lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-21-1358/10

Keskkonnaõigus › Kalandus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 19.08.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-21-1358/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Keskkonnaõigus › Kalandus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
19.08.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1506
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 203 lg 2Määruskaebuse esitamineHKMS § 4 lg 1Pädevus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-21-1358/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja28.06.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Maret Altnurme ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

19.08.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1358

Haldusasi

XX kaebus Keskkonnaameti 04.06.2021 haldusakti (kalapüügiloa nr HI210122 alusel toimunud püügitegevuse katkestamine) tühistamiseks või õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, esindaja vandeadvokaat Madis Piirla Vastustaja – Keskkonnaamet

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28.06.2021 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta haldusasja materjalide juurde Keskkonnaameti 16.07.2021 vastusega esitatud tõend.

Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.06.2021 määrus haldusasjas nr 3-21-1358 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.XX on kutseline kalur, kellele on väljastatud kalapüügiluba nr HI210122. Sama loa alusel püüdis kaebaja mh Läänemeres Mardihansu lahes tuulehaugi. Kaebuse kohaselt avastas kaebaja 04.06.2021, et tema püügivahend on rikutud. Seejärel võttis kaebajaga ühendust Keskkonnaameti (KeA) järelevalveosakonna ametnik, kes selgitas, et kaebaja püügitegevus on peatatud, kuna on alust arvata, et kaebaja kasutab ääremõrra asemel kastmõrda.

Sarnased lahendid

Keskkonnaõigus
  • 02.07.20263-24-395/29Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1641/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-25-3051/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20263-24-3025/59Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20263-24-924/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-20-2368/66Riigikohtu halduskolleegium

3-21-1358

2.Kaebaja esitas 09.06.2021 KeA järelevalve osakonna Hiiumaa büroo järelevalve ametnikule nõude lõpetada õigusvastane tegevus ja taastada püügivahendi püügivõimekus või esitada kirjalikud põhjendused, kui püügitegevuse peatamine on KeA arvates õiguspärane.
3.KeA 14.06.2021 kirjaliku vastuse kohaselt on kaebaja suhtes alustatud väärteomenetlust ning püügivahend on väärteomenetluses asitõendiks. Väärteomenetluses toimus 03.06.2021 sündmuskoha vaatlus ja siis asetati püügivahendile elektrivitsad ebaseadusliku kalapüügi lõpetamiseks.
4.XX esitas 18.06.2021 halduskohtule kaebuse. KeA tegevuse näol on tegemist riikliku järelevalve üld- või erimeetmete rakendamisega, kuid järgitud pole korrakaitseseaduse (KorS) põhimõtteid ning põhjendused on jäetud esitamata ja pole vormistatud haldusakti. Seetõttu peab kaebaja efektiivse õiguskaitse saamiseks pöörduma halduskohtusse. Õige ei ole ka KeA sisuline seisukoht, et tegemist on kastmõrraga. Kaebaja hinnangul on tegemist kinnise mõrrakerega ääremõrraga. Ääremõrra rebenenud selektiivpaneeli tõttu püügivahendi liigitamine millekski muuks pole põhjendatud ega õigusta püügitegevuse peatamist. Piisanuks kaebaja teavitamisest. Püügivahend asub jätkuvalt meres ning on ilma meelevallas ning pole kindel, kas selle säilimine tagatakse. Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse korras lubada kaebajal elektrivitsad eemaldada ja taastada kalapüük, et vältida kahju tekkimist.
5.KeA 22.06.2021 vastuse kohaselt pole kaebaja suhtes haldusmenetlust toimunud ning tema suhtes on algatatud väärteomenetlus nr 940021000698. Vaidlusalune püügivahend on väärteomenetluses asitõendiks.
6.Kaebaja esitas 22.06.2021 seisukoha, et püügivahendi saab asitõendina ära võtta, kuid mitte lõpetada väidetavat korrarikkumist, mistõttu tuleks käsitada kaebaja püügitegevuse peatamist haldusorgani poolt üksikjuhtumi reguleerimiseks vastavalt haldusmenetluse seaduse § 51 lgle 1.
7.Tallinna Halduskohus tagastas 28.06.2021 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. KeA on kaebajale juba 03.06.2021 kohtumisel selgitanud, et tema suhtes on algatatud väärteomenetlus ning kõnealune püügivahend on selles menetluses asitõendiks. Samuti on KeA selgitanud, et püügivahendit pole püügilt eemaldatud (vt 14.06.2021 kiri nr 9-5/21/13223-3). Viimatine ei tähenda aga, et kaebaja võiks asitõendiks võetud püügivahendiga kalapüüki jätkata. KeA on ka kohtule kinnitanud, et kaebaja suhtes ei ole alustatud kõnealuse püügivahendiga seoses haldusmenetlust. Seega puudub halduskohtus vaidlustatav haldusakt või toiming ning XX saab kõik pretensioonid menetlustoimingute kohta esitada toimuvas väärteomenetluses. Asitõendi säilimise tagamise küsimusega saab kaebaja samuti pöörduda väärteoasja menetleja poole ning halduskohtul puudub pädevus selles osas ka esialgse õiguskaitse korras midagi lubada või keelata. Kuna kaebus tagastatakse halduskohtu pädevuse puudumise tõttu, jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8.XX palub 14.07.2021 määruskaebuses halduskohtu 28.06.2021 määrus täies ulatuses tühistada ja teha uus määrus, millega saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks või alternatiivselt teha otsus asja menetlusse võtmiseks ning lahendada kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus. Menetluskulud palub määruskaebuse esitaja jätta KeA kanda.

2(4)

3-21-1358 Peamine küsimus seisneb selles, kas kalapüügi katkestamine (s.o elektrisidemete paigaldamine püügivahendile, millega kalapüük katkestati) toimus riikliku järelevalve käigus või on seda võimalik ka teha väärteomenetluses menetlustoiminguna. Kuivõrd KeA tegevuse tõttu on suletud mõrra suu ja mõrrakere vaheline osa, on tegemist püügivahendi püügilt eemaldamisega kalapüügi katkestamise teel. Vabariigi Valitsuse 16.06.2016 määruse nr 54 „Kalapüügieeskiri“ (KPE) § 20 lg 5 kohaselt loetakse kalapüük mõrraga katkestatuks, kui mõrra kere on horisontaalasendis ja pära avatud kalakoti viimase mõrravitsa, -rõnga või -raamini kogu ulatuses nii, et kala pääseb püünisest välja, või sissepääs kariaeda on kalale suletud. Kuna püügile asetatud püügivahendi mõrrakere on kinnine, blokeerivad mõrra suu ja mõrrakere vahel asuvale pujusele paigaldatud elektrisidemed kala sissepääsu mõrrakeresse, s.o püünise osale, mis kala püüab. Püügitegevuse saab katkestada riikliku järelevalve, s.o haldusmenetluse käigus. See ei tähenda, et samaaegselt riikliku järelevalve teostamisega oleks välistatud paralleelmenetlusena väärteomenetlus ja väärteomenetluses eri liiki menetlustoimingute tegemine. KeA 14.06.2021 kirjast nr 9-5/21/13223-3 (kaebuse lisa 5) nähtub, et väärteomenetluse aluseks olev teave tekkis just riikliku järelevalve teostamise ajal. Seega ei ole täpne KeA väide, et KeA ei ole alustanud haldusmenetlust. Vaatamata väärteomenetluse alustamisele, jätkus riikliku järelevalve menetlus ning kalapüügi katkestamine on selgelt riikliku järelevalve üld- või erimeetme rakendamine. Kui väärteomenetluse eesmärk on eri liiki menetlustoimingute teostamise läbi tõendamiseseme asjaolud välja selgitada ning lahendada küsimus toimepandud teo eest isiku karistamises, on riikliku järelevalve eesmärk suunatud korrarikkumise ennetamise, ohu väljaselgitamine, ohu tõrjumine ja korrarikkumise kõrvaldamiseks. KeA on ise samuti väitnud, et tegemist oli ebaseadusliku tegevuse lõpetamisega, seega saab selle eesmärk olla suunatud korrarikkumise kõrvaldamiseks.

9.KeA palub 16.07.2021 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Määruskaebuses esile toodud probleemkohad (sh ebaselgus püügivahendi määratlemisel ja nõuete osas, kohtuvälise menetleja tehtud menetlustoimingute selgitamine ning õiguspärasuse tuvastamine) on jätkuvalt lahendatavad KeA poolt XX suhtes alustatud väärteomenetluse raames kuni menetluses otsuse tegemiseni, mitte ei kuulu lahendamisele halduskohtus. Kui XX huvi on temale loaga antud kalapüügiõiguse realiseerimine ning seeläbi sissetuleku teenimine, tekib küsimus, miks ta ei ole kiirelt lahendanud olukorda ja kõrvaldanud püügivahendi juures puudused, millest on teda juba väärteomenetluse alguses 03.06.2021 kohtumisel ja 22.06.2021 kirja teel teavitatud. Puuduse kõrvaldamisel oleks võinud püügivahendiga püük muutuda õiguspäraseks juba 03.06.2021, KeA oleks eemaldanud mõrra suuava sulgenud elektrisidemed ja püük oleks saanud vabalt jätkuda. KeA võis 03.06.2021 kohtumisest järeldada, et XX on koostööaldis ja teeb püügivahendi juures vajalikud muudatused. Samuti oli vajalik väärteoasjas ebaseaduslik püük katkestada seetõttu, et vältida väärteoga kaasneda võiva kahju tekitamist kalavarudele. Mõrra suuava sulgemise teel püügivahendiga püügi ajutine katkestamine toimus eelkõige väärteomenetluses menetlusaluse isiku huvides ja temaga kooskõlastatult, kuna ta ei soovinud püügivahendit veekogust eemaldada ning soovis kergemaid lahendusi. KeA kinnitab jätkuvalt, et elektrisidemed paigaldati XX püügivahendile väärteomenetluses tehtud toimingu käigus ning haldusmenetlust püügivahendiga püügi peatamiseks või püügivahendi püügilt eemaldamiseks ei ole KeA XX suhtes seni toimunud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3(4)

3-21-1358

10.KeA on koos 16.07.2021 vastusega ringkonnakohtule esitanud KeA 22.06.2021 kirja nr 95/21/13223-4, milles sisalduvad väärteomenetluses kaebajale edastatud selgitused. KeA kinnitusel ei ole tegemist väärteoasja tõendiga ja seetõttu võib seda avaldada. KeA on selles kirja selgitanud menetluslikku olukorda ja seda, millised on kaebaja püügivahendi juures kõrvaldamist vajavad puudused. Seega on KeA esitatud tõend asjakohane ka praeguse haldusasja lahendamisel. Ringkonnakohus võtab seetõttu KeA 16.07.2021 vastusega esitatud tõendi HKMS § 203 lg 2, § 185 lg 1 ja § 62 lg 2 kohaselt asja materjalide juurde. Tõendi esitamine määruskaebuse menetluses on lubatav ega põhjusta haldusasja lahendamise venimist.
11.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus on tagastanud kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel pädevuse puudumise tõttu ning seetõttu jätnud õigesti rahuldamata ka esialgse õiguskaitse taotluse.
12.Kaebaja seisukoht on, et vaatamata väärteomenetluse alustamisele, jätkas KeA riikliku järelevalve menetlust ning katkestas püügitegevuse riikliku järelevalve, s.o haldusmenetluse käigus. KeA on oma halduskohtule ja ringkonnakohtule esitatud vastustes kinnitanud, et XX suhtes on alustatud vaid väärteomenetlust ja haldusmenetlust püügivahendiga püügi peatamiseks või püügivahendi püügilt eemaldamiseks ei ole toimunud.
13.Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et väärteomenetluse alustamine ei välista samal ajal riikliku järelevalve, s.t haldusmenetluse toimumist. Nii väärteo- kui ka järelevalvemenetlus algavad esimese menetlustoiminguga, menetlused võivad kulgeda samal ajal ning nende menetluste toiminguid võib teha üks ja sama ametnik (vt Riigikohtu üldkogu 11.12.2012 otsus nr 3-3-1-75-11, p 15). Samuti võib sama toiming olla vajalik nii järelevalve- kui ka väärteomenetluses. Samas ei järeldu siit, et kaebaja püügivahendile plommide panek oli toiming, mille õiguspärasuse üle peab praegusel juhul otsustama halduskohus.
14.Kohtupraktika järgi tuleb haldusmenetluse ja süüteomenetluse piiritlemisel lähtuda mh toimingu eesmärgist ja olemusest ning menetleja tahtest ja selle avaldamisest (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 02.11.2016 määrus nr 3-3-1-33-16, p 12). KeA on selgitanud, et kaebaja püügivahend suleti 03.06.2021 väärteomenetluse toimingu käigus ja seega on tegemist süüteomenetluses tehtud toimingutega, mis ei kuulu vaidlustamisele halduskohtus. Kuigi KeA vastusest võib järeldada, et kaebaja püügivahend tuli sulgeda ka seetõttu, et vältida võimalikku ohtu kalavarudele, oli menetleja tahe alustada väärteomenetlust, mille käigus pandi kaebaja püügivahendile kui asitõendile plommid. Sealjuures selgitas KeA (vt KeA 16.07.2021 vastuse p 2.4.4), et püügivahend suleti ja jäeti veekogusse kaebaja huvides, kuna viimane ei soovinud suuremahulist püügivahendit veekogust eemaldada. Isegi kui püügivahendi sulgemist võib selle eesmärgi poolest käsitada samal ajal nii haldus- kui ka väärteomenetluse toiminguna, võib seadus ka haldusaktide ja toimingute puhul näha ette teistsuguse vaidlustuskorra (HKMS § 4 lg 1, vt Riigikohtu halduskolleegiumi 02.11.2016 määrus nr 3-3-1-33-16, p 14). Praegusel juhul on püügivahendi sulgemine kui väärteomenetluses tehtud toimingu vaidlustamine võimalik väärteomenetluse seadustiku §-des 76–80 sätestatud korras (vrd Riigikohtu üldkogu 25.10.2004 otsus nr 3-3-1-29-04, p 19). Menetlusökonoomia seisukohalt ei ole õige, et halduskohus asub väärteomenetlusega paralleelselt hindama kaebaja püügivahendi ja seega tema püügitegevuse vastavust õigusnormidele.
15.Eeltoodust tulenevalt jääb XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.06.2021 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20263-22-915/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-26-532/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium