Satelles Saturni OĂ kaebus Maksu- ja Tolliameti 15.02.2021 maksuotsuse nr 12.2-3/050751-25 tĂŒhistamiseks ja Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks kĂ”rvaldada kĂ”ik maksuotsuse tegemisega kaebajale kaasnenud tagajĂ€rjed
Menetlusosalised
Kaebaja â Satelles Saturni OĂ, esindaja Aleksandra Hlebnikova-Stepanova
Asja lÀbivaatamine
Vastustaja - Maksu- ja Tolliamet, esindaja Aiki Meister Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.JĂ€tta kaebus rahuldamata.
2.JÀtta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale vÔib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 pÀeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 09.08.2021. a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KĂIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA/vastustaja) kontrollis 29.10.2019 korralduse nr 12.2-3/050751-1 alusel Satelles Saturni OĂ (kaebaja) kĂ€ibemaksu, tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse arvestamise, deklareerimise ja tasumise Ă”igsust perioodil aprill-september 2019. Kontrolli kĂ€igus tuvastatud ja maksustamise seisukohalt tĂ€htsust omavad asjaolud on kajastatud 30.11.2020 kontrollaktis nr 12.2-3/050751-23 (kontrollakt), mis on vaidlustatud maksuotsuse lisa. Kaebaja nĂ”ustus kontrollaktiga osaliselt ja esitas ise deklaratsioonide parandused, mis on loetletud maksuotsuse p-s 1. Osas, milles kaebaja kontrollaktiga ei nĂ”ustunud, esitas ta 29.12.2020 eriarvamuse. MTA 15.02.2021 maksuotsusega nr 12.2-3/050751-25 (maksuotsus) kohustati kaebajat tasuma maksusumma 4449,89 eurot. Maksuotsuse aluseks olevad asjaolud on kokkuvĂ”tvalt jĂ€rgmised: 1.1 Kaebaja on teinud kontrollitaval perioodil aprill kuni august 2019 vĂ€ljamakse Albamare OĂ-le kokku summas 3803,00 eurot. Antud kulu ei ole seotud kaebaja ettevĂ”tlusega ja tehtud kuludelt tuli perioodil aprill-august 2019 arvestada ja tasuda tulumaksu 950,75 eurot ning deklareerida pe1(9)
rioodil aprill âaugust 2019 TSD lisal. Kaebaja ei esitanud vĂ€ljamaksete aluseks olnud algdokumente ega tĂ€itnud kaasaaitamiskohustust. Seega kuuluvad puuduva algdokumendi alusel tehtud vĂ€ljamaksed maksustamisele kui ettevĂ”tlusega mitteseotud vĂ€ljamaksed. Kaebaja selgitused tehingute kohta on ebamÀÀrased. 24.02.2020 selgitas kaebaja, et otsutas 2018. a premeerida töötajaid reiside tasumisega ning tegemist on erisoodustusega. Kaebaja ei ole mĂ€rtsis 2020 TSD-l töötajatele TSD-l erisoodustusi deklareerinud ning kaebaja selgitused on paljasĂ”nalised. Albamare OĂ ega kaebaja ei esitanud MTA-le vĂ€ljamaksete aluseks olevaid arveid ning arve nr 19070010 ei ole seotud kaebaja ettevĂ”tlusega, kuna T. I. ei olnud vĂ€idetava reisi toimumise ajal kaebaja töötaja ja I. K. ei olnud kontrolliperioodil ega vĂ€idetava reisi toimumise ajal kaebaja töötaja. Kaebaja juhatuse liige ja Albamare OĂ raamatupidaja on A. H. S., millest jĂ€relduvalt on toimunud tehingute kohta raamatupidamise algdokumentide esitamata jĂ€tmine teadlik ja tahtlik tegu. Tulenevalt eeltoodust on kaebajal kohustus deklareerida vĂ€ljamaksed summas 3 803,00 ja tasuda tulumaks kokku summas 950,75 eurot. 1.2 Kaebaja on esitanud perioodide aprill-september 2019. a TSD-d ja selle lisad 1, millel deklareeris töötajatele tehtud vĂ€ljamakseid kokku summas 61 083,58 eurot, sh sotsiaalmaksuga maksustatavad vĂ€ljamaksed summas 52 418,51 eurot ning tööjĂ”umakse summas 27 551,07 eurot. Perioodi aprill- september 2019 TSD-del kajastatud D. A. töötasude vĂ€ljamaksed erinesid tegelikest vĂ€ljamaksetest. Samuti ei ole kaebaja vĂ€ljamaksete tegemisel jĂ€rginud kassapĂ”hist printsiipi. VĂ€ljamaksed D. A. erinevad TSD-l deklareeritud andmetest. Maksuotsuse koostamise seisuga oli kaebaja perioodi aprill-juuli TSD lisal 1 deklareerinud vĂ€ljamakseid liigiga 10 kokku brutosummas 9684,57 eurot, mis on kokku netosummas 7468,74 eurot. Pangakontolt on tehtud vĂ€ljamakseid summas 7 845,15 eurot, mistĂ”ttu TSD-l on deklareeritud vĂ€ljamakseid 376,41 eurot vĂ€hem. VĂ€ljamaksed on deklareeritud vale vĂ€ljamakse liigiga (55) ja TĂR-is vale töötamise liigina (töötamine TM kohustusega Eestis ilma SM kohustuseta). Kaebaja on vĂ€ljamaksetelt jĂ€tnud tasumata tööjĂ”umaksud. KĂ€sunduslepingu alusel töötamine registreeritakse töötamise registris liigiga âVĂS lepingâ. KĂ€sunduslepingu alusel makstud tasud on maksustatavad tulu- ja sotsiaalmaksuga ning töötuskindlustus- ja kogumispensioni maksetega. Kaebaja on vĂ€ljamakse liigi 55 all deklareerinud töö eest tehtud vĂ€ljamaksed, mis kuuluvad deklareerimisele vĂ€ljamakse liigiga 10 ja 17. Töötajatel oli kokkulepe töö tegemiseks ja vĂ€ljamaksed viitavad töötasule. Kaebaja selgitused vĂ€ljamakse liigi 55 osas on olnud ajas muutuvad. Seoses töösuhtega töötajatele makstud tasud on maksustatavad tööjĂ”umaksudega ning kaebaja on vĂ€ljamaksete ebaĂ”ige deklareerimisega saanud maksueelise. Seega on kaebajal kohustus perioodil aprill-september 2019 TSD-del deklareerida, kinni pidada ja tasuda palgavĂ€ljamaksetelt tulumaks summas 94,11 eurot, sotsiaalmaksu summas 3027,97 eurot, töötuskindlustusmakseid summas 220,24 eurot ja kohustusliku kogumispensioni makse summas 161,42 eurot. 1.3 Kaebaja on aprill 2019 kohta esitatud TSD lisas 5 deklareerinud kĂŒlaliste vĂ”i koostööpartnerite toitlustamise, transpordi, majutamise vĂ”i meelelahutusega seotud kulusid real 5100 kalendrikuu kohta summas 349,90 eurot ja real 5110 kalendriaasta kohta summas 871,90 eurot ning isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatavaid vĂ€ljamakseid real 5120 summas 853,52 eurot, millest tulenevalt on tasunud tulumaksu kokku 4,60 eurot. Perioodi aprill 2019 TSD lisa 5 kuulub korrigeerimisele ning MTA vĂ€hendab tasumisele kuuluvat tulumaksu 4,60 euro vĂ”rra.
2.Kaebaja esitas 15.03.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus vĂ”ttis 19.03.2021 mÀÀrusega menetlusse nĂ”udes Maksu- ja Tolliameti 15.02.2021 maksuotsuse nr 12.2-3/050751-25 tĂŒhistamiseks ja Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks kĂ”rvaldada kĂ”ik maksuotsuse tegemisega kaebajale kaasnenud tagajĂ€rjed.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht 2(9)
3.Kaebaja taotleb maksuotsuse tĂŒhistamist, kuna leiab, et see on Ă”igusvastane. Kaebaja seisukoht on kokkuvĂ”tvalt jĂ€rgmine. 3.1 Vastavalt kĂ€ibemaksuseaduse (KMS) §-le 40 kohaldatakse reisiteenuse kĂ€ibemaksuga maksustamisel erikorda. KĂ”igepealt vormistatakse tellimus ja tasutakse 10% ettemaksu, seejĂ€rel kuu pĂ€rast tasutakse ettemaksu 30% ja viimane osa tasutakse ĂŒks kuu enne reisi. Kui turist ei ole Ă€ra lennanud, siis kĂ€sitletakse kogu tasutud summat ettemaksuna. KĂ€ive tekib vĂ€ljalennu hetkel. See tĂ€hendab, et 2019 aastal ei olnud vaja deklaratsioone esitada. 3.2 Kaebaja otsustas premeerida oma töötajaid turismireisidega. D. A. vĂ€ljalend pidi toimuma 2019. a augustis, kuid 2019 juulis lĂ”petati temaga töösuhe ja reis tĂŒhistati ning ettemaks jĂ€i Albamare OĂ-le, kuna broneeriti reis teisele töötajale. N. Z. pidi lendama reisile 2019. a mais. Antud reisi osas tehti tasaarveldus summaga, mis jĂ€i alles pĂ€rast D. A. reisi tĂŒhistamist. N. Z. reis tĂŒhistati ning vĂ”eti maha trahv Albamare OĂ poolt. N. Z. hĂŒvitas trahvi kaebajale. Alles jÀÀnud summa jĂ€i ettemaksuna reisibĂŒroole. T. I.-K. ei ole kaebaja töötaja, vaid ta töötas Albiorix OĂ-s, kes on kaebaja Ă€ripartner. Raha kanti ĂŒle sellele brobeeringule ja ĂŒlejÀÀnu maksti vĂ€lja enne vĂ€ljalendu, mis toimus veebruaris 2020. Kaebaja mĂŒĂŒs selle teenuse Albiorox OĂ-le, kes deklareeris selle TSD deklaratsioonil ja tasus kĂ”ik maksud. Kaebajale tagastati raha tĂ€ies ulatuses. Eeltoodu tĂ€hendab, et MTA tahab teist korda maksu, topeltmaksustamine on aga keelatud. Kaebaja teab tĂ€pselt, millest ta rÀÀgib. 3.3 Seoses tööjĂ”umaksudega maksuhaldur isegi ei tutvunud MTA-le 28.12.2020 saadetud Töökorralduse lepinguga. Samuti saadeti MTA-le korduvalt kĂ€skkirju riskide tasumise ja nende kinnipidamise kohta leppetrahvide nĂ€ol. Kaebaja ei nĂ”ustu maksuhalduri jĂ€reldusega, et asjaolud ei ole seotud töösuhte koodiga 55. Eesti seadused ei sĂ€testa, et töölepingu lisade jĂ€rgi poleks lubatud maksta vĂ€lja riskitasu ning et see tuleb deklareerida ja maksustada aktiivtuluna. MTA ei ole arvestanud kaebaja saadetud selgituste ja dokumentidega. Kaebaja on seisukohal, et riskitasu vĂ€ljamaksed toimuvad otse âomaniku taskustâ ja omanik deklareerib maksed avalikult ning maksab tulumaksu. 3.4 Kaebaja poolt oma töötajatele makstud töötasu vastab tĂ€ielikult keskmistele normidele Eestis. Kaebajale esitatud maksuotsusest nĂ€htub, et seisuga 15.02.2021 deklareeriti koodi 55 all 8396,99 eurot, mis on 13,6% kaebaja töötajate brutopalgast, mis on vĂ€ike osa maksustatud töötasufondist. Seega kaebaja ei ole tegutsenud maksukasu saamise eesmĂ€rgil. Kood 16 all deklareeritakse muud maksed töötajatele ja ametnikele, mida ei maksustata sotsiaalmaksuga, töötuskindlustus- ja kogumispensioni maksetega (SMS § 3 p-d 5,8 ja 13) ja maksustatakse tulumaksuga. Kood 55 all deklareeritakse muu tulu, kaasa arvatud stipendium, toetus, kultuuri-, spordi- ja teaduspreemia, hasartmĂ€nguvĂ”it (TuMS § 19 lg 2, § 41 p 13). Koodide 16 ja 55 sisustamisel ei saa maksuhaldur lĂ€htuda oma arvamusest. Asjaolu, et seadusandluses puuduvad mĂ”isted âaktiivneâ ja âpassiivneâ tulu, ei ole kaebaja sĂŒĂŒ. Kaebaja ei tegutsenud maksukasu saamise eesmĂ€rgi, kui kasutas deklareerimisel koode 16 ja 55. 3.5 Kaebaja ei nĂ”ustu, et D. A. sĂ”lmiti töövaidlusasjas kompromiss. D. A. pidi tagastama kaebajale talle enammakstud töötasu ja leppetrahvi summas 7 577,70 eurot, mis ĂŒletab summat, mille arvestas vĂ€lja maksuhaldur maksuotsuse punktis 2.2.2.1. Kui parandada maksudeklaratsioone audiitori arvamuse jĂ€rgi, siis vastavalt töövaidluskomisjoni 18.12.2019 otsusele tuleb kaebajal lahutada D. A. esitatava nĂ”ude summast 7577,70 eurot, mis tĂ€hendab, et maksuvĂ”lgnevus muutub nĂ”udeks MTA vastu (1868,94+135,93+113,27+1091,91=3210,05). 3.6 E. S. töötas vaid 5 pĂ€eva, mistĂ”ttu ei saa tema selgitusi arvestada. E. K. töötas vaid ĂŒks kuu ja ta ei tĂ€psusta, millised tĂ¶Ă¶ĂŒlesandeid ta tĂ€itis, mistĂ”ttu ei saa tema ĂŒtlusi arvestada. A. I. K. kahjustab ettevĂ”tet tahtlikult kĂ€ttemaksu eesmĂ€rgil. A. G. selgitab ĂŒtlustes passiivtulu. V. J. ei lĂ€binud katseaega. O. S. puhul on ilmne kĂ€ttemaksu eesmĂ€rgil sabotaaĆŸ ning ta valetab meelega. ValevĂ€iteid ei saa arvesse vĂ”tta. N. L. tĂ”endab ise, et lĂ€bib ettevĂ”ttes tĂ€iendkoolitust ja tĂ”stab kvalifikat3(9)
siooni. Maksuhaldur vĂ”ttis arvesse vaid endiste töötajate arvamusi, kellest kĂ”ik ei andnud Ă”igeid selgitusi. Kaebajale jÀÀb arusaamatuks, miks ei ole kĂŒsitletud töötajaid nagu N. Z., V. V., R. S., J. M. ega pööratud tĂ€helepanu maksuaudiitorile 15.05.2020 kirjalikult edastatud teabele. Kaebajale jÀÀb arusaamatuks, miks esitatud dokumentide nimekirjast puudub ĂŒldse maksuaudiitorile 14.11.2019 esitatud dokument, mis tĂ”endab, et töötajad olid kursis, mille eest ettevĂ”te neile vĂ€ljamakseid teeb. Kaebaja on seisukohal, et kĂ”ik riskidega seotud lisatasud töötajatele kaitsevad kaebaja huve. Riskid, mille jĂ€rgi tuleb töötajatele sellised maksed teha ei ole seotud kaebajaga, vaid kolmandate isikutega. 3.7 Peale 15.02.2021 maksuotsuse tegemist MTA parandas deklaratsioonid. Otsuse jĂ€rgi tuleb maksudena juurde maksta 4449,89 eurot. MTA parandab deklaratsioonid ja saab summa 5268,32 eurot. Kaebaja saatis paranduste kohta MTA-le kaebuse, kuna paranduste summa on suurem 818,43 euro vĂ”rra ja kaebaja ei saa aru, miks ta peab selle summa juurde maksma. MTA seisukoht
4.MTA ei nĂ”ustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Maksuotsus on Ă”iguspĂ€rane ja ei kuulu tĂŒhistamisele. 4.1 Kaebaja arvates kohaldatakse reisiteenuste kĂ€ibemaksuga maksustamisel KMS §-s 40 sĂ€testatud erikorda. KMS § 40 sĂ€testatud erikord puudutab reisiteenuste pakkujaid, kelleks kaebaja ei ole. Pealegi ei mĂ”juta see erikord kohustust deklareerida ettevĂ”tlusega mitteseotud kulud. Tulumaksu arvestatakse kassapĂ”hiselt, s.t vĂ€ljamaksed tuleb deklareerida selle aja jĂ€rgi, mil need tehti. Kaebaja Swedbank arveldukonto vĂ€ljavĂ”ttelt nĂ€htub, et kaebaja on teinud Albamare OĂ-le vĂ€ljamakseid, kuid ei esitanud vĂ€ljamaksete aluseks olevaid arveid nr 19040045, 18110008 ja 19070010. Albamare OĂ esitas arve nr 19070010. Seega ei ole kaebaja oma raamatupidamise algdokumentidega kinnitanud, et vĂ€ljamaksed on seotud tema ettevĂ”tlusega. Albamare OĂ kreeditarvelt nr 19040046 ei ole samuti vĂ”imalik nĂ€ha seost kaebaja tehtud vĂ€ljamaksetega. Albamare OĂ arvelt nr 19070010 nĂ€htub, et arve on esitatud T. I.-K. Egiptuse reisipaketi eest. Ei T. I. ega I. K. olnud kaebaja töötajad, mistĂ”ttu ei ole ka nimetatud arve seotud kaebaja ettevĂ”tlusega. Kaebaja tulumaksukohustust ei mĂ”juta asjaolu, et Albiorix OĂ parandas 2020 veebruari TSD ja deklareeris erisoodustuse. Kaebaja ei ole esitanud tĂ”endeid, et Albiorix OĂ on kaebajale tasunud T.I.-K. reisikulud. 4.2 Töövaidluskomisjoni mÀÀruse jĂ€rgi puuduvad kaebajal ja D. A. vastastikused nĂ”uded. Ka muudest dokumentidest ei nĂ€htu D. A. kohustus kaebajale raha tagastada ega ka seda, et tegelikke tagasimakseid oleks tehtud. SeetĂ”ttu ei anna kaebaja vĂ€ide D. A. tehtud vĂ€ljamakselt maksukohustuse pĂ”hjendamatu suurendamise kohta alust maksuotsuse tĂŒhistamiseks 376,41 euro vĂ”rra. 4.3 Maksuhaldur tuvastas maksuotsusega, et kaebaja on töötajatele tehtud vĂ€ljamaksed deklareerinud kontrolliperioodil TSD-del vale vĂ€ljamakse liigiga (55) ja registreerinud töötajad töötamise registris vale töötamise liigiga. Kaebaja ei ole andnud selget ja arusaadavat selgitust, miks ta deklareeris töötajatele tehtud vĂ€ljamaksed viisil, nagu ei kuulukski vĂ€ljamaksed maksustamisele teiste tööjĂ”u maksudega peale tulumaksu. Seejuures ei ole Ă”iged kaebaja hinnangud, nagu ei kuulukski tööandja ĂŒlesannete hulka uute töötajate koolitamine vĂ”i siis tööandja poolt neile töö sisu ja tĂ¶Ă¶ĂŒlesannete tĂ€itmise viisi selgitamine. Ăiged ei ole ka kaebaja selgitused, et vĂ€ljamaksete, koodiga 55 deklareerimise tingisid töötajate poolt Ă€risaladuse hoidmisega seotud riskid ja nende maandamise vajadus. Kaebaja vĂ€iteid ei kinnita ka töökorralduse leping, mille sisust nĂ€htub, et konfidentsiaalse informatsiooniga seotud nn toetust makstakse seoses töösuhetega. Samas ei haaku kaebaja nn riskitasu kontseptsioon asjaoluga, et kogu kĂ€sunduslepingute alusel teenuste osutamise eest makstud tasu on tĂ€iel mÀÀral deklareeritud koodiga 55, ehkki kĂ€sunduslepingute alusel maksti kĂ€sundisaajatele tasu osutatud teenuste eest. Kaebajat ei Ă”igusta seejuures tema kĂ€sitlus aktiiv- ja passiivtulust ja versioon, et riskitasu makstakse passiivtuluna. Töötaja peab vastupidiselt kaebaja kĂ€sitlusele aktiivselt hoiduma nii kaebaja kui kaebaja klientide Ă€risaladuse avaldamisest vĂ”i muul viisil avalikuks tulemise eest. 4(9)
4.4 Maksusumma arvutamisel vÔeti arvesse 2019 juulikuu deklaratsiooniparandustest tekkinud enammakseid summas 818,43 eurot. Nimetatud summa kanti 15.02.2021 kaebaja ettemaksukontole. Kuna 22.02.2021 saabus kaebaja 2021 jaanuari kÀibedeklaratsiooni tasumise tÀhtpÀev, siis tasaarvestati enammakse kokku summas 818,43 eurot deklareeritud kÀibemaksukohustuse katteks. Kuna kaebaja esitas
jaanuarikuu KMD parandusdeklaratsiooni, mille kohaselt vĂ€henes tasumiskohustus ja kaebajal tekkis tagasinĂ”ue, siis tĂŒhistas MTA tasaarvestuse ja kandis 818,43 eurot tagasi kaebaja ettemaksukontole, mille ta tasaarvestas 17.03.2021 maksuotsusest tuleneva 2019 aprillikuu TSD katteks.
KOHTU PĂHJENDUSED
5.Kohus leiab, et kaebus ei ole pÔhjendatud ja tuleb jÀtta rahuldamata.
6.Asjas vaidlustatakse MTA 15.02.2021 maksuotsust, millega kohustati kaebajat tasuma maksusumma kokku 4 449,89 eurot.
7.Vaidlus kĂ€ib selle ĂŒle, kas kaebaja poolt Albamare OĂ-le tehtud vĂ€ljamaksed on seotud kaebaja ettevĂ”tlusega. Juhul, kui see nii ei ole, siis on tegemist kaebaja ettevĂ”tlusega mitteseotud kuluga, millelt kaebajal tuleb tasuda tulumaks. Samuti on vaidlus seoses tööjĂ”umaksudega, mille puhul kaebaja leiab, esiteks, et juurdemakse mÀÀramine D. A. tehtud vĂ€ljamakselt ei ole pĂ”hjendatud ning teiseks, et ta on deklareerinud maksuotsuses toodud isikutele tehtud vĂ€ljamaksed Ă”ige vĂ€ljamakse koodiga. Samuti on vaidlus selles, kas kaebajale on pandud Ă”igusvastaselt kohustus lisaks maksuotsuses toodule juurde maksta 818,43 eurot.
8.Kohtu hinnangul on maksuhaldur seisukohta seonduvalt maksu mÀÀramisega maksuotsuses ja kontrollaktis veenvalt pĂ”hjendanud. Samuti on maksuhaldur maksuotsuse punktis 3 vastanud kaebaja eriarvamuses esitatud vĂ€idetele. Kohus nĂ”ustub maksuhalduri seisukohaga ning ei korda kĂ”ike maksuotsuses ja kontrollaktis toodut ĂŒle (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2). Vastuseks kaebaja vĂ€idetele mĂ€rgib kohus jĂ€rgmist. Tehingud Albamare OĂ-ga
9.Kaebaja vĂ€idete kohaselt kohaldatakse reisiteenuste kĂ€ibemaksuga maksustamisel KMS §-st 40 ja turismiseadusest tulenevat erikorda. Kaebaja selgitab, et premeeris oma töötajat D. A. turismireisiga, kuid algne broneering tĂŒhistati. SeejĂ€rel soovis kaebaja premeerida teist töötajat, N. Z., kuid ka see broneering tĂŒhistati ning N. Z. hĂŒvitas kaebajale Albamare OĂ trahvisumma. SeejĂ€rel soetas kaebaja turismireisi oma koostööpartneri, Albiorix OĂ töötajale, T. I.-K. Albiorix OĂ deklareeris erisoodustuse 2020. a veebruari TSD-l. Kaebaja kinnitab, et mĂŒĂŒs turismireisi Albiorix OĂ-le.
10.Kohus mÀrgib esmalt, et KMS §-s 40 sÀtestatud kÀibemaksu arvestamise erikord puudutab kutselisi reisikorraldajaid, kes osutavad oma nimel reisiteenuseid. Sellise isikuga kaebaja puhul tegemist ei ole. SÀtted ei reguleeri olukordi, kus ettevÔte on tellijana suhetes reisifirmaga, nagu ekslikult leiab kaebaja. Samuti ei oma kÀibemaksu arvestamise kord puutumust ettevÔtlusega mitte seotud kulude tulumaksuga maksustamise kontekstis. Seega ei ole kaebaja viide KMS §-le 40 praeguses asjas asjakohane. Asjas ei olegi tegelikkuses vaidlust, kuidas kajastada reisiteenuste eest tasumiseks esitatud andmeid kaebaja raamatupidamises, vaid selles, et puuduvad raamatupidamise algdokumendid, mis kinnitaksid tehingute tegemist nii, nagu kaebaja vÀidab, et need tehti.
11.TuMS § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist Ă€riĂŒhing tulumaksu ettevĂ”tlusega mitteseotud kuludelt, vĂ€lja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt TuMS §-dele 48â50. Sama sĂ€tte lg 2 p 3 sĂ€testab, et ettevĂ”tlusega mitteseotud kulu lĂ”ike 1 tĂ€henduses on vĂ€ljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates Ă”igusaktides ettenĂ€htud nĂ”uetele vastav algdokument. Riigikohus on 01.02.2012 otsuses asjas nr 3-3-1-60-11 p-s 32 selgitanud, et TuMS §-de 51 ja 52 eesmĂ€rk on maksustada ettevĂ”tlusest vĂ€lja viidud kasumit. âEttevĂ”tlusest vĂ€lja viidudâ tĂ€hendab seda, et kauba vĂ”i teenuse eest vĂ€idetavalt makstud tasu saab Ă€riĂŒhing kasutada varjatult ja
5(9)
maksuvabalt vÀljamaksete tegemiseks (nt dividendi maksmine osanikele, töötasu maksmine töötajatele vÔi juhatuse liikmetele, kaupade vÔi teenuste eest maksmine isikule, kes varjab oma ettevÔtluse kÀivet).
12.Nagu nĂ€htub kaebaja Swedbank AS arvelduskonto vĂ€ljavĂ”ttelt (MTA vastuse lisa 21 lisad 35 ja 36), siis on kaebaja teinud Albamare OĂ-le perioodil aprill 2019 kuni august 2019 vĂ€ljamakseid kokku summas 3803,00. VĂ€ljamaksete tegemisel on viidatud arvetele nr 19040045, 18110008 ja 19070010. Maksumenetluses esitas kaebaja maksuhaldurile 22.04.2019 kreeditarve nr 19040046, broneeringu infod TN249119 ja TN265891 ning reisilepingu nr 19624009 ja 05.08.2019 kĂ€skkirja (MTA vastuse lisa 21 lisad 39 ja 40). Kaebaja ei esitanud maksuhaldurile vĂ€ljamaksetega seotud arveid. Arve nr 19070010 esitas maksuhaldurile Albamare OĂ (MTA vastuse lisa 21 lisa 50). Arvelt nĂ€htub, et arve on esitatud tasumiseks T. I. ja I. K. Egiptuse reisipaketi eest, mille osas broneering on tehtud Tez Tour OĂ poolt vastavalt reisilepingule (MTA vastuse lisa nr 21 lisa 40), mille osas teenuse vahendajaks on Albamare OĂ. Kaebaja ei ole vaielnud vastu asjaolule, et kumbki viidatud isikutest ei olnud vĂ€idetava reisi toimumise ajal kaebaja töötajateks. Seega ei oma viidatud arve ning reisileping ja selle alusel tehtud maksed mitte mingit puutumust kaebajaga ning arve alusel tehtud vĂ€ljamakse ei ole seotud kaebaja ettevĂ”tlusega. Kaebaja ei esitanud maksuhaldurile ka arveid nr 19040045 ja 18110008, mille alusel toimus vĂ€idetavalt reiside eest tasumine Albamare OĂ-le. Kaebaja on esitanud maksuhaldurile Albamare OĂ kreeditarve nr 19040046 (MTA vastuse lisa 38), millelt nĂ€htub seos kreeditarvega nr 19030032. See tĂ€hendab, et viidatud kreeditarve ei ole samuti seotud arvetega, mille alusel toimusid vĂ€idetavalt vĂ€ljamaksed. Samuti ei ole esitatud dokumente, millelt nĂ€htuks seost N. Z. trahvi tagasimaksega seoses arvega nr 19030032. Juhul, kui tegemist oleks trahviga, mille N. Z. hĂŒvitas kaebajale pĂ”hjusel, et ta ei saanud minna reisile, oleks pidanud arvele mĂ€rkima kreeditarve arve nr 19040045 vĂ”i 18110008 eest. Nii see aga ei ole. Kaebaja poolt esitatud broneeringult TN249119 nĂ€htub, et Albamare OĂ on broneerinud 02.11.2018 Novatours OĂ reisi perekond A. ja broneeringult TN265891 nĂ€htub, et Albamare OĂ on broneerinud reisi perekond Z. (MTA vastuse lisa 21 lisa 39). Ăhtegi dokumenti (nt arveid nr 19040045 ja 18110008), mis seoksid viidatud broneeringuid kaebaja ettevĂ”tlusega esitatud ei ole. Kaebaja ei ole ka esitanud dokumente, millelt nĂ€htuks, et Albiorix OĂ on kaebajale tasunud viimase poolt tasutud reisikulud, ehkki kaebaja vĂ€idab, et nii see toimus. Maksuhaldur ei saa vĂ€hendada maksukohustust kaebaja paljasĂ”naliste vĂ€idete alusel. Seega ei saanud maksuhaldur vĂ€idetava maksega maksumenetluses ka arvestada. Seega ei esitanud kaebaja maksuhaldurile tĂ”endeid, et kaebaja pangakontolt tehtud vĂ€ljamaksed summas 3803,00 oleksid seotud kaebaja ettevĂ”tlusega. Maksuhaldur on kontrollakti punktis 1.3.1.2 e) muu hulgas Ă”igesti osundanud, et kuna kaebaja juhatuse liikmeks ning Albamare OĂ raamatupidajaks on sama isik, siis on toimunud tehingute kohta raamatupidamise algdokumentide esitamata jĂ€tmine olnud teadlik ja tahtlik tegevus.
13.Eeltoodust jÀrelduvalt on maksuhaldur Ôigesti leidnud, et vÀidetavate arvete nr 19040045, 18110008 ja 19070010 alusel tehtud vÀljamaksed kokku summas 3 803,00 oleks tulnud deklareerida kontrollitava perioodi TSD lisal 6 ja tasuda vÀljamakselt tulumaks summas 950,75 eurot. Kaebaja tulumaksukohustust ei mÔjuta seejuures asjaolu, et Albiorix Oà deklareeris T. I.-K. tehtud erisoodustuse. Kaebaja on teinud ettevÔtlusega mitteseotud vÀljamaksed, mis kuuluvad maksustamisele tulumaksuga. D. A. tehtud vÀljamaksed.
14.Maksuhaldur on maksuotsuse punktis 2.2.2.1 asunud seisukohale, et kaebaja pangakontolt D. A. tehtud vÀljamaksed erinevad TSD-l deklareeritud andmetest. Maksuotsuse koostamise seisuga deklareeris kaebaja aprill-juuli 2019 TSD lisal 1 D. A. vÀljamakseid summas 9684,57 eurot bruto, mis on netosummas 7468,74 eurot. Perioodil aprill kuni august 2019 on kaebaja oma pangakontolt teinud vÀljamakseid D. A. aga summas 7845,15 eurot, st deklareeritud oma vÀljamakseid 376,14 euro vÔrra vÀhem. 6(9)
15.NĂ€htuvalt kaebaja poolt kohtule esitatud Töövaidluskomisjoni 18.12.2019 mÀÀrusest töövaidlusasjas 4-1/1841/19 (kaebuse lisa 12) loobusid kaebaja ja D. A. vastastikku Töövaidluskomisjonile esitatud nĂ”uetest ja kinnitasid, et peale kompromissilepingu allkirjastamist puuduvad neid teineteise vastu nĂ”uded. Seega ei ole Ă”ige kaebaja vĂ€ide, mille kohaselt kohustus D. A. tagastama kaebajale Töövaidluskomisjoni mÀÀruse jĂ€rgselt summa 7577,70 eurot. Viidatud mÀÀruse tagajĂ€rjena ei tekkinud D. A. kohustusi kaebaja ees. MÀÀruse kohaselt ei tekkinud ka kaebajal kohustusi D. A. ees. Nagu nĂ€htub kaebaja 03.05.2021 menetlusdokumendis esitatud arvestustest, oli kaebaja nĂ”ue D. A. vastu summas 7577,70 eurot, D. A. nĂ”ue kaebaja vastu oli 7845,15 eurot. Töövaidluskomisjoni otsuse jĂ€rgselt puuduvad pooltel vastastikused nĂ”uded. Sellest jĂ€reldub, et kaebajal puudub tagasinĂ”ue D. A. vastu, mis kaebaja enda arvestuste kohaselt oli 7577,70 eurot, sh palgafond koos maksudega 7468,75 eurot. Nimetatud summa ei muutu nulliks, nagu ekslikult leiab kaebaja, vaid see tĂ€hendab, et kaebajal puudub nimetatud summa tagastamise osas nĂ”ue D. A. vastu. D. A. omakorda puudub nĂ”ue summas 7845,15 eurot kaebaja vastu. Seega ei vasta kaebaja pangakontolt D. A. tehtud vĂ€ljamaksete summa 7845,15 eurot kaebaja poolt deklareeritud summale 7468,14, mida kaebaja nĂ€ib pidavat Ă”igeks summaks. Seejuures ei oma tĂ€hendust kaebaja arvamus, kuidas raha liikumist tuleks kajastada vĂ”i on kajastatud kaebaja enda raamatupidamises. KuivĂ”rd deklareeritud summa ĂŒletab tegeliku vĂ€ljamakse summat, siis on maksuhaldur pĂ”hjendatult leidnud, et kaebajal on kohustus summa 376,41 eurot deklareerida ja kinni pidada ja tasuda tehtud vĂ€ljamakselt tööjĂ”umaksud. Maksuhaldur on maksuotsuse punktis 3.3 pĂ”hjendatult selgitanud, et juhul, kui D. A. peaks kaebajale deklareeritud summadest osa tagastama, tuleb tagasimakse kajastada tagasimakse kuu TDS-l. VĂ€ljamakse liigiga 55 deklareeritud maksed.
16.Kohus leiab, et maksuhaldur tuvastas maksuotsuses (p 2.2.2.2) Ă”igesti, et kaebaja on töötajatele tehtud vĂ€ljamaksed deklareerinud kontrolliperioodi TSD-del vale vĂ€ljamakse liigiga (55) ja registreerinud töötajad töötamise registris vale töötamise liigiga, jĂ€ttes vĂ€ljamaksetelt arvestamata, ja tasumata sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni- ja töötuskindlustuse maksed. Kohus nĂ”ustub maksuhalduri poolt kontrollakti punktis 1.4.2.2 toodud jĂ€reldusega, ega korda kĂ”ike siinjuures ĂŒle. Vastuseks kaebaja pĂ”hjendustele mĂ€rgib kohus jĂ€rgmist. 16.1 Vaidlus on selles, et kaebaja on deklareerinud E. K., A. I., A. G., N. L., O. S. ja V. J. tehtud vĂ€ljamaksed koodiga 55, kui muu tulu, ega deklareerinud vĂ€ljamaksetelt sotsiaalmaksu, kogumispensioni makseid ega töötuskindlustusmakseid, kuigi TuMS § 40 lg-te 2,4 ja 5, § 41 p 3, SMS § 9 lg 1 p-de 1 ja 4, TkindlS § 42 lg 1 p-de 1-3 ning KoPS § 11 lg 1 p-de 1 ja 4 alusel oli ta kohustatud seda tegema. Kaebaja viitab oma töökorralduse lepingule (kaebuse lisa 9) ja kĂ€skkirjadele (kaebuse lisad 10) ning leiab, et maksustatud vĂ€ljamaksete puhul on tegemist kaebaja passiivtuluga, st riskitasuga ning tasu ei ole seotud töösuhtega. Kaebaja leiab, et nimetatud maksetelt tuleb tasuda vaid tulumaksu. 16.2 Kohus nĂ”ustub maksuhalduriga, et viidatud isikutele tehtud vĂ€ljamaksed tuleb lugeda töötasu vĂ€ljamakseteks ega korda ĂŒle kontrollakti punktis 1.4.2.2 toodut. Muu hulgas on maksuhalduri jĂ€reldused, mis on tehtud töötaja ĂŒtlustele pĂ”hjal, Ă”iged. Kohtu jĂ€reldust ei vÀÀra kaebuse punktis 3.2.2.2 esile toodud argumendid, mis vĂ”isid kaebaja arvates mĂ”jutada töötajaid andma kaebajale kahjulikke ĂŒtlusi. Kaebaja toob kĂŒll vĂ€lja isikute motiivid, mis vĂ”isid neid mĂ”jutada kaebaja jaoks kahjulikke ĂŒtlus andma, kuid ei too vĂ€lja, milles konkreetselt seisneb ĂŒtluste ebausaldusvÀÀrsus. Kohtu jaoks ei ole ka eluliselt usutav, et maksumenetluses ĂŒle kuulatud isikud andsid kaebaja suhtes teadlikult valeĂŒtlusi eesmĂ€rgiga kaebajat kahjustada. Isikute ĂŒtlustest nĂ€htub, et nad kirjeldasid selgelt ja ĂŒhemĂ”tteliselt oma töösuhteid kaebajaga ega olnud teadlikud sellest, kuidas soovis kaebaja nende töötamist maksunduslikult nĂ€idata. Ătlused on vĂ”etud isikutelt, kellele tehtud vĂ€ljamaksete Ă”igsuses tekkis maksuhalduril kahtlus. Seega ei pidanud maksuhaldur kĂŒsitlema ĂŒlejÀÀnud kaebaja töötajaid. Sellest jĂ€relduvalt on maksuhaldur Ă”igesti leidnud, et töösuhteid reguleerib töölepingu seadus, mis muuhulgas nĂ€eb ette kohustuse tagada töötajatele 7(9)
vĂ€ljaĂ”ppe ning nĂ€eb ette regulatsiooni Ă€risaladuse hoidmise kohustusega seonduvalt. Seejuures on maksuhaldur pĂ”hjendatult mĂ€rkinud, et ka kĂ€sunduslepingu alusel makstavad tasud loetakse palgatuluks ja maksustatakse TuMS § 13 lĂ”ike 1 alusel tulumaksuga ning SMS § 2 lĂ”ike 1 p 6 jĂ€rgi sotsiaalmaksuga. Kaebaja hinnang, nagu ei kuuluks tööandja ĂŒlesannete hulka uute töötajate koolitamine vĂ”i töö sisu selgitamine, on sĂŒgavalt ekslik. Seega ei saanud kaebaja ka maksta töötajatele vĂ€ljaĂ”ppe aja eest stipendiumit. Kaebaja kontseptsioon jÀÀb kohtule ka arusaamatuks, kuivĂ”rd kaebaja ei ole eristanud vĂ€ljamaksete maksustamisel n.ö riskitasu ja tasu tehtud töö eest. Kaebaja on eranditult kĂ”igilt vĂ€ljamaksetelt maksnud ĂŒksnes tulumaksu, jĂ€ttes ĂŒlejÀÀnud tööjĂ”umaksud tasumata. Nimetatu kinnitab, et kaebaja pĂ”hjendused on kujundatud tagant jĂ€rele, ega kajasta tegelikku Ă”igussuhet. Maksuhaldur on kontrollaktis ja MTA vastuses kaebaja poolt esitatud kaebusele toonud pĂ”hjendatult vĂ€lja, et kaebaja seisukohad on olnud ajas muutuvad. 16.3 Maksuhaldur ei ole jĂ€tnud kaebaja poolt maksuhaldurile esitatud Töökorralduse lepingut tĂ€helepanuta, vaid on seda analĂŒĂŒsinud koosmĂ”jus teiste asjas esitatud tĂ”enditega kontrollakti punktis 1.4.2.2 c) ning leidnud, et tĂ”endid kogumis viitavad sellele, et kaebaja on töötajatele teinud vĂ€ljamakseid töö tegemise eest, mistĂ”ttu on vĂ€ljamaksete deklareerimine liigiga 55 ebaĂ”ige. Kohus mĂ”istab Töökorralduse lepingu punkti 6.7 sĂ”nastust selliselt, et tööandja kohustub maksma töötajale lisatasu konfidentsiaalse informatsiooni saladuses hoidmise eest. Ka nimetatud kohustus haakub otseselt töölepinguga reguleeritu Ă”iguste ja kohustustega ning vĂ€ljamaksete tegemine on seotud töölepinguliste suhetega. Nimetatud jĂ€reldust ei muuda kaebaja, tema öötajate ja Albiorix OĂ ja kaebaja töötajate vahel 18.06.2019 allkirjastatud kĂ€skkirjad klientidega suhtluse osas. KĂ€skkirjad ei muuda töötajatele tehtud vĂ€ljamaksete olemust, vaid reguleerivad töö korraldust vastavalt kaebaja juhistele. MTA mĂ€rgib Ă”igesti, et kaebaja vĂ”ib kujundada kĂ€sunduslepingute ja töölepingute alusel töötajatele makstava töötasu koosseisu vastavalt oma Ă€rihuvidele, kuid ei saa seejuures jĂ€rgimata jĂ€tta maksuseadustes vastava maksuliigi maksustamise reegleid. 16.4 Asjakohane ei ole ka kaebaja arutluskĂ€ik aktiiv- ja passiivtulu maksustamise erisustest. Kaebaja viitab seejuures Lasse Lehis MaksuĂ”iguse Ă”piku vĂ€ljaandele 2004, mis ei ole aga Ă”igusakt ning mille autori poolt kirja pandud jĂ€reldused ei ole maksuhaldurile ja kohtule siduvad. Kohus nĂ”ustub maksuhalduriga, et kaebaja töötajatele makstud riskitasu on otseselt seotud töötajate tĂ¶Ă¶ĂŒlesannete tĂ€itmisega ning seega on tegemist töölepingu alusel tehtud vĂ€ljamaksetega, millelt tuleb lisaks tulumaksule deklareerida ning tasuda sotsiaal-, töötuskindlustuse- ja kogumispensioni maksed. 16.5 Seega on maksuhaldur kokkuvĂ”tvalt Ă”igesti leidnud, et kontrolliperioodil kontrollakti punktis 1.4.2.2 c vĂ€lja toodud töötajatele tehtud vĂ€ljamaksed on deklareeritud ebaĂ”ige koodiga 55 ning need tuleb deklareerida palgavĂ€ljamaksetena ning tasuda maksetelt lisaks tulumaksule ka sotsiaal-, töötuskindlustuse- ja kohustusliku kogumispensioni maksed. Samuti on töötajate töötamine kajastatud töötamise registris vale töötamise liigi all (töötamine TM kohustusega Eestis ilma SM kohustuseta). Seega, deklareerides vĂ€ljamaksed koodi 55 all ning tasudes vĂ€ljamaksetelt vaid tulumaksu, sai kaebaja maksueelise, mis seisneb sotsiaal-, töötuskindlustuse- ja kohustusliku kogumispensioni maksete tasumata jĂ€tmises. KuivĂ”rd maksumenetluses leidis tuvastamist, et seoses töösuhetega töötajatele tehtud maksete nĂ€ol on tegemist tööjĂ”umaksudega, siis on vaidlustatud maksuotsusega Ă”igesti kohustatud kaebajat tasuma vĂ€ljamaksetelt vastavalt maksuotsuse lisaks olevale tabelile tööjĂ”umaksud.
17.Eeltoodust tulenevalt on maksuotsuse ÔiguspÀrane.
18.Kaebaja esitas kohtumenetluses vÀite, mille kohaselt ei saa ta aru, miks on vaidlustatud maksuotsuse tulemusena arvestatud temalt maksuotsusega mÀÀratud summas 4449,89 euro asemel 818,43 euro vÔrra suurem. MTA on kohtumenetluses selgitanud, et maksusumma arvutamisel vÔeti arvesse 2019 juulikuu deklaratsiooniparandustest tekkinud enammakseid summas 818,43 eurot. Nimetatud summa kanti 15.02.2021 kaebaja ettemaksukontole. Kuna 22.02.2021 saabus kaebaja 2021 jaanuari kÀibedeklaratsiooni tasumise tÀhtpÀev, siis tasaarvestati enammakse kokku summas 818,43 eurot deklareeritud kÀibemaksukohustuse katteks. Kuna kaebaja esitas 2021 8(9)
jaanuarikuu KMD parandusdeklaratsiooni, mille kohaselt vĂ€henes tasumiskohustus ja kaebajal tekkis tagasinĂ”ue, siis tĂŒhistas MTA tasaarvestuse ja kandis 818,43 eurot tagasi kaebaja ettemaksukontole, mille ta tasaarvestas 17.03.2021 maksuotsusest tuleneva 2019 aprillikuu TSD katteks. Vastavad toimingud on nĂ€htavad MTA poolt kohtule koos 14.05.2021 menetlusdokumendiga esitatud tabelilt, millest jĂ€reldub, et tegemist on maksuotsuse tĂ€itmise kĂŒsimusega, mitte aga maksusumma ebaĂ”ige mÀÀramisega. Kaebaja mĂ€rgib Ă”igesti, et maksuotsus on lĂ”plik haldusakt, millega mÀÀrati kindlaks kaebaja maksukohustus maksuotsuses toodud tehingute osas. Maksuotsuse kohaselt on kaebaja kohustatud tasuma maksusumma 4449,89 eurot ning nimetatud summat ei ole suurendatud 818,43 euro vĂ”rra. Maksuhalduri poolt kohtule esitatud pĂ”hjendused on kohtu jaoks arusaadavad ning maksuotsusega ei ole kohustatud tasuma kaebajat suuremat maksusummat, kui seda on nĂ”utud maksuotsusega. Seega ei ole pĂ”hjendatud ka kaebaja arusaam, mille kohaselt oleks MTA-l kohustus kaebajale tagastada 818,43 eurot. Nimetatust tulenevalt ei kuulu maksuotsuse tegemise tagajĂ€rjena kaebajale tagastamisele 818,43 eurot. KuivĂ”rd maksuotsus on Ă”iguspĂ€rane, siis ei kuulu ka maksuotsuse tĂ€itmisena tasutu kaebajale tagastamisele.
19.Eeltoodust tulenevalt jÀtab kohus kaebaja poolt esitatud kaebuse rahuldamata.
MENETLUSKULUD
20.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kaebus jÀÀb rahuldamata, tuleb menetluskulud jĂ€tta kaebaja kanda. MTA menetluskulude hĂŒvitamist taotlenud ei ole. Seega jÀÀvad poolte menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.