X kaebus Tallinna Vangla 10.12.2020 käskkirja nr 11/20/56 tühistamiseks ja kahju hüvitise välja mõistmiseks summas 600 eurot ning vangla kohustamiseks moodustada komisjon
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Tagastada X kaebus.
2.Jätta rahuldamata X taotlus kohtu määruse tõlkimiseks ja kaebaja vabastamiseks tõlkekulude kandmisest.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1.X (kaebaja) esitas 07.06.2021 (tõlge saabus 21.06.2021) Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tallinna Vangla 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/56 põhjusel, et see põhineb valeinformatsioonil, diskrimineerib kaebajat ja rikub tema õigusi. Samuti palus kaebaja temale välja mõista hüvitise summas 600 eurot ja lugeda vanglale 25.03.2021 esitatud vaidega nr 5-37/21/55-01 (tõlkest tulnud kaebuses nr 537/21/55-01) hüvitise saamise kohtueelne menetlus läbituks. Lisaks palub kaebaja kohustada vanglat moodustama komisjon MTÜ-de liikmetest, kes valitakse komisjoni ööpäevaringselt. Kaebaja taotles menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja kohtu dokumentide tõlkimiseks vene keelde.
2.Kohus mõistab kaebaja nõudeid HKMS § 2 lg 4 ls 2 alusel selliselt, et kaebaja ei ole rahul Tallinna Vangla 10.12.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/56, kuna see piirab tema õigusi, ja palub see
3-21-1258
tühistada ning hüvitada kaebajale tekitatud kahju 600 eurot. Samuti taotleb kaebaja vangla kohustamist komisjoni moodustamiseks.
3.Kaebaja ei ole kohtule praeguse vaidlusega seotud menetlusdokumente esitanud. Kaebaja on varasemalt pöördunud halduskohtusse 04.06.2021 kaebusega, milles on sarnased nõuded – haldusasi nr 3-21-1220. Viidatud asjas esitas vangla haldusasja materjalid ja kohus tugineb nendele ega pea vajalikuks vanglalt uuesti sarnaste nõuete raames haldusmenetluse dokumentide esitamist nõuda. Tühistamisnõue ja kahju hüvitamise nõue
4.HKMS § 43 lg 1 p 3 järgi ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ja varasem kaebus on kohtu menetluses. HKMS § 121 lg 1 p 3 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Kaebuse korduvus eeldab esitatud kaebuste samasust ehk vaidluse esemete kattuvust. HKMS § 41 lg 1 esimese lause alusel määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue HKMS § 37 kohaselt ja kaebuse alus. Kaebuse aluseks on põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse (HKMS § 41 lg 2). Samasusega on tegemist, kui kaebaja hilisema kaebuse nõue ja alus kattuvad tema varasema kaebuse nõude ja alusega. Samasuseks ei piisa üksnes nõuete või üksnes aluste kattuvusest (Riigikohtu 06.02.2018 määrus haldusasjas nr 3-17-1182, p 10).
5.Kaebaja esitas 04.06.2021 Tallinna Halduskohtule haldusasjas nr 3-21-1220 kaebuse, milles palub tühistada Tallinna Vangla direktori 10.12.2020 käskkiri nr 1-1/20/56, hüvitada kaebajale selle tulemusena tekitatud kahju (250 eurot) ning keelata Tallinna Vangla direktoril võtta ilma erikomisjoni osaluseta vastu otsuseid jõu rakendamise lubamiseks. Seega esitas kaebaja kohtule nii praeguses kui ka haldusasjas nr 3-21-1220 nõuded Tallinna Vangla 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/56 tühistamiseks ja selle tulemusel vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks ehk samad nõuded, tugineb samadele kohtueelsetele menetlustele (kaebaja 25.03.2021 vaie nr 5-37/21/55-1), ja leiab sarnaselt haldusasjaga nr 3-21-1220, et vaidlustatud käskkiri põhineb valeinformatsioonil. Järelikult pöördus kaebaja kohtusse nii haldusasjas nr 3-21-1220 kui ka praeguses haldusasjas, tuginedes samadele kohtueelsete menetluste otsustustele (vangla 29.04.2021 vaide tagastamise otsus nr 5-15/21/167-3 ja vangla 27.05.2021 kahju hüvitise rahuldamata jätmine nr 5-37/21/55-2). Kaebaja on praeguses haldusasjas suurendanud üksnes taotletava hüvitise suurust (kohtueelses menetluses hüvitise suurust ei olnud märgitud). Juhul, kui kaebaja soovib haldusasjas nr 3-21-1220 esitatud hüvitisnõude suurendamist (250-lt 600-le eurole), on kaebajal võimalik esitada kohtule põhjendatud taotlus, et kaebaja soovib saada kõrgemat hüvitist, mitte esitama uuesti kohtule samad nõuded samal alusel. Hüvitise suurendamiseks ei ole vaja ega saa esitada kohtule uut kaebust.
6.Kuna kaebaja on esitanud samad nõuded samadel alustel haldusasjas nr 3-21-1220 esitatuga tühistamise ja kahju hüvitamise osas, ja nende nõuete osas ei ole jõustunud kohtulahendit, tuleb kaebus nende nõuete osas kaebajale HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel tagastada. Kohustamisnõue
Kaebaja taotleb vangla kohustamist moodustada komisjon.
8.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seaduses määrata mõnda liiki nõude lahendamiseks kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks
2(4)
3-21-1258
ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.
9.Kinnipeetav saab kaebuse halduskohtule esitada, kui on läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-tele 5 või 8 (sõltuvalt nõudest, mida soovitakse esitada). VangS § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
10.HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
11.Kohus küsis haldusasjas nr 3-21-1220 Tallinna Vanglalt haldusmenetluse materjale ka keelamisnõude osas. Keelamisnõue on kohustamisnõude üks eriliikidest. Viidatud haldusasjas esitatud vangla vastusest ei nähtu, et kaebaja oleks pöördunud vangla poole kohustamisnõudega, vaid on esitanud kaebuse otse halduskohtule. Kuna kaebaja ei ole enne halduskohtusse kaebuse esitamist pöördunud taotlusega esmalt vangla poole, on tal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, ja kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kaebajale tagastada.
12.Kohus peab vajalikuks komisjoni moodustamise kohustamise nõude osas selgitada kaebajale täiendavalt järgmist.
13.HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
14.VangS § 105 lg 11 kohaselt on vangla Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mille ülesandeks on vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimine käesolevas seaduses sätestatud korras. VangS § 105 lg 2 järgi moodustab vangla ja kehtestab vangla põhimääruse, koosseisud ning vangla sisekorraeeskirjad valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 06.12.2001 määrusega nr 92 kinnitatud „Tallinna Vangla põhimääruse“ § 1 lg 1 alusel on Tallinna Vangla Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mis viib täide vabadusekaotust ja eelvangistust ning korraldab kriminaalhooldust. Tallinna Vangla põhimääruse § 1 lg 6 ls 1 järgi juhib vanglaid Justiitsministeeriumi vanglate osakond. Kohus leiab, et mitte üheski õigusaktis ei ole sätestatud kinnipeetavatele õigust nõuda vanglas komisjoni moodustamist.
15.Kuna kaebajal puudub õigus nõuda Tallinna Vanglas komisjoni moodustamist, tuleks kaebus tagastada selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu isegi juhul, kui kaebajal oleks nõutav kohtueelne menetlus läbitud. Tõlkeabi ja riigilõivu tasumisest vabastamine
16.Kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine toimub eesti keeles (HKMS § 80 lg 1). HKMS § 82 lg 1 esimene lause sätestab, et kui menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasab kohus tema taotlusel või omal algatusel menetlusse võimaluse korral tõlgi. HKMS § 82 lg 3 kohaselt kannab tõlkimise kulud menetlusosaline. Tõlkekulude tasumisest vabastamise üks eeldusi on, et kaebajal puuduvad vajalikud rahalised vahendid.
17.Kaebaja vanglasiseselt isikukonto väljavõttelt perioodil 07.02.-07.06.2021 nähtub, et kaebaja kontol ei ole toimunud rahalisi liikumisi, ja haldusasjas nr 3-21-824 on kohtule selgunud, et kaebaja isikukonto jääk on 20 senti. Järelikult on kaebaja maksejõuetu tõlkekulude eest tasumiseks. Samas ei pea kohus tõlkeabi andmist kaebajale põhjendatuks, sest kaebajal on 3(4)
3-21-1258
menetluses osalemiseks piisav eesti keele oskus. Kaebajale on mitmetes asjades selgitatud, et tema eesti keele oskus on piisav, et osaleda kohtumenetluses eesti keeles (nt asjad nr 3-21-69, 3-21-238, 3-21-359, 3-21-344, 3-21-436, 3-21-466, 3-21-638, 3-21-662). Vangiregistri andmetel on kaebaja suhtluskeelteks eesti ja vene keel. Kaebaja on omandanud aastatel 2005– 2006 keskhariduse eesti õppekeelega koolis. Kaebaja saab vajadusel kasutada tõlkimiseks vangla raamatukogust kättesaadavaid sõnaraamatuid ja talle mõnes kohtuasjas vene keelde tõlgitud kohtulahendeid. Eelnevast saab järeldada, et kaebaja valdab eesti keelt piisaval määral, et aru saada menetlusdokumentidest. Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse menetlusdokumentide tõlkimiseks vene keelde.
18.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamise osas. /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.