XX kaebus Eesti Töötukassa 17. juuni 2020. a otsuse nr TVH/20/063368, 18. juuni 2020. a otsuse nr TVT/20/033976 ja 10. juuli 2020. a vaideotsuse nr 1171 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Eesti Töötukassa
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13. juuli 2021. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta XX määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Tallinna Halduskohtu 13. juuli 2021. a määruse haldusasjas nr 3-20-1407 resolutsioon muutmata ja asendada halduskohtu määruse põhjendused ringkonnakohtu määruse põhjendustega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7 ja § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX esitas 24.03.2020 Eesti Töötukassale töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotlused.
Eesti Töötukassa 17.06.2020 otsusega nr TVH/20/063368 tuvastati XX-l puuduv töövõime kestusega kolm aastat (22.05.2020–21.05.2023).
3.Eesti Töötukassa 18.06.2020 otsusega nr töövõimetoetus perioodiks 22.05.2020–21.05.2023.
TVT/20/033976
määrati
XX-le
4.XX esitas 25.06.2020 Eesti Töötukassale vaide 17.06.2020 ja 18.06.2020 otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Eesti Töötukassa 10.07.2020 otsusega nr 1171 jäeti vaie rahuldamata.
5.XX esitas 28.07.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Eesti Töötukassa 17.06.2020 ja 18.06.2020 otsused ning 10.07.2020 vaideotsuse ning kohustada
3-20-1407 vastustajat asja uuesti otsustama. Kaebusele oli lisatud riigi õigusabi taotlus. XX täiendas 05.08.2020 kaebust mittevaralise ja varalise kahju nõuetega (täiendatud perioodil 06.08.2020– 12.08.2020).
6.XX esitas 13.07.2021 halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub kohtul kohustada Eesti Töötukassat väljastama haldusakt, mis näitab, et kaebaja pole opioidisõltlane. Kaebaja arvates võib 17.06.2020 otsusest nr TVH/20/063368, mida täiendati 10.07.2020 vaideotsusega, teha järelduse, et kaebaja on opioidisõltlane. See takistab kaebajal Venemaale tähtajalise elamisloa saamist, sest kaebaja peab esitama töövõime puudumist tõendavad dokumendid Venemaa ametiasutustele. Vaideotsuses on Töötukassa nõustunud eksperthinnangus avaldatuga, mh punktiga 7.3, mille kohaselt „taotleja on narkomaan, alkohoolik. Dokumentidele lisatud e-mailid ei luba pidada taotlejat töövõimeliseks, taotleja ei ole psüühiliselt adekvaatne“. Elamisloa saamise takistatus piirab kaebaja õigust vabalt riikide vahel liikuda.
7.Tallinna Halduskohtu 13.07.2021 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Esialgse õiguskaitsega taotletav eesmärk peab teenima põhivaidluse eesmärki. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei saa kaitsta kaebaja õigusi suuremas määras kui tema kaebuse osas tehtav võimalik positiivne kohtuotsus. Taotletud abinõu ei ole eesmärgipärane. Kaebaja ei ole kaebuse põhinõudena nõudnud vastustajalt opioidisõltuvusega seotud tõendi esitamist ning vaidlustatud haldusaktid ei ole seotud kaebaja õigusega riikide vahel vabalt liikuda. Vastustajal ei ole sellise tõendi väljastamise pädevust. Vaidlustatud haldusaktist ega vaideotsusest ei järeldu vastustaja hinnangut, et kaebaja on opioidisõltlane. Vaideotsus kajastab tervise infosüsteemis olevat kaebaja terviseseisundit puudutavat psühhiaatri DD 28.07.2016 sissekannet (mille õiguse üle puudub vaidlus), millest nähtuvalt pöördus kaebaja esmakordselt ravile seoses narkootikumide tarvitamisega, kuid ravi kestuse ja tulemuste kohta andmed puuduvad. Viimati nimetatu ei tähenda, et kaebaja oleks opioidisõltlane. Kui kaebajal on vaja esitada ametiasutustele mistahes tema terviseseisundit kajastavaid dokumente elamisloa taotlemise hetkel, tuleb pöörduda asjakohase raviarsti poole.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.XX palub 13.07.2021 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 13.07.2021 määrus ja uue määrusega kohustada Eesti Töötukassat väljastama haldusakt, mis näitab kaebaja töövõime taset, kuid millest ei selgu, et kaebaja on varem tarvitanud opioidseid narkootikume. 2020. aastal töövõime hindamisel ei võinud kasutada teavet, et kaebaja tarbis 2016. aastal narkootikume. Nende andmete kasutamine eeldaks täiendavate uuringute tegemist, kas kaebaja kasutab narkootikume jätkuvalt. Kui 2020. aastal võis tugineda tervise infosüsteemi 2016. a sissekandele, tuleks kohtul kontrollida, kas see sissekanne sisaldab teavet, mille põhjal oli võimlaik tuvastada kaebajal nii raskeid psüühikahäireid. Vaideotsusest nähtuva põhjal võib kaebaja Venemaal registreerida narkodispanseris ja allutada ta ulatuslikele piirangutele; samuti ei ole Venemaal tagatud piisav ravi. Kuna vaideotsuses on viidatud 15.06.2020 eksperdihinnangule, võivad ametnikud Venemaal seda eksperdihinnangut küsida. Kõigi nende dokumentide põhjal võib järeldada, et kaebaja on opioidisõltlane. Sellisel juhul ei ole ametivõimudel luba kaebajat Venemaale lasta. Teave selle kohta, et kaebaja on varem olnud opioidisõltlane, võib negatiivselt mõjutada ka tööotsinguid, hariduse omandamist ja ümberasumisprogrammis osalemise loa andmist. 2(4)
3-20-1407 Kaebaja vaidlustas 17.06.2020 otsuse psüühikahäirete diagnoosimise põhjenduste osas. Seetõttu on esialgse õiguskaitse taotlus seotud põhinõudega.
9.Eesti Töötukassa palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Vabariigi Valitsuse 22.02.2016 määruse „Töövõime hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ kohaselt võetakse töövõime hindamisel aluseks eelneva viie aasta terviseandmed, mistõttu on 2016. a terviseandmete kasutamine õiguspärane. Visiidipõhine töövõime hindamine toimub juhul, kui taotleja ei ole viimase kuue kuu jooksul arsti visiidil käinud. Kaebaja puhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Kaebaja ei ole kaebuse põhinõudena nõudnud vastustajalt opioidisõltuvusega seotud andmete või tõendi esitamist. Kaebuse rahuldamise korral saavutatav esialgse õiguskaitsega taotletud eesmärk jääks täitmata, kuna vastustajal puudub kaebaja nõutud tõendi väljastamiseks pädevus ja õiguslik alus. Kaebajal puudub ka esialgse õiguskaitse vajadus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Töötukassa otsuste aluseks olevast eksperdiarvamusest nähtub ekspertarsti hinnang riski või ohu tajumise valdkonnas, mis erineb kaebaja enda hinnangust ja mida ekspertarst põhjendas muu hulgas sellega, et kaebajal on opioidisõltuvus ning ta on meditsiinilisel järelevalvel või asendusravil; samuti on ekspertarst viidanud psühhiaatri 2016. a sissekandele, kus kaebaja opioidisõltuvust ja selle kujunemist on põhjalikult selgitatud, ja järeldanud, et taotleja on narkomaan ja ei ole psüühiliselt adekvaatne (p-d 6 ja 7 ning eksperthinnangu kokkuvõte). Vastustaja 17.06.2020 ja 18.06.2020 otsustes ei ole eksperdiarvamuse ega tervise infosüsteemi andmeid vaidluse all olevas osas tsiteeritud ega kaebaja varasemat või praegust narkosõltuvust selgitatud. Vaideotsuses on vastustaja viidanud eksperdiarvamusele ja selle aluseks olevatele ning eksperdiarvamuses viidatud tervise infosüsteemi sissekannetele. Kuna kaebaja seadis vaides kahtluse alla eksperdiarsti järeldused neis küsimustes, tuligi vaides eksprdiarsti hinnanguid ja selle aluseks olnud andmete asjakohasust käsitleda. Kaebaja on küll seadnud vaidluse alla ekspertarsti järeldused, kuid uut eksperdihinnangut koostamata ei ole töötukassal võimalik anda uut haldusakti, mis eksperthinnangu järeldusi ei arvesta.
11.Töötukassa 17.06.2020 ja 18.06.2020 otsused ei erine sõnastuslikult sellistest haldusaktidest, mille andmist kaebaja esialgse õiguskaitse korras taotleb. Kui kohus kohustaks vastustajat esialgse õiguskaitse korras korraldama uue eksperdihinnangu ja selle alusel töövõime uue hindamise, saavutaks kaebaja esialgse õiguskaitsega kaebuse eesmärgi. Sellisel juhul on esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud vaid juhul, kui kaebuse eduväljavaated on väga suured ja ilmsed. Praegusel juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Puuduvad veenvad tõendid, et ekspertarst tugines ilmselgelt ebaõigesti tervise infosüsteemi sissekannetele ja need sissekanded, millele eksperdihinnangus viidatakse, kajastaks kaebaja praegust terviseseisundit ekslikult.
12.Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist õigustab seegi, et kaebaja ei ole põhistanud, et tal tuleb eksperdihinnang Venemaa ametivõimudele ümberasumisprogrammis osalemiseks või riigipiiri korduvaks ületamiseks esitada. Vaidemenetluse toimumise kohta teabe esitamine ei ole usutav. Halduskohus selgitas õigesti, et vajalikke tõendite saamiseks võib kaebaja pöörduda raviarsti poole.
3(4)
3-20-1407
13.Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. Kuna halduskohus on ekslikult hinnanud, et esialgse õiguskaitse taotlus väljub kaebuse eesmärgi piiridest, tuleb halduskohtu määruse põhjendused asendada praeguse määruse põhjendustega.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.