X kaebus Tallinna Vangla 30.11.2020 käskkirja nr 52/20/789 ja 18.12.2020 vaideotsuse nr 5-15/20/490-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Monika Raiendik
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebaja 28.05.2021 avaldus ja selle 07.06.2021 esitatud täiendus läbi vaatamata.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 30.07.2021.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla andis 30.11.2020 käskkirja nr 5-2/20/789, millega tunnistas vahistatu X (kaebaja) süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumises ning määras karistuseks kartserisse paigutamise neljaks (4) ööpäevaks. Käskkirjas on märgitud, et 31.10.2020 koostatud ettekande nr xxxxxxx kohaselt keeldus kaebaja kõigepealt läbiotsimisest ning seejärel ei allunud korraldusele siseneda vahistatule määratud kambrisse, et saaks sulgeda kambriukse.
2.Kaebaja esitas käskkirja peale 30.11.2020 vaide ja nõudis karistuste tühistamist.
3.Tallinna Vangla tegi 18.12.2020 vaideotsuse nr 5-15/20/490-2, millega jättis vaide rahuldamata. Tallinna Vangla hinnangul jääb arusaamatuks, millisel moel VangS § 4 ja § 41 kaebaja suhtes rikutakse, sest kaebaja ei ole ise täpsustanud, mis moel tema õigusi rikutakse ning kuidas on see seotud temale määratud distsiplinaarkaristusega.
4.Kaebaja esitas 15.01.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse (registreeritud 18.01.2021), milles nõudis kriminaalasja algatamist karistusseadustiku § 324 alusel, samuti § 89 p 1 ja § 152 p 1 alusel, asja tühistamist ning Tallinna Vangla kohustamist vabandama ja kompensatsiooni maksma. 1(5)
5.Kohus jättis 18.02.2021 määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale kaebuse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Sama määrusega rahuldas kohus kaebaja menetlusabi taotluse ja vabastas kaebaja kohtulahendite ja vastustaja seisukohtade tõlke kulude kandmisest.
6.Kaebaja esitas kohtule 11.03.2021 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles palus kohtul võtta vastu taotlus riigilõivust vabastamise kohta summas 15 eurot. Kaebaja kinnitas, et kaebuse eesmärk on tühistada Tallinna Vangla 30.11.2020 käskkiri nr. 5-2/20/789 ja 18.12.2020 vaideotsus nr 515/20/490-2 ning kompensatsiooni väljamaksmine. Kaebaja väitis, et ta on saatnud avalduse kahju hüvitamise kohta Tallinna Vanglale ja vastuse saamisel saadab selle kohtule edasi.
7.Kohus tegi 18.03.2021 määruse, millega tagastas kaebuse kahju hüvitamise nõude osas ja võttis menetlusse kaebuse Tallinna Vangla 30.11.2020 käskkirja nr 5-2/20/789 ja 18.12.2020 vaideotsuse nr 5-15/20/490-2 tühistamiseks. Sama määrusega andis kohus kaebajale menetlusabi ja vabastas ta riigilõivu tasumisest.
8.Kohus tegi 17.05.2021 määruse, mille resolutsiooni punktiga 2 tühistas kaebajale antud menetlusabi kohtulahendite ja vastustaja seisukohtade tõlke kulude kandmisest vabastamiseks. Sama määrusega määras kohus kaebuse läbivaatamiseks kirjalikus menetluses ja kirjaliku menetluse tähtajad (täiendavad seisukohad, taotlused ja tõendid hiljemalt 07.06.2021 ja nendele vastamine hiljemalt 18.06.2021).
9.Kaebaja esitas 28.05.2021 kohtule venekeelse avalduse.
10.Kohus jättis 31.05.2021 määrusega kaebaja 28.05.2021 avalduse käiguta ja nõudis kaebajalt avalduse eesti keeles esitamist hiljemalt 07.06.2021.
11.Kaebaja esitas 07.06.2021 täiendava venekeelse avalduse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
12.Kaebaja nõuab Tallinna Vangla 30.11.2020 käskkirja nr 5-2/20/789 ja 18.12.2020 vaideotsuse nr 5-15/20/490-2 tühistamist.
13.Kaebaja palub pöörata tähelepanu sellele, et vanglaametnikud, kasutades süstemaatiliselt oma ametipositsiooni, lubavad oma kolleegide poolt seksuaalset ahistamist ja rikuvad VangS § 41 p-te 1 ja 2. Alusetu läbiotsimine samasooliste isikute poolt kaks korda päevas, teinekord ka 3 ja isegi 4 korda päevas ei ole miski muu, kui ebaseaduslik käitumine kinnipeetavate suhtes. Vastustaja seisukohad
14.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.
15.Vaidlustatud distsiplinaarkaristuse käskkirja kohaselt, ei allunud kaebaja 31.10.2020 kella 13.53 paiku vanglaametniku korraldustele lasta end läbi otsida ning minna tagasi kambrisse. Juhtum on fikseeritud Tallinna Vangla II üksuse vanemvalvuri 31.10.2020 ettekandega nr xxxxxxx. Arvestades, et kaebaja ei lükka ümber korralduste andmist ametnike poolt ega korralduste mittetäitmise asetleidmist, võib aru saada, et kaebaja ei vaidle vastu vanglateenistuse ametnike korraldustele mitteallumisele.
16.VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on vangistust reguleerivate õigusaktiga tutvunud ja VangS § 67 punktist 1 tulenevast kohustusest teadlik. Kinni peetava poolt korralduse täitmatajätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Üksnes kinni peetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna talle õigust 2(5)
keelduda korraldust täitmast. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Vastustaja hinnangul ei olnud käesoleval juhul vanglaametnike antud korraldused ilmselgelt tühised ning kaebajal oli kohustus seaduslikku korraldust täita. Kaebajal ei ole õigust valida, kas või millal ta soovib kambrisse siseneda ning lasta end läbi otsida.
17.Kuivõrd käesoleval juhul oli vaja kaebaja viia osakonnast välja jalutuskäigule, puudus vanglaametnikel isegi õigus kaaluda, kas otsida kinnipeetav läbi või mitte.
18.Kuna kaebaja pani toime VangS § 67 p 1 rikkumise, võis teda distsiplinaarkorras karistada. Kaebaja suhtes on läbi viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale võimaldati anda omapoolseid selgitusi ja esitada vastuväiteid protokollile, olulised asjaolud on menetleja poolt välja selgitatud ja kaebaja süü on tõendatud. Distsiplinaarkaristus on määratud pädeva isiku poolt ja tähtaegselt ning määratud karistus on proportsionaalne.
19.Kaebaja ei ole kaebuses Tallinna Vangla 18.12.2020 vaideotsuse nr 5-15/20/490-2 tühistamise nõuet põhjendanud ega avaldanud, miks on vaideotsuse tühistamine vajalik. Vastustaja on seisukohal, et vaideotsus, mis iseseisvalt kaebaja õigusi ei piira ega talle kohustusi sea, ei saa olla ka tema õigusi rikkuv. Vaidemenetlus on läbi viidud kooskõlas menetlusnormidega ning Tallinna Vangla 18.12.2020 vaideotsuse nr 5-15/20/490-2 on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta, vastav vorminõuetele ning sellel ei esine tühise haldusakti tunnuseid. Kuivõrd vaideotsuse tegemisel ei ole menetlusnorme rikutud ning otsus vastab haldusaktile ettenähtud vorminõuetele, puudub alus selle tühistamiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebaja 28.05.2021 avaldus ja selle 07.06.2021 esitatud täiendus
20.Kaebaja esitas kohtule 28.05.2021 venekeelse avalduse. Kohus jättis 31.05.2021 määrusega kaebaja 28.05.2021 avalduse käiguta ja nõudis kaebajalt avalduse eesti keeles esitamist hiljemalt 07.06.2021. Kaebaja vastas kohtule 07.06.2021 täiendava venekeelse avaldusega.
21.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 55 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vormi- või sisunõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, jätab kohus avalduse käiguta ja määrab menetlusosalisele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus või dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud päevaks esitajalt selle tõlget või korraldab tõlkimise ise menetlusosalise kulul (HKMS § 81 lg 1). Kohus leidis 31.05.2021 määruses, et kaebaja piisavat eesti keele oskust arvestades tuleb 28.05.2021 kohtusse saabunud venekeelne avaldus jätta kohtu kulul tõlkimata ja lugeda puudusega esitatuks. Kaebaja ei esitanud kohtule hiljemalt 07.06.2021 avalduse tõlget. Tõlkimise korraldamine kohtu poolt kaebaja kulul on välistatud, sest kaebajal puuduvad piisavad rahalised vahendid.
22.HKMS § 55 lg 2 sätestab, et kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata. Kui kohtu määratud tähtpäevaks ei kõrvaldata puudusi muus avalduses, võib kohus jätta avalduse tähelepanuta. Kuna kaebaja ei esitanud 28.05.2021 avaldust eesti keeles hiljemalt 07.06.2021, jätab kohus kaebaja 28.05.2021 avalduse ja selle 07.06.2021 esitatud täienduse läbi vaatamata. Kaebuse lahendamine
23.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
24.Kaebaja leiab, et Tallinna Vangla 30.11.2020 käskkirjaga nr 5-2/20/756 määratud kartserikaristus on ebaseaduslik. Nimetatud käskkirjaga tunnistati kaebaja süüdi VangS) § 67 p 1 rikkumises ning määras karistuseks kartserisse paigutamise neljaks ööpäevaks. 3(5)
25.Vaidlus puudub selles, et kaebaja on vahistatu. VangS § 90 lg 1 sätestab, et eelvangistuse kandmisele kohaldatakse VangS 1., 2., ja 7. peatüki sätteid 5. peatükis sätestatud erisustega. Distsiplinaarne mõjutamine on reguleeritud VangS-i 2. peatükis. VangS § 100 lg 1 sätestab, et VangS-i, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib vahistatule kohaldada distsiplinaarkaristusi. Punkti 3 kohaselt saab vahistatule kohaldada kartserisse paigutamist kuni 30 ööpäevaks. VangS § 101 lg 1 sätestab, et distsiplinaarmenetluse läbiviimisele ja distsiplinaarkaristuse määramisele kohaldatakse VangS § 64 sätteid.
26.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
27.VangS § 64 kohaselt viib distsiplinaarmenetluse läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus. Kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse. Kinnipeetaval on õigus anda selgitusi. Distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse. Protokollile kirjutab alla distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik. Distsiplinaarkaristuse määrab vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu.
28.Distiplinaarmenetluse materjalid on esitatud Tallinna Vangla 19.04.2021 vastuse lisas. Kaebajat teavitati 25.11.2020 teatisega distsiplinaarmenetluse läbiviimise alustamisest. Tallinna Vangla teise üksuse vanemvalvuri 31.10.2020 ettekande nr xxxxxx kohaselt toimus 31.10.2020 kella 13.53 paiku Tallinna Vanglas järgmine sündmus: vahistatu X keeldus läbiotsimisest enne jalutusele minekut. Sellest tulenevalt ei viidud vahistatut jalutama. Samuti keeldus vahistatu ukse vahelt ära tulemast. Et kambriukse saaks sulgeda, pidi vanemvalvur suunama ta kambrisse.
29.Kaebaja andis distsiplinaarmenetluses selgitused 26.11.2020. Kaebaja kirjutas selgitused vene keeles, kuid 30.11.2020 käskkirjast nähtub selgituste sisu. Kaebaja väitis oma selgitustes, et valvurid ründasid teda läbiotsimise eesmärgil ning ta keeldus nendest kehalistest hellitustest. Kaebaja kinnitas, et teda ei lastud jalutama ning ta lükati kambrisse. Kaebaja oli seisukohal, et läbiotsimine ei olnud põhjendatud ning alandab inimõigust.
30.VangS § 67 p 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Kaebaja ei lasknud vanglateenistuse ametnikul ennast enne jalutuskäiku läbi otsida ning ei astunud kambriukse vahelt ära, et selle saaks sulgeda. Seega ei allunud kaebaja vanglateenistuse ametniku korraldustele. Vastavalt VangS § 68 lg-le 1 on vanglateenistuse ametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Kinnipeetava läbiotsimist teostavad temaga samast soost isikud. VangS § 68 lg 4 alusel kehtestatud justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 32 p 5 kohaselt on kinnipeetava läbiotsimine kohustuslik vanglasisesel saatmisel. Õiguslik alus läbiotsimise teostamiseks tulenes ka Tallinna Vangla kodukorra punktist 4.7, mille kohaselt otsitakse kinnipeetav läbi, kui kinnipeetav väljub osakonnast või siseneb osakonda. Selleks on kinnipeetav kohustatud seisma näoga seina poole ja asetama käed vanglateenistuse ametniku osutatud kohale. Seega on läbiotsimise teostamine enne vahistatu jalutuskäigule viimist kohustuslik ja vanglal puudub kaalutlusõigus läbiotsimine teostamata jätta. Puudub alus arvata, et kaebajale anti ebaseaduslikud korraldused.
31.Kaebaja väide seksuaalse ahistamise kohta ei ole kohtu hinnangul tõsiseltvõetav. Kuna läbiotsimise eesmärk on leida keelatud esemeid ja aineid, kaasneb sellega paratamatult füüsiline kontakt. Ebamugavuse vältimiseks on ette nähtud, et läbiotsimist teostab läbiotsitavaga samast soost isik. Kaebusest ja distsiplinaarmenetluse materjalidest ei nähtu, et läbiotsimist kavatseti teostada viisil, mis ei austaks kaebaja inimväärikust (VangS § 41 lg 1) või et kaebaja allutati piirangule, mis ei vasta täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ning moonutab seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust (VangS § 41 lg 2). 4(5)
32.Käskkirja kaalutluste all on välja toodud, et vanglaametniku seadusliku korralduse tahtlik eiramine on tõlgendatav otsese allumatusena ja on vangla üldist julgeolekut ohustav tegu. Vahistatule antud korraldus liikuda oma elukambrisse oli seaduslik, ehk kaebajal oli igal juhul kohustus sellele alluda. Kaebajale anti korraldus, et ametnikud saaksid jätkata oma teiste tööülesannete täitmisega ning et tema üle oleks tagatud järelevalve ehk ta viibiks kambris, kuhu ta on määratud seaduse alusel. Käskkirjas on välja toodud, et kaebajat on distsiplinaarkorras karistatud 25 korral. Kolmel korral on isikule määratud noomitus, ülejäänud kordadel kartserisse paigutamine. Jätkuvate rikkumiste tõttu Tallinna Vangla leidnud, et noomitus ei täitnud oma eesmärki. Tallinna Vangla ei pidanud otstarbekaks määrata kaebajale distsiplinaarkaristusena isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamist kuni kaheks kuuks, kuna kaebajal puuduvad rahalised vahendid vangla poest ostmiseks. Võimalikest karistustest jäi alles kartserisse paigutamine kuni 30 päevaks. Tallinna Vangla pidas proportsionaalseks paigutada kaebaja neljaks ööpäevaks kartserisse. Kohus nõustub 30.11.2020 käskkirjas toodud kaalutlustega. Nelja ööpäeva pikkune kartserikaristus ei ole kohtu hinnangul ebaproportsionaalne, sest kaebaja on varem korduvalt distsipliinirikkumisi toime pannud ja eelnevad karistused ei ole tema käitumist mõjutanud. Seega leiab kohus, et Tallinna Vangla 30.11.2020 käskkiri on kaalutlusvigadeta ja proportsionaalne.
33.VangS § 64 lg 41 esimene lause sätestab, et distsiplinaarkaristuse võib määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Rikkumisest teadasaamisest ei olnud Tallinna Vangla 30.11.2020 käskkirja tegemise ajaks möödunud rohkem kui üks kuu, sest rikkumise kohta koostati ettekanne 31.10.2020.
34.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Tallinna Vangla 30.11.2020 käskkiri nr 5-2/20/789 on õiguspärane ega kuulu tühistamisele. Kuna distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on õiguspärane, tuleb õiguspäraseks lugeda ka Tallinna Vangla 18.12.2020 vaideotsus nr 5-15/20/4902. Kaebaja ei ole ka selgitanud, kuidas vaideotsus vaide esemest sõltumata tema õigusi rikub. Kaebus jääb rahuldamata.
35.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.