Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
14. juuli 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-734
Haldusasi
MTÜ Vilsandi-Vesiloo Selts kaebus Põllumajandus- ja Toiduameti 18. märtsi 2021. a otsuse nr 6.1-1/13401 tühistamiseks, 1. aprilli 2021. a vaideotsuse õigusvastasuse tuvastamiseks ning projekteerimistingimuste väljastamiseks kohustamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – MTÜ Vilsandi-Vesiloo Selts, seaduslik esindaja AS Vastustaja – Põllumajandus- ja Toiduamet, volitatud esindaja Peeter Milvere
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 7. aprilli 2021. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus MTÜ Vilsandi-Vesiloo Selts määruskaebus Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja materjalide juurde MTÜ Vilsandi-Vesiloo Selts 10. aprilli 2021. a määruskaebuse täienduse lisad 1 ja 2 ning 15. aprilli 2021. a määruskaebuse täienduse lisa 1.
2.Jätta rahuldamata MTÜ Vilsandi-Vesiloo Selts taotlus Põllumajandus- ja Toiduameti volitatud esindaja menetlusest eemaldamiseks.
4.Rahuldada MTÜ Vilsandi-Vesiloo Selts määruskaebus.
5.Tühistada Tallinna Halduskohtu 7. aprilli 2021. a määrus ning teha uus määrus, millega saata asi tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse punktide 4–5 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 235 lg 1). Määruse punktid 1–3 ei ole edasikaevatavad (HKMS § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3-21-734
1.MTÜ Vilsandi-Vesiloo Selts esitas 18.02.2021 Põllumajandus- ja Toiduametile (PTA) taotluse maaparandussüsteemi projekteerimistingimuste saamiseks Saaremaa vallas Vilsandi külas asuvatele Pidaja (katastritunnusega 30101:003:0461) ja Saarepõllu (katastritunnusega 0101:003:0562) katastriüksustele.
2.PTA keeldus 18.03.2021 otsusega projekteerimistingimuste andmisest, kuna Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskirjaga kehtestatud piiranguvööndis on uue maaparandussüsteemi rajamine keelatud. Kavandatav niisutussüsteemi torustik asub Vilsandi piiranguvööndis. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 22.05.1996 määrusele nr 144 „Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskirja ning välispiiri kirjelduse kinnitamine“ on Vilsandi rahvuspargi põhieesmärk Lääne-Eesti rannikumaastiku ja -mere ning linnurikaste väikesaarte kaitse. Eesti looduse infosüsteemi EELIS ja Maa-ameti kaardirakenduse „Looduskaitse, Natura 2000“ andmetel asuvad taotluses esitatud katastriüksustel kaitstavad poollooduslikud kooslused (loopealne (6280*) ja lubjarikas aruniit (6210*). Katastriüksused jäävad Natura 2000 linnu- ja loodusaladele.
3.MTÜ Vilsandi-Vesiloo Selts esitas PTA-le vaide, mis jäeti 01.04.2021 vaideotsusega rahuldamata. Maaparandusseaduse (MaaParS) § 13 lg 9 ei ole kohane säte, sest reguleerib projekteerimistingimuste andmise tähtaega. Kohaseks sätteks on MaaParS § 14 lg 2. Taotlus projekteerimistingimuste saamiseks esitati 18.02.2021 ning projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumise otsus tehti 18.03.2021. Lähtudes tähtaja arvestamise reeglitest, on projekteerimistingimuste menetluses tehtud otsus seaduses sätestatud tähtaja piires (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) 135 lg 1). Kinnistud asuvad Vilsandi rahvuspargi maal (vt ka looduskaitseseaduse (LKS) § 26 lg 1 ja lg 2 p 4). LKS § 31 lg 2 p 1 kohaselt on piiranguvööndis keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine. Vaidlusalused kinnistud asuvad piiranguvööndis. Sama on sätestatud Vabariigi Valitsuse 22.05.1996 määrusega nr 144 kinnitatud „Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskirja ning välispiiri kirjelduse kinnitamine“ p 37 alapunktis 1. Seega on Vilsandi rahvuspargis keelatud maaparandussüsteemi rajamine ning projekteerimistingimuste väljastamine (vt ka MaaParS § 14 lg 1 p 4).
4.MTÜ Vilsandi-Vesiloo Selts esitas 06.04.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles PTA 18.03.2021 otsuse nr 6.1-1/13401 tühistamist, 01.04.2021 vaideotsuse nr 1.1-4/176 õigusvastasuse tuvastamist ning PTA kohustamist projekteerimistingimuste andmiseks 10 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. PTA teatas 15.02.2021, et Saaremaa vallas Vilsandi külas asuvatele Pidaja ja Saarepõllu kinnistutele maaparandussüsteemi kavandamiseks on vajalik taotleda projekteerimistingimused maaparandussüsteemi rajatiste projekteerimiseks ja ehitusprojekti koostamiseks vastavalt MaaParS-le. PTA keeldus 25.02.2021 e-kirjaga projekteerimistingimuste väljastamisest, kuna puudub olemasolev maaparandussüsteem; ei ole teada, millisele alale tahetakse ehitada niisutussüsteemi; enne peab olema valla heakskiit veehaarde rajamiseks; peab olema detailplaneering ja selle aluseks kavand; ilma kuivendussüsteemita ei saa niisutust üldjuhul ehitada: kastmine ilma, et vesi jõuaks drenaaži, tekitab pinnase sooldumise. PTA keeldus 18.03.2021 otsusega projekteerimistingimuste väljastamisest, sest Vabariigi Valitsuse 22.05.1996 määrusega nr 144 kinnitatud Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskirja kohaselt on rahvuspargi piiranguvööndis keelatud uue 2(7)
3-21-734 maaparandussüsteemi rajamine. PTA tegevus on vastuoluline. PTA 18.03.2021 otsustuses puuduvad viited ja põhjendused PTA varasematele seisukohtadele. Vastuoluline halduspraktika riivab kaebaja menetlusõigust asja otsustamiseks eesmärgipäraselt. PTA keeldus sisuliselt kaebaja projekteerimistingimuste taotluse rahuldamisest 25.02.2021 ekirjaga. Seega oli PTA viivituses projekteerimistingimuste väljastamisest keelduva otsustuse tegemisel. PTA viivitus riivab kaebaja menetlusõigust asja otsustamiseks viivituseta. PTA on õigusvastaselt keeldunud projekteerimistingimuste väljastamisest. Haldusaktis puuduvad põhjendused, millest lähtuvalt leidis PTA, et kohaldamisele kuulub Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri. PTA pidi tulenevalt HMS §-st 6 selgitama välja, kas rahvuspargi kaitse-eeskiri oli projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumise aluseks. PTA on kaalutlusõigust kasutanud ebaõigesti, kuna kaitse-eeskirja näol ei ole tegemist üldaktiga. Vabariigi Valitsuse 22.05.1996 määrusega nr 144 kinnitatud Vilsandi rahvuspargi kaitseeeskirja õiguslikuks aluseks on kaitstavate loodusobjektide seaduse § 5 lg 4 ja § 6, mis on tunnistatud kehtetuks 10.05.2004 jõustunud LKS §-ga 78. PTA põhjendus, et otsuse andmisel tugineti LKS § 26 lg-le 1, lg 2 p-le 4 ja § 31 lg 2 p-le 1, on esitatud tagantjärele. PTA 18.03.2021 otsuses puudub selline põhjendus. Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri tuleb jätta kohaldamata, tunnistada kaitse-eeskiri põhiseaduse ja muude seadustega vastuolus olevaks ning algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus.
5.Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 07.04.2021 määrusega. Kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Kaebaja soovib kaitsta enda õigust rajada kaebuses nimetatud maatükkidele maaparandussüsteem ning saada selleks PTA-lt vajalikud projekteerimistingimused. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda selliste projekteerimistingimuste andmist. MaaParS § 14 lg 1 p-st 1 ja LKS § 31 lg 2 p-st 1 tulenevalt pidi PTA projekteerimistingimuste andmisest keelduma, ilma et tal oleks olnud kaalutlusõigust. Maatükid jäävad Vilsandi rahvuspargi piiranguvööndisse (LKS § 26 lg 2). LKS § 31 lg 2 p-st 1 tuleneb, et kui kaitse-eeskirjaga ei ole sätestatud teisti, on piiranguvööndis uue maaparandussüsteemi rajamine keelatud. Vabariigi Valitsuse 22.05.1996 määrusega nr 44 vastu võetud Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskirjas ei ole vastavat erandit sätestatud. Kaitseeeskirja p 37 alapunkti 1 kohaselt on piiranguvööndis uue maaparandussüsteemi rajamine välistatud. Kuigi kaitse-eeskiri on kehtestatud määruse vormis, ei ole tegemist üldaktiga, vaid kaitseeeskirja tuleb käsitada haldusaktina, st üldkorraldusena haldusmenetluse seaduse (HMS) § 52 lg 1 tähenduses (Riigikohtu otsus asjas 3-3-1-85-10). Kaitse-eeskiri peab vastama haldusaktile esitatavatele nõuetele. Isik, kes leiab, et rahvuspargi kaitse-eeskiri piirab ebaproportsionaalselt tema õigusi, saab oma õiguste kaitseks pöörduda halduskohtusse kaitse-eeskirja tühistamise nõudega. Praegusel juhul oleks kaebaja selline nõue perspektiivitu. Kuna kaebaja ei ole kummagi kinnisasja omanik, ei riku kaitse-eeskirjast tulenev maaparandussüsteemi rajamise keeld, mis on käsitatav kinnisasja kasutamist puudutava omandiõiguse kitsendusena, kaebajale seadusega tagatud subjektiivseid õigusi. Pole võimalik leida põhjendust, millele tuginedes saaks kaebaja nõuda kaitse-eeskirja muutmist nii, et konkreetsetele katastriüksustele oleks erandina seaduses sätestatud üldisest keelust võimalik maaparandussüsteem rajada või need katastriüksused jääks rahvuspargi piiridest välja. Seega ka kaitse-eeskirja vaidlustamiseks puuduks kaebajal kaebeõigus ning kaebajale ei ole vajalik anda võimalust kaebuse muutmiseks. 3(7)
3-21-734 Võimalikud menetluslikud rikkumised ja vaideotsuse puudused on väheolulised ega saanud mõjutada asja otsustamist (HMS § 58). Vaideotsus ei riku kaebaja õigusi eraldi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.MTÜ Vilsandi-Vesiloo Selts esitas 07.04.2021 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse (täiendatud 10.04.2021, 15.04.2021 ja 16.05.2021), milles palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 07.04.2021 määrus ning teha uus määrus, millega saata asi tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. PTA volikirjast nähtuvalt on vastustaja volitanud Peeter Milveret osalema haldusasjas nii poole kui ka kolmanda isikuna. Kaebaja on taotlenud 06.04.2021 kaebuses Vabariigi Valitsuse kaasamist menetlusse kolmanda isikuna. Jääb ebaselgeks, kas P. Milverele on antud õigus ja volitus esindada Vabariigi Valitsust. Puuduvad alused määruskaebuse tagastamiseks. Vastustaja nõustus kaebaja väitega, et MaaParS §-st 14 tulenevalt puuduvad õigusnormid, mis välistavad projekteerimistingimuste väljastamise taotlejale põhjusel, et taotleja ei ole kinnisasja omanik. Vastustaja esindaja ei ole pädev, mistõttu tuleb ta HKMS § 32 lg 4 alusel kõrvaldada haldusasja menetlusest. Kaebaja juhatuse liige on Saarepõllu kinnistu kaasomanik. Lisaks ei eelda projekteerimistingimuste väljastamine, et kaebaja oleks katastriüksuse (kaas)omanik (MaaParS § 12 lg-d 1 ja 2). Puuduvad põhjendused, miks ei ole kaebajal kui mittetulundusühingul, kes tegutseb oma põhikirjaliste ülesannete täitmise eesmärgil, lubatav projekteerimistingimuste taotlemine maaparandussüsteemi rajamiseks. Jääb arusaamatuks, miks mittetulundusühing ei ole samastatav maaparandusühistuga, arvestades, et ühingu liikmeks on juba alates selle asutamisest olnud rajatava maaparandussüsteemi kinnistu kaasomanik. Otsitud on halduskohtu põhjendused projekteerimistingimuste väljastamise vastuolust viitega MaaParS § 14 lg 1 p-le 1 ja LKS § 31 lg 2 p-le 1. PTA 18.03.2021 otsuses nr 6.1-1/13401 puudub viidatud keeldumise alus. Halduskohus ei või asuda haldusorgani asemel haldusakti põhjendama. Tegemist on kohtumenetluse normi olulise rikkumisega. Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskirja õiguslik iseloom on vaidluse esemeks, mida halduskohus ei saanud otsustada kaebuse tagastamise määruses. Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskirjal on õigustloovatele aktidele omane üldine ja abstraktne iseloom. Vabariigi Valitsus on akti määratlemisel määrusena teadvustanud, et õigusakti tuleb pidada materiaalses mõttes seaduseks ja selle avaldanud Riigi Teataja seaduse (RTS) § 2 lg 2 p 5 kohaselt. Kui kaitse-eeskiri oleks haldusakt, peaks see võimaldama anda PTA-l kaalutlusõiguse alusel haldusakte. PTA 18.03.2021 otsus ei ole kaalutlusõiguse alusel antud, kuna Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri välistas selle. Seetõttu on Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri õigusakt HMS § 88 tähenduses. Seda kinnitab LKS § 91 lg 1. Seadusega ei ole võimalik sätestada haldusorgani poolt antava haldusakti kehtivuse tähtaega. Kui kaitse-eeskiri on haldusakt, ei ole see kehtiv, sest kaitse-eeskirja andmise volitusnorm (kaitstavate loodusobjektide seaduse § 5 lg 4 ja § 6) on alates 10.05.2005 jõustunud LKS tõttu kaotanud kehtivuse. LKS § 91 lg-l 1, millega pikendati kaitse-eeskirja kehtivust kuni 01.05.2023, puudub õigusjõud. Säte on vastuolus võimude lahususe põhimõttega. Lisaks ei ole võimalik haldusakti kehtivust pikendada õigusaktiga. Samadel põhjendustel oleks kaitseeeskiri kaotanud õigusjõu ka juhul, kui tegemist oleks määrusega. Kui ringkonnakohus leiab, et tegemist on õigustloova aktiga, tuleb Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri jätta kohaldatama, tunnistada LKS § 91 lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ning algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. 4(7)
3-21-734 AB Artes Terrae OÜ koostatud Vilsandi rahvuspargi ehituspärandi, asustusstruktuuri ja maastike kultuuriväärtuste alusuuring, töö nr 1560MT1, kinnitab, et ajalooliselt on Saarepõllu ja Pidaja kinnistute koosseisu kuulunud põllumajandusmaa, maad kasutati enne 1945. a-t kinnistute omanike poolt, pärast 1945. a-t Vilsandi kolhoosi poolt ning alates 1970. a-st kolhoosi Kommunism poolt põllumaana. Ka Kihelkonna valla üldplaneeringus on Pidaja ja Saarepõllu kinnistute maakasutuse juhtfunktsiooniks väärtuslik põllumaa. Arvestades, et üldplaneering on kehtestatud neli aastat pärast Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskirja kehtestamist, puudus PTA-l õigus keelduda projekteerimistingimuste väljastamisest. Saaremaa Vallavolikogu 27.09.2018 otsus nr 1-3/96, millega otsustati algatada Saaremaa valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine, ei ole õiguslikult siduv. Tegemist on menetlustoiminguga. Õiguslikke tagajärgi loob ja on täitmiseks kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. Vastustaja ei kasutanud projekteerimistingimuste väljastamise menetluses kaalutlusõigust ega arvestanud kaebaja huvidega (Riigikohtu 29.11.2012 otsus asjas nr 3-3-129-12, p 19). Eeldada ei saa, et põhjendamiskohustuse järgimisel oleks vastustaja teinud samasisulise otsuse. LKS § 26 lg 1 ja lg 2 p 4 ning § 31 lg 2 p 1 ei välista projekteerimistingimuste väljastamist uue maaparandussüsteemi rajamiseks põllumaale. Keskkonnaasjades peab ära näitama, et tegevuse mõju on oluline ja reaalne. Seetõttu ei saa põhjendamiskohustust lugeda täidetuks viidetega LKS-le (Riigikohtu 28.02.2007 otsus asjas nr 3-3-1-86-06, p 16). Lubatav ei ole taotleja ja Saarepõllu kinnistu kaasomaniku huvides kavandatava tegevuse keelamine ilma, et oleks tuvastatud sellest lähtuv kahjulik mõju keskkonnatingimustele. Asjas võidakse otsustada Vabariigi Valitsuse õiguste või kohustuste üle. Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskirja kinnitas Vabariigi Valitsus. Kaebaja ja vastustaja vahel on vaidlus, kas kaitseeeskiri on haldusakt või õigustloov akt ning määruskaebuse esitaja on esitanud ringkonnakohtule taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Seetõttu tuleb menetlusse kaasata Vabariigi Valitsus kolmanda isikuna.
7.PTA palub jätta määruskaebuse rahuldamata või tagastada määruskaebuse HKMS § 207 lg 2 alusel. Kaebaja saab pöörduda kohtusse oma õiguste kaitseks. Vaidlusalused kinnistud ei ole tema omandis. MTÜ ei saa tegutseda oma liikmete õiguste kaitseks. Kuigi maaparandussüsteemi projekteerimistingimuste taotleja ei pea MaaParS kohaselt olema maa omanik, ei taga taotluse esitamine selle rahuldamist. Halduskohus ei ole teostanud diskretsiooni haldusorgani eest ega väljunud kaebuse piirest. Vilsandi rahvuspargi ehituspärandi, asustusstruktuuri ja maastike kultuuriväärtuste alusuuring ei muuda vaidluse olemust ega väära halduskohtu kaevatava määruse järeldusi ja põhjendusi. Saaremaa Vallavalitsuse poolt kaebaja teabenõudele antud vastus ei muuda kehtetuks Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskirjaga kehtestatud piiranguid. Teabenõudele antud vastuses nendib Saaremaa Vallavalitsus, et Saaremaa valla üldplaneeringu eelnõu on koostamisel ja Vilsandi saarel juhtotstarbeid siiani määratud ei ole. PTA keeldus projekteerimistingimuste andmisest, kuna Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskirjaga kehtestatud piiranguvööndis on keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine. Kinnistud asuvad Vilsandi rahvuspargi maal (LKS § 26 lg 1 ja lg 2 p 4). LKS § 31 lg 2 p 1 kohaselt on
5(7)
3-21-734 piiranguvööndis keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine (vt ka rahvuspargi kaitse-eeskirja p 37 alapunkt 1 ja MaaParS § 14 lg 1 p 4).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
8.Kaebaja esitas 10.04.2021 määruskaebuse täiendusena AS 18.02.2021 PTA-le esitatud kinnituse (lisa 1) ja Vilsandi rahvuspargi alusuuringu (lisa 2) ning 15.04.2021 määruskaebuse täiendusele lisatud Saaremaa Vallavalitsuse 15.04.2021 kirja (lisa 1). Ringkonnakohus võtab need dokumendid haldusasja toimikusse. HKMS § 203 lg 2, § 185 lg 1 ja § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendid omavad haldusasja lahendamisel tähtsust. Nende esitamine määruskaebuse menetluses on lubatav ega põhjusta haldusasja lahendamise venimist.
9.Määruskaebuse esitaja seadis kahtluse alla PTA volitatud esindaja pädevuse ning taotles kõrvaldada volitatud esindaja HKMS § 32 lg 4 alusel menetlusest. Samuti ei ole määruskaebuse esitajale arusaadav, kas P. Milverel on õigus esitada seisukohti PTA või Vabariigi Valitsuse nimel. Taotlus jääb rahuldamata. Volikiri kinnitab esindaja õigust esindada PTA-d praeguses asjas. Menetluses esitatud seisukohad ei anna alust kahelda P. Milvere õigusteadmiste piisavuses. Vabariigi Valitsuse esindamiseks P. Milverele volitust antud ei ole. Vabariigi Valitsust ei ole menetlusosalisena menetlusse ka kaasatud.
10.Vastustaja taotlus määruskaebuse tagastamiseks ei ole põhjendatud. Määruskaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ja kaebajal kaebeõiguse olemasolu kindlakstegemiseks tuleb asi lahendada sisuliselt. II
11.PTA keeldus kaebajale projekteerimistingimuste väljastamisest põhjendusel, et taotluse esemeks olevad kinnistud asuvad Vilsandi rahvuspargi piiranguvööndis ning sinna maaparandussüsteemi rajamine on tulenevalt MaaParS § 14 lg 1 p-st 1 keelatud. Halduskohus märkis vaidlustatud määruses, et Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri on üldkorraldus ning isik, kes leiab, et kaitse-eeskiri piirab ebaproportsionaalselt tema õigusi, saab oma õiguste kaitseks pöörduda halduskohtusse kaitse-eeskirja tühistamise nõudega. Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri on üldkorraldus HMS § 51 lg 2 mõttes (Riigikohtu üldkogu 31.05.2011 otsus asjas nr 3-3-1-85-10, p-d 31 ja 32; vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 22.11.2010 määrus asjas nr 3-4-1-6-10, p 47, ja Riigikohtu halduskolleegiumi 07.05.2003 määrus asjas nr 3-3-1-31-03). Üldkorraldust on isikul võimalik vaidlustada halduskohtus. Seejuures ei ole kaebetähtaja kulgemine seotud üldkorralduse teatavakstegemisega, vaid üldkorraldust võib isik vaidlustada mh juhul, kui esineb aktis kirjeldatud olukord ning tekib vajadus kehtestatud käitumisjuhist kasutada (Riigikohtu 13.02.2008 määrus asjas nr 3-3-1-95-07, p 13 ja 22.11.2010 määrus asjas nr 3-4-1-6-10, p 50; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 02.04.2013 määrus asjas nr 3-11-1918). Eelnevast tulenevalt on kaebajal võimalik vaidlustada Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskirja halduskohtus. Kuna kaebajal on võimalik vaidlustada kaitse-eeskirja, ei ole seda nõuet esitamata põhjust hinnata LKS § 91 lg 1 põhiseaduspärasust. Kui säte on põhiseadusega vastuolus, kuid kaitse-eeskirja 6(7)
3-21-734 pole sellegi poolest tunnistatud kehtetuks, on see HMS § 60 lg 2 järgi täitmiseks kohustuslik sõltumata selle põhiseaduse- või seadusevastasusest.
12.Halduskohus märkis õigesti, et Vilsandi rahvuspargi territooriumil kehtivate majandustegevuse ja ehituspiirangute vaidlustamiseks tuleb kaebajal lisaks PTA 18.03.2021 otsusele vaidlustada ka Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri. Ringkonnakohus ei nõustu aga sellega, et sellisel kaebusel ei oleks eduväljavaateid. Kaebuse nõuet muutmata ning kaebust käiguta jätmata ei ole halduskohtul võimalik selles veenduda, sest kaebaja väited – arvestades kaebuse eset – seonduvad peaasjalikult PTA 18.03.2021 otsuse vaidlustamisega. Samas on kaebaja määruskaebuses seadnud kahtluse alla kaitse-eeskirja andmise volitusnormi ja üldkorralduse kehtivuse ning viidanud üldplaneeringu kohasele kinnistute maakasutuse juhtfunktsioonile. Kaitse-eeskirja vaidlustamisel tuleb hinnata ala kaitse eesmärke ja piirangust tuleneva mõju ulatust kaebajale. Asjaolu, et kaebaja ei ole vaidlusaluste kinnistute omanik, ei muuda eelnevat seisukohta. Projekteerimistingimuste taotluse esitamise eelduseks ei ole, et taotleja peab olema kinnistu omanik. Kui kaebaja oli õigustatud neid kinnistuid kasutama muul alusel kui omandist tulenevalt, võib taotluse rahuldamata jätmisel saada kahjustatud kaebaja õigus tegeleda mittetulundusliku tegevusega (PS § 48) või üldine tegutsemisvabadus (PS § 19 lg 1). Kaitse-eeskirjaga seatud keeld rajada uusi maaparandussüsteeme piirab seega praegusel juhul projekteerimistingimuste taotleja õigusi. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kaebajal ei ole välistatud Keskkonnametile taotluse esitamine vaidlusaluste kinnistute välja arvamiseks Vilsandi looduskaitseala piiranguvööndist.
13.Ringkonnakohus rahuldab seetõttu määruskaebuse ja tühistab Tallinna Halduskohtu 07.04.2021 määruse. Kaebus tuleb saata tagasi halduskohtusse selle menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Seejuures tuleb halduskohtul selgitada kaebajale kaebuse muutmise võimalust ning kontrollida selle nõuetelevastavust, sh tähtaegsust. Kuna menetlus jätkub halduskohtus, tuleb esimese astme menetluses lahendada ka kaebaja taotlus Vabariigi Valitsuse menetlusse kaasamise kohta.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.