Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
15. juuli 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1017
Haldusasi
XX kaebus Harju Maakohtus joomisvõimaluse puudumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosaline
Kaebaja – XX
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 26. mai 2021. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 26. mai 2021. a määruse peale asjas nr 3-21-1017 menetlusse.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26. mai 2021. a määruse resolutsioon asjas nr 3-21-1017 muutmata. Asendada osaliselt halduskohtu määruse põhjendused ringkonnakohtu põhjendustega.
3.Jätta rahuldamata XX taotlus ringkonnakohtu määruse tõlkimiseks vene keelde.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse punktide 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Määruse punkt 1 ei ole edasikaevatav (HKMS § 235 lg 1).
1.XX esitas Tallinna Halduskohtule 12.05.2021 kaebuse Harju Maakohtu tekitatud kahju hüvitamiseks 300 eurot ning Harju Maakohtu kohustamiseks jagada kuuma teed ühekordsetes topsides. Lubja tn 4 kohtumajas puudusid ühekordsed joogitopsid või teed sisaldav veeaparaat. Sellega kaasnes kaebajale rusuv ja närviline seisund. Kaebajal puudus võimalus kustutada janu tsiviliseeritud viisil, inimväärikust alandamata. Kaebusele oli lisatud taotlused saata vastus vene keeles ning vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest.
3-21-1017
2.Tallinna Halduskohtu 26.05.2021 määrusega tagastati XX kaebus. Kaebaja ei ole märkinud, millistel kuupäevadel ta Harju Maakohtus kohtuistungitel viibis, kuid tegemist oli kriminaalmenetlusega. Kriminaalmenetluses on võimalik kohtuistungitel esitada taotlusi, mille maakohus lahendab. Seega ei ole vaidluse lahendamine halduskohtu pädevuses (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1). Isegi kui kahju hüvitamise nõude lahendamine kuuluks halduskohtu pädevusse, on ühekordsete veetopside või teeaparaadi väidetava puudumisega seonduv kahju hüvitamise nõue ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja õiguste riive on minimaalne (HKMS § 121 lg 2 p-d 1 ja 21).
MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3.XX palub 10.06.2021 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 26.05.2021 määrus ja saata asi tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Joogivee olemasolu või puudumine on piinamine ning selle olemasolust sõltub inimese enesetunne. Kõik menetlusosalised peavad saama kohtumenetluses osaleda võrdsetel tingimustel. Kaebaja pidi olema veeta terve päeva alates kl 6.20. Janus olemine muudab kohtus osalemise ebavõrdseks ning halvendab tervist. Seega on kaebus perspektiivikas. Kaebajal tuli üheksa kuu jooksul taluda janu ja alandavat suhtumist 13 korda. Kõik need korrad on seotud erinevate kriminaalasjade ja ühe haldusasjaga. Kaebaja viibimist kohtumajas on võimalik kontrollida kohtute infosüsteemist. XX palub vastata vene keeles.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
4.Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1; § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
5.Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga selles, et kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Taotlused, mille esitamist ja lahendamist reguleerib kriminaalmenetluse seadustik, puudutavad kriminaalmenetluse sisulist korraldamist. Kaebaja ei väida tema õiguste rikkumist mitte kohtuistungi läbiviimisel, vaid kohtumajas kinnipidamise tingimuste õigusvastasust. Seega puudutab kinnipidamist korraldava asutuse tegevusetus seonduvalt Lubja tn 4 kohtumajas veetopside ja teed sisaldava joogiaparaadi puudumisega ning sellest tulenev võimalik kahju hüvitamine kaebaja ja vangistust korraldava haldusorgani vahel tekkinud avalik-õiguslikku suhet, mis on väljaspool kriminaalmenetlust. Nende vaidluste lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Määruskaebuse lahendamisel ei ole oluline välja selgitada, kas kaebaja konvoeerimisega Harju Maakohtusse ja seal kinnipidamise korraldamisega tegeles Politsei- ja Piirivalveamet või vanglateenistus. Viimasel juhul tuleks kaebajal läbida ka kohustuslik kohtueelne menetlus 2(4)
3-21-1017 (VangS § 11 lg-d 5 ja 8). Harju Maakohtu seadusest tulenevate ülesannete hulka ei kuulu kinnipeetavate vangistustingimuste kindlaksmääramine. Kui vajadus vee või tee joomise järele tekkis kaebajal kohtuistungil, tulnuks kohtuistungil teha selleks otstarbeks vaheaeg.
6.Kaebuses ja määruskaebuses esitatud väited viitavad sellele, et kaebajale on tekkinud mittevaraline kahju seoses inimväärikuse alandamisega. Halduskohus on õigesti märkinud, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (HKMS § 121 lg 2 p 21).
7.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral, s.t üksnes kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Sama paragrahvi lg 2 järgi hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Inimväärikust alandavaks ei saa pidada mistahes emotsionaalseid läbielamisi ja ebameeldivusi põhjustanud tegevusi. Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) käsitluse järgi võib väärkohtlemist pidada ebainimlikuks ja alandavaks kohtlemiseks inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 3 mõttes siis, kui see on ületanud teatud minimaalse raskusastme (EIK 06.04.2000 otsus nr 26772/95, Labita vs. Itaalia, p 120). Inimväärikuse alandamise hindamisel võetakse arvesse muu hulgas ebainimliku kohtlemise kestust ja selle mõju isikule (vt nt EIK 15.01.2019 otsus nr 43852/12, Belyayev vs. Venemaa; 02.06.2020 otsus nr 37772/17, Potoroc vs. Rumeenia ja 15.04.2021 otsus nr 47800/17, Leńczuk vs. Poola). EIK seisukohtadest saab lähtuda väärikuse alandamise mõiste sisustamisel ka RVastS § 9 lg 1 tähenduses (Riigikohtu 15.03.2010 otsus nr 3-3-1-9309, p 11).
8.Kaebaja väidete kohaselt alandati tema inimväärikust sellega, et Harju Maakohtu Lubja tn 4 kohtumajas puudusid ühekordsed joogitopsid või teed sisaldav veeaparaat. Sellega kaasnes kaebajale rusuv ja närviline seisund. Määruskaebuses täpsustas kaebaja, et ta pidi olema veeta terve päeva alates kl 6.20. Kaebajal tuli üheksa kuu jooksul taluda janu ja alandavat suhtumist 13 korda erinevate kriminaalasjade ja ühe haldusasja raames.
9.XX kaebus on esitatud seonduvalt kinnipidamise tingimustega Harju Maakohtu ruumides. Seetõttu ei ole asjakohased viited haldusasja läbi vaatamisega tekitatud võimalikule kahjule. Lisaks nähtub kohtute infosüsteemist, et halduskohtus ei vaadatud XX poolt ajavahemikul 03.07.2020 kuni 12.05.2021 esitatud kaebustest ühtegi läbi istungimenetluses. Ajavahemikul 03.07.2020 kuni 12.05.2021 toimusid kaebaja osavõtul Harju Maakohtus istungid asjas nr 120-6714 ja nr 1-21-116 (istungid 23.09.2020, 17.11.2020, 18.01.2021, 04.02.2021, 08.02.2021, 19.02.2021, 25.02.2021, 06.04.2021, 20.04.2021 ja 30.04.2021. Neist istungitest kestsid üksnes kaks istungit üle tunni aja. Teiste istungite kestus oli keskmiselt mõnikümmend minutit või vähem. Järelikult ei ole asjakohane väide, et veepuudus võis raskendada kaebajal oma õiguste kaitsmist.
10.Kaebaja ei väida joomisvõimaluse täielikku puudumist. Kaebajal oli võimalik juua vett kraanist. Isegi kui viibimine kohtumajas kestis ühe päeva jooksul pikalt, ei saa inimväärikust alandavaks pidada toitlustamise korraldamist kohtumajas nii, et joomisvõimalus piirdub neil kordades kohtumajas viibimise ajal vaid kraanist joomisega. Inimväärikuse alandamise lävend on sellest kõrgem, arvestades, et kaebaja ei pidanud taluma pikka aega janu. Seega ei kaasnenud XX-le kohtuistungitel viibimistega sellist tõsist põhiõiguste riivet, millega kaasneks inimväärikuse alandamine ning võimalik kahju hüvitamine. Joogitopside või tee olemasolu kohtumajas ei ole inimväärse kohtlemise tingimus. Seega on kaebuse eduväljavaated ilmselgelt vähesed. 3(4)
3-21-1017
11.Määruskaebus tuleb seetõttu jätta rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 26.05.2021 määruse resolutsioon muutmata. Halduskohtu määruse põhjendused tuleb osaliselt asendada ringkonnakohtu põhjendustega. II
12.Kaebaja on taotlenud ringkonnakohtu määruse tõlkimist vene keelde. Ringkonnakohus selgitas 12.05.2021 määruse asjas nr 3-21-359 p-s 14, et HKMS § 80 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. HKMS § 82 lg 1 järgi kaasab kohus menetlusse tõlgi, kui menetlusosaline ei valda eesti keelt. Tõlgi kaasamine nimetatud sätte alusel toimub nii suuliseks kui ka kirjalikuks tõlkeks (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.09.2015 määrus asjas nr 3-3-1-40-15, p 17). Menetlusnormidest ei tulene seega isikule piiramatut õigust saada kohtulahendist tõlget oma emakeelde, kui isik valdab kohtumenetluse keelt piisavalt. Kohtulahendi tõlkimine kohtu poolt õigusemõistmiseks ettenähtud ressursside arvelt on riigile ja maksumaksjale kulukas ja selleks peab olema mõjuv põhjus, eeskätt vajadus tagada, et isiku HKMS § 2 lg-st 6 ja §-st 27 tulenevad õigused ning edasikaebeõigused ei saaks kahjustatud seetõttu, et ta ei mõista menetluses toimuvat. Seega tuleb eestikeelse lahendi võõrkeelde tõlkimise otsustamisel lähtuda menetluslikust olukorrast konkreetses asjas.
13.Haldusasjas nr 3-21-357 tuvastas ringkonnakohus, et kaebaja õppekeeleks Keila Ühisgümnaasiumis oli vene keel. Samas on ringkonnakohus mitmetes haldusasjades (nt 3-21355, 3-21-306, 3-21-223, 3-21-238, 3-21-662, 3-21-359, 3-21-638 ja 3-21-466) tuvastanud, et kaebaja on korduvalt pöördunud vangla poole eesti keeles ja suhelnud vanglaametnikega suuliselt eesti keeles. Seega on usutav, et kaebaja oskab lihtsamaks igapäevaseks suhtlemiseks vajalikul määral eesti keelt, kuid sellest ei pruugi alati piisata kohtumenetluses osalemiseks (Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2021 määrus asjas nr 3-21-467, p 11; 17.06.2021 määrus asjas nr 3-21-947, p 9).
14.Praegusel juhul ei ole põhjendatud ringkonnakohtu määruse tõlkimine vene keelde. Vaidluse all on küsimus, kas halduskohus on kaebuse õigesti tagastanud. Tegemist ei ole keerulise õigusliku vaidlusega. Seega loeb ringkonnakohus kaebaja eesti keele oskuse piisavaks praeguses kohtumenetluses osalemiseks. Selle järelduse paikapidavust praeguses asjas kinnitab asjaolu, et kaebaja on esitanud halduskohtu 26.05.2021 määruse vaidlustamiseks arusaadava määruskaebuse, kuigi halduskohus ei tõlkinud talle seda määrust (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2021 määrus asjas nr 3-21-355, p 15). Puudub alus arvata, et määruse tõlkimata jätmisel jääks XX-l edasikaebeõigus teostamata. Eelnevast tulenevalt jääb XX taotlus rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.