X. X. kaebus Eesti Töötukassa 17.06.2020 otsusele nr TVH/20/063368, 18.06.2020 Töötukassa otsusele nr TVT/20/033976 ja 10.07.2020 vaideotsusele nr 1171 koos kohustamisnõudega
Menetlusosalised
Kaebaja - X. X. Vastustaja - Eesti Töötukassa
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
3.Avaldatavas kohtuotsuses asendada kaebaja ees- ja perekonnanimi tähemärkidega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 12.11.2021. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
1.24.03.2020 esitas X. X. ja töövõimetoetuse taotlused.
Eesti
Töötukassale
(Töötukassa)
töövõime
hindamise
2.17.06.2020 Töötukassa otsusega nr TVH/20/063368 tuvastati X. X.il puuduv töövõime kestusega kolm aastat (22.05.2020 - 21.05.2023). Töötukassa 18.06.2020 otsusega nr TVT/20/033976 määrati X. X.ile töövõimetoetus perioodiks 22.05.2020 - 21.05.2023.
3-20-1407
3.25.06.2020 laekus töötukassale X. X.i vaie Töötukassa 17.06.2020 ja 18.06.2020 otsustele. Töötukassa jättis 10.07.2020 otsusega nr 1171 vaide rahuldamata.
4.28.07.2020 esitas X. X. kaebuse Tallinna Halduskohtusse, milles palub tühistada Töötukassa 17.06.2020 ja 18.06.2020 otsused ühes kohustamisnõudega asja uuesti otsustamiseks. Kaebaja esitas ühtlasi riigi õigusabi taotluse.
5.Tallinna Halduskohus võttis 29.07.2020 määrusega kaebuse menetlusse Töötukassa 17.06.2020 otsuse nr TVH/20/063368 ja 18.06.2020 otsuse nr TVT/20/033976 ning 08.07.2020 vaideotsuse tühistamiseks, samuti Töötukassa kohustamiseks vaadata uuesti läbi taotlus töövõime hindamiseks ja otsustama uuesti töövõime toetuse määramine. Riigi õigusabi taotluse jättis kohus rahuldamata.
6.05.08.2020 esitas kaebaja täiendava taotluse (mida täpsustas 08.08.2020), milles selgitas, et kaebaja on saanud moraalset kahju, mis seisneb selles, et Töötukassa ei selgitanud talle võimalust saada töövõimetoetust välismaal ja kaebaja elas välismaal ilma rahaliste vahenditeta halbades tingimustes. Kaebaja taotles alates 15.05.2019 kuni novembrini 2019 moraalse kahju hüvitamist 500 eurot kuus kokku 2583 euro ulatuses. Samuti palus kaebaja hüvitada varaline kahju töövõimetoetuse ulatuses, mida ta pole saanud alates 01.08.2018 kuni 05.11.2019.
7.Kaebaja esitas 08.09.2020 ja 09.08.2020 esialgse õiguskaitse taotluse, et Töötukassa tasuks talle viivitatult 3000 eurot osana kahju hüvitamise nõudest. Kaebaja selgitas, et taotluse rahuldamiseni kavatseb kaebaja ennast vigastada ja palub kohustada Töötukassat tema ravi alustamise osas toimingut tegema.
8.13.08.2020 määrusega peatas kohus menetluse kuni kaebaja suhtes algatatud eestkostemenetluses lahendi jõustumiseni (tsiviilasi nr 2-20-9220). Kaebaja esitas menetluse peatamise määrusele määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus 26.10.2020 määrusega rahuldas.
9.12.11.2020 määrusega kuulutas kohus asja menetluse kinniseks ja jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Sama määrusega jättis kohus kaebaja kahju hüvitamise nõude käiguta ja andis kaebajale 15-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja nõuete täpsustamiseks.
10.11.12.2020 esitas vastustaja vastuse kaebusele.
11.Kohus tagastas 10.06.2021 kohtumäärusega kaebuse kahju hüvitamise nõuete osas HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, sest kaebaja ei olnud tähtajaks puudusi kõrvaldanud. Sama määrusega määras kohus asja lahendamiseks kirjalikus menetluses, täiendavate avalduste ja menetlusdokumentide esitamise tähtajaks 30.06.2021 ja kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 08.07.2021.
12.30.06.2021 esitas vastustaja täiendavad seisukohad.
13.25.06.2021 esitas kaebaja kohtule taotluse, milles soovis oma kaebust täiendada moraalse kahju hüvitamise nõudega kohtu õiglasel äranägemisel seonduvalt sellega, et Töötukassa on pannud kaebajale alusetud ja valed diagnoosid ning see on takistanud kaebajal Vene Föderatsiooni ümber asuda ja ümberasumise riiklikus programmis osaleda. Lisaks esitas kaebaja menetlusabi taotluse, paludes kohtul vabastada teda riigilõivu tasumise kohustusest moraalse kahju hüvitise nõude esitamisel. Kaebuse täiendusele järgnevalt esitas kaebaja kahju hüvitamise nõudega seonduvalt täiendavaid seisukohti ja dokumente 25.06.2021, 01.07.2021 ja 06.07.2021.
14.Arvestades, et kaebaja esitas 25.06.2021 kaebuse täienduse kahju hüvitamise nõudes koos menetlusabi taotlusega riigilõivu tasumisest vastamiseks, tühistas kohus 08.07.2021 määrusega eelnevalt määratud kohtuotsuse teatavaks tegemise aja ning uuendas menetluse selleks, et kohus saaks võtta seisukoha nii kaebuse täienduse kui menetlusabi taotluse suhtes.
2(14)
3-20-1407
15.13.07.2021 esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, mille kohus jättis sama kuupäeva kandva määrusega rahuldamata. Kaebaja esitatud määruskaebuse jättis Tallinna Ringkonnakohus 26.07.2021 määrusega rahuldamata.
16.25.08.2021 määrusega rahuldas kohus kaebaja menetlusabi taotluse, võttis menetlusse kaebaja täiendava nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks ning andis vastustajale tähtaja kahju hüvitamise nõudele vastamiseks ja määras uueks kohtuotsuse teatavaks tegemise ajaks 13.10.2021.
17.Vastustaja esitas omapoolse vastuse kahju hüvitamise nõude osas 27.09.2021.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
18.Kaebaja ei nõustu, et vaidlustatud otsustega tuvastati tal puuduv töövõime ja määrati töövõimetoetus alates 22.05.2020 ja leiab, et seda oleks pidanud tegema alates töövõimetuse kuupäevast s.o 18.11.2019. Kaebajale ei selgitatud, et välismaal viibides on tal võimalik taotleda töövõimetoetust välismaal. Kaebaja leiab, et töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 16 lg 11 ja § 8 lg 3, mis sätestavad, et puuduv töövõime tuvastatakse ja töövõimetoetus määratakse isikule alates kehtiva töövõimetoetuse maksmise perioodi lõpule järgnevast päevast, kui taotlus töövõime hindamiseks on esitatud ettenähtud tähtaja jooksul, on põhiseadusega vastuolus.
19.Vastustaja on ebaõigesti jätnud arvestamata, et kaebajal on diagnoositud C-hepatiit, kaebaja soovib vastavate andmete lisamist otsustesse. C- hepatiit on kaebajal diagnoositud alates 2004.a. suvest. Viibides 2005-2011 vanglas, testiti kaebajat iga 6 kuu tagant ja iga kord oli tulemus positiivne. C-hepatiidi diagnoosimisel ütles kaebajale arst, et tal on eluaegne dieet, keelati alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ning raske füüsiline koormus. Kui kaebajal on raske füüsiline tegevus keelatud, mõjutab see kaebaja töövõimet. Viimati testiti kaebajat C-hepatiidi suhtes Peterburi psühhiaatriakliinikus, kus kaebaja oli 06.10.2020-23.12.2020, kliiniku vabastamistunnistus näitab, et kaebajal on krooniline C-hepatiit.
20.Vastustaja on ebaõigesti tuvastanud kaebajal psüühikahäirete olemasolu.
20.1.Vastustaja viitab psühhiaater Tamara Babitseva 28.07.2016 teabele, see aga ei anna alust psüühikahäirete tuvastamiseks. Psühhiaatri sissekanne on tehtud kaebaja sõnade põhjal kui kaebaja vastas küsimustikule, mis on vajalik, et saada opioidisõltuvuse raviks metadooni. Seal on kajastatud vaid see, mis ajal ja millises koguses kaebaja narkootikume varasemalt tarvitas.
20.2.Kaebaja ei nõustu ka sellega, et ta satub peale alkoholi tarvitamist olukorda, kus ta ei suuda olukorda adekvaatselt hinnata. Kaebaja ei kuritarvita alkoholi, ta võtab alkoholi üksnes närvipingete maandamiseks. Alkohoolses joobeseisundis ei ole kaebaja inimesi rünnanud, üritanud neid röövida ega vara rikkuda. On ainult üks juhtum 2017.a, kus kaebaja oli joobes ja häiris avalikku korda ning politsei viis kaebaja EMO-sse. Kõik kaebaja süüdimõistmised on seotud opioidisõltuvusega.
20.3.Kaebaja lõpetas narkootikumide tarvitamise täielikult 2018.a. augustis, vastustaja 17.06.2020 otsus koostati kaks aastat pärast seda ning seega tugineb see ebaõigelt psühhiaatri 28.07.2016 arvamusele. Varasemas töövõime hindamise otsuses (04.06.2018) psühhiaatri arvamust ei kajastatud ja siis ei tuvastatud kaebajal raske vaimse puude olemasolu.
20.4.Kaebaja ei vaidlusta tal tuvastatud mõõdukat piirangut muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas ja rasket tegutsemispiirangut suhtlemise valdkonnas, kuid ei nõustu motivatsiooniga nende piirangute osas. Võõrastega suheldes jõuab kaebaja sageli kõrgendatud erksuse olekusse, ta ei usalda inimesi, kuid see on kaebaja kontrolli all. Osaliselt võib vaimse häire põhjus olla opioidiravimite pikaajaline kasutamine, kuid kaebaja ei ole nõus, et tal on 3(14)
3-20-1407 opioidisõltuvus. Kaebaja ei kasuta enam narkootikume ja metadooni võttis viimati 2019.a. jaanuaris.
21.Vastustaja on jätnud arvestamata ka sellega, et kaebajal esinevad põlvevalud. Saksamaal viibides käis kaebaja selle kohta tõendi saamiseks arsti juurdes ja saatis vastava tõendi ka vastustajale. Varasemas töövõime hindamise otsuses (04.06.2018) on põlvevaluga arvestatud. Ka ei ole kaebaja nõus otsuses toodud seisukohaga, et kaebajal on alaseljavalude tõttu mõõdukad liikumispiirangud, sest piirangud on tegelikkuses rasked. Saksamaal avastasid arstid mitu lülidevahelist herniat, kaebaja tunneb tugevat seljavalu peaaegu iga päev ja tarvitab valuvaigisteid. Mõnikord tunneb kaebaja jalgades elektrilööke. See takistab kaebajal igapäevatoimingute tegemist. Vastav teave on haigekassale saadetud. Samuti on vastustajale saadetud dokumendid seoses probleemidega parema käe randmega. Kaebajale ei ole arusaadav, miks nende tõenditega ei ole arvestatud.
22.Kaebaja palub kohtu äranägemisel mõista talle välja moraalse kahju hüvitis, sest vastustaja on ebaõigesti tuvastanud tal opioidisõltuvuse ja alkoholisõltuvuse ja see on takistanud tal Vene Föderatsiooni poolt pakutava riikliku programmi alusel Venemaale ümberasumist. Kaebaja soovis ümber asuda Tula piirkonda, kuid töövõime puudumise tuvastamine sellistel põhjustel võib seda takistada. Vastustaja seisukohad
23.Kaebaja on 24.03.2020 tegutsemispiirangud:
töövõime
hindamise
taotluses
märkinud
järgmised
23.1.Liikumise valdkond:
23.1.1.Liikumine eri tasapindadel - Suudab läbida 200 meetrit. Enda eest hoolitsemine ja eluruumi korrashoidmine on väga keeruline, selg alati valutab, kõnnin iga kord erinevaid vahemaid, arvan, et kõik sõltub sellest, mis asendis ma öösel magasin. Pärast pikka jalutuskäiku või koristamist on valu väga intensiivne ja nõuab valuvaigisteid. Treppidel liikuda ja vajaduse korral takistusi ületada suudab väikeste raskustega. Selg valutab.
23.1.2.Ohutu ringiliikumine - Suudab ohutult tänaval liikuda, sh kohtades, kus pole varem käinud väikeste raskustega. Ohutut ringiliikumist takistab seljavalu. Jah, suudab liikuda ohutult siseruumides, sh ruumides, kus pole varem käinud.
23.1.3.Seismine ja istumine – Suudab kuni 3 tundi ühel kohal olla seistes või istudes, tundmata valu või väsimust. Keskmiselt suudan istuda ja seista ilma valu tundmata 15 min. Selg valutab, kui istun toolil. Kehaasendeid vahetada, nt püsti tõusta, toolile istuda, kummardada jne, suudab mõõdukate raskustega. Kui üles tõusen, siis on mul valu paremas põlves ja seljas.
23.1.4.Liikumisega seotud muud piirangud – Mida kauem kõnnin, seda suurem valu.
23.2.Käeline tegevus:
23.2.1.Käte sirutamine – Ei suuda raskusteta käsi üles tõsta. Mõõdukate raskustega suudab käsi nii palju tõsta, et näiteks riiulilt mingit eset kätte saada. Käsi üles tõsta valus (õlg), pean tegutsema ettevaatlikult, kehtib parema randme ja õla kohta.
23.2.2.Asjade liigutamine – Ei suuda kätega raskusteta asju liigutada. Mõõdukate raskustega suudab tõsta ja liigutada 1-liitrist vedelikuga täidetud anumat. Tegutsen ettevaatlikult, parem ranne ja õlg valusad, ma vigastasin õlga 2012. aastal kakluse käigus, ei ole konsulteerinud arstiga, teen seda varsti. Suudab raskusteta tõsta ja liigutada suurt ja kerget eset, näiteks patja või tühja pappkasti.
23.2.3.Käteosavus – Ei suuda raskusteta käsi ja sõrmi kasutada. Mõõdukate raskustega saab käsi ja sõrmi kasutada. Kui ma pikka aega kirjutan, siis parem käe ranne valutab. 4(14)
3-20-1407
23.2.4.Käelise tegevusega seotud muud probleemid – Piiranguid ei ole kirjeldatud.
23.3.Teadvusel püsimine ja enesehooldus:
23.3.1.Piiranguid ei ole kirjeldatud teadvusel püsimise, tualettruumi toimingute osas.
23.3.2.Söömine ja joomine - Suudab süüa ja juua ilma raskuseta. Mõõdukate raskustega suudab panna toitu ja jooki omale suhu, ilma et teine inimene peaks aitama. Parema käe randme valu. Mäluda ja neelata suudab vabalt.
23.4.Õppimine ja tegevuste sooritamine:
23.4.1.Piiranguid ei ole kirjeldatud tegevuste õppimise osas.
23.4.2.Tegevuste alustamine ja lõpetamine – Ei saa raskusteta igapäevategevustega hakkama. Mõõdukate raskustega suudab ise märgata igapäevategevuste vajadust ja neid kavandada, alustada ja lõpetada. Valutab põlv ja selg ja see segab.
23.5.Muutustega kohanemine ja ohu tajumine: Piiranguid ei ole kirjeldatud väljaskäimise, riski või ohu tajumise ja muutustega toimetuleku osas. Muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muude piirangute osas on märgitud: psühholoogiliselt olen terve.
24.Vastustajale arusaadavalt puudub vaidlus selle üle, et kaebajal on puuduv töövõime, kuid vastustaja peab vajalikuks siiski selgitada, miks hinnati kaebaja töövõime puuduvaks. 15.06.2020 dokumendipõhisest töövõime hindamise eksperthinnangust nähtub, et kaebajal tuvastati järgmised piirangud:
24.1.Mõõdukas piirang liikumise valdkonnas. Ekspertarst hindas kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevused „liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang) ja „seismine ja istumine“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Ekspertarst tugines hinnangu andmisel järgmistele epikriisile/sissekannetele tervise infosüsteemis:
24.1.1.Jan-Teja Oberländer Ortopeedia [L] (M51.1) Lülivahekestaste degeneratsioon radikulopaatiaga [lisaks kood G55.1] [L] (G55.1*) Närvijuurte ja -põimikute kompressioonid lülivaheketaste haigusseisundite korral (M50-M51 +) 17.01.20 Viimased poolteist kuud valu selja nimmepiirkonnas, kiirgav valu vasakus jalas; esialgu valu väga intensiivne, aeglaselt vähenenud, valuravi ei saa Selgroo nimmepiirkond: vaagen otse, 0 cm, nimmepiirkond otse, kummardamisel nimmepiirkonna lihased ühtlased, Schoberi test: 10/14 cm; sõrmede-põranda vahemaa: 5 cm, selja sirutamine külgsuunas vasakule/paremale 20/0/20, vaagna sünkinees normaalne, märgatav valu tagasikallutusel, märgatav lihaspinge paravertebraalselt, ei esine hüpermobiilsust, suudab mõlema jalaga probleemideta kannal ja varvastel seista, refleksid sümmeetrilised, sooja-/ külmatundlikkus normaalne, Lasegue’i sümptom negatiivne, mõlemad puusad patoloogilise leiuta, lülisamba vetruvuse kontrollil valureaktsioon, lülikehade vahekohtadele survet avaldades valureaktsiooni ei teki, L4/5 paravertebraalselt survet avaldades mõlemal pool valureaktsioon 04.02.20 Selgroo nimmepiirkond: üldiselt parem, Lasegue’ sümptom negatiivne, valu talutavam, sensomotoorseid defitsiite ei esine, peamiselt lokaalsed nimmepiirkonnas esinevad vaevused 04.03.20 Kordusvisiit nimmepiirkonna vaevuste tõttu -> vaevused muutumatud, valu kummardamisel, sõidab 06.03 Venemaale tagasi, võtab vajadusel 600 Ibu -> ei leevenda valu.
24.1.2.30.12.2019 Selgroo nimmepiirkonna MRT uuring, täpsustamata seljavalu, nimmepiirkond (M54.96 + G) Hinnang: 1. Nimmelülide algav osteokondroos; sealjuures 3 lülivaheketta protrusioon, mis L3/4 vahel on põhjustanud suhtelise nimmekanali stenoosi (sagitaalne läbimõõt 1,4 cm, ilma et esineks närvikiudude kinnitumist või närvijuurekanali stenoosi) ning L4/5 vahel suhtelise nimmekanalistenoosi (sagitaalne läbimõõt 1,3 cm, ilma et esineks närvikiudude kinnitumist või närvijuurekanali stenoosi); L5/S1 vahel ei esine samuti 5(14)
3-20-1407 närvikiudude kinnitumist, küll aga vähene närvijuurekanali stenoos L5 paremal küljel ilma radikuliidi tunnusteta. 2. Vahemikus L3–S1 esineb märgatav fassettliigeste hüpertroofia, sealjuures esineb L3/4 ja L4/5 vahel mõlemal pool vaba vedelikku, sarnaselt fassetsündroomile. Tagumise pikisideme lülivaheketaste protrusioonidest põhjustatud kolmekordne väljasopistumine on kindlasti valulik, lisaks aga võib esineda ka fassettliigeste muutustest põhjustatud radikuliidisarnaseid vaevusi.
24.1.3.Erinevatel tasapindadel liikumine on kaebajal piiratud alaseljavalu tõttu. Kaebaja sõnul suudab ta liikuda enam kui 200 meetrit, mis töövõime hindamise metoodika kohaselt vastab maksimaalselt kergele piirangule, kui isik kaebuse välja on toonud. Ka treppidel saab vaide esitaja liikuda väikeste raskustega. Arvestades objektiivset leidu, hindas TTO ekspertarst kaebaja tegutsemispiirangu antud võtmetegevuses siiski mõõdukaks. Ka seismise ja istumise võtmetegevuses on kaebajal alaseljavaludest tingitud piirang. Hinnangu andmisel on arvestatud lisaks objektiivsetele terviseandmetele, eelkõige kaebaja enda hinnangut oma tegutsemisvõimele nimetatud võtmetegevuses, mille kohaselt istumisega kaebajal probleeme ei ole (suudab 3 tundi), kuid kehaaasendi vahetamine toimub mõõdukate raskustega. Seetõttu hinnatud piirang võtmetegevuses mõõdukaks.
24.1.4.Ohutult ringiliikumise võtmetegevuses terviseandmed tegutsemispiiranguid ei kinnita, st ei nähtu, et alaseljavalude tõttu oleks takistatud ohutult liikumine. Ka kaebaja enda hinnangul suudab ta ohutult liikuda.
24.1.5.Vastustaja hinnangul ei tõenda kaebaja 16.06.2021 esitatud fotod asjaolu, et seljavaludest tingitud piirangud liikumisel oleksid enamad kui mõõdukad, st rasked. Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu (edaspidi määrus) § 6 lg 3 p-de 1-3 kohaselt on piirang raske, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav. Objektiivsetest terviseandmetest ei nähtu, et kaebajal oleks liikumine, seismine või istumine peaaegu võimatu. Vastupidi, kaebaja on taotluses töövõime hindamiseks märkinud, et suudab käia kuni 200 meetrit ja istuda ning seista kolm tundi. Eelkirjeldatud hinnangut ei saa pidada raskele piirangule vastavaks.
24.2.Kaebaja kirjeldatud piirangud käelise tegevuse valdkonnas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Kaebaja on taotluses märkinud, et käis käeprobleemiga viimati arstil 2012. aastal.
24.3.Kaebaja kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust, kuna probleeme parema käe randmega terviseandmed ei kinnita.
24.4.Kaebaja kirjeldatud piirangud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas on hinnatud liikumise valdkonnas. Seljavalusid on hinnatud liikumise valdkonnas. Põlvevalusid terviseandmed ei kinnita. Põlveliigeste valud esinesid terviseandmetel kaebajal viimati 2017. aastal, kui ta pöördus valudega ortopeedile ja tuvastati algavad artrootilised muutused. Kaebaja jäeti jälgimisele ja määrati ravi. Hilisemad kaebused terviseandmetes põlvevaludele kaebajal puuduvad ja arstile ta pöördunud ei ole, mistõttu ei leidnud jätkuvad põlvevalud 2020. aastal teostatud töövõime hindamisel kinnitust. Ka põlvevigastus 2017. aastal oli terviseandmetel paranev ja kompuuteruuringu alusel traumamuutusi ei ilmnenud (01.06.2017 sissekanne tervise infosüsteemis).
24.5.Mõõdukas piirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas. Ekspertarst hindas kaebajal muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevuse „riski või ohu
24.5.1.28.07.2016 TAMARA BABITŠEVA (psühhiaater): Pöördub esmakordselt ravile. On põhiharidusega, erialata. Kehaliselt on terve olnud. Elab koos emaga, kes teda kasvatas. 14a.v. alustas fentanüüli veeni süstimist, mis kiiresti muutus regulaarseks. 16 a.v. kuni 21 a.v. viibis vanglas/vargused/. Vabanemisel sõitnud Šotimaale, kus tegeles varastamisega, rännanud ringi. Vabanes ca 1 kuu tagasi ning tuli tagasi Tallinna. Välismaal tarvitas heroiini, siin jätkas fentanüüli süstimist 2-3 poolikut korraga. Eitab nakkuste esinemist, kontrollitud vanglas. Põhjendab oma mitteadekvaatset käitumist narkootikumide mõjuga. Täna on aruselge, vabalt kontakteeruv, tasakaaluka käitumisega. Alustab metadoravi annus 40 mg. Uriinis fentanüüli leid. Vajadus ainet pidevalt tarvitada, võõrutusseisundi talumatus.
24.5.2.Ekspertarst hindas kaebajal muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevuse „riski või ohu tajumine“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang) arvestades, et kaebaja on sageli pöördunud EMO-sse (vt 15.08.2018 sissekanne tervise infosüsteemi), kuna on sattunud kaklustesse, olles joobes. Alkoholitarbinuna on sattunud sageli situatsioonidesse, kus ei oska ohuolukordi adekvaatselt hinnata. Samuti korduvad ja erinevad e-kirjad haldusmenetluses (lisatud mõned kirjad käesolevale vastusele), mis suures osas töövõime hindamisega kokkupuudet ei oma kinnitavad ebakohast käitumist ja sundmõtteid. Kaebaja enda hinnangul on ta psüühiliselt terve, mis annab alust arvata haiguskriitika puudumist.
24.6.Raske tegutsemispiirang suhtlemise valdkonnas. Kaebaja ise antud võtmetegevuses ega ka valdkonnas piiranguid esitanud ei ole. Ekspertarst hindas kaebajal suhtlemise valdkonna võtmetegevuse „kohane käitumine“ arvväärtusega 3 (raske piirang). Ekspertarst tugines hinnangu andmisel eelkirjeldatud psühhiaatri 28.07.2016 epikriisile/sissekannetele tervise infosüsteemis. Ekspertarst hindas kaebajal suhtlemise valdkonna võtmetegevuse „kohane käitumine“ arvväärtusega 3 (raske piirang), kuna kaebaja on impulsiivne ja emotsionaalselt labiilne. Mõtteviis on omapärane ning esinevad kinnisideed. Samuti korduvad ja erinevad ekirjad haldusmenetluses, mis suures osas töövõime hindamisega kokkupuudet ei oma kinnitavad ebakohast käitumist ja omapärast mõtteviisi. Piirang ei ole täielik, kuna kaebaja ei vaja sundravi, ega ole ühiskonnale ohtlik.
24.7.Kaebaja on oma 15.06.2021 seisukohtades kohtule märkinud, et psühhiaater dr T. Babitseva 28.07.2016 sissekandes märgitu ei anna alust kaebajal diagnoosida sedavõrd raskeid psüühikahäireid nagu on tuvastatud vaidlustatud töövõime hindamise otsuses. Samuti ei nõustu kaebaja väitega, et alkoholi kuritarvitades satub ta tihti olukordadesse, kus ei suuda olukorda adekvaatselt hinnata. Kaebaja ei nõustu ka väitega, et vaides viidatud kirjavahetus kinnitab raskete psüühikahäirete olemasolu kaebajal. Vastustaja hinnangul puudub alus kahelda psühhiaatri sissekande õigsuses. Ühtlasi lähtus vastustaja hinnangu andmisel kaebaja töövõime ulatusele ka kaebaja edastatud kirjavahetusest haldus- ja vaidemenetluses, mis kinnitavad vaimsete probleemide olemasolu, ebakohast käitumist ja sundmõtete esinemist. Kaebaja edastatud kirjavahetust ei saa pidada kooskõlas olevaks üldtunnustatud käitumistavadega. Samuti nähtub kaebaja terviseandmetest, et alkoholi kuritarvitades satub ta tihti olukordadesse, kus ta ei suuda olukorda adekvaatselt hinnata ja käituda (nt 19.03.2017 ja 29.03.2017 sissekanded terviseandmetes).Vastustaja saab võtta terviseandmetes kirjeldatud ja tuvastatu arvesse selliselt nagu need tervise infosüsteemis kajastatud on ning ühtlasi puudub alus kahelda nende andmete õigsuses.
24.8.Kaebajal esinevat C-hepatiiti on arvestatud hinnangu andmisel kaebaja töövõime ulatusele. Tegemist ei ole üldjuhul haigusega, mis mõjutaks töövõimet määral, mis takistaks töötamist. Ka antud juhul terviseandmed ei kinnita, et kaebaja oleks C-hepatiidi tõttu jälgimisel või ravil
7(14)
3-20-1407 infektsionisti või gastroenteroloogi juures või see tekitaks talle vaevusi, arvestades eelkõige, et C-hepatiit diagnoositi kaebajal juba 2004. aastal.
25.Eksperdiarvamuse andja hindab töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem. Kuna kaebaja puhul oli võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa 9, siis hindas eksperdiarvamuse andja, kasutades kaalutlusõigust, kaebaja töövõime puuduvaks. Kaebaja vaimne seisund ei võimalda tal töötada. Eksperthinnangus leiti, et kaebajal esineb mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mis on põhjustatud närvide, närvijuurte ja -põimikute haigusseisunditest ning muudest dorsopaatiatest; mõõdukas tegutsemispiirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas, mis on põhjustatud psüühika- ja käitumishäirest; raske tegutsemispiirang suhtlemise valdkonnas, mis on põhjustatud psüühika- ja käitumishäirest; kaebaja kirjeldatud piirangud käelise tegevuse ning teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkondades ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust; kaebaja kirjeldatud piiranguid õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas on hinnatud liikumise valdkonnas.
26.Eelnevast tulenevalt on Eesti Töötukassa 17.06.2020 otsuses nr TVH/20/063368 ja 10.07.2020 vaideotsuses nr 1171 õigesti järeldatud, et kaebajal on puuduv töövõime.
27.Kuna kaebajal tuvastati Eesti Töötukassa 17.06.2020 otsusega nr TVH/20/063368 puuduv töövõime kestusega kolm aastat, perioodiks (22.05.2020 - 21.05.2023), siis on Eesti Töötukassa 18.06.2020 otsusega nr TVT/20/033976 talle õiguspäraselt määratud töövõimetoetus perioodiks 22.05.2020 - 21.05.2023. Eesti Töötukassa otsused nr TVH/18/024529 ja TVT/19/072035 on tänaseks jõustunud ja nende üle puudub ka vaidlus.
27.1.Vastavalt töövõimetoetuse seadusele (TVTS § 8 lg 2) määratakse Eesti Töötukassa poolt isikule puuduv töövõime alates töövõime hindamise taotluse esitamise päevast kuni vanaduspensionieani, kui isikul esineb töövõimet välistav seisund ning arvestades isiku tervisekahjustuse iseloomu ja eeldatavat kestust, see ei muutu või on progresseeruv. Välistavateks seisunditeks on: pahaloomulise kasvaja vaevusi leevendav ehk parim toetav ravi, kui onkospetsiifilist ravi ei ole võimalik rakendada; dialüüsravi; juhitav hingamine või pidev hapnikravi hingamispuudulikkuse tõttu; dementsus; mõõdukas või raske või sügav vaimne alaareng; püsivalt voodihaige (ööpäevaringne kõrvalabi vajadus). Kaebajal ei esine välistavat seisundit, seega määratakse töövõime vastavalt TVTS § 8 lg-le 1 kuni viieks aastaks ja perioodi pikkus terviseandmetele tuginedes kaalutlusõigust kasutades.
27.2.Kaebajale on tuvastatud puuduv töövõime kestusega kolm aastat. Tegemist on kaebajale soodsa kaalutlusotsusega, sest vastavalt määrusele hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõime puuduvaks, kui on tuvastatud määruses nimetatud töövõimet välistav seisund või kui mistahes võtmetegevuse raskusaste, välja arvatud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas, on hinnatud arvväärtusega neli (Määruse § 8 lg 3 p-d 1 ja 2). Kaebajal ei esine välistavat seisundit ja ükski võtmetegevus ei ole hinnatud arvväärtusega neli. Kohase käitumise võtmetegevus on hinnatud arvväärtusega kolm ning arvestades isiku enda hinnanguid tegutsemisvõimele, viimase viie aasta terviseandmeid ja täiendavaid asjaolusid kogumis, on ekspertarst kaalutlusõigust kasutades hinnanud kaebaja töövõime puuduvaks kolmeks aastaks. Domineerivad piirangud vaimse võimekuse valdkonnas, kuid puuduvad täpsustatud andmed hetkel esineva psüühilise seisundi kohta. Psühhiaatri poole pöördumised toimusid aastatel 2016 ja 2017. Psühhiaater I.Veiksar on 29.03.2017 aasta epikriisis tõstatanud isiksus- või arenguhäire olemasolu kahtluse, kuid diagnoosi ei olnud võimalik täpsustada, sest kaebaja keeldus edasisest haiglas viibimisest ja uuringutest. Kolm aastat on piisav ajavahemik psüühilise seisundi täpsustamiseks ning sobivate sekkumistega võib tegutsemisvõime paraneda. Seljavalud võivad taastusraviga leeveneda ja tegutsemispiirangud väheneda.
8(14)
3-20-1407
28.Vastustaja on seisukohal, et kaebaja moraalse kahju hüvitamise nõue on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
28.1.Vaidlustatud töövõime hindamise otsuse andmisel sai vastustaja lähtuda tervise infosüsteemis olemasolevatest andmetest, mis olid sinna kantud tervishoiuteenuse osutaja poolt. Vastustaja võtab tervise infosüsteemi kantud andmed arvesse selliselt need nagu seal kajastuvad ning eeldab nende andmete õigsust. Vastustaja ei tegele võimalike ravivigade vms tuvastamisega. Tervise infosüsteemi andmetel on kaebajat 2017. aastal ravinud psühhiaater tal diagnoosinud opioidisõltuvust (F11.22), mis on alguse saanud juba 14. eluaastast ning on põhjustanud kaebajale püsivaid tervisekahjustusi.
28.2.Vastustaja ei ole üheski dokumendis otsesõnu väitnud nagu kaebaja oleks tänaseni opioidisõltlane, pigem on vastustaja väitnud, et varasemast sõltuvushäirest on kaebajal tingitud püsivad tervisekahjustused vaimse võimekuse valdkondades ja kahjustused on seni olnud halva ravisoostumusega. Vastustaja hinnangul oli igati asjakohane, põhjendatud ja seaduslik vaidlustatud töövõime hindamise otsuse andmisel lähtuda psühhiaatri poolt varasemalt püstitatud diagnoosidest ja objektiivsetest terviseandmetest. Eelnevast tulenevalt on alusetu ka kaebaja väide nagu oleks vastustaja pannud kaebajale alusetuid diagnoose, Kaebajale pani diagnoose siiski teda ravinud psühhiaater ja puudub alus kahelda nende diagnooside õigsuses.
28.3.Arusaamatud on ka kaebaja väited seonduvalt sellega, et kaebajale pandud alusetud ja valed diagnoosid on takistanud kaebajal Vene Föderatsiooni ümber asuda ja ümberasumise riiklikus programmis osaleda. Nimetatud programmis osalemise või ümberasumise eelduseks ei ole eelnevalt töövõime hindamise läbiviimine. Vaidlusalused otsused ei oma kaebaja ümberasumise programmis osalemisel vähimatki tähendust. Kaebaja on kaebuses üksnes maininud, et vaidlustatud otsustes antud hinnangud võivad olla takistuseks programmis osalemisel, kuid samas pole seda tõendanud.
28.4.Kaebuse esitaja mittevaralise kahju hüvitamise nõue on alusetu, kuna puudub vastustaja õigusvastane tegevus, mis on esmaseks mittevaralise kahju hüvitamise eelduseks. Lisaks peab selle seaduse eesmärgiks olema isiku subjektiivsete õiguste, mida on rikutud, kaitse. Antud juhul ei ole kaebaja suutnud veenda ega ära näidata ühtegi vastustaja tegevust/tegevusetust, mis oleks mõne konkreetse seadusega vastuolus ja suunatud teadlikult kaebaja väärikuse alandamisele või põhjustaks talle muid vaimseid kannatusi. Seda, et vastustaja lähtus töövõime hindamisel tervise infosüsteemis olemasolevates terviseandmetest ja diagnoosidest ei saa pidada vastustaja õigusvastaseks tegevuseks. Vastustaja täitis oma seadusest tulenevat ülesannet, milleks oli hinnata kaebaja töövõimet, tuginedes TVTS ja määruses sätestatule nagu vastustaja käesoleva vastuse punktis 1 selgitas.
KOHTU PÕHJENDUSED
29.TVTS §-dest 6 ja 7 ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ §-dest 3 ja 5–7 tulenevalt toimub töövõime hindamine selliselt, et esiteks annab isik taotluses omapoolse hinnangu teatud kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes piirangute esinemise või puudumise kohta. Seejärel koostatakse isiku töövõime hindamiseks ekspertarvamus, mis lähtub isiku enda hinnangust, isiku kohta tervise infosüsteemis olevatest andmetest ning vajaduse korral täiendavalt, kas ekspertidelt saadud või isiku vastuvõtu käigus saadud andmetest. Ekspertarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta valdkondade võtmetegevuste kaupa seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas (liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning inimestevaheline lävimine ja suhtes), kusjuures võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute 9(14)
3-20-1407 raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet hinnatakse skaalal 0 kuni 4, kus 0 väljendab seda, et piiranguid ei tuvastatud; 1 seda, et piirang ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 seda, et piirang takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel, 3 seda, et piirang segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt, tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav ning 4 seda, et piirang on täielik ehk vastavat tegevust pole võimalik sooritada. Viimaks summeeritakse võtmetegevuste raskusastmed, välja arvatud raskusastmed 0 ja 1.
30.Eelnevast tulenevalt tuvastab Töötukassa isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel. Seega tuleb vastustaja otsuse õiguspärasuse kontrollimiseks kontrollida, kas vaidlusaluste otsuste ja vaideotsuse aluseks olevad TTO ja vastustaja enda eksperdi arvamused on tehtud kõiki kaebajaga seotud olulisi asjaolusid arvestades.
31.Kaebaja nõuab Eesti Töötukassa 17.06.2020 otsuse nr TVH/20/063368, 18.06.2020 Töötukassa otsuse nr TVT/20/033976 ja 10.07.2020 vaideotsuse nr 1171 tühistamist ning Töötukassa kohustamist vaadata kaebaja töövõime tuvastamise taotlus uuesti läbi. Seejuures nõustub kaebaja, et Töötukassa on 17.06.2021 otsusega õigesti tuvastanud, et kaebajal puudub töövõime. Kaebaja ei nõustu aga sellega, et Töötukassa 17.06.2021 otsus tugineb eksperthinnangule, kus on märgitud, et kaebajal on varasemast opioidisõltuvusest tingitud psüühikahäired, samuti leiab kaebaja, et Töötukassa ei ole piisavalt tähelepanu pööranud tema randme, põlve ja alaseljavaludele ning sellele, et kaebaja põeb C-hepatiiti. Lisaks soovib kaebaja, et kohus mõistaks Töötukassalt välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel seoses sellega, et Töötukassa on ebaõigesti viidanud tema opiodisõltuvusele.
32.Esmalt selgitan kaebajale, et kohtu pädevus töövõime hindamise käigus koostatava ekspertarvamuse sisulisel hindamisel on piiratud. Kohus saab kontrollida, kas ekspertarvamus vastab õigusaktides toodud nõuetele ning kas ekspert on hinnanud kõiki kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes esinevaid piiranguid, mida isik on oma taotluses kirjeldanud. Kohus ei saa sisuliselt kontrollida ekspertarvamuses esitatud meditsiiniliste hinnangute õigsust. See tähendab, et kui pädeva isiku poolt koostatud ekspertarvamuses on meditsiinialastele erialateadmistele tuginevalt asutud seisukohale, et isikul esinevad kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes teatud intensiivsusega piirangud, siis saab kohus sellise hinnangu ebapädevaks tunnistada vaid juhul, kui toimikus olevatest andmetest nähtub, et eksperdiarvamuse koostaja ei ole arvesse võtnud kõiki olulisi asjaolusid, ent arvesse võtmata jäetud asjaolude arvesse võtmise korral oleks võinud eksperdi lõppjäreldus osutuda teistsuguseks. Leian, et käesoleval juhul ei ole tegemist sellise olukorraga.
33.Selgitan, et taotleja poolt vormikohases taotluses märgitud andmed peavad üldjuhul võimaldama vastustajal vajaliku otsuse tegemist ning tuleb eeldada, et vastustajale esitatakse taotluse lahendamiseks piisavad usaldusväärsed ja tegelikkusele vastavad andmed. Tervise infosüsteemis kajastatud andmetele lisaks on vajalik täiendavaid andmeid koguda (sh suunata taotleja arsti vastuvõtule) üksnes juhul, kui tervise infosüsteemist nähtuvad andmed on vastuolulised või nende andmete alusel ei ole võimalik isiku töövõimet hinnata (TVTS § 7 lg 3 ja määruse nr 39 § 5 lg 1). Vastustaja ei pea eeldama, et kaebaja terviseandmed on puudulikud.
34.TVTS § 6 lg-st 4 tuleneb samuti, et isik peab olema kuue kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul. Seega tuleneb seaduse mõttest üheselt, et töövõime hindamisel tuleb lähtuda eeskätt isikut ravinud arsti poolt tuvastatud asjaoludest ning neist asjaoludest saab lähtuda eelkõige juhul, kui isik on töövõime hindamise taotluse esitamisele eelnenud kuue kuu jooksul käinud asjakohase arsti vastuvõtul.
10(14)
3-20-1407
35.Kaebaja 24.03.2020 taotluse alusel tehtud töövõime hindamise otsus vastab seaduses sätestatud korras läbi viidud ekspertiisi tulemusele. Kaebaja väidete ning vastustaja poolt esitatud kaebaja terviseandmete pinnalt ei saa väita, et ekspertarst oleks eksperthinnangu andmisel teinud ilmseid hindamisvigu või jätnud mõned kaebaja töövõimet puudutavad olulised asjaolud tähelepanuta. Kaebaja väidete pinnalt ei teki põhjendatud kahtlust ekspertarsti meditsiiniliste hinnangute usaldusväärsuses.
36.Kaebaja on 24.03.2020 taotluses piirangute esinemise valdkonna „liikumine“ osas märkinud piiranguid järgmiselt.
36.1.Liikumine eri tasapindadel: „Suudan, läbida 200 meetrit. Enda eest hoolitsemine ja eluruumi korrashoidmine on väga keeruline, selg alati valutab, kõnnin iga kord erinevaid vahemaid, arvan, et kõik sõltub sellest, mis asendis ma öösel magasin. Pärast pikka jalutuskäiku või koristamist on valu väga intensiivne ja nõuab valuvaigisteid. Treppidel liikuda ja vajaduse korral takistusi ületada suudab väikeste raskustega. Selg valutab.“
36.2.Ohutu ringiliikumine: Suudab ohutult tänaval liikuda, sh kohtades, kus pole varem käinud väikeste raskustega. „Ohutut ringiliikumist takistab seljavalu.“.
36.3.Seismine ja istumine: Suudab kuni 3 tundi ühel kohal olla seistes või istudes, tundmata valu või väsimust. „Keskmiselt suudan istuda ja seista ilma valu tundmata 15 min. Selg valutab, kui istun toolil. Kehaasendeid vahetada, nt püsti tõusta, toolile istuda, kummardada jne, suudan mõõdukate raskustega. Kui üles tõusen, siis on mul valu paremas põlves ja seljas.“.
36.4.Liikumisega seotud muud piirangud: „Mida kauem kõnnin, seda suurem valu.“
37.Ekspertarst hindas kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevused „liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang) ja „seismine ja istumine“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Ekspertarst tugines hinnangu andmisel järgmistele epikriisile/sissekannetele tervise infosüsteemis:
37.1.17.01.20 Jan-Teja Oberländer Ortopeedia epikriis: diagnoos (M51.1) Lülivahekestaste degeneratsioon radikulopaatiaga [lisaks kood G55.1] [L] (G55.1*) Närvijuurte ja -põimikute kompressioonid lülivaheketaste haigusseisundite korral (M50-M51 +).
37.2.30.12.2019 Selgroo nimmepiirkonna MRT uuring, diganoos täpsustamata seljavalu, nimmepiirkond (M54.96 + G) Hinnang: 1. Nimmelülide algav osteokondroos; sealjuures 3 lülivaheketta protrusioon, mis L3/4 vahel on põhjustanud suhtelise nimmekanali stenoosi (sagitaalne läbimõõt 1,4 cm, ilma et esineks närvikiudude kinnitumist või närvijuurekanali stenoosi) ning L4/5 vahel suhtelise nimmekanalistenoosi (sagitaalne läbimõõt 1,3 cm, ilma et esineks närvikiudude kinnitumist või närvijuurekanali stenoosi); L5/S1 vahel ei esine samuti närvikiudude kinnitumist, küll aga vähene närvijuurekanali stenoos L5 paremal küljel ilma radikuliidi tunnusteta. 2. Vahemikus L3–S1 esineb märgatav fassettliigeste hüpertroofia, sealjuures esineb L3/4 ja L4/5 vahel mõlemal pool vaba vedelikku, sarnaselt fassetsündroomile. Tagumise pikisideme lülivaheketaste protrusioonidest põhjustatud kolmekordne väljasopistumine on kindlasti valulik, lisaks aga võib esineda ka fassettliigeste muutustest põhjustatud radikuliidisarnaseid vaevusi.
37.2.1.Ekspertarst leidis, et erinevatel tasapindadel liikumine on kaebajal piiratud peamiselt alaseljavalu tõttu. Arvestades objektiivset leidu, hindas TTO ekspertarst kaebaja tegutsemispiirangu antud võtmetegevuses mõõdukaks. Ka seismise ja istumise võtmetegevuses on kaebajal alaseljavaludest tingitud piirang. Hinnangu andmisel on arvestatud lisaks objektiivsetele terviseandmetele, eelkõige kaebaja enda hinnangut oma tegutsemisvõimele nimetatud võtmetegevuses, mille kohaselt istumisega kaebajal probleeme ei ole (suudab 3 tundi), kuid kehaasendi vahetamine toimub mõõdukate raskustega. Seetõttu hinnatud piirang 11(14)
3-20-1407 võtmetegevuses mõõdukaks. Ohutult ringiliikumise võtmetegevuses terviseandmed tegutsemispiiranguid ei kinnita, st ei nähtu, et alaseljavalude tõttu oleks takistatud ohutult liikumine. Ka kaebaja enda hinnangul suudab ta ohutult liikuda.
37.3.Seega on ekspertarst hinnangu andmisel lähtunud TIS andmetest ning arvestanud ka kaebaja enda poolt taotluses tooduga. Nõustun vastustaja seisukohaga, et kaebaja poolt 16.06.2021 kohtule esitatud fotode põhjal ei saa asuda seisukohale, et seljavaludest tingitud piirangud liikumisel oleksid enamad kui mõõdukad, st rasked.
38.Kaebaja on käelise tegevuse valdkonnas märkinud järgmised piirangud:
38.1.Käte sirutamine: „Ei suuda raskusteta käsi üles tõsta. Mõõdukate raskustega suudan käsi nii palju tõsta, et näiteks riiulilt mingit eset kätte saada. Käsi üles tõsta valus (õlg), pean tegutsema ettevaatlikult, kehtib parema randme ja õla kohta“.
38.1.1.Asjade liigutamine: Ei suuda kätega raskusteta asju liigutada. Mõõdukate raskustega suudab tõsta ja liigutada 1-liitrist vedelikuga täidetud anumat. „Tegutsen ettevaatlikult, parem ranne ja õlg valusad, ma vigastasin õlga 2012. aastal kakluse käigus, ei ole konsulteerinud arstiga, teen seda varsti.“ Suudab raskusteta tõsta ja liigutada suurt ja kerget eset, näiteks patja või tühja pappkasti.
38.1.2.Käteosavus: Ei suuda raskusteta käsi ja sõrmi kasutada. Mõõdukate raskustega saab käsi ja sõrmi kasutada. „Kui ma pikka aega kirjutan, siis parema käe ranne valutab.“.
39.Ekspertarst on leidnud, et kaebaja kirjeldatud piirangud käelise tegevuse valdkonnas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Kaebaja kinnitab ka ise, et ei ole vastavate vaevustega arstile pöördunud. Kaebusele ei ole lisatud dokumente, mis kinnitaks piiranguid käelise tegevuse valdkonnas.
40.Kaebaja on teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas märkinud söömise ja joomise osas, et ta suudab süüa ja juua ilma raskuseta. Mõõdukate raskustega suudab panna toitu ja jooki omale suhu, ilma et teine inimene peaks aitama. Parema käe randme valu. Mäluda ja neelata suudab vabalt. Ka selles osas on ekspertarst viidanud, et randmevalu terviseandmed ei kinnita.
41.Õppimine ja tegevuste sooritamine valdkonnas on kaebaja märkinud piirangud tegevuste alustamine ja lõpetamise osas: Ei saa raskusteta igapäevategevustega hakkama. Mõõdukate raskustega suudab ise märgata igapäevategevuste vajadust ja neid kavandada, alustada ja lõpetada. Valutab põlv ja selg ja see segab. Kaebaja seljavaludega seotud piiranguid on vastustaja on hinnatud liikumise valdkonnas ning need ei ole seega jäänud tähelepanuta. Põlvevalude osas on ekspertarst märkinud, et terviseandmed neid vaevusi ei kinnita. Põlveliigeste valud esinesid terviseandmetel kaebajal viimati 2017. aastal, kui ta pöördus valudega ortopeedile ja tuvastati algavad artrootilised muutused. Kaebaja jäeti jälgimisele ja määrati ravi. Hilisemad kaebused terviseandmetes põlvevaludele kaebajal puuduvad. Ka põlvevigastus 2017. aastal oli terviseandmetel paranev ja kompuuteruuringu alusel traumamuutusi ei ilmnenud (01.06.2017 sissekanne tervise infosüsteemis). Seega on ekspertarst kaebaja taotlused toodud asjaolusid hinnanud ja kõrvutanud TIS andmetega. Asjaolu, et 04.06.2018 töövõime hindamise otsuses on põlvevaludele viidatud ei tähenda, et sarnaselt peaks eksperthinnang käsitlema kaebaja kirjeldatud piiranguid töövõime hindamisel 2020 aastal, kui terviseandmed seda ei kinnita.
42.Muutustega kohanemine ja ohu tajumise valdkonnas ei ole kaebaja piiranguid kirjeldanud, märkides taotluses: „Psühholoogiliselt olen terve.“ Samuti ei ole piiranguid märgitud suhtlemise valdkonnas. Ekspertarst on seevastu leidnud, et muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas esineb mõõdukas piirang riski või ohu tajumise võtmetegevuses (arvväärtus 2) ning suhtlemise valdkonnas esineb raske tegutsemispiirang kohase käitumise võtmetegevuses
42.1.28.07.2016 TAMARA BABITŠEVA (psühhiaater): „Pöördub esmakordselt ravile. On põhiharidusega, erialata. Kehaliselt on terve olnud. Elab koos emaga, kes teda kasvatas. 14a.v. alustas fentanüüli veeni süstimist, mis kiiresti muutus regulaarseks. 16 a.v. kuni 21 a.v. viibis vanglas/vargused/. Vabanemisel sõitnud Šotimaale, kus tegeles varastamisega, rännanud ringi. Vabanes ca 1 kuu tagasi ning tuli tagasi Tallinna. Välismaal tarvitas heroiini, siin jätkas fentanüüli süstimist 2.-3 poolikut korraga. Eitab nakkuste esinemist, kontrollitud vanglas. Põhjendab oma mitteadekvaatset käitumist narkootikumide mõjuga. Täna on aruselge, vabalt kontakteeruv, tasakaaluka käitumisega. Alustab metadoravi annus 40 mg. Uriinis fentanüüli leid. Vajadus ainet pidevalt tarvitada, võõrutusseisundi talumatus.“
42.2.Kaebaja on sageli pöördunud EMO-sse (vt 15.08.2018 sissekanne tervise infosüsteemi), kuna on sattunud kaklustesse, olles joobes. Alkoholi tarbinuna on sattunud sageli situatsioonidesse, kus ei oska ohuolukordi adekvaatselt hinnata. Samuti korduvad ja erinevad ekirjad haldusmenetluses (lisatud mõned kirjad käesolevale vastusele), mis suures osas töövõime hindamisega kokkupuudet ei oma, kinnitavad ebakohast käitumist ja sundmõtteid. Kaebaja enda hinnangul on ta psüühiliselt terve, mis annab alust arvata haiguskriitika puudumist.
42.3.Samuti viitas ekspertarst, et kaebaja on impulsiivne ja emotsionaalselt labiilne. Mõtteviis on omapärane ning esinevad kinnisideed. Korduvad ja erinevad e-kirjad haldusmenetluses, mis suures osas töövõime hindamisega kokkupuudet ei oma kinnitavad ebakohast käitumist ja omapärast mõtteviisi. Piirang ei ole täielik, kuna kaebaja ei vaja sundravi, ega ole ühiskonnale ohtlik.
42.4.Kaebaja on oma 15.06.2021 seisukohtades kohtule märkinud, et psühhiaater dr T. Babitseva 28.07.2016 sissekandes märgitu ei anna alust kaebajal diagnoosida sedavõrd raskeid psüühikahäireid nagu on tuvastatud vaidlustatud töövõime hindamise otsuses. Nõustun vastustajaga, et käesolevas asjas ei nähtu asjaolusid, mis looks aluse kahelda psühhiaatri sissekande õigsuses ning kohtul ei ole ka pädevust anda hinnangut meditsiiniliste järelduste õigsusele.
42.5.Samuti nähtub kaebaja terviseandmetest, et alkoholi kuritarvitades satub ta tihti olukordadesse, kus ta ei suuda olukorda adekvaatselt hinnata ja käituda (nt 19.03.2017 ja 29.03.2017 sissekanded terviseandmetes).
42.6.Vastustaja saab võtta terviseandmetes kirjeldatud ja tuvastatu arvesse selliselt nagu need tervise infosüsteemis kajastatud on ning ühtlasi puudub alus kahelda nende andmete õigsuses. Ka kaebaja ise on 18.06.2021 kohtule esitatud seisukohas viidanud, et märkis taotlusesse, et ta on psühholoogiliselt terve põhjusel, et soovis samal ajal Venemaal osta enesekaitseks relvi, mida müüakse vaid vaimsete häireteta inimesele.
42.7.Rõhutan siinkohal kaebajale, et vastustaja ei ole 17.06.2020 otsuses ega selle aluseks olnud eksperthinnangus kaebajale ise diagnoose (nt opioidi- ja alkoholisõltuvus) pannud vaid üksnes kirjeldanud terviseinfo andmetes sisalduvat informatsiooni. Seejuures ei ole vastustaja viidanud, et kaebajal on opioidisõltuvus, vaid viidanud varasemalt diagnoositud sõltuvusele (mida kaebaja ka tunnistab) kui võimalikule psüühikahäire põhjusele. Seega on kaebaja etteheited vastustajale alusetud.
43.Kaebajal esinevat C-hepatiiti on vastustaja arvestanud hinnangu andmisel kaebaja töövõime ulatusele, leides, et terviseandmed ei kinnita, et kaebaja oleks C-hepatiidi tõttu jälgimisel või ravil infektsionisti või gastroenteroloogi juures või see tekitaks talle vaevusi. Seega leidis vastustaja, et haigus ei põhjusta töövõimet mõjutavaid piiranguid. 13(14)
3-20-1407
44.Eeltoodust tulenevalt on selge, et vastustaja ja ekspertarst on arvestanud kõigi kaebajal diagnoositud haigustega, lähtudes TIS andmetest ning analüüsinud kaebaja enda poolt töövõime hindamise taotluses antud hinnanguid. Seetõttu ei ole alust asuda seisukohale, et töövõime hindamisel on olulised asjaolud arvesse võtmata jäetud või hindamine sooritatud pealiskaudselt. Seejuures on oluline rõhutada, et lõppkokkuvõttes on kaebaja ja vastustaja ühel meelel, et kaebajal puudub töövõime ja seega on vastustaja 17.06.2020 töövõime tuvastamise otsus lõppjäreldustes õige. Vastustaja 18.06.2020 töövõime toetuse määramise kohta tehtud otsuse õigsust ei mõjuta see, millistel põhjustel vastustaja töövõime puudumise tuvastas, kuivõrd menetlusosalised on töövõime puudumise osas ühel meelel.
45.Kaebaja leiab lisaks, et temale oleks pidanud puuduva töövõime toetust hakkama arvestama alates 18.11.2019. Ma ei nõustu ka selle kaebaja seisukohaga.
45.1.Töötukassa 04.06.2018 otsusega nr TVH/18/024529 tuvastati kaebajal osaline töövõime perioodiks 22.05.2018-21.05.2020 ning 19.11.2019 otsusega nr TVT/19/072035 määrati kaebajale töövõimetoetus samaks perioodiks.
45.2.TVTS § 16 lg-st 11 tuleneb, et kui töövõimetoetuse taotlus esitatakse TVTS § 8 lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul, määratakse töövõimetoetus isikule alates eelneva töövõime hindamise perioodi lõpule järgnevast päevast. Kuna kaebajal oli otsusega nr TVH/18/024529 tuvastatud osaline töövõime kuni 21.05.2020 oli tal õigus töövõimetoetusele puuduvale töövõimele vastavas määras alates 22.05.2020.
45.3.Eeltoodust on vastustaja õigustatult leidnud, et kaebajale ei saa maksta puuduva töövõime toetust alates 18.11.2019, sest varasemate otsustega oli tuvastatud kaebajal osaline töövõime. Töötukassa otsused nr TVH/18/024529 ja TVT/19/072035 on tänaseks jõustunud ja nende üle puudub ka vaidlus. Arusaamatuks jääb ka kaebaja taotlus alustada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust TVTS § 16 lg 1 ja § 8 lg 3 suhtes kuivõrd eelpoolnimetatud sätted ei piira kaebaja õigust saada töövõimetoetust alates hetkest, kui kaebajal on tuvastatud töövõime puudumine.
46.Rahuldamata jääb ka kaebaja kahju hüvitamise nõue. Riigivastustuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt peavad kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 4) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Käesoleval ajal ei ole vastustaja käitunud õigusvastaselt, mistõttu on täitmata esimene eeldus kahju hüvitamiseks. Samuti tuleb märkida, et kaebaja ei ole tõendanud kaebuses toodud väiteid, et vastustaja 17.06.2021 otsuse aluseks olevas eksperthinnangus toodud andmed takistavad kaebajal Venemaale ümberasumist.
47.Ülaltoodud põhjendustel jääb kaebus tervikuna rahuldamata.
48.Kaebajale selgitan täiendavalt, et juhul, kui kaebajal esinevad tervisehädad, mida TIS andmed käesoleval juhul ei kirjelda, on kaebajal võimalik pöörduda arsti poole ja paluda vastavad andmed TIS-i lisada, mida saab vastustaja uuel töövõime hindamisel arvestada.
49.Kaebaja ega vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, seega jäävad kummagi poole kulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.