Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

määruskaebuse

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse punktide 4–5 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 235 lg 1). Määruse punktid 1–3 ei ole edasikaevatavad (HKMS § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-21-734

3-21-734 maaparandussüsteemi rajamine. PTA tegevus on vastuoluline. PTA 18.03.2021 otsustuses puuduvad viited ja põhjendused PTA varasematele seisukohtadele. Vastuoluline halduspraktika riivab kaebaja menetlusõigust asja otsustamiseks eesmärgipäraselt. PTA keeldus sisuliselt kaebaja projekteerimistingimuste taotluse rahuldamisest 25.02.2021 ekirjaga. Seega oli PTA viivituses projekteerimistingimuste väljastamisest keelduva otsustuse tegemisel. PTA viivitus riivab kaebaja menetlusõigust asja otsustamiseks viivituseta. PTA on õigusvastaselt keeldunud projekteerimistingimuste väljastamisest. Haldusaktis puuduvad põhjendused, millest lähtuvalt leidis PTA, et kohaldamisele kuulub Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri. PTA pidi tulenevalt HMS §-st 6 selgitama välja, kas rahvuspargi kaitse-eeskiri oli projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumise aluseks. PTA on kaalutlusõigust kasutanud ebaõigesti, kuna kaitse-eeskirja näol ei ole tegemist üldaktiga. Vabariigi Valitsuse 22.05.1996 määrusega nr 144 kinnitatud Vilsandi rahvuspargi kaitseeeskirja õiguslikuks aluseks on kaitstavate loodusobjektide seaduse § 5 lg 4 ja § 6, mis on tunnistatud kehtetuks 10.05.2004 jõustunud LKS §-ga 78. PTA põhjendus, et otsuse andmisel tugineti LKS § 26 lg-le 1, lg 2 p-le 4 ja § 31 lg 2 p-le 1, on esitatud tagantjärele. PTA 18.03.2021 otsuses puudub selline põhjendus. Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri tuleb jätta kohaldamata, tunnistada kaitse-eeskiri põhiseaduse ja muude seadustega vastuolus olevaks ning algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus.

3-21-734 Võimalikud menetluslikud rikkumised ja vaideotsuse puudused on väheolulised ega saanud mõjutada asja otsustamist (HMS § 58). Vaideotsus ei riku kaebaja õigusi eraldi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-21-734 AB Artes Terrae OÜ koostatud Vilsandi rahvuspargi ehituspärandi, asustusstruktuuri ja maastike kultuuriväärtuste alusuuring, töö nr 1560MT1, kinnitab, et ajalooliselt on Saarepõllu ja Pidaja kinnistute koosseisu kuulunud põllumajandusmaa, maad kasutati enne 1945. a-t kinnistute omanike poolt, pärast 1945. a-t Vilsandi kolhoosi poolt ning alates 1970. a-st kolhoosi Kommunism poolt põllumaana. Ka Kihelkonna valla üldplaneeringus on Pidaja ja Saarepõllu kinnistute maakasutuse juhtfunktsiooniks väärtuslik põllumaa. Arvestades, et üldplaneering on kehtestatud neli aastat pärast Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskirja kehtestamist, puudus PTA-l õigus keelduda projekteerimistingimuste väljastamisest. Saaremaa Vallavolikogu 27.09.2018 otsus nr 1-3/96, millega otsustati algatada Saaremaa valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine, ei ole õiguslikult siduv. Tegemist on menetlustoiminguga. Õiguslikke tagajärgi loob ja on täitmiseks kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. Vastustaja ei kasutanud projekteerimistingimuste väljastamise menetluses kaalutlusõigust ega arvestanud kaebaja huvidega (Riigikohtu 29.11.2012 otsus asjas nr 3-3-129-12, p 19). Eeldada ei saa, et põhjendamiskohustuse järgimisel oleks vastustaja teinud samasisulise otsuse. LKS § 26 lg 1 ja lg 2 p 4 ning § 31 lg 2 p 1 ei välista projekteerimistingimuste väljastamist uue maaparandussüsteemi rajamiseks põllumaale. Keskkonnaasjades peab ära näitama, et tegevuse mõju on oluline ja reaalne. Seetõttu ei saa põhjendamiskohustust lugeda täidetuks viidetega LKS-le (Riigikohtu 28.02.2007 otsus asjas nr 3-3-1-86-06, p 16). Lubatav ei ole taotleja ja Saarepõllu kinnistu kaasomaniku huvides kavandatava tegevuse keelamine ilma, et oleks tuvastatud sellest lähtuv kahjulik mõju keskkonnatingimustele. Asjas võidakse otsustada Vabariigi Valitsuse õiguste või kohustuste üle. Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskirja kinnitas Vabariigi Valitsus. Kaebaja ja vastustaja vahel on vaidlus, kas kaitseeeskiri on haldusakt või õigustloov akt ning määruskaebuse esitaja on esitanud ringkonnakohtule taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Seetõttu tuleb menetlusse kaasata Vabariigi Valitsus kolmanda isikuna.

5(7)

3-21-734 piiranguvööndis keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine (vt ka rahvuspargi kaitse-eeskirja p 37 alapunkt 1 ja MaaParS § 14 lg 1 p 4).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

3-21-734 pole sellegi poolest tunnistatud kehtetuks, on see HMS § 60 lg 2 järgi täitmiseks kohustuslik sõltumata selle põhiseaduse- või seadusevastasusest.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.