3-21-1494 XX kaebus Kohila Vallavalitsuse 26. mai 2021. a otsuse ja 28. juuni 2021. a korralduse nr 190 tühistamiseks ning Kohila valla kohustamiseks tagada kaebaja lapsele lasteaiakoht Kaebaja – XX, volitatud esindaja Aslan Liivak Vastustaja – Kohila vald, volitatud esindaja Anu Suviste
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13. juuli 2021. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Haldusasi
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasjas nr 3-21-1494 materjalide juurde määruskaebusele ja 29. juuli 2021. a vastusele lisatud tõendid.
2.Tagastada Kohila valla 26. juuli 2021. a vastusele lisatud tõend.
3.Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna halduskohtu 13. juuli 2021. a määruse asjas nr 3-21-1494 resolutsiooni punkt 1 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7 ja § 235 lg 1).
1.XX esitas ARNO infosüsteemis taotluse lasteaiakoha saamiseks õppeaastal 2020/2021, kuid seal ei pakutud kaebaja lapsele lasteaiakohta. Kaebaja pöördus 07.05.2021 ja 11.05.2021 Kohila Vallavalitsuse poole, kes vastas 11.05.2021. Kaebaja palus 12.05.2021 täpsustada vastust, esitades meeldetuletuse 25.05.2021.
2.Kohila Vallavalitsuse haridusnõunik teavitas 26.05.2021, et 2021. aastaks ei paku vald lapsele lasteaiakohta, kuna kohad on täidetud järjekorras eespool olnud lastega.
3-21-1494
3.XX esitas 26.05.2021 Kohila vallale lasteaiakoha mittepakkumise kohta vaide, mis jäeti Kohila Vallavalitsuse 28.06.2021 korraldusega nr 190 rahuldamata ning kaebaja lapsele taotletava munitsipaallasteaia koha pakkumata. Koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 10 lg 1 sätestab, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib vallavõi linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega (vt ka õiguskantsleri 08.06.2021 seisukoht nr 6-4/210821/2103907 p-d 2–6). Kohila vallas ei ole 2021/2022. õppeaastal võimalik tagada kõigile lastele koolieelse lasteasutuse teenust munitsipaallasteaias. Kohila vald saab kompenseerida koolieelse lasteasutuse või lapsehoiu teenust eraõiguslikus, samuti väljaspool Kohila valla territooriumi asuvas asutuses ja arveldada teiste omavalitsustega, kui Kohila valla lapsed käivad teise omavalitsuse lasteaias.
4.XX esitas 05.06.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Kohila Vallavalitsuse otsus ja vaideotsus kaebaja lapsele elukohajärgses munitsipaallasteaias lasteaiakoha eraldamata jätmise kohta ning kohustata Kohila Vallavalitsust tagama kaebaja lapsele lasteaiakoht munitsipaallasteaias. Kaebajal on õigus lapse lasteaiakohale. Kuigi kaebaja esitas juba aasta alguses taotluse lasteaiakoha saamiseks, ei ole tema lapsele võimaldatud lasteaiakohta munitsipaallasteaias. Vastustaja on ebamõistlikus viivituses seadusest tuleneva kohustuse täitmisel. Lasteaiakoha mittevõimaldamine on õigusvastane haldusakt (Riigikohtu 23.02.2016 otsus asjas nr 3-3-1-6615, p 10). Kohila Vallavalitsusele on juba 2016. a-l tehtud märkus, et haldusmenetlus lasteaiakohtade jagamise küsimuses on probleemne (õiguskantsleri 31.05.2016 kiri nr 7-8/160340/1602366, p 3). Sellest hoolimata otsustab Kohila Vallavalitsus tänaseni e-kirja teel lasteaiakohtade keeldumisi, kus ei nähtu võimalust otsust vaidlustada ega muid haldusaktile omaseid rekvisiite. Järjekorda jätmine ei ole isiku taotluse rahuldamine, kui taotluse sisuks on saada lasteaiakoht. Hoolimata tehtud märkustest on haldusmenetluses jätkuvalt analoogsed puudused. Lasteaiakohti ei võimaldata munitsipaallasteaias Kohila vallas ega üheski teises kohalikus omavalitsuses, samuti mitte üheski eralastehoius või –aias (vt ka Kohila Vallavalitsuse 22.03.2019 määruse nr 5 „Kohila valla koolieelsesse lasteasutusse laste vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“ (määrus nr 5) § 3 lg 2). Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on asjades nr 3-4-1-66-13 ja 3-4-1-63-13 selgitanud, et valla kohustus tagada pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele munitsipaallasteaias käimise võimalus tuleb täita mõistliku aja jooksul sellekohase taotluse esitamisest ning õiguspärane on seda teha taotluste esitamise järjekorras. Haldusmenetlus lasteaiakoha saamiseks algab nõuetekohase taotluse esitamisega vanema poolt ja taotluse menetluse mõistlik aeg on 2 kuud (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu otsused asjades nr 3-13-1457, nr 3-12- 2314 ja nr 3-14 52400; vt ka KELS § 15 lg 1). Seega on vastustaja sisuliselt seadnud KELS § 10 lg-s 1 märgitud kohustusele täiendavaid piiranguid ja tingimusi lasteaiakoha määramisel. Seadusest sellist võimalust ei tulene. KELS § 10 lg 1 ei võimalda siduda lasteaiakoha eraldamist valla otsusega asutada munitsipaallasteasutusi või mitte. Kohalikul omavalitsusel on vaid pädevus kehtestada laste lasteasutusse vastuvõtmise ja sealt väljaarvamise kord (KELS § 15 lg 4; vt ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-4-1-66-13, p 32).
2(8)
3-21-1494 Eralasteaedu Kohila vallas pole. Eralastehoidudes ei ole kohti. Kuigi vastustaja on viidanud võimalusele kasutada eralastehoiu ja -lasteaia teenust ning soostunud seda hüvitama, pole see lahenduseks. Kaebaja on saanud eitavad vastused lastehoidudelt, mis on Kohila valla kodulehel loetletud. Eralastehoius ei toimu lapsele eakohase alushariduse andmist erinevalt lasteaiast, kus õppe- ja kasvatustöö toimub õppekava järgi. Teiseks saab laps käesoleva aasta detsembris kolmeaastaseks ning erahoiud ei ole motiveeritud võtma vastu lapsi, kes poole õppeaasta pealt pole enam lastehoiu sihtgrupiks. Kuigi Kohila Vallavalitsus on märkinud vaide resolutsioonis, et vaide esitaja lapsele tagatakse koolieelse lasteasutuse teenus muul viisil, on ebaselge, kuidas seda tehakse (vt ka õiguskantsleri 08.06.2021 kiri nr 6-4/210821/2103907).
5.Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus nõudes kohustada Kohila Vallavalitsust tagama kaebaja lapsele elukohajärgses munitsipaallasteaias lasteaiakoht alates 01.09.2021. Ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata jääksid kaebaja huvid kaitseta. Kuni kohus ei ole otsustanud kaebaja lapsele lasteaiakoha eraldamisest keeldumise õigusvastasuse ja koha tagamise kohustamise üle, puudub kaebajal võimalus laps lasteaeda paigutada. See on aga möödapääsmatult vajalik. Peres on 2 last (2,5 ja 5 aastased) ning 2021. a septembris on sündimas kolmas laps. Füüsiliselt ja vaimselt ei ole võimalik vastsündinu kõrvalt ühel vanemal jälgida pidevalt kahe alla 3 aastase lapse heaolu. Teine vanem peab käima täiskohaga tööl, mis on vajalik pere majanduslikuks toimetulekuks. Kõige vanem laps hakkab käima 25.08.2021 Kohila lasteaias Sipsik. Logistliselt on ebamõistlik panna YY Tallinna lasteaeda. Oluline on lapse teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kujundamine omaealiste laste kollektiivis, et oleks tagatud tema edasijõudmine igapäevaelus. Eralastehoid sobib pigem 1,5–2 aastastele. Munitsipaallasteaias toimub õppe- ja kasvatuskorraldus lasteasutuse õppekava alusel, mis tugineb riiklikule õppekavale (KELS § 16) sarnaselt eralasteaiale (erakooliseaduse § 2 lg 2 p 1 ja § 5 lg 1 p 1). Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust (sotsiaalhoolekande seaduse § 451 lg 1). Kaebusel on eduväljavaated. Kaebaja on kaebust põhjendanud. Seega ei ole alust jätta esialgset õiguskaitset kohaldamata kaebuse ilmse perspektiivituse tõttu. Esialgne õiguskaitse on kooskõlas avaliku huvi ja puudutatud isikute huviga. Avalik huvi ei saa seisneda vastustaja poolt valla territooriumil elavate laste ilma jätmises KELS § 10 lg-st 1 tulenevast õigusest.
6.Kohila vald palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Vastavalt määruse nr 5 § 3 lg-le 2 võetakse lasteasutusse Kohila valla territooriumil elav laps, kui lapse ja vähemalt ühe vanema elukoht on rahvastikuregistri andmetel lapse lasteasutusse võtmise ajal Kohila vald. Nimetatud eeldused täitis kaebaja alles 16.04.2021, registreerides lapse elukoha Kohila valda. Käesoleval hetkel on YY lasteaia üldjärjekorras 73. ning vanema soovitud Kohila lasteaia Sipsik järjekorras 43. kohal. Seega ei ole Kohila vallal reaalselt võimalik eraldada YY-le kohta Kohila valla munitsipaallasteaias järjekorras eespool olevate laste ja nende vanemate huve kahjustamata. Ühtlasi seab piirangud KELS §-s 7 kehtestatud laste arv rühmades. Kohila vald on sõlminud töövõtulepingu Kohila valda, Aespa alevikku uue Aespa lasteaia ehituseks, kus tagatakse lasteaiakohad 70–80 lapsele. Hoone valmimistähtaeg on 29.04.2022. 3(8)
3-21-1494 Aespa lasteaia valmimine tagab munitsipaallasteaia kohad Kohila vallas elavatele lastele. Kuni lasteaia valmimiseni tagab Kohila vald KELS §-s 3 sätestatud põhiülesande täitmise paindlikke alternatiivseid võimalusi pakkudes. Sellest lähtuvalt on Kohila Vallavalitsuse 28.06.2021 korraldusega nr 190 rahuldatud XX esitatud vaie. Täiendavaks võimaluseks on perele mitme lapsega toime tulekuks toe pakkumine Kohila Vallavolikogu 28.01.2020 määruse nr 2 „Lapsehoiu toetuse maksmise kord“ (määrus nr 2) § 2 lg-tes 3 ja 4 sätestatud toetuse maksmise näol vastavalt kas 275 või 290 eurot kuus. Toetusega koos pakub Kohila vald tugimeetmena munitsipaallasteaias mitte käivale lapsele kaks korda aastas või vastavalt vajadusele arenguhindamise läbiviimist vastavalt logopeedi ja/või eripedagoogi poolt ning lapsevanema nõustamist õppe- ja kasvatusküsimustes (KELS § 22 lg 3). Lisaks ei ole taotluses välja toodud, millised pöördumatud või raskesti kõrvaldatavad tagajärjed kaebajale kaasnevad.
7.Tallinna Halduskohtu 13.07.2021 määrusega jäeti kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (resolutsiooni p 1). Kaebajal ei ole esialgse õiguskaitse vajadust. Kaebajal puudub küll võimalus panna laps Kohila vallas lasteaeda, kuid ta ei ole põhistanud, et lapse mujale lasteaeda panek oleks võimatu. Kaebaja on pelgalt selgitanud sellega kaasnevaid logistilisi ebamugavusi. Seega ei nähtu esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel kaebajale kaasnevaid pöördumatuid tagajärgi. Teatav ebamugavus ning ajakulu lapse lasteaeda transportimisel ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks. Kaebajal on võimalik nõuda lapse Kohila vallast väljaspool asuvasse lasteaeda panemisega tekkinud kahju, sh transpordile tehtud täiendavate kulutuste, hüvitamist Kohila vallalt. Sellega on kaebaja õiguste kaitse ka esialgset õiguskaitset kohaldamata piisavalt tagatud. Kaebajale esialgse õiguskaitse korras lasteaia koha andmine kahjustaks kolmandate isikute huvisid samaväärselt kui kaitseks kaebaja huvisid. Sellises olukorras ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine lubatav.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.XX esitas 19.07.2021 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 13.07.2021 määruse resolutsiooni p 1 ning teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus (täiendatud 23.07.2021 ja 29.07.2021). Kohila valla haldusterritooriumil ei ole ühtegi lasteaeda ega erahoidu, kuhu oleks võimalik lapsele koht leida. Kaebaja on täitnud temale pandud kohustused lasteaiakoha taotlemiseks vastustajalt. Vastustajal on kohustus tõendada, et ta on pakkunud kaebajale tegelikke mõistlikke alternatiive. Teised kohalikud omavalitsused on kohustatud pakkuma lasteaiakohta oma haldusterritooriumile sissekirjutatud elanikele eelisjärjekorras ning kaebaja ei saa nõuda koha eraldamist, isegi kui vaba koht on olemas. Kaebajale teadaolevalt ei ole pakkuda ka teistes lähedal asuvates omavalitsustes lasteaiakohti alla 3-aastastele. Tallinna lasteaedade kohtade puudus on avalikult teadaolev probleem. Lapse viimine Tallinnasse lasteaeda mõjutaks negatiivselt nii lapsevanemat, vastsündinut kui ka lasteaias käivat last. Lisanduks auto kütusekulu ja üldine ajakulu. KELS § 10 lg 1 teine lause näeb ette, et valla- või linnavalitsus võib vanema nõusolekul asendada lasteaiakoha lapsehoiuteenusega. Seadusandja eesmärk ei ole sundida lastega peresid oma põhitöö ja laste kõrvalt uurima reaalseid alternatiive haldusorgani asemel. Tegu on 4(8)
3-21-1494 kohustusliku teenusega, kus valla- või linnavalitsuse ülesandeks on vanemat igakülgset aidata (vt ka lastekaitse seaduse § 7 lg 2 ja § 8 lg 1). Lahenduseks ei ole üksnes vastustaja kirjeldatud võimalus projekteerida ja ehitada uus lasteaia hoone, vaid nt sõlmida teiste omavalitsustega kokkuleppeid lasteaiakohtade osas. Vastustaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et Kohila vallas puudub võimalus üürida või kohandada mõnda vallale kuuluvat hoonet lasteaiateenuse pakkumiseks ca 20 lapsele. Samuti on võimalus püstitada moodulmaja, mis võtaks aega 1 kuni 2 kuud või luua õuelasteaedu. Vastustaja pidi juba 2021. a algusest omama ülevaadet kohti soovivatest lastest. Aespa lasteaeda on ettenähtud 80 lasteaiakohta, samas kui YY on vastustaja haridusnõuniku sõnul järjekorras numbriga 108. Järelikult ei ole Aespa lasteaia valmimisel talle kindlustatud lasteaiakoht. Aespa lasteaed ei kata Kohila valla vajadusi. Hüvitise saamine on võimalik üksnes juhul kui vanem kasutab lapsehoidja, eralapsehoiu või -lasteaia teenust. Õiguskantsleri 2021. a kirja p-s 19 on märgitud, et kui vallal pole oma kohustuste täitmiseks piisavalt raha, tuleb pöörduda riigi poole. On lubamatu, et vald jätab lasteaiakoha andmise kohustuse täitmata ja paneb pered kehva olukorda. Vastustaja ei ole kehtestanud lasteaiakoha lapsehoiuga asendamise korda ega taganud võrdset kohtlemist vanemate vahel (lapse õiguste konventsiooni art 3 p 1). Kaebaja ei ole lisanud last mõne lastehoiu või ümberkaudse valla lasteaia järjekorda, vaid on lähtunud kehtivatest õigusaktidest lasteaiakoha taotlemisel ega soovi tekitada asjatut halduskoormust ja segadust. Kohalikud omavalitsused ei soovi pakkuda teise valla elanikele lastehoiukohti. Kaebaja on valmis võtma vastu lasteaiakohta väljaspool Kohila valda ca 15 km kaugusel oma elukohast. Teise vanema töökoht asub Tallinnas, Ülemistel ja vanemal on juhiluba. Enamuse töö teeb teine vanem kodukontoris. Sellelt tulenevalt on kaebaja valmis võtma vastu lasteaiakoha nt Jüris. Kaebaja on olnud sunnitud pöörduma kohtusse sünnitus- ja raseduspuhkuse arvelt. Lapsele lasteaiakoha mittesaamisel võib tekkida kaebajale pöördumatu kahju, arvestades erinevaid psühholoogilisi riskitegureid. Kaebaja on olukorras, kus tal on hädavajadus põhiseaduslikule pere kaitsele riigi poolt, mida ei saa mõõta rahas. Rahaline hüvitis eeldaks lasteaiakoha leidmist. Need kohustused tekitavad lisatööd ja stressi ning nõuavad aega, mida kaebajal on kolme lapse kõrvalt keeruline leida. Seega on kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja soovib YY võrdset kohtlemist nende lastega, kellele vastustaja on leidnud lasteaiakoha. Samuti ei ole tagatud munitsipaal- ja eralasteaias käivate laste vanemate võrdne kohtlemine (vt ka KELS § 27 lg-d 3 ja 4). Psühholoogiline nõustamine ei asenda lapsehoidmist.
9.Kohila vald palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Kohila vallal ei ole võimalik eraldada YY-le kohta Kohila valla munitsipaallasteaias järjekorras eespool olevate laste ja nende vanemate huve kahjustamata. Kaebajale esialgse õiguskaitse korras lasteaia koha andmine kahjustaks kolmandate isikute huvisid samaväärselt kui kaitseks kaebaja huvisid. Kaebaja on suhtluses Kohila vallaga väljendanud selget seisukohta, et tema kindlaks sooviks on YY-le lasteaiakoha saamine Kohila lasteaias Sipsik, kuna ta ei soovi, et laps peaks lasteaeda vahetama. Samuti on ta välistanud päevahoiuteenuse. Sellistel tingimustel on vallal keeruline pakkuda konkreetseid alternatiive, mistõttu on vald jätnud valikute tegemise kaebajale. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks ta on piiranud oma võimalusi teiste omavavalitsuste territooriumil asuvates lasteaedades sõimerühmas koha otsimisega. KELS § 7 kohaselt on lasteaiarühmas 5(8)
3-21-1494 võimalik laste arv 20 + 4, liitrühmas (1,5–7-aastased) on laste arv 18 + 2 ja sõimerühmas 14 +
2.Sõimerühma avamine vähendab vastuvõetavate laste piirarvu, mistõttu neid avatakse vähe. Omavalitsustes on kasutusel praktika, kus 1,5–3-aastased lapsed käivad päevahoidudes ning lasteaeda võetakse lapsi vastu alates 2-aastaseks saamisest, mis vähendab sõimerühmade arvu (nt Saue vallas). Samuti ei ole põhjendatud päevahoiu võimaluse välistamist. Kui pere leiaks aastaks päevahoiu võimaluse, oleks järgmisest õppeaastast võimalik mõlemad lapsed paigutada ühte lasteaeda. Perede paremaks toimetulekuks on Kohila vallas võimalik kasutada erinevaid sotsiaalteenuseid, näiteks vajadusel vanemate ja laste psühholoogiline nõustamine või osalemine vanemlusprogrammis „Imelised aastad“. Kohila vald on pakkunud paindlikke alternatiivseid lahendusi koolieelse lasteasutuse teenuse saamiseks. Kohila vald on lähtunud asjaolust, et pere saaks eelkõige ise otsustada vastavalt oma pereelu korraldusele, töö- ja pereelu ühitamise võimalustele jms, milliseid alternatiivse kasutada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
10.Määruskaebuse esitaja ning vastustaja on määruskaebemenetluses esitanud dokumente, mille asja juurde võtmise soovi tuleb eeldada. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg 2, § 185 lg 1 ja § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud.
11.Ringkonnakohus võtab haldusasja materjalide juurde määruskaebusele ja 29.07.2021 vastusele lisatud tõendid. Viidatud tõenditega soovib kaebaja tõendada, et kaebaja elukoha naabruses asuvates kohalikes omavalitsustes ei ole munitsipaallasteaedades kohti pakkuda. Tõendid omavad haldusasja lahendamise seisukohast tähtsust ning nendega seotud asjaolud on määruskaebuse menetluses endiselt vaidluse all. Tõendite esitamine määruskaebuse menetluses on lubatav ega põhjusta haldusasja lahendamise venimist. Kaebaja 23.07.2021 vastuse lisana esitatud Google Maps kaardi väljavõtet käsitab ringkonnakohus täiendava selgitusena.
12.Vastustaja on esitanud kaebaja ning Kohila valla vahelise kirjavahetuse. Tegemist on korduva dokumendiga ja see on juba varem toimiku materjalide hulka lisatud (kaebuse lisa 2). Ringkonnakohus võtab asja sisulisel lahendamisel arvesse kõiki eelnevalt asjas kogutud tõendeid (HKMS § 198 lg 1). Seega ei ole määruskaebuse menetluses tarvilik esitada ringkonnakohtule uuesti juba halduskohtule esitatud tõendeid. Toimiku koormamine dubleerivate dokumentidega ei ole põhjendatud. Eelnevast tulenevalt tagastab ringkonnakohus viidatud dokumendi (26.07.2021 vastuse lisa). II
13.Esialgset õiguskaitset kohaldab kohus juhul, kui HKMS § 251 lg 1 p-des 1–5 sätestatud mõne abinõu rakendamine aitab ära hoida selliste kahjulike tagajärgede saabumise käimasoleva kohtu- või vaidemenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine pärast kaebuse võimalikku rahuldamist oleks võimatu või oluliselt raskendatud (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse või vaide perspektiive.
6(8)
3-21-1494
14.KELS § 10 lg 1 sätestab, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteisekuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteisekuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Kokkuvõtlikult on nimetatud sättega antud isikule õigus nõuda vallalt lasteasutuses käimise võimaldamist ning vastavat kohustust ei saa vald täita pelgalt isiku lisamisega lasteaiakoha järjekorda, vaid selline võimalus tuleb luua mõistliku aja (s.o senise praktika kohaselt üldjuhul umbes kahe kuu) jooksul pärast taotluse esitamist. KELS § 10 lg-le 1 tugineva nõudeõiguse olemasolu ei sõltu kohaliku omavalitsuse üksuse rahalisest seisundist. Kui kohaliku omavalitsuse üksus jätab KELS § 10 lg-st 1 tuleneva kohustuse täitmata, tuleb tal hüvitada lapsevanematele munitsipaallasteaia koha loomata jätmisega tekkinud kahju (vt Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2018 otsus asjas nr 3-17-449, p 9 ja seal viidatud kohtupraktika). Menetlusosaliste vahel puudub põhimõtteliselt vaidlus selles, et Kohila vallal lasub KELS § 10 lg-st 1 tulenev kohustus tagada kaebaja lapsele munitsipaallasteaias koht Kohila vallas. Seega ei ole põhjust pidada kaebuse perspektiive väheseks ning see ei välista esialgse õiguskaitse kohaldamist.
15.Vastustaja on haldusasja menetluses läbivalt selgitanud, et vallal ei ole võimalik kohtade täituvuse tõttu pakkuda kaebaja lapsele Kohila valla munitsipaallasteaias kohta alates 01.09.2021. Kaebaja on kohtumenetluses esitanud täiendavaid tõendeid selle kohta, et ka teistes kohalikes omavalitsustes puudub kaebajal võimalus enda laps munitsipaallasteaeda panna (määruskaebuse lisa ja 29.07.2021 vastuse lisa). Samuti puuduvad vabad kohad Kohila valla päevahoidudes (kaebuse lisad 6 ja 7). Seega on ebatõenäoline, et ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata oleks kaebajal võimalik enda lapsele saada taotletav lasteaiakoht Kohila vallas.
16.Kaebaja selgitas, et on põhimõtteliselt nõus viima lapse lasteaeda teistesse kohalikesse omavalitsustesse. Sobiva distantsi on XX piiritlenud 15 km-ga (23.07.2021 vastuse lisa). Kaebaja esitatud tõenditest nähtub, et tema lapsele ei ole võimalik pakkuda munitsipaallasteaias kohta Kohila valla lastehoidudes, Saue, Saku, Kiili ja Rae vallas. Samas ei pruugi see olla välistatud nt Männikul, Laagris või Tallinnas asuvate lasteaedade puhul. Lisaks munitsipaallasteaedadele on kaebajal võimalik laps panna eralasteaeda või kasutada lapsehoidjateenust ning nõuda tekkinud kulutuste hüvitamist vastustajalt (vt eelpool viidatud kohtupraktikat). Kaebaja on selgitanud, et ei ole seniajani teiste kohalike omavalitsuste (era)lasteaedadesse last järjekorda pannud. Seega on haldusasja praeguses menetlusfaasis endiselt võimalik lahendus, et kaebaja laps saab alates 01.09.2021 (era)lasteaiakoha, kuid mõne teise omavalitsuse territooriumil. Täiendavalt on kaebajal võimalik kaaluda eralastehoiu teenuse kasutamist. Seejuures on kaebajal võimalik pöörduda valla poole alternatiivse koha leidmisel ning vastustajal tuleb kaebajale osutada igakülgset abi, sh eralastehoiu või -lasteaia koha leidmisel.
17.Vaideotsuses on Kohila vald märkinud, et saab kompenseerida koolieelse lasteasutuse või lapsehoiu teenust eraõiguslikus, samuti väljaspool Kohila valla territooriumi asuvas asutuses ja arveldada vajadusel teiste omavalitsustega. Vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele ning määruskaebuse vastuses on vastustaja nimetanud täiendavaid meetmeid, sh toimetulekutoetuse maksmine ning tugiteenused, mida on kaebajale võimalik pakkuda. Toetuste maksmisel tuleb vastustajal arvestada sellega, et kaebajat ei koheldaks ebavõrselt võrreldes munitsipaallasteaias käivate laste vanematega, st kaebaja tehtavad kulutused ei tohiks ületada neid kulutusi, mis tal tuleks kanda kui tema laps käiks Kohila valla munitsipaallasteaias.
7(8)
3-21-1494
18.Kuigi võib möönda, et vastustajal oleks tõepoolest olnud juba 2021. a alguses võimalik kaaluda määruskaebuses nimetatud alternatiivsete variantide kasutamist, s.o moodulamajade tarnimist või täiendava (ajutise) lasteaiateenuse pakkumise võimaluse loomist, ei anna see alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Esmalt on vallal endiselt võimalik kaaluda alternatiivsete lasteaiateenuse variantide loomist Kohila vallas, kuid nende kasutuselevõtmist ning eelarvevahendite kasutamist ei saa kohus otsustada vastustaja eest ega teha vallale vastavasisulist ettekirjutust. Lisaks saaksid esialgse õiguskaitse kohaldamisel kahjustatud teiste, juba lasteaiakoha saanud või järjekorras eespool olevate laste õigused. Kohila vald selgitas vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele, et YY on lasteaia üldjärjekorras 73. kohal. Seega olukord, kus kaebaja lapsele antakse esialgse õiguskaitse korras lasteaiakoht, viiks praegusel juhul selleni, et kas juba lasteaiakoha saanud laps jääks sellest ilma või tuleks Kohila vallal jätta lasteaiakohast ilma kaebaja lapsest järjekorras eespool olev laps. On ebatõenäoline, et vastustajal õnnestuks 1. septembriks luua uus rühm koos vajaliku personaliga või rajada uus lasteaed nii suurele hulgale lastele. Olemasolevate rühmade suurendamisele seavad piirid KELS §-s 7 sätestatud rühmade piirarvud. Kaebaja ei ole toonud välja selliseid erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid kaebaja lapse lasteaeda paigutamist – arvestades selleks järele jäänud väheseid kohti (vt dtl 13) – eelisjärjekorras. Kaebaja selgitas, et talle kaasnevad täiendavad logistilised raskused lapse viimisel lasteaeda, perre sünnib kolmas laps 2021. a septembris ning esinevad psühholoogilised riskitegurid pöördumatu kahju tekkimiseks. Samas on kõigil Kohila valda sissekirjutatud lastel võrdne õigus saada lasteaiakoht KELS § 10 lg 1 mõttes. Välistatud ei ole, et kaebaja lapsest järjekorras eespool olevate laste peredel tuleb lasteaiakoha saamata jäämisel arvestada samasuguste raskustega. Seega ei ole kaebaja huvid praeguses olukorras kaalukamad.
19.Eelnevaid kaalutlusi kokku võttes jääb XX määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 13.07.2021 määruse asjas nr 3-21-1494 resolutsiooni p 1 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.