Maksuõigus › Maksuotsused

3-19-1001

2(14)

3-19-1001

3-19-1001 Pondmark ja OÜ Benako ei oma reaalset majandustegevust ning tegelikkuses AP Oil OÜ ei soeta kütust neilt. Kõnealuste äriühingute vahel vormistatud arved on formaalsed (ei vasta tegelikkusele) ning on mõeldud tehingute toimumisest mulje jätmiseks. XX tegevuse tõttu ning teadmisel on kõnealuste tehingutega seotud võltsdokumente kajastatud AP Oil OÜ raamatupidamises, eesmärgiga vähendada AP Oil OÜ poolt tasumisele kuuluvat käibemaksu. AP Oil OÜ kontrollimenetluses ega ka vastutusmenetluses ei ole veenvalt tõendatud ega selgitatud, et OÜ-le Lõuna Inkasso tasutud intressimäär 35% on mõistlik ja majanduslikult põhjendatud. Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid kogumis, oli XX teadlik, et seotud isikult võetud laenu intressimäär ei vasta turutingimustele. Ta jättis kõnealuselt tehingult teadlikult deklareerimata tulumaksu. Samadel tingimustel ei oleks XX AP Oil OÜ juhatuse liikmena kolmandatelt isikutelt laenu võtnud ning on teadlikult kasutanud kõrgemat intressimäära eesmärgiga liigutada AP Oil OÜ kasumit tulumaksuvabalt teise endaga seotud äriühingusse. XX võõrandas maksumenetluse ajal AP Oil OÜ 23.01.2017 ning lahkus juhatusest 07.07.2017 ehk enne 16.10.2017 kontrollakti ja 14.03.2018 maksuotsuse väljastamist. Äriühingu võõrandamine ning juhatusest lahkumine ajal, mil XX-le oli teada, et äriühingul on tasumisele kuuluvad maksukohustused, on kvalifitseeritav tahtliku deklareerimis- ja tasumiskohustuse rikkumisena. XX ülalkirjeldatud tegevus on oma olemuselt õigusvastase tagajärje soovimine ning see on iseloomulik vaid tahtlikule teguviisile. XX jättis AP Oil OÜ juhatuse liikmena teadlikult ja tahtlikult maksukohustuse täitmata; 4) XX tahtliku tegevuse ning AP Oil OÜ maksuvõla tekkimise vahel on otsene põhjuslik seos. Kui XX poleks lasknud AP Oil OÜ maksudeklaratsioonides kajastada võltsarveid ega jätnud deklareerimata tulumaksu AP Oil OÜ-ga seotud isikutega tehtud tehingutelt, ei oleks AP Oil OÜ-le täiendavat maksukohustust maksuotsusega määratud. Kui XX oleks võtnud laenu turutingimustele vastavas intressimääras, ei oleks äriühingule tulumaksukohustust tekkinud; 5) vanim tasumata AP Oil OÜ maksukohustus pärineb 2016. a juunikuust (käibemaks). Deklaratsiooni esitamise tähtaeg oli seega 20.07.2016. XX rikkus tahtlikult juhatuse liikmel lasuvaid kohustusi, seega ei ole möödunud MKS § 98 lg-s 1 sätestatud maksusumma määramise tähtajad (vanima maksusumma määramise tähtaeg saabub 21.07.2021). Vastutusotsusega ei esitata intressinõuet.

MTA jättis 15.04.2019 vaideotsusega nr 6-1/4345-2 XX vaide rahuldamata.

MTA palus vastuses jätta kaebus rahuldamata.

3-19-1001 kinnita diislikütuse väljastamist OÜ-le Pondmark. Vastavussertifikaadiga diislikütust soetanud isikud ei kinnita diislikütuse edasimüüki OÜ-le Pondmark. OÜ Pondmark ei kinnita vedelkütuse seaduse (VKS) alusel esitatavates vedelkütuse aruannetes diislikütuse ostu ega müüki. Kinnitust ei leidnud see, et OÜ Pondmark oleks importinud diislikütust Eestisse. OÜ Benako dokumentidelt nähtuv kütuse hoiustamine Enterpro OÜ mahutites (Huljas ja Rakveres) ning vedu AS NCC&PO lattu (Maardusse), kust AP Oil OÜ selle kätte sai, sisaldab mitmeid kontrollimatuid ja kahtlustäratavaid asjaolusid. Saatelehed on puudulikult täidetud (puudub kauba väljastaja allkiri, osaliselt puuduvad mõõtühikud, ei selgu, kas kütuse kogus on liitrites või kilogrammides). Need kajastavad ebarealistlikke andmeid (autojuht pidi jõudma 2 tunni jooksul Huljast Maardusse edasi-tagasi 6 korda, sealjuures kahel erineval sõidukil). Väidetav vedaja Priormax OÜ ei esitanud MTA nõutud sõidumeerikuid. Tuvastatav ei ole, millal ja kust pärinevat kütust sai OÜ Benako hoiustada Enterpro OÜ-lt renditud mahutites. Tartu Terminal AS ei kinnita diislikütuse väljastamist OÜ-le Benako ning ORLEN Eesti OÜ eitab kütuse müümist OÜ-le Benako. OÜ Pondmark poolt kütuse transport Tartu Terminal AS-i aktsiisilaost (Tartu Terminal AS eitab kütuse müüki OÜ-le Pondmark) Jõelähtme Naftabaas OÜ lattu ja mahutitesse, kust AP Oil OÜ selle kätte sai, tugineb ebaõigeid andmeid kajastavatel saatedokumentidel ning vedaja eitab veoteenuse osutamist. Tehingute kohta vormistatud dokumentidel kajastatud isikud, s.o OÜ Benako seaduslik esindaja CC ja OÜ Pondmark seaduslik esindaja DD on variisikud. CC ja OÜ Pondmark seaduslik esindaja GG on MTA-le kinnitanud, et ei tea tehtud tehingutest midagi ja on andnud enda ID-kaardi isikutele, kelle initsiatiivil nad juhatuse liikmeks vormistati; 3) AP Oil OÜ ei saanud heauskselt eeldada, et tema tehingupartneriteks kõnealustes tehingutes olid OÜ Benako ja OÜ Pondmark. Kaebaja on väitnud, et suhtles CC-ga eesti keeles, kuigi viimane on kinnitanud, et eesti keelt ei oska. Puuduvad tõendid, et keegi AP Oil OÜ-st oleks üldse kohtunud DD-ga. Äriregistrist nähtuvalt on DD OÜ Pondmark seaduslik esindaja alates 15.04.2016. Seega on ebaselge, kelle poolt ja millisel alusel tuvastati 06.04.2016 DDi kaudu OÜ Pondmark kui kütuse müüja. XX-le ja AP Oil OÜ-le pidi olema arusaadav, et OÜ Benako ja OÜ Pondmark registreeringud ja kütuse müügi load pärinevad ajast, kui CC ja DD ei olnud äriühingutega seotud. Eelnev oleks pidanud tekitama pikaajaliselt kütusevaldkonnas tegutsevas mõistlikus ettevõtjas kõrgendatud tähelepanelikkuse, arvestades seadusest tulenevaid nõudeid kütusemüüjate osas, eelkõige loakohustuslikkust. Tegeliku müüja varjamise kahtlus pidanuks AP Oil OÜ-l ja kaebajal tekkima ka põhjusel, et väidetavalt OÜ-ga Benako ja OÜ-ga Pondmark toimunud tehingutes tuli arved tasuda kolmandatele isikutele, s.o Vipimpex OÜ-le ja Gelamidos OÜ-le. AP Oil OÜ ning OÜ Benako ja OÜ Pondmark vahelised tehingud erinesid muudest AP Oil OÜ kütuse soetamise tehingutest, mis olid tagantjärele kontrollitavad ning mille tegelikkusele vastavuses maksuhalduril kahtlusi ei tekkinud. Näiteks erinesid lepingud, tasumise asjaolud, ostuarvete dokumenteerimine ja kirjendamine raamatupidamisregistrites; 4) asjaolust, et laopidajad võivad olla OÜ Benako ja OÜ Pondmark juhatuse liikmetega isikusamasuse tuvastamiseks kohtunud ning aktsepteerinud nende nimel ID-kaartidega allkirjastatud dokumente, ei saa teha järeldust, et OÜ Benako ja OÜ Pondmark olid hoiustatud kütuse tegelikud omanikud ja müüjad. Kütuse tegelikku omanikku võidi varjata ka laopidajate eest maksupettuse maskeerimise eesmärgil, s.o loomaks maksuhalduri jaoks usaldusväärsemat kuvandit tehinguteahelast; 5) laopidajad ei ole kütust kaebajale võõrandanud ega kütuse eest tasu saanud. Ükski asjas olev tõend ei viita sellele, et laopidajad oleksid saanud vaidlusalustes tehingutes liikunud kütuse omanikeks; 6) juhatuse liikme XX kaudu seotud isikute OÜ Lõuna Inkasso (laenu andja) ja AP Oil OÜ (laenu saaja) vahelises laenutehingus ei vasta 35% intressimäär turutingimustele. Kaebaja ei ole esitanud selliseid tõendeid, mis seaksid piisava kahtluse alla MTA poolt aluseks võetud Eesti Panga statistika andmed, mille kohaselt oli keskmine laenuintressi määr sel perioodil

5(14)

3-19-1001 3,33%. Samuti ei ole kaebaja esitanud tõendeid ega veenvaid põhjendusi, et soodsama intressimääraga kui 35% ei olnud võimalik AP Oil OÜ-l laenu saada; 7) puuduvad küll otsesed tõendid, et AP Oil OÜ teadis, et tegemist pole tegelike müüjatega, kuid kaudsed tõendid ja asjaolud kogumis näitavad äris mõistlikult käituvale isikule seda veenvalt. Samadel asjaoludel on põhjendatud teha järeldus, et AP Oil OÜ ainus juhatuse liige XX oli teadlik, et OÜ Benako ja OÜ Pondmark ei ole tegelikud müüjad. OÜ Lõuna Inkasso ja AP Oil OÜ vahelise laenutehingu intress 35% ei vasta turutingimustele, st sellises määras intressis lepiti kokku üksnes põhjusel, et OÜ Lõuna Inkasso ja AP Oil OÜ on XX kaudu seotud isikud. Intressidena OÜ-sse Lõuna Inkasso tasutud summad olid jätkuvalt XX kontrolli all, samas kui AP Oil OÜ oli formaalselt vabanenud ostu- ja müügitehingute vahelt (kasumilt) tulumaksu tasumise kohustusest. Kogutud teave kinnitab, et AP Oil OÜ-le ei saanud see kohustus olla teadmata. XX kui ainsa juhatuse liikme tegu oli tahtlik VÕS § 104 lg 4 tähenduses; 8) AP Oil OÜ maksuvõlg on tekkinud XX poolt juhatuse liikme kohustuste rikkumise tõttu. Tehingute tegemine OÜ-ga Benako, OÜ-ga Pondmark ja OÜ-ga Lõuna Inkasso ning sellega kaasnev maksuarvestus oli XX kontrolli all ning taandub XX valikutele AP Oil OÜ seadusliku esindajana.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-19-1001 et ta teadis või pidi teadma, et asjaomased tehingud olid osa arve väljastaja toimepandud pettusest. Maksuotsuses pole sellele asjaolule mingit tähelepanu pööratud. Maksuotsuse faktiliseks asjaoluks on eelkõige maksuhalduri järeldus, et diislikütuse müüjaks ei olnud OÜ Pondmark (MO p 2.1.2) ja OÜ Benako (MO p 2.2.2) ning AP Oil OÜ pidi seda teadma; 7) väär on halduskohtu väide, et puuduvad tõendid, et keegi AP Oil OÜ-st oleks üldse kohtunud DD-ga. DD isik on nõuetekohaselt tuvastatud. Kaebaja selgitas, et DD isiku tuvastasid töötajad; 8) ebaõige on halduskohtu seisukoht, et DD ei olnud äriregistri järgi seotud OÜ-ga Pondmark. DD oli OÜ Pondmark juhatuse liige alates 04.04.2016 ja äriregistrisse tehti kanne 15.04.2016. Leping sõlmiti ja kütuse tehinguid tehti pärast 15.04.2016. Seega tegelikult hakkasid tema juhatuse liikme volitused kehtima 04.04.2016 ainuosaniku otsusega juhatuse liikmeks valimisest; 9) põhjendamatu on halduskohtu seisukoht, et uute juhatuse liikmete valimine ja asjaolu, et tegevusload kütuse müügiks ja registreeringud pärinevad varasemast ajast, oleks pidanud tekitama pikaajaliselt kütusevaldkonnas tegevas mõistlikus ettevõtjas kõrgendatud tähelepanelikkuse, arvestades seadusest tulenevaid nõudeid kütusemüüjate osas, eelkõige loakohustuslikkust (VKS § 13 lg 1); 10) tehingupartneri valimine soodsama hinna tõttu ei tekita kõrgendatud kahtlust. Soodsam hind tähendab sel hetkel paremat hinda võrreldes teiste pakkujatega; 11) nõustuda ei saa halduskohtuga, et tegeliku müüja varjamise kahtlus pidanuks AP Oil OÜ-l tekkima ka põhjusel, et väidetavalt OÜ-ga Benako ja OÜ-ga Pondmark toimunud tehingutes tuli arved tasuda kolmandatele isikutele, s.o Vipimpex OÜ-le ja Gelamidos OÜ-le; 12) AP Oil OÜ maksuarvestus on olnud kooskõlas kehtiva õigusega ja nõuetekohane. Asjaolu, et maksuhaldur vestles AP Oil OÜ juhatuse liikmega ja jagas enda arusaama tehingupartnerite valikust, ei pane AP Oil OÜ-le täiendavaid kohustusi hoolsuskohustuse järgimisel; 13) tõendamata on halduskohtu väide, et AP Oil OÜ-le pakuvad regulaarselt kütust müügiks isikud, kes varjavad enda identiteeti variisikute taha, ning AP Oil OÜ on heauskne pettuseohver, kes ei teadnud ega pidanudki teadma tehinguteahela tulemusena täitmata jäävast käibemaksukohustusest; 14) kohtumenetluses esitatud dokumentaalsed tõendid ja ülekuulatud tunnistajad NN ja QQ kinnitasid, et NCC & PO AS lattu oli hoiule võetud OÜ Benako kütus. Tunnistaja NN sõnul polnud võimalik, et ta ei andnud laos üle OÜ Benako kauba. Kui laos oleks olnud kellegi teise isiku kaup, oleks see kaup laos pandud selle firma arvele, kellelt see kaup lattu tuli. Jõelähtme Naftabaas OÜ lattu oli hoiule võetud OÜ Pondmark kütus ja seda asjaolu kinnitas kohtuistungil tunnistaja QQ; 15) kohus pole osutanud ühelegi tõendile, millega ta tuvastas kütuse mittekuulumise OÜ-le Benako ja OÜ-le Pondmark; 16) halduskohtule esitatud tõendite kogum tõendab, et OÜ Benako hoiustas enne müüki enda kütuse NCC&PO AS laos ja OÜ Pondmark hoiustas enne müüki enda kütuse Jõelähtme Naftabaas OÜ laos ning ladudes toimus omaniku vahetus kütuse müügitehingu tõttu ning kütus anti laost välja AP Oil OÜ-le kui uuele omanikule või viimase poolt edasimüüdud isikule vastavalt AP Oil OÜ korraldustele. Seega oli kütuse väljastajaks ladu, mitte OÜ Benako või OÜ Pondmark; 17) halduskohus on jätnud tähelepanuta, et VKS järgi hoiuteenuse osutaja käsitleb laoarvestusse märgitud isikuid kütuse omanikuna. Hoiuteenuse osutajad kinnitasid, et laos oli OÜ Benako ja OÜ Pondmark. AP Oil OÜ polnud võimalik kütuse omandit endale üle kanda, kui selleks puuduks OÜ Benako ja OÜ Pondmark koostatud allkirjastatud kütuse omaniku vahetuse akt ning hoiuteenuse osutaja nõusolek omandivahetuseks; 18) asjaolud, et Jõelähtme Naftabaas OÜ võttis vastu OÜ Benako kütuse ja NCC&PO AS võttis vastu OÜ Pondmark kütuse ning vormistasid selle omaniku vahetuse laos, toetavad AP Oil OÜ seisukohta, et kütuse müüjad olid OÜ Benako ja OÜ Pondmark;

7(14)

3-19-1001 19) MTA pole tuvastanud, et hoiuteenuse osutajad oleks vastavussertifikaatide arvestamisel rikkunud VKS nõudeid. AP Oil OÜ sai kütuse laost ning tal puudus vajadus veenduda kütuse vastavuses kehtivatele nõuetele, sest ladu vastutab kütuse nõuetele vastavuse eest. AP Oil OÜ lähtus tehingute tegemisel nendest andmetest, mille kütuse kohta väljastas ladu; 20) kui MTA väidab, et tehing on tehtud tundmatu isikuga, tahab maksuhaldur öelda, et maksukohustuslane tegi varjatud tehingu. Järelikult tuleb tuvastada ka maksueelis; 21) apellant ei nõustu MTA metoodikaga, mille kohaselt tuleb TuMS § 50 lg 4 kohaldamisel aluseks võtta Eesti Panga statistikast nähtuv keskmine laenuintressi määr. MTA seisukoht ei põhine seadusel ega MTA enda praktikal. Apellant on korduvalt selgitanud, mispärast AP Oil OÜ oli nõus võtma laenu sellise intressiga. Intressimäär sõltub finantspositsioonist. Maksuotsus on vastuolus selle infoga, mida MTA jagab avalikkusele; 22) maksuotsusega tuvastatud kriteerium „pidi teadma“ pole samastatav juhatuse liikme tahtlusega MKS § 40 tähenduses. MTA heidab ette eelkõige hoolsuskohustuse rikkumist, s.o ebapiisavat tehingupartneri tuvastamist. Hoolsuskohustuse võimalik rikkumine ei saa kuidagi olla käsitatav juhatuse liikme otsese tahtlusena. Vastutusotsusest ei nähtu, et vastustaja oleks vastutusmenetluses tuvastanud sellised asjaolusid, mis viitavad apellandi kindlale teadmisele enda kohustuste rikkumise kohta ja asjaolule, et ta pidi seda mõistma.

3-19-1001 tegelikult kaebajaga kohtunud ja eesti keeles suhelnud, puuduks igasugune põhjus, miks CC andnuks selgitusi vene keeles. Kuivõrd eeltoodud selgitus on kohtutoimikus olemas, oli kaebajal võimalik seda uurida, mistõttu ei ole halduskohus HKMS § 157 lg-t 2 rikkunud. XX on asunud vastutusmenetluses muutma oma maksumenetluses antud selgitusi. Kui maksumenetluses antud selgituste kohaselt suhtles ta CC-ga eesti keeles, siis vastutusmenetluse käigus antud selgitustes on ta nimetatud asjaolu puudutavale küsimusele vastanud järgmiselt: „Kui tegemist on isikuga, kes ei valda piisavalt eesti keelt, siis me räägime vene keeles“; 8) halduskohus on põhjendatult leidnud, et DD-ga kohtumine AP Oil OÜ töötajate poolt on tõendamata. Nähtuvalt kaebaja selgitustest ei ole tema isiklikult DD-ga kohtunud, vaid viimasega kohtusid ja tema isikusamasuse tuvastasid AP Oil OÜ töötajad. Nimetatud töötajad selgitasid kohtuistungil, et nemad ei mäleta DD-ga kohtumist. Lisaks eeltoodule on XX selgitanud vastutusmenetluses, et AP Oil OÜ jaoks oli tehingupartner usaldusväärne, kui tal oli kehtiv tegevusluba ja registreering majandustegevuse registris, ta oli käibemaksukohustuslane, juhatuse liige oli kantud äriregistrisse. Lisaks vastas XX küsimusele, kas ta kontrollis DD esindusõigust OÜ Pondmark äriregistri kaudu, jaatavalt; 9) igale kütuseturul pikaajaliselt tegutsenud isikule (sh OÜ-le AP Oil) peaks olema teada asjaolu, et kui kütust pakkuva äriühingu juhatuse liige on just muutunud ning tegu ei ole sellise füüsilise isikuga, kelle kohta oleks teada, et ta omab ka varasemat kogemust kütuse müügi valdkonnas, on üsna tõenäoline, et tegemist võib olla pettuse eesmärgil tehtava kütuse tehinguga. Müügiks pakutud kütuse madalam hind ning kütuse eest tasumine isikutele, kes ei olnud tehingu poolteks, suurendasid kahtluse tekkimist; 10) OÜ-ga Benako ja OÜ-ga Pondmark väidetavalt tehtud tehingute puhul on kütuse müügilepingute koostajaks olnud apellant kui ostja, mis ei ole tavapärane. AP Oil OÜ teiste tehingute puhul, mille toimumise kohta MTA etteheiteid ei tee, on kütuse müügitehingu puhul lepingu koostanud ikkagi müüja; 11) ladudes ei olnud hoiule võetud OÜ Benako ja OÜ Pondmark kütus ja need äriühingud ei müünud kütust. Puuduvad tõendid selle kohta, nagu oleks kaebajal olnud väidetavate tehingute toimumise ajal teave selle kohta, kes ja millisel viisil on muudes tehingutes OÜ Benako ja OÜ Pondmark esindajate isikud tuvastanud; 12) maksueeliseks on asjaolu, et OÜ Benako ja OÜ Pondmark rekvisiitidega arvete kasutamine võimaldas OÜ-le AP Oil maha arvata sisendkäibemaksu, mida ta ei saaks teha, kui kütuse müüjad ei oleks käibemaksukohustuslased. Kuivõrd reaalseid kütuse müüjaid ei ole tuvastatud, ei saa eeldada, et nende näol oleks tegemist käibemaksukohustuslastega. Asjaolu, et kohtuotsuses ei ole MKS § 83 lg-le 4 viidatud, ei tähenda, et sisuliselt ei oleks seda sätet kohaldatud. Nii maksuhaldur kui ka halduskohus on näilikuks pidanud kütuse soetamise tehinguid OÜ AP Oil ja OÜ Benako ja OÜ Pondmark vahel ning lähtunud maksustamisel tegelikult toimunud tehingust; 13) AP Oil OÜ ja Lõuna Inkasso OÜ on seotud isikud TuMS § 8 lg 1 p 7 tähenduses. Eesti Panga statistikast nähtuv keskmine laenuintressimäär samal perioodil oli 3,33%. Apellant on põhjendanud Lõuna Inkasso OÜ-lt sellise intressiga laenu võtmist asjaoluga, et AP Oil OÜ majanduslik seis oli niivõrd kehv, et kusagilt mujalt ei õnnestunud parematel tingimustel laenu saada. Nimetatud põhjendus jääb antud juhul paljasõnaliseks. Apellant ei ole esitanud tõendit, millest nähtuks, et ta on ka mujalt laenu küsinud; 14) maksuotsuse p-des 2.1.2.3 ja 2.2.2.3 on kajastatud põhjendused, miks OÜ AP Oil pidi teadma, et OÜ Benako ja OÜ Pondmark ei ole kütuse tegelikud müüjad. Etteheidetavaks teoks ei olnud üksnes hoolsuskohustuse rikkumine tehingupartneri esindaja tuvastamisel, vaid ka selgituste üldsõnalisus ja vastuolulisus, müügilepingu koostamisega seotud tavapäratus, ostuarvete dokumenteerimise ja kirjendamise erinevus tavapärastest tehingutest. Apellant rikkus oma juhatuse liikme kohustusi tahtlikult. Viimati märgitut ei lükka ümber see, et lepingud OÜ-ga Benako ja OÜ-ga Pondmark sõlmisid AP Oil OÜ töötajad. Apellant oli eelnimetatud tehingute asjaoludega kursis ning väidetavalt on ise tuvastanud ka OÜ Benako 9(14)

3-19-1001 juhatuse liikme isiku ja temaga eesti keeles suhelnud (hiljem on tuvastatud, et see isik eesti keelt ei osanud). Samuti on apellant isiklikult väidetavalt kontrollinud, kas OÜ-d Pondmark esindav isik on äriregistri kohaselt õigustatud äriühingut esindama (hiljem leidis tuvastamist, et isik ei olnud väidetava kontrolli toimumise ajal veel juhatuse liikmeks vormistatud). Vastutusmenetluses on tuvastatud, et kuigi maksuhaldur on XX-ga kohtunud ja teda juhendanud, kuidas toimida nii, et tema juhitav äriühing ei satuks pettuse ahelasse, ei ole apellant eeltoodud juhistest mingeid järeldusi teinud; 15) XX oli laenu võtmise ajal nii AP Oil OÜ kui ka OÜ Lõuna Inkasso juhatuse liige. Ta pidi olema teadlik, kuidas OÜ-s Lõuna Inkasso kujunes välja asjaomane intressisumma. XX-l oli võimalik koostada laenuleping selliste tingimustega nagu ta ise soovis, arvestamata turul kehtivat olukorda. Kindlasti ei saanud talle olla teadmata asjaolu, et tegelik keskmine laenu intressimäär samal ajal oli üle kümne korra madalam. Intressidena OÜ-sse Lõuna Inkasso tasutud summad jäid XX kontrolli alla. Kuna sellise intressimäära tasumiseks kulus kogu AP Oil OÜ kütuse ostu- ja edasimüügitehingute kasum, võib seotud isikule sellises määras intressi tasumise tegelikuks sisuks pidada kasumi varjatud jaotamist maksuvabalt. XX on isik, kes omab väga pikka äriühingute juhtimise kogemust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-19-1001 ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene juhtumile, kus maksuametil on põhjendatud kahtlus, et ostja osales maksupettuses (vt Riigikohtu 24.01.2011. a otsus asjas nr 3-3-1-73-10, p‐d 10, 11 ja 13 ning seal toodud viited). Sealjuures ei pea maksuhaldur maksuotsuse tegemiseks tuvastama maksupettuse toimepanemist ja maksukohustuslase osalemist selles. Kui maksuhaldur on maksuotsuses asjaolude ja tõendite kogumile tuginedes mõistlikult ning eluliselt usutavalt põhjendanud kahtlust maksukohustuslase osalemisest maksupettuses, viidates seejuures maksukohustuse tekkimise õiguslikele alustele, läheb tõendamiskoormus MKS § 150 lg 1 järgi üle maksukohustuslasele (vt Riigikohtu 05.06.2014. a otsus asjas nr 3-31-33-14, p 11).

3-19-1001 diislikütuse edasimüüki OÜ-le Pondmark. OÜ Pondmark nimel diislikütuse hoiustamine Jõelähtme Naftabaas OÜ laos ja vedu lattu ei leidnud kinnitust. Nimetatud äriühingute vahel sõlmitud laoleping ning saatelehed ei ole usaldusväärsed ega sisalda tõepäraseid andmeid, OÜ Pondmark arvelduskontolt ei nähtu diislikütuse soetamist. OÜ Benako väidetavate tehingutega seoses on MTA tuvastanud, et AP Oil OÜ ning OÜ Benako tehingute ajal puudus OÜ-l Benako reaalne majandustegevus. Äriühingul puudusid töötajad. Äriühing ei deklareerinud alates 2016. a augustist töötajatele ega juhatuse liikmele tasusid ega väljamakseid. Äriühingul puudus vara ning äriühing ei tegutsenud MTR-is märgitud aadressil. OÜ Benako ei tõendanud ettevõtlusega tegelemist. Äriühing kustutati käibemaksukohustuslaste registrist 25.10.2016. Äriühingu tegevusluba peatati alates 28.10.2016, kuna rikuti tegevuskoha nõudeid ning takistati riiklikku järelevalvet. OÜ Benako tegevusluba tunnistati kehtetuks 16.12.2016. OÜ Benako juhatuse liikme CC seletused ei kinnita tehingute toimumist. Isiku seletuste kohaselt vormistati ta äriühingu juhatuse liikmeks tuttava initsiatiivil, kellele ta andis ID-kaardi. Juhatuse liige CC on variisik, kes reaalselt äriühingu majandustegevuses ei osalenud ning kelle nimel on tehinguid teinud tundmatu kolmas isik. Alates CC juhatuse liikmeks saamisest puudusid äriühingu arvelduskontodel tavapärase majandustegevusega seotud liikumised, samuti ei nähtunud arvelduskontodelt kaupade ja teenuste soetamist ega töötasude väljamakseid, mis oleksid iseloomulikud äriühingule, mis tegutseks kütuse turul. Kaebaja andis ebausaldusväärseid seletusi tehingute kohta OÜ-ga Benako ning selle juhatuse liikme CC-ga suhtlemise kohta. Kaebaja on kontrollimenetluses öelnud, et omavaheline suhtlus toimus eesti keeles, kuid CC alaline elukoht on Venemaal, isiku mobiilinumber ei vasta lepingus kajastatud andmetele ning isik ei oma e-posti aadressi. Koidula piiripunktis CC-lt seletuste võtmise järel on alust arvata, et isik ei valda eesti keelt tasemel, mis võimaldaks koostada dokumente ning ekirju eesti keeles ja pidada läbirääkimisi eesti keeles. Vastutusmenetluses on kaebaja kontrollimenetluses öeldut asunud muutma, mis viitab sellele, et tegelikkuses kaebaja CC-ga ei ole kohtunud. 22.08.2016. a vedelkütuste müügilepingu nr 2208/-165 kohaselt tasus ostja kauba eest müüjale arvete alusel. Seejuures on AP Oil OÜ tasunud hoopis kolmandale äriühingule Vipimex OÜ. Kütuse tegelike müüjate eesmärgiks oli vältida raha kandmist OÜ Benako arvelduskontole, kuna müüjaks vormistatud OÜ Benako ei olnud sellistest tehingutest teadlik ning raha kättesaamine oleks võinud osutuda raskendatuks või võimatuks. OÜ Benako ei kinnita tehingute toimumist ning OÜ-l Benako puudus kaup (diislikütus), mida AP Oil OÜ-le edasi müüa. Seega ei saanud OÜ Benako AP Oil OÜ-le kontrollitaval perioodil diislikütust müüa. OÜ Benako juhatuse liige CC ei kinnitanud tehingute toimumist. ORLEN Eesti ei kinnitanud diislikütuse müüki OÜ-le Benako. Tartu Terminal AS ei kinnitanud vastavusdeklaratsiooniga nr 117 276 diislikütuse väljastamist OÜ-le Benako. Mahutite rent ja diislikütuse hoiustamine OÜ Benako poolt aadressil Rakvere tee 6, Hulja ei leidnud kinnitust. Autojuhtide seletused diislikütuse peale laadimise ja diislikütuse üleandja kohta on üldsõnalised. Priormax OÜ poolse veoteenusega seotud asjaolud on vastuolulised, diislikütuse vedaja Priormax OÜ ei esitanud sõidukite salvestiste väljatrükke, mis kinnitaks diislikütuse vedu marsruudil Rakvere tee 6, Hulja - Lao 14, Maardu, OÜ Benako poolt diislikütuse ladustamine NCC&PO AS lattu ei leidnud kinnitust. Asjaolu, et OÜ Benako ja OÜ Pondmark ei olnud kõnealuste tehingute raames kaebajale võõrandatud kütuse tegelikeks müüjateks ja omanikeks, viitavad seega mitte üksnes müüjate, vaid ka nii AP Oil OÜ-lt, kaebajalt kui ka teistelt isikutelt saadud teave kogumis.

3-19-1001 kohtunud DD-ga. Äriregistrist nähtuvalt on DD OÜ Pondmark seaduslik esindaja alates 15.04.2016. Seega on ebaselge, kelle poolt ja millisel alusel tuvastati 06.04.2016 DD kaudu OÜ Pondmark kui kütuse müüja. XX-le ja AP Oil OÜ-le pidi olema arusaadav, et OÜ Benako ja OÜ Pondmark registreeringud ja kütuse müügi load pärinevad ajast, kui CC ja DD ei olnud äriühingutega seotud. Eelnev oleks pidanud tekitama pikaajaliselt kütusevaldkonnas tegevas mõistlikus ettevõtjas kõrgendatud tähelepanelikkuse. Tegeliku müüja varjamise kahtlus pidanuks AP Oil OÜ-l ja kaebajal tekkima ka põhjusel, et väidetavalt OÜ-ga Benako ja OÜ-ga Pondmark toimunud tehingutes tuli arved tasuda kolmandatele isikutele, s.o Vipimpex OÜ-le ja Gelamidos OÜ-le. AP Oil OÜ ning OÜ Benako ja OÜ Pondmark vahelised tehingud erinesid muudest AP Oil OÜ kütuse soetamise tehingutest, mis olid tagantjärele kontrollitavad ning mille tegelikkusele vastavuse osas MTA-l kahtlusi ei tekkinud. Ebatavaline hälve ostja tavalisest tehingute vormistamise praktikast viitab asjaolule, et ostja teadis või pidi olema teadlik sellest, et tegemist ei olnud tegelike müüjatega (Riigikohtu 01.02.2012 otsus asjas nr 33-1-60-11, p 10). Vastutusotsuses loetletud asjaoludest tehtud järeldused annavad piisavalt alust kahtluseks, et vaidlusaluseid tehinguid ei toimunud ning et kaebaja AP Oil OÜ juhatuse liikmena pidi sellest teadlik olema.

3-19-1001

(allkirjastatud digitaalselt)

14(14)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.