ei olnud.
5.OÜ X ei ole esitanud kontrolli käigus veenvaid argumente ega kontrollitavaid tõendeid. Raamatupidamislikult on raha kassast välja läinud. 10.09.2020 ning 08.10.2020 ei olnud kaebajal ette näidata kassas olnud sularaha. Kuigi arvelduskontolt on raha välja võetud jooksvalt 2019. ja 2020. a jooksul, siis ei ole selge, mille tarbeks. Sularaha on äriühingust välja läinud hiljemalt septembris 2020 kui on vormistatud laenuleping, mistõttu tuli väljamakse deklareerida 2020 septembri tuludeklaratsioonil (TSD). Seega tuli 2020 septembri TSD lisal 6 deklareerida koodiga 6070 ettevõtlusega mitteseotud väljamakse 40 000 eurot. Tõenditele tuginedes ei ole tegemist laenu väljamaksega ja tasumisele kuulub erijuhtude tulumaks 10 000 eurot.
6.Tallinna Halduskohtule saabus 14.04.2021 OÜ X MTA maksuotsuse tühistamise nõudes.
KAEBAJA SEISUKOHAD
5.Vastustaja rikkus uurimis-, tõendamis- ja põhjendamiskohustust. Kaebaja soovis soetada veoautot. Pandeemia põhjustatud majandusolukorras on lepingupartnerid üles öelnud ehituslepingud. Kaebaja käive on drastiliselt vähenenud, mistõttu kasutatud veoauto soetamine on edasi lükatud. 08.10.2020 selgitas kaebaja vastustajale, et kasutatud veoauto konkreetset marki ja mudelit ei ole kaebaja välja valinud ja hinnapakkumist konkreetse kasutatud veoauto ostmiseks ei ole küsitud. Kaebaja võib planeerida tehingu tegemist järgmise aasta suvel ja alustada sularaha kogumist ka siis, kui kaebaja ei ole konkreetset kasutatud veoautot või veoauto marki ja mudelit välja valinud. Kaebajal ei ole võimalik ette näha, mida turul pakutakse siis, kui kaebaja on piisavalt raha kogunud.
6.Maksuhaldur ei saa kaebajale ette heita tehinguks vajaliku raha kogumist sularahas, sest kaebaja on enda majandustegevuse korraldamises vaba. Tehingu aeg oli planeeritud umbkaudselt järgmisesse aastasse, mistõttu ei oleks lühiajaline hoiustamine olnud kuigi tulus ning tähtajaline hoius oleks kitsendanud tehingu tegemise ajalisi võimalusi.
7.Kaebaja esitas raamatupidamisdokumentidena kassakonto väljavõtte. Vastavalt raamatupidamise sisekorra eeskirjale ei ole kassaorderite koostamine nõutav. Kassaraamatuks, mis tõendab kassas toimunud liikumisi, on raamatupidamise programmi kassakonto väljavõte. Seega on kaebaja edastanud kõik vajalikud tõendid.
8.Vastustajal ei olnud võimalik tuvastada kontrollimise käigus fakti, et tal ei olnud kassas olema pidanud sularaha, kuivõrd vastustaja ei näinud kontrollkäigu jooksul sularahakassat. Vastustaja ei saa maksumenetluses väita, et kaebajal ei olnud kontrollkäigu ajal kassas olema pidanud sularaha. Vastustajal on keelatud sellistele väidetele tuginedes põhjapanevate, maksumaksjale kohustusi põhjustavate järelduste tegemine. Vastustaja ei ole kaebaja selgitusi otsuse tegemisel arvesse võtnud. Kontrollkäiku puudutavad vastustaja väited tuleb jätta tähelepanuta.
9.Kaebaja leidis kassas seisvale rahale äriliselt kasuliku rakenduse. Kaebajale ootamatult puhkes koroonapandeemia, mis muutis oluliselt seni tehtud plaanide teostatavust. 2020. aasta suveks, mil masinat algselt soetada kavatseti, oli kaebaja tavapärane majandustegevus olnud suurel määral halvatud juba pool aastat. Kaebajal puudus käive, lähitulevikuks kavandatud tööde tegemiseks ei õnnestunud ehituslepinguid sõlmida. Puudus selge märk, et kaebaja majandustegevus võiks senisel kujul ja senises mahus lähiajal jätkuda. Kui vastustaja 02.09.2020 e-kirja teel tehingu mittetoimumisele kaebaja tähelepanu juhtis, asus kaebaja olukorda ümber hindama ja seisvale rahale rakendust otsima.
10.Kaebaja osanikud otsustasid maksta kassast dividende 42 000 eurot ning anda 40 000 eurot laenulepingu alusel Y. Õiguslikult ei esine ühtegi asjaolu, mis viitaks laenutehingu tühisusele.
Laenulepingu sõlmimine on vormivaba. Vastustaja ei ole vaidlustanud laenulepingule lisatud allkirjade ehtsust.
11.Vastustajal ei ole õigust korraldada maksumaksja äritegevust ja kirjutada ette, millise tehingu kasuks peab kaebaja valikute olemasolul otsustama. Vastustaja ei ole tõendanud tehingu mitteseotust maksumaksja ettevõtlusega. Vastustaja spekuleerimine sobivama tehingu üle tuleb lugeda meelevaldseks ja asjassepuutumatuks. Kaebajal on õigus ettevõtlust ümber korraldada ja leida lisategevusi, mis kindlustaksid kaebaja püsimise. Tavapäratu aeg, mis tingis ootamatud muutused, on põhjuseks, miks kaebaja otsustas panna raha intressi teenima. Võttes arvesse, et tähtajalise hoiuse intress kaebaja kodupangas Luminor Bank AS-is on 0,01% aastas, ei saa laenamist intressimääraga 7% aastas pidada ebamõistlikuks. Pärast kogutud raha algse kasutuseesmärgi äralangemist tegi kaebaja otsuse anda 40 000 eurot välja laenuna, mille intress ületab märkimisväärselt krediidiasutuste poolt pakutavat hoiuseintressi.
12.Kaebajal ei olnud kohustust maksuhaldurit laenu andmisest eelnevalt informeerida. Kaebajale jääb selgusetuks, milline oleks olnud kaebaja korrektne käitumine olukorras, kus laenu enne maksegraafikus saabuvat tähtaega tagasi makstakse. Vastustaja on kaebajale ette heitnud kaebajast mitteoleneva sündmuse saabumist, mis samas on kaebajale äriliselt kasulik. Lepinguvabaduse kasutamine ei saa tuua kaasa maksukohustust. Laenu saaja Y on kaebaja töötaja alates 07.04.2020 ning on suguluses kaebaja juhatuse liikme ja osanikuga. Kaebajale laieneva lepinguvabaduse alusel on kaebajal õigus sõlmida laenuleping mh seotud isikuga. Laenusaaja Y suhtes seega kaebaja laenukeeld ei kehti.
13.Kui kaebaja oleks tahtnud vastustajat eksitada, oleks olnud mõistlik anda laenu isikule, keda ei saa kaebajaga siduda. Vastustaja ei ole kontrollakti koostamisel ja maksuotsuse koostamisel olnud erapooletu. Eeldusel, et ei ole täidetud maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg-s 4 nimetatud koosseis, ei pea isik jätma õiguspärast tehingut tegemata üksnes seetõttu, et tehing võib vähendada tema või temaga seotud juriidilise isiku maksukohustust.
14.Vastustaja on kaebajale korduvalt ette heitnud kaebajast mittesõltuvaid asjaolusid ning proovinud neid kasutada vastustaja püstitatud hüpoteesi kinnitamiseks.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
15.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Maksuotsus on õiguspärane ja põhjendatud. Vastustaja jääb OÜ-le X tehtud kontrollaktis ja maksuotsuses esitatud seisukohtade juurde.
16.Vaidlust pole selles, kas kaebajal oli õigus ettevõtluse käigus koguda sularaha ettevõtte kassasse ning see algse kogumispõhjuse äralangemisel välja laenata. Maksuhaldur on maksumenetluses hinnanud kaebaja väiteid äriühingu pangakontolt sularaha väljavõtmise põhjuste ning laenu andmise kohta. Kontrolli tulemusel asus maksuhaldur seisukohale, et kaebaja kassas ei olnud sellises koguses sularaha nagu nähtus tema kassakonto väljavõttest. Ühtlasi asus maksuhaldur seisukohale, et kaebaja väited sularaha väljavõtmise ja kassas hoidmise põhjustest ei ole veenvad. Maksuhaldur on kontrollaktis piisavalt põhjendanud enda seisukohta, et peab maksukohustuslase selgitusi raha kassas hoidmise kohta kaheldavaks, st eluliselt ebausutavaks. Maksuhaldur on andnud hinnangu kaebaja väidetele kraana soetamise kavatsuse, sularaha kontolt välja võtmise ja ka laenu andmise kohta. Samuti on maksuhaldur argumenteerinud, miks oleks kaebaja näidatud tegevus majanduslikult põhjendamatu.
17.Maksuhaldur ei ole ette heitnud tehinguks vajaliku raha kogumist sularahas, vaid on asunud seisukohale, et kaebaja esialgseid põhjendusi ning hiljem esitatud dokumente arvesse võttes ei ole kaebaja tõendanud sularaha olemasolu kassas. OÜ X ei võimaldanud kassa fikseerimist kontrolli alguses ning põhjendatud on selle asjaolu pinnalt tehtud järeldused. Kassakonto väljavõtetest nähtuvalt pidi äriühingu kassajääk olema 2020.a augusti lõpu seisuga 85 019,28 eurot. 08.10.2020
etteteatamata läbi viidud vaatluse käigus nõudis maksuhaldur sularaha ettenäitamist, kuid äriühingu juhatuse liige Z keeldus maksuhaldurile ütlemast, kus sularahakassa asub. Samas ta kinnitas, et raha on olemas, kuid võib olla sadade eurode võrra muutunud. Kirjeldatud olukorras, kus äriühingu esindaja teatas, et kassa ei asu äriühingu aadressil ja keeldus ka raha asukohta avaldamast ning vaid paar päeva hiljem esitas dokumendid, mille kohaselt on raha kassast välja viidud, oli maksuhalduri järeldus raha puudumisest kassas igati õigustatud. Väidet, et kaebaja esindajat ajas segadusse maksuhalduri jõuline lähenemine, ei saa pidada tõsiseltvõetavaks. Maksukohustuslasel, kelle kassas olev sularahakogus vastab kassaarvestusest nähtuvale, ei oleks pidanud tekkima vähimaidki probleeme maksuhalduri korralduse täitmisega. Kaebaja käitumine seab ilmselgelt kahtluse alla tema väidete tõesuse. Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, nagu tuleks kontrollkäiku puudutavad vastustaja väited jätta tähelepanuta.
18.Kaebaja väide kassas seisvale rahale äriliselt kasuliku rakenduse leidmisest ei ole usutav. Kaebaja argumendid raha puudumisest kassas on otsitud ning väited raha teenima panemisest ebaveenvad. Ei saa tõsiseltvõetavaks pidada, et äriühing, kelle majanduslik hetkeseis on väidetavalt keeruline, annab kogu vaba raha ilma igasuguse tagatiseta 15 aastaks välja isikule, kelle sissetulekute kohta tal info puudub. Maksuhaldur on asjakohaselt välja toonud ka võrdluse Eesti Panga statistikaga, mille kohaselt pankade poolt tagatiseta antavate tarbimislaenude intressimäär on kaebaja väidetava tehinguga võrreldes kaks korda kõrgem. Maksuhalduri seisukohta tehingu näilikkusest toetab ka kaebaja juhatuse liikme Z seletus. Isik, kes äriühingu nimel laenulepingu sõlmis, ei osanud anda infot ei intressimäära ega laenuperioodi kohta, viidates vastuseks dokumentidele ning avaldades arvamust, et laen anti kümneks aastaks. Samuti ei osanud äriühingu esindaja selgitada laenusaaja majanduslikku seisu lepingu sõlmimisel, ega olnud teadlik tema muudest kohustustest. Laenulepingu tingimuste kohaselt peaks laenusaaja teavitama laenuandjat oma maksevõime vähenemisest. Jääb ebaselgeks, kuidas saaks kaebaja kontrollida maksevõime muutumist, kui tal puudub info maksevõime kohta lepingu sõlmimise ajal. Z põhjendas majandusliku seisu kohta info puudumist sellega, et ta pole laenusaajaga ühes leibkonnas, milline vastus on absurdne. Tulu saamise eesmärgil laenu andmisel on äriühingu esmane huvi veenduda ka laenu tagasisaamise võimalustes. Isiku majandusliku seisu kontrollimine ei eelda, et laenu saaja peaks olema laenuandjaga ühes leibkonnas. Kaebaja ei ole millegagi tõendanud, et oleks kontrollinud raha tagasisaamise võimalust või teinud midagi selle tagamiseks.
19.Laenu saaja oli kaebaja töötaja. Kaebaja oli teadlik, et isik ei ole pikemat aega olnud töövõimeline ehk sissetulekud ei ole olnud püsivad. Kaebaja võrdlus hoiuseintressiga ei ole asjakohane olukorras, kus laenusaaja kohta teadaolev info ei saaks kuidagi tekitada äriühingul veendumust, et raha üldse kunagi tagasi saab. Seega pole põhjendatud väited rahale äriliselt kasuliku rakenduse leidmisest. Tehingu toimumise osas ei tekita veendumust ka väidetava laenusaaja Y kirjalik seletus, mille kohaselt võttis ta laenu varasemate võlgade tasumiseks, sest oli tekkinud olukord, kus keegi ei soovinud talle enam võlgu anda. Arvestades Y lähisugulust kaebaja omaniku ja juhatuse liikmega on ilmselgelt kaheldav, et neil oleks puudunud info sellest, et Y laenukohustused on sellised, et keegi talle laenu andma ei nõustu. Veelgi kaheldavam on, et äriühing annaks märkimisväärse osa äriühingu rahast isikule, kelle võimekus laenu tagasi maksta väidetud info põhjal ilmselgelt puudub. Seega on maksuhalduri seisukoht laenutehingu mittetoimumisest ilmselgelt usutavam kui kaebaja väited.
20.Laenulepingu sõlmimine seotud isikuga ei ole keelatud. Samas esineb hulk asjaolusid, mis viitavad sellele, et laenu andmist ei ole toimunud ning väitega laenu andmisest varjatakse üksnes asjaolu, et raha on eelnevalt äriühingust välja viidud. Fiktiivne laenuleping on vormistatud selleks, et vältida ettevõtlusega mitteseotud väljamakse maksustamist. Isikute omavaheline seotus annab võimaluse sõlmida varjatud kokkuleppeid. Maksuhaldur on enda seisukohta laenulepingu fiktiivsusest usutavalt põhjendanud ning ära näidanud kaebaja soovitud eesmärgi, milleks on maksukohustuse vältimine. Kaebaja väited sellest, et maksuhaldur ei ole kontrollakti ja maksuotsuse koostamisel olnud erapooletu, on vastustaja hinnangul sisutud.
21.Maksuhaldur on kontrolliaktis ja maksuotsuses välja toonud asjaolud, mille põhjal võib asuda veendumusele, et tehingut kaebaja ja Y vahel ei ole toimunud ning maksuhaldur on ära näidanud ka sellise tegevuse eesmärgi. Kaebaja pole usutavalt suutnud tõendada laenu andmist ning seetõttu jäävad tema väited õiguspärase tehingu tegemisest ebaveenvaks. Kaebaja viidatud Riigikohtu lahendid ei ole asjakohased, kuivõrd nendes vaadeldud kaasuste asjaolud ei sarnane praeguse haldusasja asjaoludega. Kaebaja seisukoht, nagu ei omaks Y keeldumine info andmisest puutumust kaebaja tegevusega, ei ole õige. Asjaolu, et väidetav tehingupartner maksuhaldurile väidetavalt saadud raha kasutamisega seonduvat avaldada ei soovi, võimaldab koostoimes muude tuvastatud asjaoludega anda hinnangu, et tehingut toimunud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
22.MTA on maksuotsuses ning selle aluseks olevas kontrollaktis piisavalt põhjendanud, miks kaebajale maks määrati. Maksuotsus on piisavalt põhjendatud, tõendamiskoormus on läinud üle maksukohustuslasele, kuna MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kohus analüüsib kaebuses esitatud väiteid, kuid ei hakka üksikasjalikult üle kordama maksuotsuse põhjendusi, kuna kontrollaktis ja maksuotsuses tehtud järeldused on seotud tõenditega, maksuotsus on hästi struktureeritud ja loetav ning maksuhalduri järeldused tuvastatud asjaoludega seostatavad. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 sätestab, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele.
23.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebaja on ettevõtlustegevuse korraldamises vaba. Samuti puudus kaebajal keeld koguda raha (sh sularaha) äritegevuses vajalike seadmete soetamiseks või vajadusel loobuma seadmete ostmisest. Samas peab maksukohustuslane korraldama oma ettevõtlustegevuse nii, et majandustehingud oleksid nõuetekohaselt dokumenteeritud ja maksukohustuse väljaselgitamiseks olulised asjaolud oleksid kontrollitavad (Riigikohtu halduskolleegiumi 04.06.2013 kohtuotsus nr 3-3-1-15-13, p 15).
24.Menetlusosalised ei vaidle ka selle üle, et kaebaja pearaamatu järgi oli kaebaja kassa algsaldo perioodil 01.07.2020–15.10.2020 83 694,57 eurot ning lõppsaldo 2698,28 eurot. Kaebaja pangakontolt on võetud välja 85 019,28 eurot (vastustaja lisa 7, lisa 8, lisa 10). MKS § 62 lg 2 järgi on maksuhalduril õigus nõuda maksukohustuslaselt sularaha ettenäitamist, kui see on vajalik maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Raha näidatakse ette selle asukohas. 08.10.2020 selgitas kaebaja juhatuse liige Z maksuaudiitorile, et ta ei hoia sularaha kaebaja registreeritud aadressil ning ta ei ütle, kus sularaha kassa asub. Tal ei ole võimalik seda sularaha maksuaudiitorile näidata, kuid sularaha on olemas. Z ei soovinud vastata, kelle käes on sularaha. Z sõnul hakkas ta kaebaja pangakontolt sularaha välja võtma, et soetada tõstekraana välismaalt. Z ei oska nimetada äriühingu nime, kust soovis tõstekraanat osta (vastustaja lisa 11). 09.11.2020 selgitas Z, et ei mäleta, millist konkreetset tõstekraanat soovis OÜ X Norra äriühingult osta (protokolli p 8 ja p 9, lisa 12). Z selgitusi aluseks võttes nõustub kohus vastustajaga, et kaebaja väited sularaha väljavõtmise vajaduse osas tõstekraana ostmiseks on umbmäärased ning paljasõnalised. Olukord, kus Z ise võttis sularaha välja (vt 09.11.2020 protokolli p 8), kuid ei oska selgitada, kus sularaha asub, ei veena kohut, et kaebaja sooviks oli tõstekraana omandamine. Arvesse tuleb võtta ka seda, et Z ei oska nimetada äriühingut, kust ta soovis tõstekraanat soetada.
25.Alusetud on kaebaja väited selle kohta, et maksuhalduril ei olnud võimalik tuvastada kontrollimise käigus fakti, et kaebajal ei olnud kassas olema pidanud sularaha. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, kinnitas juhatuse liige ise, et tal ei ole võimalik sularaha maksuaudiitorile näidata. Seega on õige vastustaja hinnang, et kaebajal puudus sularaha ulatuses, mis oli välja võetud kaebaja
pangaarvelt. Eelnevat kinnitab ka asjaolu, et vahetult peale maksuaudiitori külastust teatas Z, et sularaha on kassast välja makstud. Kohus nõustub vastustajaga, et maksukohustuslasel, kelle kassas olev sularaha vastab kassa arvestuses nähtuvale, ei oleks pidanud tekkima probleeme maksuhalduri korralduse täitmisega. Veenev ei ole kaebaja väide, et ta soovis sularahale leida kasulikku rakendust peale maksuaudiitori külastust. Pigem viitab selline käitumine sellele, et soovitakse seadustada sularaha väljavõtmist äriühingu pangakontolt.
26.Z toob 09.11.2020 välja, et kaebaja laenas Y 40 000 eurot ning maksis mõlemale äriühingu osanikule kokku 42 000 eurot (protokolli p 11, p 34). Laenu otsustati anda ärilisel eesmärgil intressitulu teenimiseks (protokolli p 12). Laenu andmine toimus vastastikusel kokkuleppel (protokolli p 14). Z ei oska öelda, mis otstarbeks Y laenu soovis. Laenu väljamaksmine toimus 10.09.2020 ning dividende maksti 01.10.2020 (protokolli p 16). Z ei oska nimetada, mitmeks aastaks laen anti või kui suur on intressimäär (protokolli p 21). Laen ei ole tagatud (protokolli p 24).
27.Y selgitas 03.12.2020, et tal oli laenu vaja võlgade maksmiseks, kuivõrd tal puudus raha pere ülalpidamiseks. Isale ja onule kuuluv äriühing oli nõus aitama. Tal puuduvad tõendid võlgade olemasolu või nende maksmise kohta, kuivõrd võttis võlgu sularahas (vastustaja lisa nr 21). Y ja OÜ X OÜ on sõlminud 10.09.2020 laenulepingu 1/2020 40 000 euro laenamise osas (vastustaja lisa nr 15). Maksegraafiku järgi kohustub Y maksma laenu tagasi kord aastas 4391,78 eurot kuni aastani 2035, st Y maksab kaebajale intresse 25 876, 83 eurot. Arvestades eelnevaid asjaolusid nõustub kohus vastustajaga, et seotud isikute vahel sõlmitud laenulepingus kajastatud teave ei pruugi olla tõene ning maksumenetluses esitatud laenuleping võib olla sõlmitud tagantjärele sularaha puudumise põhjendamiseks. Kohtu hinnangul on laenu andmine sissetulekuta inimesele seotud suure riskiga ning ei ole tavapärane, eriti olukorras, kus laenulepingust nähtuvalt laenu ei tagatud. Lisaks tõi kaebaja välja, et vaadeldaval ajal puudus kaebajal pandeemia tõttu majandustegevus ning käive, mis omakorda seab laenulepingu õiguspärasuse kahtluse alla.
28.Vastustaja kinnitusel puudusid Y 2020. aastal ning 2021. aastal sissetulekud ning ta viibis haiguslehel. Laenulepingu järgi tuli esimene osamakse 4391,78 eurot tasuda 11.09.2021. Vaatamata kokkulepitule on Y tasunud kaebajale laenu osamakse 1800 eurot 22.11.2020. Pangakonto väljavõttest nähtuvalt on sama summa sularaha kantud vahetult enne Y pangakontole (vastustaja lisad nr 50, nr 54). Täiendavalt tasus Y kaebajale laenu osamaksed vastavalt 06.05.2021 summas 2000 eurot (kaebaja lisa nr 2), 05.07.2021 3000 eurot (kaebaja lisa nr 3), 26.07.2021 3100 eurot (kaebaja lisa nr 4). Seega on põhjendatud vastustaja kahtlus laenulepingu fiktiivsuse osas, kuivõrd Y puudus vajadus asuda laenu tagastama enne 11.09.2021. Kohus möönab, et varasem laenu tagastamine ei ole õigusvastane. Samas ei veena kohut laenulepingu õiguspärasus seetõttu, et vastustaja kinnitusel puudusid Y 2020.a ja 2021.a sissetulekud, mille arvelt oleks võimalik laenu ennetähtaegselt tagastada, arvestades, et Y enda sõnul on ta elatunud üksnes laenude arvelt. Kuivõrd väidetavalt anti laenu kaebaja juhatuse liikmete lähisugulasele, on selline sularahas arveldamine lihtsam. Pigem näitab eelnev kogumis, et kaebajal puudus vaadeldaval ajal sularaha ning vajalikud dokumendid vormistati tagantjärele ajal, kui maksuaudiitor alustas maksukontrolli.
29.Riigikohtu halduskolleegium on 21.11.2018 kohtuotsuse nr 3-12-1360 p-s 19 välja toonud, et maksuõigussuhetes piisab madalamast tõendamise standardist - põhjendatud kahtlusest. Vastustaja on kontrollaktis ning maksuotsuses piisavalt analüüsinud, miks ta leiab, et kaebaja väited sularaha väljavõtmise ja kassas hoidmise kohta ei ole veenvad.
30.Kaebaja on tuginenud oma seisukohtades Riigikohtu halduskolleegiumi lahenditele nr 3-151303, nr 3-17-2250, nr 3-18-1740, kus Riigikohus on selgitanud, et ettevõtlusvabaduse kasutamisel on majandustegevuses maksunduslike kaalutlustega arvestamine lubatav ega tähenda, et neist kantud tehing oleks automaatselt näilik ja seetõttu tühine TsÜS § 89 ja MKS § 83 lg 4 mõttes. Kohus nõustub vastustajaga, et käsitletud haldusasjades ja praeguses haldusasjas esinevad asjaolud on erinevad. Vastustaja ei ole sekkunud kaebaja ettevõtlusvabadusse. Kaebaja ei ole suutnud selgitada
veenvalt, miks tal puudus vaadeldaval ajal kassas sularaha. Arvestades kaebaja juhatuse liikme selgitusi sularaha kohta ning asjaolu, et kaebaja esitas tõendid sularaha puudumise kohta peale maksuaudiitori sekkumist, ei ole kohus laenulepingu tõesuses veendunud.
31.Kohus on eespool põhjendanud, miks ei saa asja lahendamisel arvestada kaebaja esitatud tõenditega. Kaebaja selgitused sularaha väljamakse eesmärgi kohta on vastuolulised ja seetõttu ebausutavad.
32.Kuna kaebaja ei ole maksuotsuse järeldusi ümber lükanud, on maksuotsus õiguspärane ja kaebus tuleb jätta rahuldamata.
33.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.