Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
E. T hagi V. T vastu elatise suurendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-6281
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
E. T kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
817 eurot 20 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja E. T, esindaja vandeadvokaat Taavi Pihlakas Kostja V. T
Asja läbivaatamise kuupäev
2. september 2013. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-6281 osas, milles jäeti rahuldamata igakuise elatise suurendamise nõue ning jäeti menetluskulud poolte endi kanda. Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. Saata asi tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.
Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Tagastada V. T (konto nr 1106962313, Swedbank AS) E. T kassatsioonkaebuselt 5. veebruaril 2013 tasutud kautsjon 100 (ükssada) eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Alaealine E. T (hageja) esitas 13. veebruaril 2012 oma seadusliku esindaja V. T (ema) vahendusel hagi oma isa V. T (kostja) vastu. Hageja palus muuta Harju Maakohtu 23. novembri 2011. a otsusega tsiviilasjas nr 2-11-25791 (2011. a otsus) väljamõistetud elatise suurust ning kohustada kostjat tasuma hageja ülalpidamiseks alates 1. veebruarist 2012 kuni seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse lõppemiseni elatist 269 eurot kuus. 10. juuli 2012. a hagiavalduse täpsustuses palus hageja mõista
kostjalt välja elatise 276 eurot kuus. Samuti palus hageja seoses kooliminekuga mõista kostjalt välja ühekordse elatise 413 eurot. Kohtulahendi täitmiseks palus hageja kohustada kostjat maksma elatise ema pangakontole. Hageja väitel mõistis Harju Maakohus 23. novembri 2011. a otsusega (2011. a otsus) kostjalt hageja kasuks välja elatise 185 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatise suurust mõjutavad asjaolud on muutunud. Eelmise kohtulahendi tegemise ajal oli hageja elukohaks olev korteriomand (korter) vanemate ühisomandis, hageja elas seal koos mõlema vanemaga ja vanemad kandsid omavahelise kokkuleppe alusel võrdselt eluasemekulusid. Eelmise kohtulahendi tegemise päeval, s.o 23. novembril 2011 sõlmisid vanemad ühisvara jagamise kokkuleppe, mille järgi jäi korter ema ainuomandisse. Kostja ei ela enam korteris ega osale sellega seotud kulude kandmisel. Hageja ja ema eluasemekulud on kokku 363 eurot 19 senti kuus, sh eluasemelaenu tagasimakse 161 eurot 33 senti, laenukindlustuse makse 11 eurot 20 senti, eluaseme kindlustusmakse 7 eurot 11 senti, kommunaalmaksed korteriühistule 121 eurot 28 senti, tasu elektrienergia tarbimise eest 14 eurot 41 senti, telefoniarve 28 eurot 81 senti ning interneti- ja kaabeltelevisioonitasu 19 eurot 5 senti. Kuna eluruumi ja sellega seotud hüvesid tarbivad hageja ja tema ema võrdselt, on hageja eluasemekuludeks 181 eurot 60 senti, millest kostja peab kandma 90 eurot 80 senti. Selle summa võrra tuleb igakuist elatist suurendada. Kuna hageja läheb 2012. a septembris esimesse klassi, kulub vajalike koolitarvete ja koduse sisustuse soetamiseks 826 eurot, millest kostjal tuleb kanda 413 eurot.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja ei ole tõendanud, et tema vajadused oleksid oluliselt suurenenud või kostja varaline seisund oluliselt paranenud. Kohtulahendiga väljamõistetud elatis katab kõik hageja vajadused. Kuigi hageja ema kannab korteriga seotud kulud kostja kaasabita, on ka kostja eluasemekulud lahku kolimise tõttu suurenenud. Seega on mõlema vanema varaline seisund ühepalju halvenenud. Väidetud eluasemekulud tuleb jagada omakorda kahega. Hageja mõistlik telefonikulu on kolm eurot, mitte 28 eurot 81 senti. Hageja koolimineku tõttu langeb ära lasteaiamaks 55 eurot kuus, eelkoolitasu 29 eurot kuus ja lapsehoidjatasu 80 eurot kuus, mistõttu saab ülejääva 164 euro eest kuus katta hageja muid kulusid, sh koolimineku- ja eluasemekulusid. Hageja kooliminekukulude katteks maksab Tallinna linn ka toetust 320 eurot. Kooliminekuga seotud põhjendatud kuluks on 250 eurot, millest kostja peab kandma 125 eurot.
3.Harju Maakohus jättis 18. septembri 2012. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja ema kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste järgi ei ole asjaolud sedavõrd muutunud, et annaksid alust elatise suurust muuta. Hageja vajadused ei ole muutunud. 2011. a otsusest nähtub, et hageja vanemad leppisid kokku, et nad tasuvad eluasemekulud võrdselt ja kostja kannab pool arvel märgitud summast ema kontole. Praegu elavad vanemad lahus ja ema kannab eluasemekulusid üksi. Hageja põhjendatud ja vajalikud eluasemekulud on 59 eurot 70 senti, sh kommunaalmaksed 47 eurot 50 senti, tasu
tarbitud elektrienergia eest 7 eurot 20 senti ja telefonikulu 5 eurot. Eluasemelaenuga seotud kulud ei ole hageja kulud. Kuna hageja läheb kooli, langeb ära osa varasemaid kulutusi, sh lasteaiatasu 46 eurot ja eelkoolitasu. Hageja ei ole tõendanud, et lapsehoidjateenus on endiselt vajalik. 2011. a otsuse järgi oli 80 euro suurune lapsehoidjakulu põhjendatud, sest hoidja viis hageja lasteaiast koju, eelkooli ja trenni. Hageja ei ole tõendanud, et vajadus lapsehoidja järele suureneb, kui ta läheb kooli. Algkoolilastel on võimalik olla pikapäevarühmas. Hageja kooli minnes suureneb toidukulu, sest ta saab koolis üksnes lõuna. Seega vähenevad hageja kulutused ca 140–160 euro võrra. Lisandunud on eluasemekulud 59 eurot 70 senti, toidukulu ja kulu koolitarvetele. Äralangenud kulutuste arvel saab lisandunud vajadused rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 ei võimalda pärast otsuse jõustumist välja mõista ühekordset elatist. Ka saab hageja kooliminekutoetust 320 eurot, toetusega katmata ühekordsed kulutused peavad vanemad kokku leppima kohtuväliselt. Menetluskulud tuleb jätta ema kanda, sest hageja alaealisuse tõttu kannab tema menetluskulud tema seaduslik esindaja.
4.Hageja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada, hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja palus jätta maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 8. jaanuari 2013. a otsusega maakohtu otsuse osas, milles jäeti rahuldamata ühekordse elatise nõue ja jaotati menetluskulud. Ringkonnakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja ühekordse elatise 253 eurot, nähes ette selle tasumise ema pangakontole. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus poolte endi kanda. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et hageja vajadused ei ole 2011. a otsuse tegemise ajaga võrreldes sedavõrd muutunud, et see annaks alust igakuist elatist suurendada. Eluasemelaenuga seotud kulud ei ole lapse ülalpidamiskulud, mida teine vanem peaks hüvitama. Soetades endale kinnisavara ja võttes selleks eluasemelaenu, peab vanem tasuma laenumakseid sõltumata sellest, kas tal on laps. On loomulik, et alaealine laps elab oma vanemale kuuluval elamispinnal selle eest tasumata. Hageja vajalikeks eluasemekuludeks on 82 eurot 30 senti kuus, sh maksed korteriühistu osutatavate ja vahendatavate teenuste eest 60 eurot 60 senti, tasu tarbitud elektrienergia eest 7 eurot 20 senti, telefonikulu 5 eurot ning interneti- ja kaabeltelevisioonitasu 9 eurot 50 senti. Kostja peab kandma neist kuludest poole, s.o 41 eurot 20 senti. Hageja koolimineku tõttu on võrreldes varasemaga kostja väitel ära langenud lapsehoidjatasu 80 eurot, lasteaiamaks 55 eurot ja eelkoolitasu 29 eurot. Hageja ei vaielnud eelkoolitasu ja lasteaiamaksu äralangemisele vastu, kuid märkis, et lasteaiamaks sisaldas ka toiduraha, mistõttu on tema toidukulu nüüd suurem kui 100 eurot kuus. Samuti pidas hageja endiselt vajalikuks lapsehoidjateenust. Isegi kui hageja toidukulud on suurenenud ja lapsehoidjateenus vajalik, saab hageja eluasemekulud katta äralangenud eelkoolitasu ja
lasteaia kohatasu (vähemalt 12 eurot 20 senti kuus) arvel. Seadus võimaldab välja mõista ka ühekordse elatise. 2011. a otsuses ei arvestatud hageja esmakordse kooliminekuga kaasnevaid ühekordseid kulutusi. Hageja väitel on tal koolimineku tõttu lisakulud, sh riiete-, jalanõude- ja koolitarvetekulu 320 eurot, kooliminevale poisile sobilik mööblikomplekt 426 eurot ning kirjutuslauatool 80 eurot. Tallinna linna makstav toetus 320 eurot katab riiete-, jalanõude- ja koolitarvetekulu, kuid koolilapsele vajaliku mööbli ostmiseks vajalike kulutuste katteks tuleb kostjalt välja mõista ühekordne elatis 253 eurot. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED JA MENETLUS RIIGIKOHTUS
6.Hageja palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus osas, milles jäeti maakohtu otsus muutmata, ning kohustada kostjat maksma hagejale elatist 276 eurot kuus. Hageja väitel ei selgitanud ega põhjendanud ringkonnakohus, miks ei tule tema eluasemekulusid arvestada ajal, mil hageja käis veel lasteaias. Kuna hageja palus suurendada elatist alates
1.veebruarist 2012, ei olnud tema koolieelsed kulud vähemalt kuue kuu jooksul ära langenud, kuid kostja hageja eluasemekulusid sel ajal ei kandnud. Ringkonnakohus kohaldas vääralt perekonnaseaduse (PKS) § 99, sest ei arvestanud elatise suurendamise nõuet lahendades hageja kõiki eluvajadusi, sh vajadust eluaseme järele. Laenumaksed on vältimatult vajalikud, et tagada hagejale eluase. Ema on käitunud hagejale eluaset tagades säästlikult ja vältinud põhjendamatuid kulutusi, sest samaväärse korteri üürimise kulud oleksid laenukuludest suuremad. Lasnamäe kahetoaline korter vastab hageja tavalisele elulaadile ega ole põhjendamatult suur. Kui hageja ei elaks koos emaga, ei oleks emal vaja nii suurt elamispinda.
7.Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu.
8.Asja läbi vaadanud Riigikohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis andis asja 29. mai 2013. a määrusega läbivaatamiseks tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada osas, milles jäeti rahuldamata igakuise elatise suurendamise nõue ning jäeti menetluskulud poolte endi kanda. Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
10.Kolleegium käsitleb esmalt hageja nõuet ja vaidluse ulatust (I). Edasi analüüsib kolleegium eluasemekulude arvestamist elatise määramisel (II) ja selle tähendust käesoleva asja lahendamisel (III). Lõpetuseks käsitleb kolleegium muid menetluslikke probleeme ja teeb menetluslikud otsustused
(IV).
I
11.Hageja palus 13. veebruaril 2012 esitatud hagis mõista kostjalt alates 1. veebruarist 2012 välja
elatise 269 eurot kuus. 10. juuli 2012. a hagiavalduse täpsustuses palus hageja mõista kostjalt välja elatise 276 eurot kuus. Lisaks nõudis hageja kostjalt koolimineku tõttu ühekordset elatist 413 eurot. Hageja esitas hagi TsMS § 217 lg 3 järgi oma seaduslikuks esindajaks oleva ema vahendusel, paludes kohustada kostjat maksma raha TsMS § 445 lg 1 kohaselt oma ema pangakontole (vt selle kohta ka Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p-d 11–13).
12.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, milles jäeti rahuldamata ühekordse täiendava elatise nõue, ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja ühekordse elatise 253 eurot. Kassatsioonkaebuses vaidlustab hageja ringkonnakohtu otsust osas, milles jäeti rahuldamata hageja nõue maksta igakuist elatist 276 eurot. Seega on kohtute otsused jõustunud osas, milles lahendati ühekordse elatise väljamõistmise nõue. Riigikohus kontrollib TsMS § 688 lg 1 järgi ringkonnakohtu otsust kassatsiooni korras üksnes osas, mille peale on kaevatud. Seega vaatab kolleegium läbi üksnes hageja nõude suurendada igakuist elatist.
13.Hagejal on kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96–110 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel saab ta seda nõuda eelkõige perioodilise rahalise elatisena.
14.Kui elatisehagi kohta on jõustunud kohtuotsus, seob see TsMS § 457 lg 1 järgi menetlusosalisi ja välistab reeglina samas asjas uuesti kohtusse pöördumise (vt ka Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 25). TsMS § 459 lg 1 järgi on siiski võimalik esitada kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmiseks hagi, kui maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, on oluliselt muutunud ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (vt Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 26). Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud (vt Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 26).
15.Kolleegium märgib, et TsMS § 459 lg 2 alusel ei saa nõuda kohtulahendiga väljamõistetud elatise muutmist tagasiulatuvalt (vt Riigikohtu 27. aprilli 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-09, p 12; 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 26). Seega saab nõuda elatise suurendamist alates hagi esitamisest, s.o praeguses asjas alates 13. veebruarist 2012. Hageja nõudis 13. veebruari 2012. a hagis elatise suurendamist 269 euroni kuus, 10. juulil 2012 esitatud avalduses aga 276 euroni kuus. Nii hagi esitamisega seotud materiaal- kui ka menetlusõiguslike tagajärgede hindamisel lähtutakse TsMS § 362 lg-te 1 ja 3 järgi hagi esitamise ajast, st ajast, mil hagi kohtusse jõuab, eeldusel, et see on kostjale kätte toimetatud. Sama kehtib TsMS § 362 lg 2 järgi ka kohtule muu avalduse või taotluse esitamise kohta. Kolleegiumi arvates kehtib see säte ka haginõude suurendamise avalduse kohta. Seega saab hageja nõuda, et 269 euro suurune elatis määrataks alates 13. veebruarist 2012 ning 276 euro suurune elatis alates 10. juulist
2012. Kolleegium märgib lisaks, et kohtule nõude suurendamise avalduse esitamisel tuleb arvestada mh TsMS §-des 329–331 avalduste esitamise tähtaegade kohta sätestatut. II
16.Kolleegium nõustub põhimõtteliselt kohtutega, et kostja ei pea lapse isana lapsele elatist makstes kinni maksma lapse ema poolt eluaseme soetamiseks tehtud kulutusi, mh eluasemelaenu makseid ega laenukindlustusmakseid. Samas ei nõustu kolleegium kohtutega, et hageja viidatud eluasemekulusid ei saa elatise suuruse määramisel üldse arvesse võtta.
17.Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise (vt nt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 13). Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt ka nt Riigikohtu 12. detsembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-119-07, p 13; 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19). Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, mille kujundavad tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid (vt ka Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust.
18.PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Selle sätte kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist, vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt ka Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Eeltoodu kohaselt peavad vanemad vastavalt oma varalisele seisundile (eelduslikult võrdsetes osades) osalema ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluruumi ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel.
19.Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavateks põhjendatud kuludeks saab üldjuhul pidada tasu korteriühistu osutatavate või vahendatavate kommunaalteenuste eest, tasu tarbitud elektrienergia eest ning tasu telefoni, interneti ja kaabeltelevisiooni eest mõistlikus ulatuses ja lapsele langevas osas.
Erinevalt maa- ja ringkonnakohtust leiab kolleegium aga, et lapse vajadust kasutada eluruumi saab ülalpidamise määramisel arvestada ka siis, kui laps elab ühele vanemale kuuluvas eluruumis, sõltumata sellest, kas eluruumi soetamiseks on võetud krediiti. On selge, et kui vanemal napib vahendeid endale eluruumi hankimiseks või selle kasutamiseks, nt kui ta ei suuda tasuda laenumakseid või eluruumi jooksvaid ülalpidamiskulusid, mõjutab see ka temaga koos elava ja iseseisva sissetulekuta lapse elukvaliteeti. Selles osas on olukord sarnane korteri üürimisega, kui lapsega kooselaval vanemal ei ole üüri maksmiseks piisavalt raha. Küll saab hinnata, kas sellises olukorras oleks mõistlik soetada väiksem eluruum, minna üürikorterisse vm viisil eluaseme kasutamine ümber korraldada.
20.Eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse saab kolleegiumi arvates määrata kindlaks eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnata eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu, kuna laps saab vanema kasutuses olevas eluruumis elades kasutuseeliseid tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 mõttes.
21.Korteri kasutuseelise väärtuse saab TsÜS § 65 vastavalt kohaldades määrata kindlaks eluruumi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o eluruumi üürimisel saadava üüri järgi (vt ka Riigikohtu 26. septembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-12, p-d 20–21). Nii saab kohus määrata ka kasutuseelise väärtuse, mille saab laps vanema eluaset kasutades. Sellise eluruumi kasutuseelise väärtuse saab määrata võrreldava eluruumi keskmise üürihinna järgi samas piirkonnas, arvestades mh lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurust ning asjaolu, et eluruum on ühiskasutuses (vt ka Riigikohtu 26. septembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-12, p-d 20– 21). Kui lapse kasutuses oleva eluruumi osa kasutuseelise väärtust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemiseks vajalike asjaolude täielik väljaselgitamine on ebamõistlikult raske või kulukas, võib kohus TsMS § 233 järgi otsustada lapse kasutuseelise väärtuse kõiki asjaolusid arvestades oma siseveendumuse kohaselt.
22.Lisaks märgib kolleegium, et igakuine elatis ühele lapsele ei või PKS § 101 lg 1 järgi olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kolleegiumi hinnangul katab miinimummääras elatis eelduslikult ka lapse eluaseme miinimiumkulud. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb seaduses sätestatud miinimummäärast suurema elatise väljamõistmiseks lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Eeltoodut arvestades tuleb miinimummäärast suurema elatise saamiseks tõendada ka miinimumvajadustest suurem kulu lapse eluasemevajaduse rahuldamiseks. Seega peab hageja tõendama, et miinimumelatisest talle eluasemekulu katmiseks ei piisa.
23.Kolleegium ei nõustu kohtutega ka selles, et eluaseme kindlustamise kulusid ei saa mingil juhul mõistlikus ulatuses lapsele langevas osas arvata lapse eluasemevajaduse rahuldamiseks tehtavate kulutuste hulka. Kolleegiumi arvates võib nende kulutuste eesmärgiks sõltuvalt eluaseme kasutamise õiguslikust alusest, krediidisuhetest jm asjaoludest olla tagada lapse eluasemevajaduse rahuldamine juhuks, kui eluruum nt hävib.
III
24.Kostjalt on 2011. a jõustunud otsusega mõistetud hageja kasuks välja elatis 185 eurot kuus alates
1.novembrist 2011 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Selle otsuse järgi ei arvestatud elatise suuruse määramisel eluasemele ja telekommunkatsiooniteenusele tehtavaid kulutusi, kuna vanemad elasid koos ja kandsid eluasemekulud võrdselt. Käesolevas asjas nõuab hageja igakuise elatise suurendamist alates 1. veebruarist 2012, kuna kostja ei ela enam hageja ja tema emaga koos ega osale enam nende eluasemeks oleva korteriga seotud kulude (sh laenukulude) kandmises.
25.Hageja 13. veebruari 2012. a hagiavalduse kohaselt on tema ja tema ema eluasemekulud kokku 336 eurot 91 senti kuus, sh eluasemelaenu tagasimakse 161 eurot 33 senti, laenukindlustuse makse 11 eurot 20 senti, eluaseme kindlustusmakse 7 eurot 11 senti, kommunaalmaksed korteriühistule 95 eurot, tasu elektrienergia tarbimise eest 14 eurot 41 senti, telefoniarve 28 eurot 81 senti ning interneti- ja kaabeltelevisioonitasu 19 eurot 5 senti. Hageja arvates on tema eluasemekuluks pool sellest ehk 168 eurot 46 senti, millest kostja peab kandma omakorda pool ehk 84 eurot 23 senti. Hagiavalduse täpsustuse kohaselt on kommunaalmaksed korteriühistule suuremad, s.o 121 eurot 28 senti, mistõttu peab kostja kandma hageja eluasemekuludest 90 eurot 80 senti. Ringkonnakohus leidis, et hageja vajalikud eluasemekulud on 82 eurot 30 senti kuus, sh maksed korteriühistu osutatavate ja vahendatavate teenuste eest 60 eurot 60 senti kuus, tasu elektrienergia eest 7 eurot 20 senti kuus, telefonikulu 5 eurot ning interneti- ja kaabeltelevisioonitasu 9 eurot 50 senti kuus. Hageja ei ole kassatsioonkaebuses kohtute arvesse võetud kulude suurust vaidlustanud. Ta on vaidlustanud üksnes selle, et kohtud ei võtnud arvesse osasid ema kantavaid igakuiseid kulutusi, s.o eluasemelaenu tagasimakset 161 eurot 33 senti, laenukindlustuse makset 11 eurot 20 senti ja eluaseme kindlustusmakset 7 eurot 11 senti, kokku seega 179 eurot 64 senti kuus, millest hageja osa on 89 eurot 82 senti ning millest kostja peab omakorda kandma poole, s.o 44 eurot 91 senti kuus. Samuti vaidles hageja vastu sellele, et suurenenud kulud saab katta tema koolimineku tõttu äralangenud kulude arvel.
26.Kolleegium leidis eespool, et eluasemekulud on osa lapse ülalpidamisvajaduse katmiseks tehtavatest kulutustest (vt otsuse II osa). Kolleegium leiab, et põhimõtteliselt saab hageja väidetud lisakulutuste tekkimist eluasemekulude katmisel (kuna kostja enam nende kulude katmisel ei osale) pidada asjaolude muutumiseks, mis on aset leidnud pärast 2011. a otsuse tegemist. Muudatust saab pidada nii hageja eluasemevajadust suurendavaks kui ka lapse ema varalist seisundit halvendavaks ja seega saab selle alusel põhimõtteliselt nõuda elatise suurendamist TsMS § 459 lg 1 alusel. Asjaolu, et vanemad leppisid eelmise kohtumenetluse ajal kokku, et nad kannavad lapse eluasemekulud ühiselt võrdsetes osades ning elatise suuruse määramisel selle kuluga ei arvestata, ei tähenda seda, et laps ei saaks nõuda ühelt vanemalt elatise suurendamist eluasemekulude katteks. Vanemate selline kokkulepe ei välista ega piira PKS § 100 lg 3 teise lause järgi üldjuhul lapse
seadusest tuleneva elatisenõude esitamist, küll aga võib kohus lapse elatisenõude puhul arvestada mh vanemate kokkuleppega ettenähtut, s.o vanemate kokkulepitud ülalpidamiskohustuse täitmise viisi ja korda (vt ka Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasja nr 3-2-1-78-13, p 13).
27.Kohtud on möönnud, et hageja eluasemevajadusega seotud kulud (v.a laenu- ja kindlustuskulud) on suurenenud. Ringkonnakohus leidis, et hageja eluasemekuluks on 82 eurot 30 senti kuus, millest kostja peaks kandma 41 eurot 20 senti. Nimetatud summa võrra elatise suurendamata jätmist põhjendas ringkonnakohus aga sellega, et lapse koolimineku tõttu on tema kulud 2011. a otsuse tegemise ajaga võrreldes vähemalt samas ulatuses vähenenud. Seejuures ei ole ringkonnakohus võtnud selget seisukohta, kui palju on kulutused kokku vähenenud. Ringkonnakohus märkis, et ära on langenud eelkoolitasu 29 eurot kuus. Äralangenud lasteaiatasuna on nimetatud vähemalt 12 eurot 20 senti kuus, kuid samas on ringkonnakohus möönnud toiduraha suurenemist ning vajadust kasutada lapsehoidjateenust ka edaspidi. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, miks on arvestatud hageja koolieelsete kulude äralangemisega ka enne lapse kooliminekut, st 2012. a veebruarist juulini. Nii jättis ringkonnakohus ka seda puudutavale apellatsioonkaebuse väitele (tl 106–107) vastamata.
28.Eelneva põhjal tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada osas, milles jäeti rahuldamata hageja nõue suurendada igakuist elatist. See nõue tuleb eespool nimetatut arvestades uuesti läbi vaadata. Hinnata tuleb nii seda, kas ja millises ulatuses saab eluasemekulusid täiendavalt arvestada, kui ka seda, kas ja millises ulatuses saab tekkinud kulud lugeda kaetuks muude 2011. a otsuse järgi elatise suuruse määramisel arvesse võetud hagejale tehtavate kulutuste äralangemise tõttu. Riigikohus on TsMS § 688 lg-te 3 ja 4 järgi seotud faktiliste asjaoludega, mis on tuvastatud alama astme kohtu otsusega, ning ei kogu ega uuri TsMS § 688 lg 5 järgi üldjuhul tõendeid. Seetõttu ei saa kolleegium ise hinnata lapse vajaduste suurenemist ega asja ise lahendada, nagu soovib hageja. Kuna kohtud kohaldasid materiaalõigust lapse eluasemevajaduse kindlakstegemisel ekslikult, tuleb asja uuel läbivaatamisel pooltele õiguse kohaldamist ja tõendamiskoormise jaotust selgitada ning tagada eluasemevajaduse kindlakstegemiseks vajalike tõendite esitamise võimalus. IV
29.Vaidluse esemeks on elatise suurendamine 90 eurot 80 senti kuus. Asja hinnaks on seetõttu kassatsiooniastmes TsMS § 129 lg 2 ja § 137 lg 1 järgi 817 eurot 20 senti. Kolleegium märgib, et maakohus ei ole vastuolus TsMS § 442 lg 2 p-ga 51 asja hinda otsuse sissejuhatuses märkinud.
30.Ringkonnakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb tühistada ka menetluskulude jaotus. Menetluskulud jaotatakse TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemustest. Kolleegium märgib lisaks, et seadusest ei tulene võimalust jätta hageja elatisenõude menetlemisega seotud kulud hageja esindajaks oleva ema kanda, nagu seda tegi maakohus (vt ka nt Riigikohtu 16. juuni 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10, p 12). Kuigi üldjuhul jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi selle poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti, võib kohus jätta
TsMS § 162 lg 4 järgi äärmise ebaõigluse või ebamõistliku tulemuse vältimiseks menetluskulud ka poolte enda kanda. Samuti võib kohus sõltumata menetluse tulemusest jätta ülalpidamisasjas menetluskulud TsMS § 164 lg 3 järgi kostja kanda, kui kostja on enda varalist seisundit varjates menetluse põhjustanud.
31.Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel hagejale tagastada. Ants Kull, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.