Jätta menetluskulud kaebaja menetluskulud välja mõistmata.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
kanda.
Jätta
6.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 2. august 2021. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
7.Kaebajal on õigus esitada enne kohtuotsuse jõustumist kohtule taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 33).
Asjaolud ja kohtueelse menetluse käik
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis perioodi 1. august – 31. detsember 2018 osas UÜ Leematu Investeeringud tööjõumaksude (tulu- ja sotsiaalmaks, töötuskindlustus- ja
kogumispensioni maksed) arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust ning Terje Piho (edaspidi kaebaja) töötamist UÜ-s Leematu Investeeringud, et veenduda töötamise registris registreeritud andmete õigsuses.
2.Kontrolli tulemusena koostati 10.02.2020 kontrollakt nr 12.2-3/050459-6 (tl 139-145), millele kaebaja esitas 16.03.2020 eriarvamuse (tl 63-65).
3.MTA vähendas 25.03.2020.a otsusega nr 12.2-3/050459-8 (tl 6-11, edaspidi maksuotsus) UÜ Leematu Investeeringud maksukohustust kokku 8827,04 euro võrra (kinnipeetud tulumaks 3002,56 + sotsiaalmaks 5139,24 + töötuskindlustusmaksed 373,76 + kohustusliku kogumispensioni maksed 311,48) ning tühistas töötamise registri kande nr 2589223, mille kohaselt kaebaja töötas UÜ-s Leematu Investeeringud töölepingu alusel alates 01.08.2018. MTA asus otsuses seisukohale, et UÜ Leematu Investeeringud deklareeris maksustamisperioodil august – detsember 2018 tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete deklaratsioonides (edaspidi TSD) kaebaja nimele alusetult sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid kokku 15 573,44 eurot. Ühing deklareeris väljamakseid, mida tegelikult ei tehtud ja maksukohustusi, mida tegelikult ei ole. Tegelik töösuhe kaebajaga puudus. Kaebaja ei ole kunagi UÜ-s Leematu Investeeringud töötanud ega sellele tööd teinud, s.t tegemist on näiliku tehinguga. Kanne kaebaja kohta töötamise registris (edaspidi TÖR) tehti hüvitispettuse eesmärgil ja alusetu registreering võimaldab kaebajal saada sotsiaalseid hüvesid, milleks tal tegelikult õigust ei ole. MTA seisukoht tugines sellele, et UÜ-l Leematu Investeeringud puudub majandustegevus, s.h ei ole ühing esitanud majandusaasta aruannet, TÖR-i ei ole kantud ühtegi töötajat peale kaebaja ning aastatel 2018-2019 ei esitatud ühtegi TSD-d välja arvatud august–detsember 2018. UÜ Leematu Investeeringud ei teinud tegelikult palgaväljamakseid, ei tasunud maksukohustust ning tal polnud plaanis maksukohustust tasuda. Ülekanded kaebajale tehti Ehitusfirma Merivälja OÜ pangakontolt, see ühing tasus MTA kontrolli ajal ka deklareeritud tööjõumaksud. Ehitusfirma Merivälja OÜ kontole laekus raha Denslux Hambaravi OÜ-lt või sularaha sissemaksetest. UÜ Leematu Investeeringud esindaja T. Israel kinnitas kaebaja töötamist UÜ-s Leematu Investeeringud ja eitas kaebaja töötamist Ehitusfirma Merivälja OÜ-s, kuid ei selgitanud kaebaja töö sisu ega töökohustusi UÜ-s Leematu Investeeringud. Ka kaebaja ei esitanud tõendeid töö sisu selgitamiseks ega tööpanuse kinnitamiseks ning ei vastanud oma töökogemuse ega pädevuse kohta eelarvestajana. Kaebaja töötas samal ajal täiskoormusega Denslux Hambaravi OÜ-s, kus tema töötasu tõusis märgatavalt perioodil august–detsember 2018 seoses väidetavalt lisandunud tööülesannetega. MTA hinnangul tegutsesid omavahel tuttavad ja seotud isikud (kaebaja, tema isa T. Piho, nendega seotud äriühingud Denslux Hambaravi OÜ ja Dentaarium OÜ, T. Israel, temaga seotud äriühingud UÜ Leematu Investeeringud ja Ehitusfirma Merivälja OÜ) kooskõlastatult hüvitispettuse eesmärgil. Ei ole eluliselt usutav, et töötaja palgatakse märkimisväärselt kõrge töötasuga (augustist novembrini 2593,36 eurot kuus ja detsembris 5200 eurot) viieks kuuks ettevõttesse, kus puudub majandustegevus ja töötajad ning töö tulemina ei teki midagi. Samuti ei ole eluliselt usutav, et viie kuu jooksul aktiivselt tööd teinud isik ei mäleta midagi sellest, mida ta tegi, mis töövahendid talle üle anti ja millal ta need tagastas. Kaebajale tagati ärakuulamisõigus, kuid 16.03.2020 esitatud eriarvamus ei sisaldanud informatsiooni ega tõendeid, mis oleks muutnud MTA seisukohti.
Menetlusosaliste seisukohad
4.Kaebaja esitas 24.04.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse 25.03.2020.a maksuotsuse nr 12.23/050459-8 tühistamiseks. Kaebaja põhjendas oma kaebeõigust sellega, et deklaratsioonide alusel on arvestatud tulusid kaebaja 2018.a. tuludeklaratsioonil ning maksuotsuse õiguspärasus võib omada tähendust seoses kaebajale väljamakstud ja väljamaksmisele kuuluva vanemahüvitisega. Kaebaja hinnangul on maksuotsuses esitatud väited alusetud ning vastustaja on jätnud olulises osas asjassepuutuvad tõendid kogumata ja järeldused põhjendamata. Otsus on kaebajat puudutavas osas ebamõistlikult koormav, isegi kui UÜ Leematu Investeeringud suhtes on see põhjendatud ja toob kaasa maksudeklaratsioonide muutmise vajaduse. Maksuotsus on ka sisuliselt väär, kuna selles näidatud õiguslikul alusel (näilik tehing) on maksukohustuse vähendamine välistatud. UÜ Leematu Investeeringud maksudeklaratsioonide muutmine ning sellega seonduvate muudatuste tegemine TÖR-s ei saa muuta sotsiaalkaitse infosüsteemi (edaspidi SKAIS) kantud andmeid kaebaja isikustatud sotsiaalmaksu kohta, kuivõrd kaebajale on deklareeritud töötasu välja makstud ning sellelt arvestatud sotsiaalmaks on riigile faktiliselt tasutud. Kaebaja ei saa vastutada UÜ Leematu Investeeringud ja Ehitusfirma Merivälja OÜ vaheliste suhetega kaasnevate rikkumiste alusel. Kaebaja isikustatud sotsiaalmaksu ulatust ja sellega seonduvaid asjaolusid ei saa muuta küsimus sellest, kelle kohustuse täitmiseks kaebajale töötasu maksti. Vastav asjaolu võib kaasa tuua muudatused UÜ Leematu Investeeringud ja/või Ehitusfirma Merivälja OÜ maksukohustuste osas. Vastustaja hinnangul täitis kaebaja tegelikkuses tööülesandeid Ehitusfirma Merivälja OÜ huvides ning sai tööülesannete täitmise eest töötasu Ehitusfirma Merivälja OÜ-lt. Kaebaja jaoks ei omanud tähtsust asjaolu, et ta teostas tööoperatsioone Ehitusfirma Merivälja OÜ huvides, kuid tööleping sõlmiti kaebajaga UÜ Leematu Investeeringud kaudu maksude optimeerimise eesmärgil. Kaebaja huvi oli suunatud üksnes kokkulepitud tööülesannete täitmisele ning nende eest tasu saamisele. Samuti ei olnud kaebajale tähtis, kelle poolt talle töötasu töölepingu alusel üle kantakse. Olukorras, kus Ehitusfirma Merivälja OÜ tegi kaebajale tööandja eest reaalselt töötasu väljamakseid, puudus kaebajal alus esitada töölepingu täitmisega seonduvaid pretensioone UÜ-le Leematu Investeeringud kui oma lepingujärgsele tööandjale. Kaebajal puudus töölepingu sõlmimisel ülevaade UÜ Leematu Investeeringud majandustegevuse, majandustulu ja pangakontode kohta. Vastavat kontrollikohustust kaebajal ei ole, mistõttu ei saa kontrolli väidetava ebapiisava täitmisega kaebaja õigusi piirata. Vastustaja nõustus kaebaja seisukohaga, et Ehitusfirma Merivälja OÜ on tegutsev ettevõte ja vajas tööjõudu, kuid ei pidanud eluliselt usutavaks, et ettevõtte deklareeritud käivete juures sai vajatava töö maht olla sedavõrd ulatuslik. Kaebajal puudub igasugune kontroll ja teave Ehitusfirma Merivälja OÜ maksu- ja deklareerimiskohustuste täitmise kohta. Kaebajal puudub võimalus kohustada Ehitusfirma Merivälja OÜ-d deklaratsioone muutma, et teostatud väljamaksete saajaks ning firma töötajaks märgitakse kaebaja. Meelevaldsed on vastustaja järeldused, et UÜ Leematu Investeeringud koostöös kaebajaga esitasid vastustajale valeandmeid selleks, et võimaldada kaebajale suurem sünnitus- ja vanemahüvitis. Kaebajal puudus igasugune kontroll UÜ Leematu Investeeringud, Ehitusfirma Merivälja OÜ ja T. Israeli tegevuse üle. Kuigi vastustaja on selgitanud, et tal puudub informatsioon kooskõlastatud tegevuse kohta, siis kuivõrd vastav asjaolu on maksuotsuse
tegemise seisukohalt oluline, on vastustaja puuduva põhjenduse sisustanud enda poolt väljamõeldud hüpoteetilise ning tõendamata sisuga. Põhjendamatu on vastustaja järeldus, mille kohaselt ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei mäleta missugust tööd ta UÜ-ga Leematu Investeeringud sõlmitud töölepingu alusel tegi. Kaebaja kirjeldas eriarvamuses teostatud tööde sisu, iseloomu ja mahtu, kuid vastustaja on jätnud vastavad selgitused põhjendamatult tähelepanuta. Samas analüüsib vastustaja vastava tööga seonduvaid küsimusi hiljem maksuotsuses. Kaebaja huvi oli loomulikult suunatud lisaks suuremale tulule ka suurema töötasuga kaasnevale suurema vanemahüvitise saamisele, kuid vastava eesmärgi saavutamiseks tegi kaebuse esitaja olulises ulatuses lisatööd, mis ei saa olla keelatud. Vastustaja selgitas, et kaebaja palgamakseteks ja sellelt arvestatud maksudeks tasutud rahasummad pärinesid Ehitusfirma Merivälja OÜ-lt ja viimasele laekus raha omakorda Denslux Hambaravi OÜ-lt või sularaha sissemaksetest. Sellest tegi vastustaja ootamatu järelduse, et kaebajale välja makstud töötasu pärines kaebajalt endalt või kaebajaga seotud isikutelt. Kaebajale jääb arusaamatuks, missugusel faktilistel asjaoludel selline järeldus põhineb. Kaebaja selgitas, et tal tekkis kontakt T. Israeliga, mis viis ka töölepingu sõlmimiseni, kuna Ehitusfirma Merivälja OÜ teostas Denslux Hambaravi OÜ tööruumides ehitustöid, mille eest ka tasuti. Seega ei tulnud Denslux Hambaravi OÜ tasutud summad kaebajalt. Samuti puudub kaebajal igasugune seos Ehitusfirma Merivälja OÜ pangakontole sisse makstud sularahaga. Vastav vastustaja järeldus on meelevaldne ja tõendamata, sularahas sissemakstud vahendite päritolu on välja selgitamata. Arusaamatu on vastustaja seisukoht, et kaebajale maksti töötasu Denslux Hambaravi OÜ vahenditest sedavõrd keeruka ahela kaudu selleks, et varasemast suurem töötasu ei ärataks vastustaja tähelepanu. Kuivõrd deklaratsioonidel kajastatud töötasu on isikustatud, on isikule töötasuna tehtavate väljamaksete hüppeline kasv vastustajale nähtav ka juhul, kui väljamakseid teevad erinevad äriühingud. Samuti puudub loogika meelevaldses väites, et kaebaja jaoks on soodsam maksta ise UÜ Leematu Investeeringud maksuvõlg, kui kaotada pool oma sissetulekust. Esmalt ei ole kaebaja kunagi tasunud UÜ Leematu Investeeringud maksuvõlgu ja ei vastuta nende eest, teiseks jääb selgusetuks, kuidas oleks selline lahendus kaebajale soodsam.
5.Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata. Maksuotsus on õiguspärane ja põhjendatud, vastustaja on õigesti ja põhjendatult asunud seisukohale, et UÜ Leematu Investeeringud on esitanud koostöös kaebajaga teadlikult valeandmeid, et võimaldada kaebajale suuremat sünnitus- ja vanemahüvitist. Väär on kaebaja seisukoht, et vastustaja hinnangul täitis kaebaja tööülesandeid ja sai töötasu Ehitusfirma Merivälja OÜ-s. Kontrollaktist ja maksuotsusest nähtub, et vastustaja on välistanud kaebaja töötamise nii UÜ-s Leematu Investeeringud kui Ehitusfirma Merivälja OÜ-s. Vastustaja asus seisukohale, et raha ülekanded kaebajale ei ole seotud tööülesannete täitmisega ning et sularahas tegelikult väljamakseid ei tehtud. Kontrollaktis ja maksuotsuses on põhjalikult selgitatud, miks vastustaja välistab kaebaja töötamise UÜ-ga Leematu Investeeringud esitatud töölepingu alusel. Lisaks töölepingule ja projektijuhi ametijuhendile puuduvad arvestatavad tõendid, mis kinnitaks lepingule ja ametijuhendile vastavate ülesannete täitmist kaebaja poolt. Vastustaja on ära märkinud ehituse projektijuhi ja hambaravi õe oluliselt erineva ettevalmistuse ning toonud välja, et kaebajal
puudub ehituse projektijuhi/eelarvestaja töötamiseks varasem töökogemus, mis oli ametijuhendi järgi üheks kvalifikatsiooninõudeks. Lisaks eelarvestamisele oli ametijuhendi kohaselt kaebaja tööülesanneteks rahastamisvõimaluste ning uute materjalide otsimine sise- ja välisriigist, millelegi sellisele kaebaja oma tööülesannete kirjeldamisel eriarvamuses ei viidanud. Ametijuhendi järgi pidi kaebaja tegelema ka kõikide töötajate igapäevase kontrollimisega ja hoolitsema töötajate ohutuse eest töötamisel, mille muudab eriti ebausutavaks see, et UÜ-l Leematu Investeeringud puudusid töötajad, lisaks ei maininud kaebaja ega T. Israel, et kaebaja oleks täitnud selliseid ülesandeid. Vastustaja ei ole jätnud tähelepanuta kaebaja eriarvamuses esitatud selgitusi töölepingu alusel tehtud töö kohta, vaid tema hinnangul on kaebaja väited töölepinguliste kohustuste täitmisest paljasõnalised ja ei ole kontrollitavad, sest ei ole esitatud konkreetseid andmeid. Kaebaja töötas alates 01.02.2016 täiskohaga Denslux Hambaravi OÜ-s, sealjuures tõusis alates augustist 2018 tema palk märkimisväärselt, mida põhjendati lisandunud kohustustega. Ka väidetav töö UÜ-s Leematu Investeeringud oli töölepingu kohaselt täistööajaga. Vastustaja jääb maksuotsuses väljendatud seisukoha juurde, et ei ole usutav, et kaebaja oleks suutnud oma töökoormust august – detsember 2018 mitmekordistada, eriti arvestades asjaolu, et veebruaris 2019 sündis tal laps. Kaebaja väide, nagu oleks ta, lisaks sellele, et tal suurenesid kohustused varasemal töökohal, võtnud lapseootele jäädes juurde veel täiskohaga töö teises äriühingus, on ebaveenev. Asjakohased pole kaebaja väited sellest, et tal puudus töölepingu sõlmimisel ülevaade UÜ Leematu Investeeringud majandustegevuse kohta. Olukorras, kus vastustaja tuvastas, et kaebaja ja UÜ Leematu Investeeringud esindaja kokkuleppel on vormistatud näilik töösuhe, ei oma tähtsust, kas kaebaja oli teadlik UÜ Leematu Investeeringud majandusnäitajatest. Samas on selliste asjaolude väljatoomine kontrollaktis ja maksuotsuses põhjendatud, sest lisaks muudele asjaoludele, mis viitavad tegeliku töösuhte puudumisele, kinnitavad UÜ Leematu Investeeringud majandusnäitajad, et väidetavaid väljamakseid äriühingul teha võimalik ei olnud. Maksuotsus on adresseeritud äriühingule, kellel on info majandustegevusest olemas. Õige on vastustaja seisukoht, et väljamaksete tegemine läbi keeruka ahela toimus eesmärgiga vältida liigset tähelepanu. Väljamakse tegija ja kaebaja vahel puudus selline ilmselge seos, nagu oleks tal olnud Denslux Hambaravi OÜ-ga ning mis oleks kindlasti vastustajale silma jäänud. Asjakohane on ka vastustaja viide sarnasele praktikale, s.o kummalistele tehinguahelatele teistes hüvitispettuse asjades. Kaebajale väljamaksete tegemiseks vajalikud vahendid laekusid Ehitusfirma Merivälja OÜ pangakontole Denslux Hambaravi OÜ-lt. Kuna näiliku töösuhte alusel palgaväljamakse tegemiseks andis eelnevalt raha kaebajaga seotud äriühing, siis ei olnud vajalik raha tagastamine UÜ-le Leematu Investeeringud või Ehitusfirma Merivälja OÜ-le. Sularaha väljamakseid vastustaja hinnangul ei toimunud, vastustaja põhistas oma seisukohta UÜ Leematu Investeeringud majandustegevusest nähtuvaga. Vastustaja märkis, et UÜ Leematu Investeeringud esitas tagastustaotluse maksuotsuses näidatud summade osas ning soovis summa väljamaksmist Merivälja Ehitus OÜ pangakontole (kohtu märkus: Ehitusfirma Merivälja OÜ ja Merivälja Ehitus OÜ on erinevad äriühingud, mõlema juhatuse liige on Taivo Israel). Merivälja Ehitus OÜ pangakontolt on laekunud summa võetud peaaegu täies ulatuses sularahas välja, mis lubab pidada usutavaks, et maksude tasumiseks üle kantud summad tagastati kaebajaga seotud äriühingutele.
Vastustaja nõustus, et Ehitusfirma Merivälja OÜ on tegutsev ettevõte ja vajas tööjõudu, kuid see ei tähenda, et vastustaja oleks nõustunud kaebajaga selles, et üheks Ehitusfirma Merivälja OÜ-lt töötasu saanud isikuks oleks olnud kaebaja. Ehitusfirma Merivälja OÜ-le maksukohustuse määramine ei ole kuidagi seotud kaebajaga ja alusetud on kaebaja väited sellest, nagu nõuaks vastustaja Ehitusfirma Merivälja OÜ-lt kaebaja lugemist firma töötajaks. Asjakohane ei ole kaebaja väide, et tal puudus kontroll UÜ Leematu Investeeringud ja Ehitusfirma Merivälja OÜ tegevuse üle. Kaebaja on tunnistanud maksumenetluses, et tema isa on T. Israeli kauaaegne tuttav. Seda kinnitab ka T. Israel. Vastustaja hinnangul võimaldas isikute omavaheline tutvus neil sõlmida kokkuleppe näilise töösuhte kohta. Nimetatud asjaolu ning rahalised liikumised, mis viitavad sellele, et töösuhtest mulje loomiseks väljamaksete tegemiseks kandis eelnevalt raha Denslux Hambaravi OÜ, kinnitavad vastustaja seisukoha õigsust töösuhte näilikkuse osas. Kokkuvõttes on vastustaja põhjendatult leidnud, et UÜ Leematu Investeeringud on koostöös kaebajaga esitanud vastustajale valeandmeid selleks, et võimaldada kaebajale suurem sünnitusja vanemahüvitis. Vastustaja jääb seisukohale, et maksuotsus on põhjendatud ja õiguspärane ning puudub alus kaebuse rahuldamiseks.
6.Kohus kaasas 21.05.2020.a määrusega menetlusse kolmanda isiku UÜ Leematu Investeeringud. Kolmas isik seisukohti kaebusele ei esitanud. Kohus kõrvaldas kolmanda isiku menetlusest 30.04.2021.a määrusega, sest äriühing oli sundlõpetatud ja kustutati äriregistrist 07.10.2020 (tl 44).
7.Kohus küsis 30.04.2021.a määrusega menetlusosalistelt seisukohta kaebuse edasise menetluse kohta seoses sellega, et maksuotsuses nimetatud tööjõumaksud on UÜ Leematu Investeeringud taotluse alusel tagastatud, tagastatud summa on sularahas välja võetud ja UÜ Leematu Investeeringud on äriregistrist kustutatud. Kohtu hinnangul tähendas eeltoodu, et maksuotsuse tühistamise korral kaebaja isikustatud sotsiaalmaksu suurus ei muutuks. Kaebaja kinnitas jätkuvat huvi kaebuse menetlemiseks, kuna maksuotsusele õigusliku hinnangu andmine on sisuliselt kaebaja ainus võimalus oma õiguste kaitsmiseks. Kui maksuotsus tühistatakse, saab see olla aluseks vanemahüvitise tühistamiseks tehtud otsuse muutmisele. Vanemahüvitise määramise aluseks ei ole reaalselt tasutud sotsiaalmaks. Kaebaja hinnangul oli vastustaja tegevus juba tasutud tööjõumaksude tagastamisel ebaproportsionaalne ja kantud soovist tekitada olukord, kus kaebajal puuduvad formaalsetel alustel võimalused oma õiguste kaitsmiseks. Vastustaja nõustus kohtu hinnanguga, et muutunud asjaolude tõttu ei ole enam võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
8.Kaebaja vaidlustas haldusasjas 3-20-1658 Sotsiaalkindlustusameti (SKA) 27.05.2020.a otsuse nr P6-2020-133452, millega tunnistati kehtetuks SKA 15.05.2019.a otsus, millega määrati kaebajale vanemahüvitis ajavahemikuks 22.05.2019 kuni 29.07.2020 ja hüvitise suuruseks 3073,08 eurot kuus (võttes arvesse ka UÜ Leematu Investeeringud deklareeritud sotsiaalmaksu) ning SKA 27.05.2020.a otsuse nr 3, millega määrati kaebajale vanemahüvitis ajavahemikuks 22.05.2019 kuni 29.07.2020 ja hüvitise suuruseks 1691,23 eurot kuus (võttes arvesse SKAIS andmeid 2020.a aprilli seisuga). Tallinna Halduskohus jättis 19.02.2021.a otsusega (tl 48-53) kaebuse rahuldamata. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse. Tallinna
Kohtu seisukoht Vastuväite ja taotluste lahendamine
9.Kaebaja esitas 15.06.2021 kohtule avalduse, milles ta - esitas vastuväite kohtu 15.06.2021.a määrusele, millega kohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse pikendada uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavate avalduste ja tõendite esitamiseks määratud tähtaega; - taotles pidada asja lahendamiseks kohtuistung, kuulata tunnistajana üle T. Israel ja võtta asja juurde koos avaldusega esitatud tõendid.
10.Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse võtta tõenditena asja juurde 15.06.2021 esitatud dokumendid. Tegemist on hinnapakkumistega, mille kaebaja väidetavalt koostas UÜ-s Leematu Investeeringud töötades ja millega kaebaja soovis tõendada oma töötamist selles ühingus. Esiteks esitas kaebaja tõendid hilinemisega. Kohus määras 20.05.2021.a määruses tõendite esitamise tähtajaks 07.06.2021. Kaebaja ei ole välja toonud mõjuvat põhjust, miks ei saanud ta esitada tõendeid varem (HKMS § 51 lg 4). Teiseks võtab kohus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lg 2 alusel vastu ainult sellise tõendi, millel on asjas tähtsust. Vaidluses maksuotsuse õiguspärasuse üle tunnustatakse kohtupraktikas seisukohta, et maksukorralduse seaduse (MKS) § 102 lg 1 p 2 alusel tuleb kõik maksukohustuse suurust mõjutavad tõendid esitada maksumenetluses. Pärast maksuotsuse tegemist ei arvestata tõendeid, mille hilisem teatavakssaamine oli põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest. Vastustaja andis kaebajale maksumenetluses kahel korral võimaluse esitada dokumente kaebaja töötamise kohta UÜ-s Leematu Investeeringud: 24.10.2019.a korraldusega (tl 90) ja 06.01.2020.a korraldusega (tl 129). Sh küsis vastusaja dokumente, mida kaebaja peab oluliseks töösuhte ja töötasu saamise tõendamisel (märkmed tehtud töödest vms). Koos 06.01.2020.a korraldusega esitas vastustaja kaebajale konkreetsed küsimused (tl 130-132), sh millised dokumendid vormistas kaebaja oma töö käigus, nimetada ehitusobjektid, millele kaebaja hinnapakkumisi tegi, esitada tehtud arvestus. Kaebaja ei esitanud maksumenetluses dokumente. 27.01.2020 teatas kaebaja e-kirjaga, et keeldub küsimustele vastamast (tl 136). Seega jättis kaebaja maksumenetluses tõendid esitamata tahtlikult ning kaotas sellega õiguse esitada neid tõenditena maksukohustuse hilisemal vaidlustamisel. Tõendil ei ole asjas tähtsust ka seetõttu, et kaebaja esitatud hinnapakkumistelt ei nähtu, et need omaksid seost kaebajaga või UÜ-ga Leematu Investeeringud. Kaebaja esitas kokku 14 ehitustööde hinnapakkumist, millest kahel on koostajaks märgitud Ehitusfirma Merivälja OÜ ja T. Israel. Teistel hinnapakkumistel puuduvad igasugused ettevõtete rekvisiidid või märked koostaja kohta. Kohtu hinnangul ei ole hinnapakkumisi võimalik seostada ei kaebajaga ega UÜga Leematu Investeeringud.
11.Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse kuulata tunnistajana üle T. Israel. Esiteks esitas kaebaja ka selle taotluse hilinemisega. Teiseks ei ole kaebaja T. Israeli ülekuulamise vajadust nõuetekohaselt põhistanud. T. Israeli ütlused on maksumenetluses kogutud tõendite hulgas, sh selgitas isik kaebaja tööülesandeid ja töö sisu (tl 121-122). HKMS § 65 lg 2 kohaselt kuulab kohus haldusmenetluses ütlusi andnud isiku üle tunnistajana, kui see on vajalik asja õigeks lahendamiseks, eelkõige juhul, kui isiku antud ütlused või seletused on ebaselged, mitmeti mõistetavad, olulisel määral vastuolulised või mittetäielikud või kui on põhjendatud kahtlus, et isik on andnud valeütlusi. Kaebaja ühelegi sellisele alusele ei viita. Kohus selgitab, et tõendi vormil ei ole määravat tähtsust (HKMS § 61 lg 2). Kohus saab asja lahendamisel arvestada T. Israeli ütlusi maksumenetluses. Vastuste sisu ei muutu sellest, kas need on antud ütlustena haldusmenetluses, esitatud kohtule kirjaliku tõendina või antud tunnistaja ütlustena kohtumenetluses. Kõigil juhtudel tuleb kohtul samamoodi hinnata tõendi allika usaldusväärsust ning hinnata tõendit koosmõjus muude tõenditega.
12.Kui kohus tunnistaja ülekuulamise taotlust ei rahulda, siis puudub alus lahendada uuesti kaebaja taotlust kohtuistungi korraldamiseks. Kaebaja taotles istungi korraldamist juba kaebuses ning asjaolud ei ole sel juhul muutunud. Kohus otsustas asja läbivaatamise vormi 20.05.2021.a määrusega ja jääb selles määruses esitatud põhjenduste juurde.
13.Kohus jätab rahuldamata kaebaja vastuväite uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavate avalduste ja tõendite esitamiseks määratud tähtaja pikendamata jätmisele. Kaebaja esitas tähtaja pikendamise taotluse 07.06.2021 ehk kohtu määratud menetlusdokumentide esitamise tähtpäeval. Kohus keeldus 15.06.2021.a määruses tähtaja pikendamisest sisuliselt kolmel põhjusel – uute tähtaegade määramine tooks kaasa menetluse venimise, kaebajale oli juba antud 18 päeva pikkune tähtaeg taotluste ja tõendite esitamiseks ning kaebaja ei ole välja toonud ühtegi mõjuvat põhjust, miks tal ei olnud võimalik tähtaega järgida. Kohus jääb nende seisukohtade juurde. Kohus ei ole tähtaega pikendamata jättes rikkunud menetlusõiguse norme. On õige, et pärast vastustaja vastuse edastamist kaebajale 25.06.2020 tegi kohus asjas järgmise menetlustoimingu 30.04.2021. Kuid selle ajavahemiku olemasolu ja pikkus ei puutu kaebaja taotluse lahendamisel asjasse. Kahjuks ei ole kohtu töökoormus reeglina nii kerge, et pärast vastustajalt vastuse küsimist saaks asja lahendamisega kohe edasi minna, kuna kohtuniku menetluses on ka varem saabunud lahendamata kohtuasju. Vahepealne ooteaeg on tavapärane ja paratamatu. Kohtu hinnangul on oluline, kas tööjärje praeguse asjani jõudes andis kohus kaebajale mõistliku pikkusega tähtaja taotluste ja tõendite esitamiseks ja mis põhjustas selle, et kaebaja menetlustoimingut tähtaegselt ei teinud. Kohus jääb selle juurde, et kaebajale antud tähtaeg oli mõistlik ja piisav. Nagu eespool öeldud, ei ole kaebaja põhjendanud, mis takistas tal esitada taotlusi ja tõendeid tähtaegselt. Kaebeõigus ja kaebuse eesmärk
14.Maksuotsusega vähendati UÜ Leematu Investeeringud maksukohustust kaebajaga seotud tööjõumaksude osas. UÜ Leematu Investeeringud deklareeritud tööjõumaksude tühistamise tõttu muutusid kaebaja isikustatud sotsiaalmaksu andmed, mille alusel arvestati kaebajale
vanemahüvitist. Kui 15.05.2019.a otsusega määras SKA kaebajale igakuiselt väljamakstavaks vanemahüvitiseks 3073,08 eurot, siis pärast andmete muutumist tühistati see otsus ja määrati vanemahüvitise igakuiseks suuruseks 1691,23 eurot. Kaebaja kaebeõigus rajanes sellel, et maksuotsuse tühistamisel taastuksid UÜ Leematu Investeeringud esitatud tööjõumaksude deklaratsioonid ja kaebaja isikustatud sotsiaalmaksu varasemad andmed ning SKA-l tekiks alus kaebaja vanemahüvitis uuesti ümber arvutada. Tühistamiskaebuse rahuldamise tagajärjeks on haldusakti kehtivuse kõrvaldamine algusest peale. Kui kaebaja suudab saavutada maksuotsuse tühistamise, siis langeb ära UÜ Leematu Investeeringud maksuarvestuse muutmise alus. Kui vastustaja soovib teha UÜ Leematu Investeeringud osas uue otsuse, siis tuleb otsuse tegemisel arvesse võtta kohtumenetluses tuvastatud asjaolusid.
15.Kohtumenetluse kestel on olukord muutunud. Vaidlust ei ole selles, et UÜ Leematu Investeeringud on maksuotsuses nimetatud summad, sh väidetavalt kaebajale tehtud väljamaksetelt arvestatud ja tasutud sotsiaalmaksu tagasi saanud (tl 31-33) ning on 07.10.2020 õigusjärglaseta lõppenud (tl 44). See tähendab, et isegi kui kaebaja saavutab maksuotsuse tühistamise, siis taastuvad üksnes UÜ Leematu Investeeringud esitatud tööjõumaksude deklaratsioonid. Kaebuse rahuldamine ei saa enam muuta kaebaja isikustatud sotsiaalmaksu suurust, kuna maksud ja maksed on tasumata ning puudub isik, kes saaks või kelle eest saaks need uuesti tasuda.
16.Perehüvitiste seaduse (PHS) § 7 lg 2 kohaselt on vanemahüvitise arvutamise aluseks isikustatud sotsiaalmaksu suurus. PHS § 37 lg 1 sätestab, et ühe kalendrikuu vanemahüvitise suurus arvutatakse vanemahüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust, millelt on tasutud sotsiaalmaks. Riigikohtu lahendi 3-3-1-86-15 punktis 56 on välja toodud selle normi kehtestamise eesmärgid - tegelikult laekunud sotsiaalmaksust lähtumine muudab hüvitise maksmise administreerimise lihtsamaks ja vähem kulukaks ning vähendab süsteemi kuritarvitamise võimalusi.
17.Kokkuvõttes ei ole kaebajal võimalik muutunud asjaolude tõttu saavutada kaebuse eesmärki, s.t maksuotsuse tühistamise läbi saavutada tema isikustatud sotsiaalmaksu andmete muutmist endiseks. Maksuotsuse tühistamise tulemusena kaebaja isikustatud sotsiaalmaksu andmed ei muutu. Vastustajal puudub menetlusosaline, kellelt maksude tasumist nõuda või kelle nimel tasumine vastu võtta. Maksuotsuse kehtivus ei saa enam mõjutada kaebaja õigusi. See, et vaidlustatud haldusakt ei riku kaebaja õigusi, on kaebuse rahuldamata jätmise aluseks.
18.Kohus rõhutab, et käesolevas kohtuasjas ei ole vaidluse all see, millises suuruses on kaebajal õigus saada vanemahüvitist. Vaidlus toimub üksnes UÜ Leematu Investeeringud kohta tehtud maksuotsuse õiguspärasuse üle. Seetõttu ei puutu asjasse, kas SKA-l tuleks kaebajale vanemahüvitise määramisel arvesse võtta kaebaja eest varem deklareeritud ja/või tasutud sotsiaalmaks, kui vastav deklaratsioon on hiljem tühistatud või tasutud sotsiaalmaks tagastatud. Need väited ja põhjendused on asjakohased vaidluses SKA otsuste õiguspärasuse üle. Käesolevas kohtuasjas vaidluse all oleva maksuotsuse tühistamine ei ole kaebaja eesmärgi ehk esialgses suuruses vanemahüvitise saavutamise vältimatu eeldus. Kaebaja saab ka kohtuasja 320-1658 raames esitada vastuväited maksuotsusele või tugineda sellele, et SKA-l on õigus kalduda hüvitise määramisel või tagasinõudmisel kõrvale MTA sisestatud või muudetud andmetest. Riigikohus on selgitanud, et tööjõumakse korrigeeriv või töötamise registri kannet kustutav maksuotsus ei ole vanemahüvitise tagasinõudmisel eelhaldusaktiks, SKA-l on
kaalutlusõigus kalduda hüvitise määramisel või tagasinõudmisel kõrvale MTA sisestatud või muudetud andmetest, vanemahüvitist tagasinõudva otsuse vaidlustamiseks ei ole vaja enne maksuotsust eraldi halduskohtumenetluses vaidlustada ning vastuväited maksuotsuses toodud järeldustele võib esitada SKA otsuse vaidlustamisel. (Riigikohtu 02.03.2020.a otsus asjas 3-18495, p 15-16, 18). Kaebuse sisuline põhjendatus
19.Kohtu hinnangul ei ole kaebus ka sisuliselt põhjendatud. Maksuotsus on õiguspärane. Kohus nõustub maksuotsuse ja kontrollakti põhjendustega ning HKMS § 165 lg 2 alusel ei korda neid kõiki otsuses.
20.MKS § 10 lg 1 alusel kontrollib maksuhaldur MKS ja maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust. Maksuhalduri ülesanneteks on kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras (MKS § 10 lg 2 p 1) ning arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning tagastada enammakstud või hüvitatavad summad (MKS § 10 lg 2 p 2). MKS § 11 lg 1 kohaselt peab maksuhaldur maksumenetluse omaselt uurimispõhimõtet järgima ning maksusumma määramisel arvestama nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega (MKS § 11 lg 2 teine lause). MKS § 88 lõikest 1 tuleneb, et maksuhalduril on õigus maksukohustuslase arvutatud summat kontrollida ning vajaduse korral määrata maksusumma. UÜ-le Leematu Investeeringud on maksuotsus tehtud põhjusel, et maksukohustuslane deklareeris tööjõukulusid, mille aluseks ei olnud tegelik töösuhe. MKS § 95 lõigetest 1 ja 2 tulenevalt määrab maksuhaldur maksusumma maksuotsusega, kui deklareeritud andmed ei ole osutunud õigeks. Sealjuures tuleneb eelviidatud maksukorralduse seaduse sätetest ja maksuõiguse põhimõtetest, et maksuhalduri pädevuses on teha ka otsuseid, millega maksukohustust vähendatakse. Maksuhalduri ülesandeks ei ole ainult tasumata maksusummade määramine ja sissenõudmine, vaid ka selle tagamine, et maksusummad määratakse ja tasutaks õiges ulatuses.
21.Vastustaja on otsuse tegemisel tuginenud MKS § 253, mis sätestab maksuhalduri pädevuse töötamise tuvastamisel, MKS § 255 p 5, mille kohaselt on töötamise registri kande aluseks maksuotsus, MKS § 83 lg 4, mille kohaselt ei võeta näilikku tehingut maksustamisel arvesse, MKS § 92 lg 1 p 4, mis võimaldab maksukohustuse määrata muudel seaduse või määrusega ettenähtud juhtudel ning MKS § 95 lg 1, mis sätestab, et tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks teeb maksuhaldur maksuotsuse. Maksuhalduril on õigus tuvastada töötamise alustamine ja lõpetamine ning teha vajaduse korral selle kohta MKS § 46 sätestatud tingimustele vastav otsus (MKS § 253 lg 1). Töötamise alustamise ja lõpetamise tuvastamisel kohaldatakse maksumenetlust reguleerivaid sätteid, arvestades MKS jaos 31 sätestatud erisusi (MKS § 253 lg 2).
22.Kaebaja väitel on vastustaja otsuse tegemisel jätnud asjassepuutuvad tõendid kogumata ning järeldused põhjendamata.
MKS § 82 kohaselt lähtub maksuhaldur maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel eelkõige maksukohustuslase esitatud maksudeklaratsioonidest (MKS § 85 lg 1), maksukohustuslase raamatupidamisarvestusest ja muust tema poolt oma tegevuse kohta peetud arvestusest. Kui maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses, kogub ta täiendavaid tõendeid. MKS § 150 lg 1 tulenevalt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Maksuhalduril on tõendamiskoormus nende tõendite osas, mida valdab ainult maksuhaldur.
23.Vastustaja alustas UÜ Leematu Investeeringud tööjõumaksude kontrolli 01.10.2019 esmalt MKS § 551 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 2 p 2 alusel (maksutoimiku dokument 1), paludes UÜ-l Leematu Investeeringud esitada dokumente tähtajaga 24.10.2019. Kuna maksukohustuslane ei olnud kättesaadav, avaldati vastav teade 09.10.2019 väljaandes Ametlikud Teadaanded (maksutoimiku dokument 1.3). Vastustaja laiendas kontrolli 24.10.2019 (maksutoimiku dokument 2) kaebaja töötamise osas MKS § 253 lg 1 alusel, paludes UÜ Leematu Investeeringud esindusõiguslikul isiku anda suulisi selgitusi kaebaja töötamise kohta 07.11.2019. UÜ Leematu Investeeringud esindaja taotles 01.11.2019 dokumentide esitamise tähtaja pikendamist (tl 92) ja tegi vastustajale ettepaneku, et kui ta tasub maksuvõla hiljemalt 10.11.2019, siis võiks vastustaja alustatud menetluse lõpetada (tl 95-98). Vastustaja määras uueks tähtajaks 21.11.2019 (tl 94). UÜ Leematu Investeeringud esindaja esitas 10.11.2019 viis UÜ Leematu Investeeringud poolt Ehitusfirma Merivälja OÜ-le esitatud arvet, millel selgituseks tööjõurent (eelarvestusteenus), kaks kassa sissetuleku / väljamineku orderit, väljavõtte Ehitusfirma Merivälja OÜ pangakontolt, millelt nähtusid väljamaksed kaebajale selgitusega töötasu vastavalt lepingule igakuiselt 2000 eurot ning UÜ Leematu Investeeringud ja kaebaja vahelise allkirjastamata töölepingu ja projektijuhi allkirjastamata ametijuhendi (tl 99-111). Vastustaja andis UÜ-le Leematu Investeeringud 11.12.2019 korralduse esitada raamatupidamisdokumendid ja vastata kirjalikult küsimustele, mis puudutasid muuhulgas kaebaja tööd ja tööülesandeid (tl 125-128). Maksutoimikust korralduse täitmist ei nähtu. Maksutoimik sisaldab T. Israeli ütlusi Ehitusfirma Merivälja OÜ maksumenetluses, kus on küsitud ka kaebaja töö sisu ja tööülesannete kohta (tl 121-122). Vastustaja andis kaebajale kui maksumenetluses kolmandale isikule 24.10.2019 korralduse (tl 90) esitada dokumente ja anda suulisi selgitusi 07.11.2019. Kaebaja esitas 05.11.2019 oma pangakonto väljavõtte, millelt nähtusid laekumised Ehitusfirma Merivälja OÜ-lt ja Denslux Hambaravi OÜ-lt (tl 112-114) ning 07.11.2019 kaebaja ja UÜ Leematu Investeeringud vahel sõlmitud allkirjastatud töölepingu ja ametijuhendi (tl 116-119). Vastustaja andis kaebajale 06.01.2020 korralduse (tl 129-133) esitada UÜ-s Leematu Investeeringud töösuhte ja töötasu saamisega seotud dokumente ning vastata kirjalikult korraldusele lisatud küsimustikule tähtajaga 20.01.2020. Poolte e-kirjavahetusest (tl 134-135) nähtub, et vastustaja pakkus kaebajale välja erinevaid võimalusi selgituste andmiseks ja rõhutas, et kaebaja vastused on olulised. Kaebaja keeldus küsimustele vastamast (tl 136) ja ei esitanud rohkem dokumente. Pärast kontrollakti saamist esitas kaebaja eriarvamuse (tl 63-65), see ei sisalda konkreetseid andmeid ja sellele ei olnud lisatud tõendeid.
24.Kohtu hinnangul näitab otsuse punktis 23 toodu, et vastustaja on olnud väga põhjalik tõendite kogumisel. Nii UÜ-le Leematu Investeeringud kui kaebajale on maksumenetluses antud korduvalt võimalusi selgitusi jagada ja tõendeid esitada. Vastustajale ei saa ette heita seda, kui menetlusosalised tõendeid ei esita ega selgitusi ei anna. Kaebaja ei ole kaebuses täpsustanud, missugused tõendid või missuguse asjaolu tõendamiseks oleks vastustaja saanud täiendavalt koguda.
Maksuotsuse sisu ei saanud mõjutada see, et kaebaja keeldus teabe andmisest ja tõendite esitamisest viitega MKS § 64 lg 1 punktile 6 ehk põhjendusel, et vastamine tähendaks tema enda või tema lähedase isiku õigusrikkumises süüditunnistamist (hiljem ei ole kaebaja sellele väitele tuginenud). Enese mittesüüstamise privileegi kasutamine ei tähenda, et otsus tuleb teha seda kasutanud isiku kasuks.
25.Vastustaja ei ole kohtu arvates eksinud ka tõendite hindamisel ja neist järelduste tegemisel. Olemasolevate tõendite ja asjaolude pinnalt asus vastustaja õigesti seisukohale, et kaebaja töösuhe UÜ Leematu Investeeringud ehituse eelarvestajana oli näilik. Vastustaja otsuse kasuks räägib see, et UÜ Leematu Investeeringud ei olnud tegutsev ettevõte. Ühing ei omanud pangakontot, ei olnud kättesaadav oma väidetaval aadressil (maksutoimiku dokumendid 1.2, 4-12) ning ühingul ei olnud enne ega pärast kaebaja väidetavat töösuhet ühtegi töötajat (maksutoimiku dokumendid 44, 45). Vastustajale ei ole esitatud ühingu raamatupidamise dokumente, mida vastustaja viimati küsis 11.12.209 (tl 125). Sh puuduvad dokumendid (peale arvete) tööjõu renditeenuse osutamise kohta, kuigi vastustaja palus eelviidatud korralduses vastavad tõendid esitada. Eeltoodut kogumis arvestades ei ole tegeliku majandustegevuse tõendamiseks piisavad UÜ Leematu Investeeringud poolt Ehitusfirma Merivälja OÜ-le esitatud arved (tl 100-104). UÜ Leematu Investeeringud ei teinud kaebajale väljamakseid, ülekandeid kaebaja arveldusarvele tegi Ehitusfirma Merivälja OÜ (tl 107). Seejuures maksti selleks vajalik raha augustis, septembris ja novembris 2018 Ehitusfirma Merivälja OÜ pangakontole sularahas samal päeval ehk vahetult enne ülekande tegemist ning oktoobris ja detsembris tasus Denslux Hambaravi OÜ samal päeval Ehitusfirma Merivälja OÜ-le arved (tl 124). Vastustaja kasuks räägib see, et UÜ Leematu Investeeringud küll deklareeris vaidlusalused tööjõumaksud, kuid jättis need algselt valdavas osas tasumata. Maksuvõlg tasuti alles 07.11.2019 ehk pärast maksumenetluse alustamist. Seejuures tegi T. Israel ettepaneku, et kui ta tasub maksuvõla, siis võiks maksumenetluse lõpetada (tl 95-98). Eeltoodu viitab UÜ Leematu Investeeringud soovile vältida tema ja kaebaja vahelise töösuhte lähemat uurimist. Vastustaja viitas kohtu hinnangul põhjendatult ka sellele, et ei ole eluliselt usutav, et majandustegevust ja pangakontosid mitte omav ettevõte palkab kuupalgaga 2539 eurot varasema eelarvestaja töökogemuseta töötaja, kelle tööl ei ole mingit nähtavat tulemit ettevõtte majandustegevuses (näiteks sõlmitud lepingute või saadud tulu näol). Samuti räägib vastustaja kasuks asjaolu, et kaebaja ei andnud kogu maksumenetluse kestel konkreetseid selgitusi oma töösuhte või tööülesannete kohta (vt otsuse punkti 23 teine lõik). Alles kontrollaktile esitatud eriarvamuses (tl 63-65) andis kaebaja sisulisi selgitusi, kuid ka need jäid üldsõnaliseks ja ei andnud vastuseid vastustaja esitatud konkreetsetele küsimustele (tl 130-132).
26.Kaebaja kasuks rääkivate tõenditena saab välja tuua T. Israeli kinnituse, et kaebaja töötas UÜ-s Leematu Investeeringud (tl 121-122) ning kaebaja esitatud allkirjastatud töölepingu ja ametijuhendi (tl 117-119). T. Israeli ütlusi ei saa pidada tõendina kaalukateks. Vastustaja palus T. Israelil kirjeldada võimalikult üksikasjalikult kaebaja töö sisu, sh tööaega ettevõtete kaupa, kuid sai vastuseks, et tööülesanded on kirjeldatud ametijuhendis (küsimus 8), T. Israel ei uurinud kaebaja töökogemust ega ettevalmistust (küsimus 11), ei kontrollinud tööajast kinnipidamist (küsimus
20), ei osanud isegi hinnanguliselt nimetada kaebaja koostatud dokumentide hulka (küsimus 33) või kirjeldada täpsemalt, millised andmed ta kaebaja jaoks arvutisse sisestas (küsimus 34). Vastustaja andis T. Israelile võimaluse veelkord täpsustada kaebaja töötamisega seonduvat (tl 125-127), kuid T. Israel seda ei teinud. Kõiki tõendeid kogumis arvestades ei ole tööleping ja T. Israeli ütlused töösuhte tõendamiseks piisavad. Töösuhte olemasolu tõenditest nähtuval viisil ei ole eluliselt usutav ning tõendite ülekaal on kaebaja kahjuks.
27.Kaebaja väitel ei ole vastustaja arvestanud tema eriarvamusega kontrollaktile. See ei ole õige. Vastustaja on maksuotsuses kaebaja eriarvamust põhjalikult käsitlenud, kuid on selle hinnanud paljasõnaliseks ja mitte kontrollitavaks, kuna puuduvad konkreetsed andmed. Asjaolust, et kaebaja teab kirjeldada, kuidas valmivad ehituse hinnapakkumised (tl 63 pöördel), ei saa teha tõsikindlat järeldust, et kaebaja hinnapakkumisi tegelikult ka koostas, kuna tegemist on kohtu arvates üldteada informatsiooniga.
28.MKS § 83 lg 3 sätestab, et tehingu tühisust ei võeta maksustamisel arvesse, kui pooled ei tagasta tühise tehingu läbi saadut või ei taasta muul viisil tehingu tegemisele eelnenud olukorda. Kaebaja hinnangul rikub maksuotsus seda sätet, kuna kaebaja sai töötasu ja ei ole seda tagastanud. Kaebaja viitas Riigikohtu lahendile asjas 3-18-495 (p 17). Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga. Riigikohus selgitas viitega MKS § 83 lõikele 3, et tühise töö- või käsunduslepingu alusel makstud tasu saab jätta tööjõumaksudega maksustamata ainult siis, kui on tõendatud, et füüsilisele isikule pole väljamakset tehtud või ta on väljamakse tööandjale otse või kolmandate isikute kaudu tagastanud. Kuid selle kohtuasja asjaolud olid erinevad - kaebajale väidetavalt tasus sama äriühing, millega tal oli töösuhe. Praeguses asjas on tõendatud, et UÜ Leematu Investeeringud ei ole kaebajale töötasu maksnud. Seega ei takista MKS § 83 lg 3 UÜ Leematu Investeeringud ja kaebaja vahelise töölepingu kui näiliku ja seetõttu tühise tehingu arvestamata jätmist UÜ Leematu Investeeringud maksuarvestuses. Praeguse vaidluse raamidest väljub küsimus, kas kaebajal oli töösuhe Ehitusfirma Merivälja OÜ-ga ja kas see ühing on maksnud kaebajale sotsiaalmaksuga maksustamisele kuuluvat tasu. Vastustaja väitel ei ole ta sellist töösuhet tuvastanud ning ka kaebaja ja T. Israel on seda eitanud. Lisaks on vastustaja maksuotsuses põhistanud, et Ehitusfirma Merivälja OÜ ülekanded kaebajale võisid olla tehtud kaebaja või temaga seotud isikute arvel, kuna ülekanded tehti kontole samal päeval sisse makstud sularaha või kaebajaga seotud Denslux Hambaravi OÜ (juhatuse liige oli kaebaja isa Tarmo Piho) poolt samal päeval tasutud summade arvel. Kohus nõustub, et sel juhul ei ole vajadust tõendada, et kaebaja tagastas saadud raha pärast makse tegemist.
29.Kaebaja väitel ei saa ta vastutada UÜ Leematu Investeeringud ja tema tehingupartnerite tegevuse eest või seda kontrollida ning maksuotsus ei ole tema suhtes proportsionaalne. Maksumenetluse adressaat ei olnud kaebaja, vaid UÜ Leematu Investeeringud ning maksumenetluse eesmärk ei olnud kaebajale makstava vanemahüvitise, vaid UÜ Leematu Investeeringud deklareeritud maksude õiguspärasuse hindamine. Maksuotsuse tegemisel ei tulnud hinnata seda, kas maksuotsus on proportsionaalne kaebaja suhtes. Töösuhte puudumine UÜ Leematu Investeeringud ja kaebaja vahel leidis maksumenetluses kinnitust. Maksuhalduri ülesannete ja maksumenetluse eesmärkidega ei ole kooskõlas jätta sellises olukorras maksuotsus tegemata põhjendusel, et sel juhul ei teki vaidlust kaebaja vanemahüvitise suuruse
üle. Samuti ei olnud praeguse maksumenetluse eesmärk kaebajale soodsamate tingimuste loomise eesmärgil tuvastada, kas ja kellega oli kaebajal tegelikult töösuhe ning kes pidi sel juhul kaebaja tööjõumaksud deklareerima ja tasuma. On tõsi, et maksuotsus võib ebasoodsalt mõjutada kolmandaid isikuid, kes ei ole maksuotsuse adressaatideks, kuid tegemist on paratamatu õigusliku tagajärjega. Kohus selgitas eespool, et kaebajal on võimalus kaitsta oma õigusi vaidluses SKA-ga (vt otsuse punkti 18).
30.See, kui töötajale ei ole õigusaktides sätestatud kohustust kontrollida tööandja tausta või majandusnäitajaid, ei tähenda seda, et töötaja ei saa või ei tohi seda teha tema enda huvide, sh hilisemate sotsiaaltagatiste kaitseks. Põhjust uurida tööandja tausta ja küsida selgitusi on kindlasti olukorras, kus töölepingu sõlmib üks äriühing, kuid töö toimub teise äriühingu huvides ja tasu laekub teise äriühingu käest. Praeguses asjas ei teki aga küsimust sellest, kas kaebaja oleks pidanud oma töösuhtes ohumärgid ära tundma, kuna vastustaja on kogutud tõenditest järeldanud, et kaebaja oli näilikus tehingus teadlik osaleja (kontrollakti punktid 1.1.2.5 ja 1.1.2.6, maksuotsuse punktid 2.1.2.6, 2.1.3, 3.1.5).
31.Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et maksuotsuse puhul ei esine sisu-, vormi- ega menetlusnõuete rikkumisi, mis võiksid kaasa tuua maksuotsuse õigusvastasuse. Kaebaja väited ei anna alust maksuotsuse tühistamiseks. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused
32.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.
33.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui kaebaja seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.