1.Võtta asja materjalide juurde X vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku 24. veebruar 2021 kuni 23. juuni 2021 kohta.
2.Vabastada X esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest.
3.Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
4.Asendada taotleja nimi avaldatavas kohtulahendis tähemärgiga X.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni p 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.
Tartu Vangla jättis 18. juuni 2021. a otsusega nr 6-24/1978-2 rahuldamata kinnipeetav X(taotleja) taotluse seoses ümberpaigutamisega Tallinna Vanglasse.
2.X esitas 24. juunil 2021 Tartu Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, milles palus end üle viia Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse. Taotleja sõnul esitas ta 26. mail 2021 Tartu Vangla direktorile taotluse nr 6-24/1978-1, mis jäeti 18. juuni 2021. a otsusega nr 6-24/19782 rahuldamata. Taotleja eesmärk on säilitada oma õigusi suhtlemiseks perekonnaga.
3.Tartu Halduskohus kohustas 2. juuli 2021. a määrusega Tartu Vanglat esitama seisukoht X esialgse õiguskaitse taotluse kohta, samuti esitama esialgse õiguskaitse taotluses viidatud 26. mai 2021. a taotlus nr 6-24/1978-1 ja selle kohta tehtud otsus.
4.Justiitsministeerium selgitas 5. juuli 2021. a vastuses kohtunõudele, et Justiitsministeeriumis on 1. juulil 2021 registreeritud X poolt otse ministeeriumile esitatud vaie, milles kinnipeetav palub annulleerida Tartu Vangla 18. juuni 2021. a otsus nr 6-24/1978-2, millega jäeti tema taotlus rahuldamata. Vaiet ei ole lahendatud, vaid on 2. juulil 2021 edastatud ettevalmistava menetluse läbiviimiseks ning seisukoha võtmiseks Tartu Vanglale.
5.Tartu Vangla esitas 6. juulil 2021 kohtule seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse kohta koos taotluse lahendamiseks vajalike dokumentidega. Vangla palub jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, põhjendades oma seisukohta järgnevalt.
5.1.Justiitsministri 25. märtsi 2008. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 8 kohaselt toimub kinnipeetava ümberpaigutamise otsustamine selle vangla direktori taotluse alusel, kus kinnipeetav karistust kannab. Ümberpaigutamise vajalikkuse või mittevajalikkuse suhtes langetab otsuse justiitsministeerium ja seega justiitsministeerium menetleb taotlust. Õigusaktides sätestatud ümberpaigutamise kord ei näe ette võimalust paigutada kinnipeetav ümber tema enda taotluse alusel. Kinnipeetaval on õigus taotleda, et vangla direktor esitaks taotluse justiitsministeeriumile ja taotluse mitterahuldamise korral on õigus seda vaidlustada. Kehtivatest õigusaktidest ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust valida, millisesse konkreetsesse vanglasse teda paigutada. 5.2.Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab esinema õiguskaitse vajadus. Tartu Vangla hinnangul ei nähtu kohtule esitatud taotlusest, millised pöördumatult kahjulikud tagajärjed saabuvad Xle, kui teda esialgse õiguskaitse korras ei viida üle Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse. Asjaolu, et kinnipeetava pereliikmetega suhtlus on Tallinna Vanglas lihtsam ja vähem aega nõudev ei ole põhjus kinnipeetava paigutamiseks.
5.3.Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 1 sätestab, et kinnipeetava paigutamine vanglasse toimub täitmisplaani alusel, arvestades reaalselt kandmisele kuuluva karistusaja pikkust, kinnipeetava vanust, sugu, tervise seisundit ning iseloomuomadusi. Täitmisplaani § 5 lg 1 p 3 sätestab, et meessoost kinnipeetav, kes kannab karistust seksuaalse enesemääramise vastase või karistusseadustiku (KarS) §-s 178, 1781 või 179 sätestatud kuriteo eest, paigutatakse Tartu Vanglasse.
5.4.X puhul on tegu isikuga, kes on süüdi mõistetud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja
2.detsembri 2020. a otsusega asjas nr 1-20-6472 muuhulgas ka KarS § 141 lg 1 ning KarS § 25 lg 2 süüteokatse (vägistamise katse) eest. Seega on ta toime pannud seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo ning tulenevalt kehtivast seadusandlusest toimub X kinnipidamine ja vangistuse täideviimise eesmärkidega kaasnev rehabilitatsioon Tartu Vanglas.
KOHTU SEISUKOHT
6.Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Taotleja on riigilõivu tasumisest vabastamiseks esitanud menetlusabi taotluse, mille lahendamiseks võtab kohus haldusasja materjalide juurde halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lg 2 alusel väljavõtte taotleja vanglasisesest vabakasutuskontost ajavahemiku 24. veebruar 2021 kuni 23. juuni 2021 kohta. Taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et taotlejal puuduvad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks (HKMS § 112 lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3 3 1 35 15). Arvestades ka menetlusökonoomiat, vabastab kohus taotleja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
7.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal. Kuivõrd taotleja on esitanud Justiitsministeeriumile esialgse õiguskaitse taotluse esemega seonduva vaide, on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine HKMS § 249 lg-st 2 tulenevalt lubatav.
8.Eeltoodud sätetest lähtuvalt tuleb kohtul esmalt kontrollida, kas esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasneks taotlejale kahjulike tagajärgede saabumine või nende saabumise oht ehk kas taotlejal esineb esialgse õiguskaitse vajadus. Teiseks tuleb kohtul hinnata summaarselt kaebuse eduväljavaateid. Seejärel tuleb kohtul viimasena kaaluda asjas vastanduvaid huvisid, kusjuures kaalukausile tuleb asetada ühelt poolt avalik huvi ja ettenähtavad tagajärjed haldusorgani jaoks esialgse õiguskaitse kohaldamisel ning teiselt poolt taotleja õigused, nende rikkumise tõenäosus ja raskus, kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosus ja raskus.
9.Taotleja soovib esialgse õiguskaitse korras enda üleviimist Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse. Taotleja selgitab, et perioodil 2. juunist 2020 kuni 25. jaanuarini 2021 sõitis tema elukaaslane tema juurde lühiajalistele kokkusaamistele. Sel perioodil oli taotleja Tallinna Vanglas. Alates
25.jaanuarist 2021 viibib taotleja Tartu Vanglas, mistõttu ei saa tema elukaaslane sõita enam lühiajalistele kokkusaamistele. Tartusse sõit võtab aega ja nõuab ka raha. Elukaaslane ei saa ka 7ja 8-aastaseid lapsi selleks ajaks järelevalveta jätta. Arvestada tuleb ka sellega, et elukaaslane töötab ja lapsed käivad koolis (neid tuleb kooli viia ja koolist tuua). Taotleja soovib säilitada oma peresuhteid ja mitte kaotada vaidluse ajaks oma sotsiaalseid kontakte. Seetõttu taotlebki kinnipeetav enda üleviimist Tallinna Vanglasse.
10.Kohtu hinnangul puudub taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus.
11.Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda karistuse kandmist endale meelepärases kinnipidamisasutuses ehk ta ei saa valida endale meelepärast vanglat. VangS § 19 lg 1 kohaselt võib kinnipeetava ümber paigutada ühest kinnisest vanglast teise või ühest avavanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. Täitmisplaani § 8 kohaselt paigutatakse kinnipeetav ümber selle vangla direktori taotlusel, kus kinnipeetav karistust kannab. Taotlust menetleb ja kinnipeetava ümberpaigutamise ühest kinnisest vanglast teise otsustab Justiitsministeerium (täitmisplaani § 2 lg 2, § 11 lg 2 p 1 ja § 10). Ümberpaigutamise menetluse saab algatada üksnes vangla (täitmisplaani § 8).
12.Riigikohus on leidnud, et kinnipeetaval on õigus taotleda enda ümberpaigutamist vangla direktorilt, kui see on kinnipeetava arvates vajalik tema põhiõiguste tagamiseks, näiteks õiguse elule või tervise kaitsele, aga ka perekonna põhiõiguse tagamiseks (Riigikohtu halduskolleegiumi 2. juuni 2010. a määrus asjas nr 3-3-1-30-10, p 13). Seega on VangS § 19 lg 1, täitmisplaani § 6 lg 1 esimese lause ja kohtupraktika järgi võimalik kinnipeetava ümberpaigutamise kaalumisel arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega ning kalduda kõrvale tavapärastest paigutamise üldreeglitest, kui esinevad seda tingivad erandlikud asjaolud. Kinnipeetava suhete hoidmist oma lähedaste ja perekonnaga saab lugeda vangistuse täideviimise eesmärkide hulka ning see omab olulist tähendust kinnipeetava vabanemisel tema tavaühiskonda sujuvama sisse elamise saavutamiseks. Seega ei saa piiranguid perekonna- ja eraelu puutumatusele üldjuhul pidada väheintensiivseks. See on kinnipeetava jaoks ainus võimalus osaleda vahetus kontaktis oma lähedastega.
13.Tartu Vangla on 18. juuni 2021. a otsuses selgitanud, et VangS § 25 lg 1 võrdsustab sugulaste ja pereliikmetega küll ka faktilise abikaasa, kuid seda vaid tingimusel, et neil on ühised lapsed või vähemalt kaks aastat väldanud kooselu enne karistuse algust. Kontrollimisel on selgunud, et X elukaaslase ja tema laste puhul ei ole vangistusseaduse mõistes tegu X pereliikmetega, kuna X elukaaslase lapsed ei ole ühised lapsed. Samuti puuduvad vanglal tõendid selle kohta, et X on oma elukaaslasega koos elanud vähemalt kaks aastat. X vangistuse algusajaks on 2. juuni 2020, mis omakorda välistab kahe aasta pikkuse reaalse kooselu. Taotleja on kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotluses tunnistanud, et alaealised lapsed on tema elukaaslase lapsed. Muus osas on
vangla teinud taotleja hinnangul arusaamatuid järeldusi ja taotleja vanglavälistele suhetele andnud ebaobjektiivse hinnangu.
14.Lühiajalise kokkusaamise eesmärk kinnipeetava vanglavälise suhtluse tagamisel on võimaldada kinnipeetavale verbaalne suhtlus sugulaste ja teiste lähedaste inimestega. Seega ei ole kokkusaamisele lubatud isikute ring rangelt piiritletud.
15.Kohus möönab, et lähedasel võib olla Tallinnast Tartu Vanglasse lühiajalisele kokkusaamisele tulemine mõnevõrra keerulisem, kui Tallinna Vanglasse minemine. Kindlasti ei ole Tartu Vanglas taotleja külastamine aga võimatu või tõsiselt raskendatud. Arvestades Eesti suurust ja linnade vahelisi vahemaid, ei kulu sõitmisele sedavõrd palju aega, et lähedase vanglas külastamist saaks pidada väga keeruliseks. Pealegi on Tartu ja Tallinna vahel hea bussi- ja rongiliiklus, seega ei takista ühistransport kokkusaamistele tulemist. Hea planeerimise puhul on lapsed võimalik jätta lähedase hoole alla, liiatigi on suvekuudel lastel koolivaheaeg. Taotleja pole väitnud, et tema elukaaslasel oleks tervise- ja liikumisprobleemide tõttu kokkusaamisele sõitmine välistatud.
16.Praegusel juhul kaalub avalik huvi üles kaebaja erahuvi. VangS 3. jagu „Kinnipeetava vanglaväline suhtlemine“ sätestab kokkusaamiste primaarse eesmärgina kinnipeetava kontaktide soodustamise oma perekonnaga, et vältida tema sotsiaalsete sidemete katkemist. Samas rõhutab seadusandja, et iga konkreetse suhtlemisvormi kohaldamisel tuleb küll soodustada vanglavälist suhtlemist, kuid samal ajal peab silmas pidama karistuse täideviimise eesmärki. Täitmisplaani § 5 lg 1 p 3 sätestab, et meessoost kinnipeetav, kes kannab karistust seksuaalse enesemääramise vastase või KarS §-s 178, 1781 või 179 sätestatud kuriteo eest, paigutatakse Tartu Vanglasse. Avalik huvi, et seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo toime pannud isiku kinnipidamine ja vangistuse täideviimise eesmärkidega kaasnev rehabilitatsioon toimub Tartu Vanglas, on suurem taotleja õigusest, et tema lähedane saaks teda võimalikult mugavalt meelepärases kinnipidamisasutuses külastada.
17.Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei tohiks üldjuhul tuua kaasa kaebuse sisulist rahuldamist juba enne asja läbivaatamist ning seda eriti olukorras, kus esialgse õiguskaitse määruse tagajärgede kõrvaldamine oleks kaebuse rahuldamata jätmise korral võimatu. Erandina saab esialgse õiguskaitse rakendamine olla sellises olukorras põhjendatud vaid tingimusel, et kohus peab kaebuse rahuldamist väga tõenäoliseks ning esialgse õiguskaitse abinõu rakendamata jätmisel oleksid kaebaja jaoks väga rasked tagajärjed. Praegusel juhul ei nähtu, et taotlejale võiks Tallinna Vanglasse ümber paigutamata jätmine põhjustada tagajärgi, mille kõrvaldamine kohtuotsusega osutuks oluliselt raskendatuks või võimatuks.
18.Esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).
19.Arvestades eelnevat jätab kohus X esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga X.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.