Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 28.06.2021. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
5.Menetlusosalisel (välja arvatud avaliku võimu kandja) on õigus esitada enne kohtuotsuse jõustumist kohtule taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 36).
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Äriregistri andmetel (I kd tl 121-123) kanti OÜ JUNONA (edaspidi kaebaja või Junona) äriregistrisse 22.08.1997, enne seda oli ühing kantud ettevõtteregistrisse. 01.01.2015 31.12.2015 oli kaebaja põhitegevusala muude pealisrõivaste tootmine, k.a rätsepatöö, töötajate arv 14, käive 898 455 eurot, kahjum 58 001 eurot. Ühingu juhatuse liikmed olid 2015. aastal
Irina Kanna (22.11.2011 - 29.06.2016) ja Fjodor Ovsjannikov (11.04.2013 - 08.09.2016, on juhatuse liige ka praegu). Äriregistri andmetel (I kd tl 120) oli Junona Compani OÜ (edaspidi Junona Compani) äriregistrisse kantud 16.02.2012 - 27.09.2017. Ühingu asutaja ja esimene ainuosanik oli Fjodor Ovsjannikov. Alates 12.03.2015 oli ainuosanik Sergei Gussarov. Ühingu ainus juhatuse liige oli kuni 20.01.2015 Fjodor Ovsjannikov, alates 20.01.2015 Sergei Gussarov. Alates 14.04.2016 oli pankrotihaldur Ly Müürsoo. Majandusaasta aruannete põhjal ühingul 2012. aastal käive puudus, 2013. aastal oli käive 4 866 eurot ja põhitegevusala muude pealisrõivaste tootmine, k.a rätsepatöö. Hilisemaid majandusaasta aruandeid ei ole. Eeltoodud andmeid Junona Compani kohta tutvustas kohus pooltele kohtuistungil.
2.Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 21.12.2017 maksuotsuse nr 12.2-3/035954-13 (I kd tl 5460, edaspidi maksuotsus). Otsusega kohustati OÜ-d JUNONA tasuma perioodi jaanuar kuni detsember 2015 eest maksusumma 225 181,59 eurot. Maksuotsuse punkti 4 põhjal kujunes see summa järgmiselt: - sisendkäibemaksu vähendati 90 242,50 euro võrra; - 20% määraga maksustatavat käivet vähendati 116 208 euro ja sellelt tasumisele kuuluvat käibemaksu 23 241,60 euro võrra; - tööjõumakse (kinnipeetud tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse, kogumispensioni makse) suurendati kokku 158 180,69 euro võrra; - maksukohustus suurenes kokku 225 181,59 euro võrra, sellest käibemaks 90 242,50 23 241,60 = 67 000,90 eurot ja tööjõumaksud 158 180,69 eurot. MTA ühtlasi parandas töötamise registri kandeid ja märkis Junona Compani töötajad kaebaja töötajateks (MKS § 255). Maksuotsuse põhjendused sisalduvad otsuses endas ja 11.09.2017.a kontrollaktis nr 12.23/035954-12 (I kd tl 42-51, edaspidi kontrollakt), millele on viidatud kui maksuotsuse lahutamatule osale. MTA põhjendused on järgmised.
2.1.Junona Compani tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonidel (TSD) märgitud töötajad olid tegelikult kaebaja töötajad ning vastavate maksude, kogusummas 158 180,69 euro deklareerimise ja tasumise kohustus oli kaebajal. MTA tugines järgmistele asjaoludele: 1) Junona Compani ei olnud reaalselt tegutsev äriühing. Seda tõendavad järgmised asjaolud: - ühingul puudusid töötajad, kuna ühingu pangakontolt ei ole tehtud töötajatele väljamakseid, ühing ei esitanud kontrolli raames tööaja arvestust, töölepinguid, tööohutuse juhendeid vms; - ühingu pangakontolt ei nähtu tavapärasele majandustegevusele omaseid tehinguid, nagu tasumine side-, rendi- ja kommunaalarvete, soetatud kaupade ja teenuste või muu sarnase eest ja ühing ei ole esitanud tõendeid, et need kulud kanti sularahas; - ühingul puudus vara, sh seadmed, millega teenust osutada. Ühingu juhatuse liige Sergei Gussarov ei teadnud, kellelt ühing ruume rentis; - ühingul ei olnud iseseisvat tulu saamisele orienteeritud majandustegevust. Ühingule ei esitanud tellimusi keegi peale kaebaja. Tehinguosalised ei suutnud selgitada hinna kujunemist või tõendada hinnaläbirääkimiste toimumist. Ühing ei esitanud 2014. ja 2015. aasta majandusaasta aruandeid; - ühingu endine juhatuse liige oli kaebaja juhatuse liige Fjodor Ovsjannikov, kes jätkas ühingu juhtimist ka pärast seda, kui juhatuse liikmeks sai Sergei Gussarov;
- ühing ei esitanud maksumenetluses ega pankrotimenetluses majandustegevuse dokumente, Sergei Gussarov ei tea, kus need asuvad; - ühing jättis deklareeritud tööjõumaksud ja käibemaksu tasumata. 2) Sergei Gussarov vormistati Junona Compani juhatuse liikmeks formaalselt. Ühingut juhtis tegelikult kaebaja juhatuse liige ja Junona Compani endine juhatuse liige Fjodor Ovsjannikov. Seda tõendavad järgmised asjaolud: - Sergei Gussarov ei osanud anda täpsemaid andmeid majandustegevuse kohta, sh tootmise mahud ja ühikud, ruumide kasutamise asjaolud. Ta ei osanud selgitada, kuidas oli majandustegevus kavandatud (teenuse hind vs kulud). Tema käest käisid läbi vähesed dokumendid. Tema väitel valmistas Junona Compani tellimusi Soome ja kavatses saada tellimusi Venemaalt, kuid andmed selle kohta on üldsõnalised, sh ei oska ta nimetada firmade nimesid; - juhatuse liikme vahetumise järel jäi Junona Compani pangakaarti ja internetipanka kasutama Fjodor Ovsjannikov. Puuduvad tõendid, et ühingu pangakaart anti üle Sergei Gussarovile. Sergei Gussarov ei omanud ligipääsu e-maksuametisse; - Sergei Gussarovi, Fjodor Ovsjannikovi ja Junona Compani väidetava mänedžeri Jevgeni Šagandini ütlused on vastuolulised toodangu üleandmise, selle kohta aktide koostamise, ruumide ja seadmete rendi hinna arvestuse ja tasumise, töökorralduse, toodete ja õmblusoperatsioonide hinna kujunemise, alltöövõtulepingu olemasolu ja selle allkirjastanud isikute osas; - Junona Compani töötajad ei teadnud juhatuse vahetumisest; - Marina Prikulise ja Marina Vasiljeva töölepingu lõpetamise otsused allkirjastas Fjodor Ovsjannikov ajal, mil ta ei olnud enam Junona Compani juhatuse liige. 3) Junona Companisse vormistatud töötajad olid reaalselt kaebaja töötajad. Seda tõendavad järgmised asjaolud: - Junona Compani töötajad allusid kaebaja töötajatele: andsid tehtud tööde andmed otse kaebaja brigadirile, toodete kvaliteeti kontrollisid kaebaja töötajad; - Junona Compani töötajad ei teadnud juhatuse vahetumisest ja ei tundnud Sergei Gussarovit. Töös ei toimunud juhatuse vahetumisel sisulist muutust; - Marina Prikulise ja Marina Vasiljeva töölepingu lõpetamise otsused allkirjastas Fjodor Ovsjannikov ajal, mil ta ei olnud enam Junona Compani juhatuse liige. 4) Junona Compani kasutas maksete vastuvõtmiseks ja töötajatele tasumiseks FSER Group OÜ pangakontot, selle ühingu juhatuse liige oli Sergei Gussarov. FSER Group OÜ pangakontot kasutati, kuna Junona Compani enda pangakonto oli arestitud. Kaebaja tasus Junona Companile (FSER Group OÜ pangakontole) teenuse eest üksnes nii palju, et sellest jätkus töötajatele töötasu maksmiseks, ent mitte töötasudelt maksude ja maksete tasumiseks. FSER Group OÜ pangakontole teeb ülekandeid ainult kaebaja, kelle kantud rahast makstakse töötajatele töötasusid ja aktsiaseltsi "Nakro" rendimaksed. Sergei Gussarov teadis juba 2015. aasta veebruaris, et kaebajaga sõlmitud lepingus olevad hinnad ei võimalda kulusid kanda ja kasumit teenida.
2.2.Kaebaja ei soetanud Junona Companilt õmblusteenuseid ja ei saa selle ühingu arvete alusel maha arvata sisendkäibemaksu 90 242,50 eurot. Õmblustöid tegid kaebaja enda töötajad. MTA tugines otsuse punktis 2.1. toodule (tegemist oli kaebaja enda töötajatega). Kaebaja teadis, et Junona Compani talle teenust ei osutanud, kuna kaebaja juhatuse liige Fjodor Ovsjannikov omas ligipääsu Junona Compani rahalistele vahenditele, Junona Compani töötajad allusid kaebaja töötajatele, Junona Compani töötajate arvates juhtis ühingut Fjodor
Ovsjannikov, mitte Sergei Gussarov ning Fjodor Ovsjannikov ja Sergei Gussarov olid juba varem omavahel tuttavad.
2.3.Kaebaja ei ole osutanud teenuseid (konsultatsiooniteenus, töötajate rent) OSAÜHINGULE ISCG. Vastavaid tehinguid ei ole toimunud. MTA vähendas kaebaja tasumisele kuuluva käibemaksu summat 23 241,60 euro võrra.
2.4.Kaebaja poolt deklareeritud soetus Junona Companilt oli suunatud sellele, et vähendada kaebaja maksukoormust, maksta vähem tööjõumakse ja käibemaksu ning jätta maksukohustus Junona Companisse. Raha liikumise korraldamine läbi FSER Group OÜ pangakonto viitab tahtlusele vältida maksude tasumist. Kasusaajaks oli kaebaja, kes sellise skeemi abil vältis tööjõumaksude osas maksukohustuse tekkimist. Kaebaja, Junona Compani ja FSER Group OÜ aadress oli Narva, Tuleviku 6. MTA viitas maksukorralduse seaduse (MKS) §-le 84. Junona Compani pankrotistumise skeem sarnaneb FN Grupp OÜ pankrotistumisele. Mõlema äriühingu juhatuse liige võlgade tekkimise ajal oli Sergei Gussarov. Mõlemad ühingud tegutsesid aadressil Narva, Kalda 8 ning tegevusalaks oli pealisrõivaste tootmine, s.h rätsepatöö. FN Grupp OÜ-s algatati 18.02.2014 pankrotimenetlus, mis lõppes 18.08.2014 raugemisega. FN Grupp OÜ maksuvõlg oli 263 884,02 eurot ning koosnes tööjõumaksudest, käibemaksust ja intressidest. Mõned Junona Compani töötajad töötasid enne FN Grupp OÜ-s. Jevgeni Šagandin tegi kõigile FN Grupp OÜ töötajatele pakkumise üle minna Junona Companisse.
2.5.MTA käsitles maksuotsuses kaebaja vastuväiteid. Muuhulgas nähtub neist, et kaebaja väitel andis FN Grupp OÜ ettevõtte üle Junona Companile. Samuti, et kaebaja esitas pärast kontrollakti saamist Junona Compani tööaja arvestuse tabeli ja sisekorra eeskirjad ning vastustaja väitel ei saa nendega arvestada, kuna dokumendid oleks tulnud esitada maksumenetluses ning vastustajal on kahtlus, et need on vormistatud tagantjärele.
3.Kaebaja esitas 19.01.2018 maksuotsuse peale vaide. MTA rahuldas 14.02.2018.a vaideotsusega (I kd tl 70-74) vaide osaliselt. Vastustaja nõustus kaebajaga, et kui Junona Compani ei ole osutanud kaebajale õmblusteenust ja Junona Compani töötajaid tuleb käsitleda kaebaja töötajatena, siis pidanuks maksuhaldur aktsiaseltsi "Nakro" poolt Junona Companile esitatud rendiarvetel kajastatud käibemaksu arvestama kaebaja sisendkäibemaksuna ning vähendama kaebaja maksustatavat käivet ja käibemaksu vastavate rendiarvete osas. Vastustaja muutis eeltoodut arvestades maksuotsuse punkti 4 alapunkte a ja b järgmiselt: - sisendkäibemaksu vähendati 82 359,89 euro võrra; - 20 % määraga maksustatavat käivet vähendati 205 940,07 euro ja sellelt tasumisele kuuluvat käibemaksu 39 027,96 euro võrra. Kuna maksuotsus jäi ülejäänud osas muutmata, siis kujunes kogusummaks 201 512,62 eurot, sellest käibemaks 82 359,89 - 39 027,96 = 43 331,93 eurot ja tööjõumaksud 158 180,69 eurot. Vaideotsuse resolutsioonis on öeldud, et MTA tunnistab maksuotsuse osaliselt kehtetuks, vähendades tasumisele kuuluvat käibemaksusummat 23 668,97 euro võrra.
4.MTA tegi 09.03.2018 otsuse vaideotsuse parandamiseks nr 6-1/3982-3 (I kd tl 75). Otsuses on öeldud, et vaideotsuses ilmnesid arvutusvead ja ebatäpsused, mis ei mõjuta vaideotsuse resolutsiooni. Õige oli vähendada 20% määraga maksustatavat käivet 195 140,07 euro võrra ja sellelt tasumisele kuuluvat käibemaksu 39 028,01 euro võrra ning vähendada maksuvaba käivet 10 800 euro võrra.
5.Kaebaja esitas 16.03.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse maksuotsuse tühistamise nõudes. Kaebaja vaidlustas kohustuse tasuda tööjõumaksud ja käibemaks tulenevalt tehingutest Junona Companiga. Kaebaja põhiseisukohad olid järgmised.
5.1.Vaideotsuse ja selle paranduse tulemusena ei ole maksukohustuse suurus arusaadav. Paranduse põhjal oleks lõplik maksusumma pidanud olema 5 senti väiksem ehk 201 512,57 eurot. See on sedavõrd oluline puudus, et toob iseseisvalt kaasa maksuotsuse õigusvastasuse.
5.2.Junona Compani osutas kaebajale õmblusteenust. Junona Companil oli majandustegevus ja vaidlusalused töötajad olid Junona Compani töötajad. Vastustaja ei ole vastupidist tõendanud. Vastustaja väited on omavahel vastuolus selle osas, kas Junona Companil oli või ei olnud majandustegevus. Kaebaja viitas tõenditena sellele, et - Junona Compani oli kantud äriregistrisse. Ühing oli käibemaksukohustuslane, see eeldab ettevõtlust ja maksustatavat käivet; - riik on pankrotimenetluses aktsepteerinud, et Junona Companil olid töötajad; - töötajate ütlused, et nende tööandjaks oli Junona Compani; - Junona Compani tegi FSER Group OÜ vahendusel töötajatele väljamakseid; - tehinguid kaebaja ja Junona Compani vahel tõendavad leping teenuse osutamiseks (I kd tl 78-80), tellimuste kohta vormistatud ettepanekud (I kd tl 81-84) ja arvete reaalne tasumine turuhinnale vastavalt (I kd tl 13-41); - Junona Compani raamatupidamisprogrammist nähtub, et Junona Companil oli lisaks kaebajale 2014 ja 2015 ka muid kliente (III kd tl 4-6); - aktsiaselts "Nakro" esitas Junona Compani pankrotimenetluses tema vastu nõude, mida pankrotimenetluses tunnustati; - mitmed töötajad kinnitasid, et tunnevad Sergei Gussarovit. Sergei Gussarovi ütlused tunnistajana tõendavad, et ta juhtis reaalselt Junona Companid. Kaebaja märkis, et kuna Junona Compani oli iseseisev ühing, siis on kaebaja võimalused esitada Junona Compani majandustegevuse kohta tõendeid äärmiselt piiratud. Kaebaja pöördus Junona Compani dokumentide hoidja poole, kuid isik edastas kaebajale vaid üksikuid dokumente.
5.3.Vastustaja möönab, et kuni novembrini 2014 oli Junona Compani tegutsev äriühing, sh tasus deklareeritud maksud. Äriühing ei saa muutuda mittetegutsevaks põhjusel, et tal on tekkinud raskused maksukohustuse täitmisega.
5.4.Vastustaja tugines maksuotsuses MKS §-le 84. Seda saab kohaldada ainult kehtivatele tehingutele. Samas tugineb vastustaja sellele, et Junona Companil puudus majandustegevus, sel juhul ei saanud Junona Compani tehingud olla kehtivad. Kohtuistungil selgitas vastustaja, et tehingud kaebaja ja Junona Compani vahel ning tehingud Junona Compani ja tema töötajate vahel olid näilikud, s.t töötajad olid kaebaja töötajad. Vastustaja ei ole maksuotsuses MKS § 83 lõikele 4 viidanud ja ei ole tehingute näilikkuse eelduseid kontrollinud. Selleks, et tehingud töötajatega oleks näilikud, pidi Junona Compani olema töötajatega selles kokku leppinud. Kui 2014. aastal omas Junona Compani reaalset majandustegevust ja töötajaid, siis eeldaks töölepingute näilikuks tunnistamine, et Junona Compani leppis 2015. aasta alguses kõigi oma töötajatega kokku, et edaspidi ei ole tehtud tahteavaldusel avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi. Vastustaja ei ole seda tõendanud. Nii Junona Compani pankrotihaldur, Eesti Töötukassa kui ka Viru Maakohus on
pankrotimenetluses tuvastanud, et Junona Companiga töölepingu sõlminud töötajad olid Junona Compani töötajad.
5.5.Sergei Gussarov ei saanud dikteerida teenuse hinda, vaid see kujunes läbirääkimiste tulemusel ja sõltus turuhinnast. Junona Compani raskused põhjustas tellimuste vähesus. Tegemist oli keerulisest tegevusvaldkonnast, vähestest kogemustest ja halbade asjaolude kokkusattumisest tuleneva kooslusega, mis tõi mittesoovitud tagajärje. Junona Compani pankrotimenetluses ei tuvastatud tegutsemises pahatahtlikust, vaid pankrotihaldur leidis, et pankrot oli tingitud keerulisest turusituatsioonist. Sergei Gussarovil kui juhatuse liikmel oli igal juhul ligipääs ühingu pangakontodele. Sergei Gussarov korraldas Junona Compani töötajate palkade maksmise talle kuuluva FSER Group OÜ kaudu. Sergei Gussarov on kinnitanud, et Fjodor Ovsjannikov andis ühingu pangakaardi talle üle. Juurdepääs e-maksuametile ei ole määrava tähtsusega, seda ei olnud ka Junona Compani väidetaval tegelikul juhil Fjodor Ovsjannikovil. Juhatuse liikme vahetumine ei pea tingimata kaasa tooma muutust ühingu tegevuses.
5.6.Vastustaja ei saanud tugineda isikute ütlustele, kui isik andis neid vene keeles, kuid ütlused protokolliti eesti keeles. Sel juhul ei saa olla veendumust, et isikute ütlused on protokollitud korrektselt ja täpselt. Kaebaja hinnangul oleks ütlused tulnud protokollida vene keeles. Vastuolud isikute ütlustes võivad olla tingitud eeltoodust. Vastustaja ei ole teinud pingutusi vastuolude kõrvaldamiseks. Puuduvad tõendid, et Sergei Gussarov oleks kohtule antud ütlustes valetanud või et tema nimetatud ühingud ei olnud Junona Compani kliendid. Isegi kui need ühingud 2015. aastal Junona Companilt enam teenust ei ostnud, võis tegemist olla inimliku eksimusega. Sergei Gussarovi ütluste hindamisel tuleb arvestada, et ta võis tegutseda oma huvides eesmärgil vältida vastutust Junona Compani kohustuste eest. Sergei Gussarovi tegevuse tõttu maksumenetluses kannatas eelkõige kaebaja, seega ei saa järeldada, et ta tegutses Fjodor Ovsjannikovi suunamisel.
5.7.Vastustaja rikkus uurimispõhimõtet, kuna ei võtnud asja juurde töötamise registri väljavõtet Junona Compani töötajate kohta ning ei nõudnud töötukassalt välja Junona Compani töötajate töölepinguid ja andmeid maksejõuetuse hüvitise maksmise kohta töötajatele. Vastustajal ei olnud pädevust hinnata, kas Fjodor Ovsjannikov on allkirjastanud töölepingu lõpetamise kokkuleppe Junona Compani nimel, ekspertiisi tegemisest vastustaja keeldus. Kaebajal on kahtlus, et vastustaja on osad maksumenetluses kogutud tõendid jätnud kaebajale kontrollitoimikust koopia saatmisel väljastamata.
6.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja viitas maksuotsuse ja vaideotsuse seisukohtadele.
6.1.Vastustaja nõustus vastuses kaebusele, et vaideotsuse parandamisel on tekkinud arvutusviga 5 sendi võrra ning maksukohustus on kokku 201 512,57 eurot. Tegemist on inimliku eksitusega, mis ei too kaasa maksuotsuse õigusvastasust. Hilisemas seisukohas leidis vastustaja, et vaideotsuses tekkinud arvutusvead ei mõjuta vaideotsuse resolutiivosa õigsust. Vastustajal ei olnud kohustust kaasata maksumenetluses tõlk. Kõigile isikutele tutvustati nende õigusi ja kohustusi nende emakeeles. Olenemata etteheidetest tõlgetele on kaebaja pidanud võimalikuks isikute ütlustele tugineda.
6.2.Vastuseks kohtu küsimusele andis vastustaja järgmised andmed Junona Compani kohta. Ühing deklareeris 2014. aastal käivet 472 541,04 eurot, mille pealt arvestatud käibemaks oli 27 152,43 eurot. Tasumisele kuulunud 27 154,43 eurost jättis Junona Compani tasumata (võlgu) detsembri 2014 käibemaksu 4828,9 eurot. Ühing deklareeris 2014. aastal tööjõumakse 79 102,77 eurot. Tasumisele kuulunud summast jättis Junona Compani tasumata detsembri 2014 TSD-del deklareeritud sotsiaalmaksu 3708,58 ja erijuhtude tulumaksu 10,34 eurot. Kohtule esitatud andmetest järeldub, et kuni novembrini 2014 oli Junona Compani tegutsev äriühing ning tasus deklareeritud maksud. Maksuhalduri jaoks muutus äriühingu käitumine probleemseks alates detsembrist 2014. Ka pankrotihaldur järeldas, et Junona Companil hakkas maksuvõlg tekkima alates 20.01.2015, kui juhatuse liikmeks sai Sergei Gussarov.
6.3.Alates 2015. aasta algusest oli Junona Compani ainukeseks tuvastatud tegevuseks teenuse osutamine kaebajale. Muudatus majandustegevuses sai alguse samal perioodil, kui Fjodor Ovsjannikov lahkus äriühingu juhatuse liikme kohalt, millega sooviti jätta mulje, et endise juhatuse liikme seotus ettevõttega on lõppenud. Junona Companil tekkisid makseraskused ja maksuvõlg 2014. aasta lõpus. See asjaolu oli Sergei Gussarovile teada. Vastustaja on seisukohal, et alates 2015.aasta algusest käivitas Fjodor Ovsjannikov Sergei Gussarovi kaasabil skeemi, kus toimiva tootmisettevõtte ehk kaebaja kõrvale tekitati Junona Compani näol äriühing, kellel puudus iseseisev majandustegevus. Junona Compani töötajate töötasudelt jäeti tasumata tööjõumaksud ning lisaks deklareeris kaebaja äriühingute vahelistelt näilikutelt tehingutelt käibemaksu selleks, et vähendada oma maksukoormust. Junona Compani töötajaid tuleb käsitleda kaebaja juhtimise ja kontrolli all tegutseva majandusüksuse töötajatena ning kaebaja ja Junona Compani vahelisi tehinguid näilike tehingutena. MTA-le esitatud käibedeklaratsioonide põhjal osutas Junona Compani 2015. aastal teenuseid üksnes kaebajale. Sergei Gussarov nimetas Junona Compani tehingupartneritena mitmeid ühinguid, kuid käibedeklaratsioonide põhjal olid neil ühingutel tehingud mitte Junona Companiga, vaid kaebajaga. Junona Compani ei ole deklareerinud 2015. aastal soetust, välja arvatud ruumide rent aktsiaseltsilt "Nakro".
6.4.Sergei Gussarov ei teinud teadlikult koostööd Junona Compani ja kaebaja maksumenetlustes ning tunnistab oma kirjalikes ütlustes kohtule, et eksitas teadlikult oma ütlustega maksumenetlustes maksuhaldurit ja jättis dokumendid tahtlikult esitamata. Jevgeni Šagandin ja Sergei Gussarov ei tunnistanud oma varasemat kokkupuudet. Tegelikult töötas Jevgeni Šagandin FN Grupp OÜ-s aastatel 2011-2013 ning Sergei Gussarov oli FN Grupp OÜ juhatuse liige alates 14.08.2012 – 18.08.2014. Loogiline ei ole Jevgeni Šagandini töölevõtmine suurema palgaga Junona Companisse olukorras, kus tema töö sisu ei muutunud ja Junona Compani oli raskustes. Isikud andsid kohtus ütlusi vene keeles.
6.5.Määrav ei ole see, et Töötukassa maksis töötajatele välja saamata jäänud töötasud Junona Compani pankrotimenetluses. Töötukassal puudub pädevus uurida pankroti asjaolusid, samuti puudub neil kaalutlusõigus väljamaksete tegemisel pankrotimenetluses.
6.6.Kohtupraktika kohaselt saab MKS § 84 alusel omistada ühe isiku tehingud ja sellega kaasnevad maksukohustused teisele isikule, kelle kontrolli ja juhtimise all esimene tegutses. Vastustaja on MKS §-le 84 tuginedes jõudnud maksuotsuses järeldusele, et Junona Companil puudus alates Sergei Gussarovi juhatuse liikmeks saamisest iseseisev majandustegevus ja äriühing tegutses üksnes kaebaja juhtimise ja kontrolli all viimase maksukohustuse vähendamise eesmärgil. Ainuke kasusaaja nendes tehingutes oli kaebaja ja mitte ainult tööjõumaksude näol, vaid seeläbi sai äriühing võimaluse ka oma tasumisele kuuluvat
käibemaksu vähendada. Kuna Sergei Gussarov oli varasemalt FN Group OÜ juhatuse liige, siis tõendab see asjaolu, et äriühing soetati sellest vabanemise eesmärgil. Tehing eeldas ilmselgelt Sergei Gussarovi ja Fjodor Ovsjannikovi vahelisi kokkuleppeid.
Kohtu seisukoht
7.Kaebaja vaidlustas MTA 21.12.2017.a maksuotsuse nr 12.2-3/035954-13. Kaebaja märkis, et ta ei nõustu vaideotsuse seisukohtadega, kuid ei esitanud eraldi vaideotsuse või selle parandamise otsuse tühistamise nõuet. Kohtu hinnangul ei olnud see ka vajalik. Vaideotsusega (sh arvestades selle parandusi) muudeti maksuotsust. Maksuotsus kehtib praegu ja kohus hindab seda sellisena, et kaebaja kohustus on tasuda maksusumma 201 512,62 eurot, sellest käibemaks 43 331,93 eurot ja tööjõumaksud 158 180,69 eurot. Vaideotsuses toodud vastustaja seisukohtadele saab kaebaja esitada vastuväiteid ka juhul, kui vaideotsust eraldi nõudega vaidlustatud ei ole. Kaebaja selgitas kohtuistungil, et ta ei vaidlusta maksuotsust osas, millega vähendati tasumisele kuuluvat käibemaksu seoses tehingutega OSAÜHINGUGA ISCG.
8.Vaidluse lahendamisel omab määravat tähtsust, kas Junona Compani töötajad olid selle ühingu töötajad või oli tegemist kaebaja töötajatega. Sellest sõltub omakorda, kas Junona Compani osutas kaebajale teenust (mille eest tasumisel saab maha arvata sisendkäibemaksu) või tegid töö ära kaebaja enda töötajad.
9.Kohtu hinnangul näitavad maksumenetluses kogutud ja kohtuasjas esitatud tõendid, et Junona Compani asutati ja tegutses kaebaja huvides. Ühingu asutas kaebaja juhatuse liige Fjodor Ovsjannikov. Ühing alustas reaalset majandustegevust 2013. aasta lõpus ja täies mahus majandustegevust 2014. aastal, seega ligikaudu samal ajal, kui tegevuse lõpetas FN Grupp OÜ. Kaebaja väitel läks FN Grupp OÜ ettevõte üle Junona Companile. Junona Compani osutas õmblusteenust kaebajale. Puuduvad dokumentaalsed tõendid selle kohta, et Junona Companil oleks olnud teisi kliente mahus, mis ühingu majandustegevust või käivet oluliselt mõjutaks. Tõenditest nähtuvad tehingud ka ühingutega Alfacap Grupp OÜ ja Rudotex OÜ, kuid summad on võrreldes kaebajaga tehtud tehingutega väikesed. Konto väljavõtte (II kd tl 58) põhjal tasus Rudotex OÜ Junona Companile 2015. aastal 4 666,56 + 910,56 eurot ja Alfacap Grupp OÜ 4 364,40 eurot, need summad ühtivad kaebaja esitatud raamatupidamise kannete summadega (III kd tl 4-6 ja 24-26). Samas esitas Junona Compani kaebajale 2015. aastal arveid kogusummas 541 455,06 eurot. Vastustaja väitel deklareeris Junona Compani 2015. aasta käibedeklaratsioonidel teenuse osutamist üksnes kaebajale. On õige, et Junona Compani üüris ruume aktsiaseltsilt "Nakro" (üürileping III kd tl 10-11, pankrotimenetluses esitatud nõudeavaldus III kd tl 7). See asjaolu ei näita aga iseseisvat tulu saamisele orienteeritud majandustegevust. Tegemist ei ole teenuse osutamise, vaid tegutsemiseks vajaliku kuluga. Oluliseks saab pidada ka seda, et Junona Compani pangakontol oli allkirjaõiguslik, deebetkaardi kasutaja ja teleteenuste kasutaja 2015. aastal Fjodor Ovsjannikov, sh vormistati talle telefonipanga kasutamise õigus 17.09.2015 (I kd tl 145).
10.Isikute ütlused maksumenetluses ja kohtus näitavad kaebaja ja Junona Compani tihedat seotust ning kaebaja juhtivat rolli selles suhtes.
10.1.Fjodor Ovsjannikov andis ütlusi maksumenetluses (II kd tl 53-55, 63-65, 72-74). Isik selgitas 21.03.2016, et Junona Compani osutas kaebajale allhankena õmblusteenust. Materjalid tõi tellija ja tema andis need isiklikult või telefoni teel üle Šagandinile. Tehnilised dokumendid tulid kontorisse ja tema andis üle Šagandinile, või tulid dokumendid otse tehasesse. Iga operatsiooni hinna Junona Companile määras kaebaja. Igal operatsioonil oli oma hind olenemata sellest, kas seda tegi kaebaja või Junona Compani töötaja. Junona töötajad aitasid täita tellimusi koos Junona Compani töötajatega. Ta müüs Junona Compani aja puudumisel. Kasulikum on osta teenust sisse. Toote hind kujuneb läbirääkimistel tellijaga. Isik selgitas 12.08.2016, et Junona Compani rentis kaebajalt tootmishoonet Narvas Kalda 8 ja kontoriruumi Narvas Puškini 20. Rendimakseid tasaarveldati nii, nagu kellelgi raha parasjagu vaja oli. Hinnad lepiti Junona Companiga kokku tellimuse põhiselt, ta leppis kokku Gussaroviga. Materjali saatis tellija autoga tehasesse. Ülesanded võisid olla kaebajal ja Junona Companil ühised, aga võisid olla ka ainult kaebajale antud tellimused. Kui kaebajal midagi üle jäi, siis osteti Junona Companilt alltöövõttu. Kaebaja töötajad pidid kontrollima Junona Compani tööd, mitte ülemustena, vaid tavaliselt ja lihtsalt, näiteks et ei varastataks ja venitataks. Kaebaja tasus Junona Companile esitatud arvetest vähem, kuna kaebajal ei olnud piisavalt raha. Isik selgitas 15.08.2016, et kaks ettevõtet õmblemiseks oli seetõttu, et Junona Compani sooviti jätta ainult õmblusfirmaks. Kui ta oli Junona Compani juhatuse liige, siis otsis ta tellimusi mõlemale ühingule ühiselt. Aktsiaseltsilt "Nakro" üüriti ruume, kuna seal olid tingimused voodipesu õmblemiseks. Kui Junona Compani juhatuse liige vahetus, siis muus osas muutusi ei olnud, kõik lepingud jäid endiselt kehtima. Ta ei tea, miks pärast juhatuse liikme vahetust hakkasid tekkima võlad. Kaebaja tegi samasuguse arvestusega hinnapakkumisi edasi. Võimalik, et kaebaja tellimused vähenesid. Junona Compani sai tulu õmblusteenuste müügist ja ta ei välista, et tema juhatuse liikmeks oleku ajal võis Junona Compani õmmelda otse tellijale. Kaebaja ja Junona Compani raamatupidajad töötasid ühes kabinetis. Kui juhtus selline asi, et ta on allkirjastanud mõne Junona Compani dokumendi, siis on sekretär või raamatupidaja selle talle juhuslikult andnud.
10.2.Jevgeni Šagandin on töötanud nii kaebaja juures, Junona Companis kui ka FN Grupp OÜ-s. Viimast kaebaja kohtuistungil eitas, kuid vastutaja esitas seda kinnitavad tõendid (III kd tl 75). Isik andis ütlusi nii maksumenetluses kui ka kohtus. Isik selgitas maksumenetluses (II kd tl 59-60), et ta töötas kaebaja juures ja Junona Companis mänedžerina, töö oli mõlemas ühingus sama. Ta töötas tellijatega, jälgis tellimuste täitmist, kontrollis kvaliteeti. Ta läks üle Junona Companisse 2015. aasta alguses, kuna palk oli seal parem. Isik ütles, et Junona Companis tulid tellimused tema kätte läbi Gussarovi, kuid samas, et Ovsjannikov võttis tellijatelt vastu materjalid, furnituuri ja dokumentatsiooni ja andis üle talle. Valmistoodangu kohta, et ta andis selle üle Ovsjannikovile ning et kohale tuli transpordifirma, mille saatsid kaebaja tellijad. Dokumente kauba üleandmise kohta ei vormistatud. Isiku ütlused tunnistajana kohtus on mõnevõrra vastuolulised ning kohtu hinnangul näitavad, et tunnistaja ei pruugi erinevaid ühingud enam hästi eristada või 2015. aastal toimunut mäletada. Näiteks suutis tunnistaja üksnes kohtu kaasabil meenutada, et Junona Compani üldse kaebajale teenust osutas ning ütles, et Junona Compani koostöö kaebajaga kestis umbes kuu aega. Tunnistaja kinnitas seda, et tema ülesandeks Junona Companis oli igapäevase töö
korraldamine (lõikamine, õmblemine, toodangu pakkimine ja üleandmine) ning tema tööülesanded kaebaja juures ja Junona Companis töötades olid samad. Tellijatega hinna kokkuleppimisel võis ta anda nõu, kuid see ei olnud tema ülesanne. Tunnistaja ei teadnud, et valmis töö üleandmisel oleks vormistatud dokumente ning arvas, et see käis ausõna peale.
11.1.Anna Bagatjuk töötas õmblejana juuni 2014 - september 2015. Töötas varem ka Junonas ja FN Grupp OÜ-s. Ta ei tea ühegi ühingu juhatuse liiget ja tal ei olnud nendega kokkupuuteid. Töölepingu allakirjutamisel nägi ta sekretäri või raamatupidajat. Tööülesandeid andis talle brigadir. Ta ei teadnud, et juhatuse liige vahetus, tema jaoks ei muutunud midagi. Ta ei tea, kes palga üle kandis. Šagandin oli tehases juhataja, lahendas olmeküsimusi.
11.2.Marina Vasilieva töötas õmblejana mai 2014 - märts 2015. Töötas varem ka Junonas ja FN Grupp OÜ-s. FN Grupp OÜ-s oli vabrikus ülemuseks Šagandin, ka Junona Companis oli ülemus Šagandin, ta kontrollis tööd, tähtaegu. Töölepingut käis ta alla kirjutamas kontoris sekretäri juures, see oli Ovsjannikovi allkirjaga. Tööülesandeid andis talle brigadir. Ta ei teadnud, et juhatuse liige vahetus, tema jaoks ei muutunud midagi. Töötasu maksti pangakontole ja ta ei vaadanud, kes raha üle kandis.
11.3.Olga Slobodjanova töötas õmblejana juuni 2014 - august 2015. Varem ei töötanud kuskil. Töölepingu sõlmis ta raamatupidaja juures, juhatuse liige oli Ovsjannikov. Ta kuulis juhatuse liikme vahetumisest ja lahkumisavalduse kirjutas Gussarovi nimele. Tööülesanded olid kogu aeg ühesugused, neid andis brigadir. Šagandin oli mänedžer, ta oli iga päev vabrikus, tööalast kokkupuudet neil ei olnud.
11.4.Natalja Karasjova töötas õmblejana suvest või sügisest 2014 - september 2015. Töötas varem ka Junonas ja FN Grupp OÜ-s. Šagandin tegi FN Grupp OÜ töötajatele ettepaneku hakata tööle Junona Companis. Junona Companist oli kohal Ovsjannikov, kelle nimele nad kirjutasid avaldused. Töölepingut käis ta sõlmimas sekretäri juures. Ta ei teadnud juhatuse vahetumisest. Ta kirjutas lahkumisavalduse Ovsjannikovi nimele ja käis Ovsjannikovi kabinetis temaga rääkimas. Gussarovi nimi ei ole tuttav. Tööülesanded andis talle brigadir. Töö oli kogu aeg ühesugune. Šagandin andis neile palgalehed ja tema poole pöörduti palga küsimuses. Palga kandis arvele Junona Compani.
11.5.Olga Andreeva töötas õmblejana 2014. aasta juunist umbes ühe aasta. Enne töötamist õppis. Tööleping sõlmiti personaliosakonnas. Juhatuse liige oli arvatavasti Ovsjannikov, kokku ei puutunud. 2015 ei olnud juhatuse liige enam Ovsjannikov, aga kes oli, ei mäleta. See ei ole tema jaoks oluline. Gussarovi nimi ei ole tuttav. Tööülesanded andis brigadir, kes sai ülesandeid Jevgeni Pavlovitšilt, perekonnanimi võis olla Šagandin. Jevgeni Pavlovitš oli juhataja ja tema ülesanne oli, et vabrik töötaks. Esialgu maksis palka üks firma, pärast teine. Töökohas olid erinevad firmad, sh kaebaja. Kaebaja töötajad said raha alati varem kui Junona Compani töötajad.
11.6.Niina Kondratjeva töötas kauba kontrollija ja pakkijana juunist või juulist 2014 - jaanuar 2015. Enne töötas ka FN Grupp OÜ-s. Tema jaoks oli kõik üks Junona, sest oli üks ja sama ülemus. Junona Companis sõlmis ta lepingu Gussaroviga, teda näinud ei ole, leping anti kätte tehases. Ta ei tea, kas Ovsjannikov oli seotud Junona Companiga, Junonaga või FN Grupp OÜga, teda sellised asjad ei huvita. Juhatuse liikme vahetusest ei tea. Talle andis tööülesandeid tehnoloog, kelle ülemuseks oli Šagandin. Jaanuar 2015 oli viimane töötamise kuu, siis tõusis miinimumpalk, muu ei muutunud. Ei pööranud tähelepanu, mis firma palga üle kandis.
11.7.Valeriya Grigorjeva töötas õmblejana suvi 2014 - märts 2015. Varem ei töötanud. Ovsjannikov oli kõige tähtsam ülemus. Lepingu tõi Šagandin vabrikust kontorisse, sekretär täitis arvutis ja selgitas. Lepingu allkirjastas Ovsjannikov. Tema teada oli juhatuse liige kogu aeg Ovsjannikov, juhatuse vahetusest ta ei teadnud. Gussarovi nimi ei ütle midagi. 2015 jaanuaris ei muutunud midagi. Lahkumisavalduse kirjutas ta Ovsjannikovi nimel. Tööülesandeid andis meister, kõik tööküsimused lahendas Šagandin. Ta ei märganud töötatud perioodi jooksul Šagandini tööülesannetes mingit muutust. Palga kandis arvele Junona Compani.
11.8.Svetlana Trofimova töötas tehnoloogina märts/aprill 2014 – veebruar/märts 2016 ehk kuni pankrotini. Varem töötas ka FN Grupp OÜ-s. Juhatuse liikmeid ei tea. Otsene ülemus oli Šagandin, kes lahendas kõiki probleeme. Šagandin tõi töölepingu tehasesse allkirjastamiseks, teine allkiri oli juba all. Juhatuse liikme vahetumisest ei tea, midagi ei muutunud. Gussarovi nimele on ta kirjutanud ühe puhkuseavalduse. 2014 kandis palga arvele Junona Compani, 2015 palgale pole tähelepanu pööranud. Ta õpetas õmblejatele uusi operatsioone. Junona õmblejatel ei olnud oma brigaade, nad olid laiali Junona Compani brigaadides. Operatsioonide hinnad määrab tellija. Junona Compani tellija oli kaebaja. Ta töötas tellija dokumentidega, kelleks olid Nurme vabrik, Soome firmad Dimex ja Rukka, Profline OÜ.
11.9.Marina Prikulis töötas õmblejana aprill 2014 – märts 2015. Töötas varem FN Grupp OÜs, läks Junona Companisse üle kogu brigaadiga. Ta kuulis pärast FN Grupp OÜ pankrotti, et saab tagasi tööle minna, aga firma nimi on Junona Compani. Ta töötas samas vabrikus samade õmblusmasinatega. Midagi töös ei muutunud, vahetus firma nimi. Junona Compani juhatuse liige oli Ovsjannikov, kokku ei puutunud. Avalduse kirjutas kontoris Ovsjannikovi nimele, lepingu tõi Šagandin vabrikusse. Juhatuse liikme vahetumisest ei tea. Töösuhte lõpetamise allkirjastas Ovsjannikov. Gussarovi nimi on tuttav FN Grupp OÜ-st. Juhatuse liikme vahetumisega midagi ei muutunud. Tööülesandeid andis brigadir. Õmblustsehhi direktor oli Šagandin, kes lahendas kõiki küsimusi. Töötasu maksis arvatavasti Junona Compani.
11.10.Lyudmila Nikolaeva töötas õmblejana jaanuar 2014 – detsember 2015. Varem töötas FN Grupp OÜ-s. Juhatuse liikmeid ei tea, kõikides küsimustes suhtles Šagandiniga. Töölepingu sõlmis Ovsjannikoviga, see toimus kontoris raamatupidaja juures. 2015 alguses tutvustati uut ülemust Gussarovit, rahvas kutsuti kokku. Tööülesandeid andsid tehnoloog ja brigadir. Ta õmbles rõivaid, mida neilt tellis mingi Haapsalu õmblustehas. Šagandin oli ülemus, lahendas kõiki küsimusi. Juhatuse liikme vahetusega midagi ei muutunud. Palga maksis Junona Compani pangakontole.
11.11.Olga Gavrilova töötas tehnoloogina, aega ei mäleta (märkus: oli TSD deklaratsioonil alates veebruarist 2014 ja Töötukassa hüvitise saajate nimekirjas). Tööle sai Šagandini kaudu. Varem töötas FN Grupp OÜ-s. Juhatuse liiget FN Grupis ei mäleta, Junona Companis oli Ovsjannikov. Tööleping sõlmiti raamatupidaja juures. Uut juhatuse liiget Gussarovit tutvustati, ei mäleta millal. Inimesi kokku ei kutsutud, käisid vabrikus ringi. Gussarovi ega Ovsjannikoviga tööalaselt ei suhelnud. Juhatuse liikme vahetusega midagi ei muutunud. Talle ei pakkunud huvi, kes oli juhatuse liige, Narvas on oluline töökoht. Junona Compani tellijad olid soomlased, neid esindas Eestis Rudateks. Junonat tema käes olnud paberites nimetatud ei olnud. Palga kandis arvele FSER Group OÜ, ta ei küsinud miks. Šagandin oli ülemus, kes jaga tööülesandeid, tegeles tellimuste ja lepingutega.
11.12.Bela Kremkova töötas raamatupidajana alates maist 2014. Tööle kutsus Ovsjannikov. Varem töötas FN Grupp OÜ-s. FN Grupp OÜ-s oli juhatuse liige Gussarov. Töölepingu sõlmis
Junona Compani kontoris Ovsjannikoviga isiklikult. Töölepingu trükkis ise, kuna oli sekretär ja raamatupidaja. 2015 oli majandustegevuseks õmblemine, põhiline klient oli kaebaja. Ta teadis juhatuse liikme vahetumisest. Enne uut aastat Ovsjannikov teatas, et annab juhtimise üle Gussarovile. 2015 andis ülesandeid Gussarov, tema andis ka korralduse dokumente mitte esitada. Selgitusi selle kohta ei andnud, ütles et kõik on halvasti ja tuleb pankrot. 2014 lõpus olid juba makseraskused, Ovsjannikovil kadus ilmselt huvi, kuna raha ei jätkunud. Juurdepääsu e-maksuametile andis talle Ovsjannikov. Töötasud arvestas ta Gussarovilt saadud andmete alusel, samuti esitas Gussarov talle Junona tellimused, mille alusel ta esitas arved. Võlad tekkisid pärast juhatuse liikme vahetumist. FSER Grupi pangakontot kasutas ta mõnede arvete ja töötasude maksmiseks. Igapäevast majandustegevust korraldas Gussarov. Töölepingud allkirjastas Ovsjannikov, Gussarovi juhatuse liikmeks olemise ajal tema. 31.12.2015 oli rendivõlg Junonale ja aktsiaseltsile "Nakro", täpselt ei mäleta, kas kliendid olid võlgu. FN Grupp OÜ läks pankrotti ilmselt samadel põhjustel kui Junona Compani.
11.13.Natalja Boltysheva töötas õmblejana juuli 2014 – juuni 2015. Varem töötas FN Grupp OÜ-s. Mõlemad töökohad olid Kalda 8. Junona Companis oli juhatuse liige Ovsjannikov, Töölepingu tõi Šagandin vabrikusse. Juhatuse liikme vahetumisest ei teadnud, Gussarovi nimi on võõras. Tööülesanded olid kogu aeg samad. Tööülesandeid andis meister. Šagandin oli direktor ja otsis tellimusi ja tööd. Töötades Kalda 8 vahetusid ainult firma nimed, kõik muu jäi samaks. Palk kanti arvele, aga ei tea kes kandis.
12.Maksumenetluses ja kohtus andis ütlusi ka Sergei Gussarov. Tunnistaja ütles oma vastustes kohtule, et ta jättis tahtlikult maksuametile ja pankrotihaldurile esitamata dokumendid ning andis maksuametis väga üldisi ja segaseid ütlusi, iga järgmine kord veelgi segasemalt (III kd tl 64 pöördel, vastused 27-29). Tema eesmärgiks oli, et teda jäetaks kiiremini rahule ja maksuamet ei saaks millestki kinni hakata. Kohtu hinnangul tähendab eeltoodu, et Sergei Gussarovi ütlused maksumenetluses ja kohtus tuleb jätta täielikult tõendite hulgast välja. Isik, kes möönab tahtlikult segaste vastuste andmist isiklikes huvides, ei ole tunnistajana usaldusväärne. Võimalik ei ole eristada, millised tema vastused on tõesed ja millised mitte.
13.Tõendid näitavad üht olulist põhjust, miks sattus Junona Compani rahalistesse raskustesse. Põhjus seisnes selles, et kaebaja ei tasunud talle esitatud arveid täies ulatuses. Junona Compani esitas kaebajale 2015. aastal arveid kogusummas 541 455,06 eurot (I kd tl 48 pöördel). Kuid kaebaja tasus FSER Group OÜ kontole kokku 383 491,66 eurot (konto väljavõtted II kd tl 7589). Konto väljavõtted näitavad, et kõik laekunud summad on edasi kantud töötajatele tasumisele kuuluvate summadena (palk, hüvitis) või aktsiaseltsile "Nakro".
14.Otsuse punktides 9-11 ja 13 nimetatud tõenditest saab järeldada, et kaebaja kasutas teadlikult ärimudelit, kus tema huvides ja tema kontrolli all tegutsevad töötajad olid formaalselt muu äriühingu töötajad. Seda näitavad järgmised tõendatud asjaolud: - mitmed töötajad töötasid varem FN Grupp OÜ-s. Ka selles ühingus korraldas tööd Jevgeni Šagandin ja viimane juhatuse liige enne pankrotistumist oli Sergei Gussarov. FN Grupp OÜ pankrotistus, jättes tööjõumaksud tasumata; - Junona Compani asutaja ja esimene juhatuse liige oli kaebaja juhatuse liige Fjodor Ovsjannikov. Junona Compani alustas majandustegevust ajal, mil FN Grupp OÜ tegevuse lõpetas. Mitmed FN Grupp OÜ töötajad läksid üle Junona Companisse, kaebaja sõnul läks ettevõte üle Junona Companile; - Junona Compani tegutses kaebajalt üüritud ruumides ja seadmetega;
- Junona Compani kliendiks (tellijaks) oli lõviosas kaebaja. Kui ühingul oli teisi kliente, siis väheses mahus; - kaebaja määras hinnad, millega Junona Compani teenust osutas. 2015. aastal tegi kaebaja samasuguse arvestusega hinnapakkumisi edasi (vt otsuse punkti 10.1); - ajal, mil Fjodor Ovsjannikov oli Junona Compani juhatuse liige, otsis ta kliente mõlemale ühingule ühiselt. Junona Compani iseseisev tegevus klientide otsimisel 2015. aastal ei ole tõendamist leidnud; - kui Junona Compani juhatus muutus, siis ei muutunud ühingu igapäevases tegevuses midagi; - kaebaja tellijad saatsid toodangu valmistamiseks vajaliku materjali ja vahel ka tehnilised dokumendid otse tehasesse, s.o Junona Companile. Valminud toodangu üleandmist Junona Companilt kaebajale ei vormistatud. Toodangule võisid järele tulla tellijad otse; - kaebaja töötajad kontrollisid mitteametlikult Junona Compani töötajaid; - kaebaja ja Junona Compani töötajad töötasid koos (sh vt otsuse punkti 10.1 esimene lõik, 11.5, 11.8). Ühingute raamatupidajad töötasid ühes ruumis; - töötajatele maksti palka kaebaja käest saadud raha arvel; - vähemalt alates 2015. aastast tasus kaebaja Junona Compani arveid osaliselt, kogu tasutud summa kulutati töötajatele tasumiseks ja üüri osaliseks tasumiseks. Tööjõumaksud jäid tasumata, kuna kaebaja eraldas Junona Companile vähem raha. Kaebaja ettevõte oli üles ehitatud selliselt, et suurem osa kaebaja ettevõtluse huvides vajalikest töötajatest nii-öelda paigutati eraldi äriühingusse. Varem oli selleks FN Grupp OÜ ja pärast selle ühingu pankrotistumist Junona Compani. Kaebaja huvides vajalikku tööd, s.o kaebajalt tellitud toodete õmblemist korraldas Jevgeni Šagandin, kelle töö sisu oli sama olenemata sellest, milline äriühing oli vormiliselt tema tööandja. Ka töötajate jaoks oli püsivaks elemendiks olenemata töösuhte vormist Jevgeni Šagandin. Õmblejad pidasid Šagandinit ülemuseks. Töötajad ei eristanud aega, mil Junona Companil olid erinevad juhatuse liikmed, samuti mitte aega, mil Šagandin töötas kaebaja juures või Junona Companis. Nende igapäevases töös jäi kõik samaks. Kaebaja tegelik huvi ei olnud alltöövõtu ostmine temast sõltumatult tegutsevalt ühingult, vaid oma tegevuseks vajaliku tööjõu omamine. Junona Compani töötajad tegutsesid kaebaja huvides ja tema kontrolli all. Töölepingute vormistamine Junona Companiga andis kaebajale võimaluse kasutada tööjõudu ka olukorras, kus ta tööjõumaksude tasumiseks raha ei kulutanud. Kaebaja sai jätta tööjõumaksud tasumata, ilma et see oleks mõjutanud tema majandustegevust. Seda võib käsitleda maksueelisena.
15.Selleks, et pidada töölepinguid Junona Compani ja töötajate vahel näilikuks, ei ole vaja tuvastada, et töötajad tegid otsese tahteavalduse näiliku tehingu tegemiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 lg 1 sätestab, et kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. TsÜS § 68 lg 3 ja 4 alusel saab tahteavaldus olla ka kaudne (väljenduda teos) ning vaikimist või tegevusetust saab lugeda tahteavalduseks, kui see tuleneb isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. Töötajate ütluste põhjal ei jäänud neile märkamata, et töö on sama sisuga, toimub samas kohas, tööd korraldab sama isik (Jevgeni Šagandin), kuid vahetuvad tööandjaks olevad juriidilised isikud. Töölepingu sõlmimine toimus enamuse töötajate puhul sekretäri, raamatupidaja või
Šagandini vahendusel. Seejuures töötasid kaebaja ja Junona Compani raamatupidajad samas ruumis ning Šagandin vahendas töölepingute sõlmimist ka 2014. aastal, mil ta töötas veel kaebaja juures (vt otsuse punkte 11.4, 11.7, 11.8). Töötajatel puudus huvi selle vastu, milline äriühing on töölepingu järgi nende tööandja ja / või millise ühingu käest tuleb palgamakse. Määrav oli see, et töö tegemise koht, töö sisu ja igapäevast tööd reaalselt korraldav isik (Jevgeni Šagandin) jäi samaks. Töötajate tegudest nähtub nende tahe sõlmida tööleping teise lepingupoole valitud juriidilise isikuga olenemata sellest, kas töö reaalselt toimub selle juriidilise isiku huvides. Praktika oli välja kujunenud nii, et töötajad sisuliselt andsid teisele poolele otsustusõiguse selle üle, milline juriidiline isik on vormiliselt tööandjaks.
16.Eeltoodud asjaolud ja tõendid on piisavad selleks, et pidada töölepinguid Junona Compani ja töötajate vahel ning töövõtulepingut Junona Compani ja kaebaja vahel näilikeks MKS § 83 lg 4 tähenduses, s.t tehinguteks, mida ei võeta maksustamisel arvesse. Nende tehingutega kogumis varjas kaebaja tegelikku tehingut ehk töölepinguid kaebaja ja töötajate vahel. Seda järeldust ei lükka ümber kaebaja viidatud tõendid ning asjaolu, et kõik vastustaja välja toodud asjaolud ja tõendid ei ole samavõrd kaalukad. Kohus käsitleb neid küsimusi lähemalt allpool (otsuse punktides 17-20).
17.Kaebaja viitab sellele, et Junona Compani pankrotimenetluses ehk kohtuasjas 2-16-2585 pidas maakohus töötajaid Junona Compani töötajateks ning Eesti Töötukassa rahuldas pankrotimenetluses esitatud töötajate nõuded. Pankrotimenetluse dokumendid (I kd tl 124-162) näitavad, et pankrotihalduri hinnangul oli Junona Compani peamiseks tegevuseks pealisrõivaste tootmine. Tegeleti tellijate antud materjalidest erinevate pealisrõivaste valmistamisega, selleks kasutatud tootmisvahendid ja ruumid olid üüritud. Tellijate pakutavad tööde hinnad ei võimaldanud äriühingul kasumlikult toota. Seoses miinimumpalga tõusuga kasvasid püsikulud, samal ajal nõudlus vähenes, mis tõi kaasa püsiva maksejõuetuse. Ühingu 01.03.2016.a bilansi järgi oli eelmiste perioodide kahjum kokku 251 625 eurot ja 2016. aasta kahjum 102 049 eurot. Omakapital oli negatiivne ehk -10 931 eurot juba alates 31.12.2013. Seisuga 18.02.2016 oli ühing võlgu MTA-le, kohtutäiturile, Junonale, aktsiaseltsile "Nakro" ja 77 töötajale. Pankrotihaldur on märkinud, et ühingu raamatupidamise korraldamine ei ole olnud korrektne. Dokumentidest nähtub, et töötamise registri andmetel oli Junona Companil 08.03.2016.a seisuga kehtiv tööleping 76 isikuga ja tööleping peatatud 2 isikuga. Pankrotihaldur on koostanud ja esitanud Eesti Töötukassale maksejõuetushüvitise avalduse. Töötajate nõuded rahuldati sel viisil (I kd tl 151-152).
18.Pankrotimenetluse dokumentidest ei nähtu, et Junona Companil oleks olnud peale kaebaja teisi kliente. Bilansis (I kd tl 131) või pankrotihalduri kirjeldatud vara koosseisus ei sisaldu Junona Compani nõudeid teiste isikute vastu. Pankrotihaldur räägib küll tellijatest mitmuses, kuid dokumentidest ei nähtu selle alus. Kuivõrd Junona Compani ei andnud pankrotihaldurile üle majandustegevuse dokumente (II kd tl 47-49), siis said sellise arvamuse aluseks olla Sergei Gussarovi ütlused. Pankrotihalduri arvamusest ei nähtu, et haldur oleks arvestanud asjaolu, et kaebaja tasus Junona Companile 2015. aastal vaid 71 % ulatuses, mille põhjusena kaebaja (Fjodor Ovsjannikov) tõi välja rahapuuduse (otsuse punkt 10.1 teine lõik). Võimalik, et rahapuuduse kaebajal ja sellest tulenevalt ka Junona Companil tingis omakorda olukord turul, s.t tellijate pakutud hinnad mitte
selles tähenduses, millist hinda pakkus kaebaja Junona Companile, vaid millist hinda pakkusid kaebaja tellijad talle. Pankrotimenetluse dokumendid ei näita, et pankrotihaldur oleks uurinud Junona Compani tegevust sama põhjalikult kui see toimus maksumenetluses ja praeguses kohtuasjas. Sh ei ole pankrotihaldur märkinud, et kaebaja ei täitnud pikka aega oma kohustusi Junona Compani ees. Pankrotihalduril oli vähem võimalusi tehingute näilikkust märgata, kuna pankrotihaldur uuris vaid Junona Compani tegevust, kuid praeguses vaidluses välja toodud asjaolud ilmnesid olukorras, kus vaadelda oli võimalik nii kaebaja, Junona Compani kui ka FN Grupp OÜ tegevust. Ka Eesti Töötukassa suhtes kehtib eelmises lõigus toodu. Töötukassa roll pankrotis äriühingu töötajatele hüvitise maksmise otsustamisel ei ole töölepingu näilikkuse hindamine või tuvastamine. Eeltoodut arvestades ei ole asjaolu, et pankrotihaldur ja Eesti Töötukassa tehingute näilikkust ei märganud sedavõrd kaalukas, et see vastustaja otsustuste kasuks rääkivad asjaolud ja tõendid ümber lükkaks.
19.Kaebaja viitab sellele, et Junona Compani oli kantud äriregistrisse, oli käibemaksukohustuslane, sõlmis lepinguid (sh töövõtuleping kaebajaga, töölepingud töötajatega), täitis neid lepinguid (sh korraldas töötajatele tasumise) jne. Kaebaja hinnangul on vastustaja väited vastuolulised küsimuses, kas Junona Companil oli iseseisev majandustegevus või mitte. Vastustaja on maksuotsuses väitnud, et Junona Compani ei olnud reaalselt tegutsev äriühing (maksuotsuse p 2.1.2.1). Kohus nõustub, et see väide on ebaõnnestunult sõnastatud. Maksuotsusest ja kontrollaktist tervikuna on kohtu hinnangul siiski võimalik piisavalt selgelt aru saada nii, et Junona Compani oli kõik kaebaja väidetud tehingud ja toimingud küll teinud, kuid neid ei saa maksustamisel arvesse võtta, kuna tehingud olid näilikud.
20.Mitmete vastustaja argumentide üle võib vaielda, kuid tegemist ei ole selliste asjaoludega, mis omaksid vaidluse lahendamisel määravat tähendust või lükkaksid ümber otsuse punktides 9-15 toodu.
20.1.Kohtu hinnangul ei saa väita, et Sergei Gussarovi roll Junona Compani juhatuse liikmena oli puhtalt fiktiivne. Eelkõige raamatupidajana töötanud Bela Kremkova ütlustest nähtub, et Gussarov tegutses administratsiooni tasandil, kogus ja edastas andmeid, korraldas pankrotimenetlust. Samuti korraldas Gussarov tasumise töötajatele läbi FSER Group OÜ, kus ta oli osanik ja juhatuse liige. See ei oma aga määravat tähendust küsimuses, kas vaidlusalused töövõtu- ja töölepingud olid näilikud. Tõendite põhjal tõi Fjodor Ovsjannikov ehk kaebaja juhatuse liige ja Junona Compani osanik Gussarovi Junona Compani juhatuse liikmeks samal ajal, mil kaebajal ei olnud enam võimalik Junona Companisse vormistatud töötajate tasuks ja maksudeks piisavalt raha eraldada. Sarnaselt oli Gussarov FN Grupp OÜ juhatuse liige selle ühingu pankrotistumise ajal. See, kui Sergei Gussarov täitis mõnesid juhatuse liikme ülesandeid, ei muuda asjaolu, et Junona Compani igapäevases töös ei muutunud midagi. Kaebaja huvides vajalikku tööd tegid Junona Compani töötajad edasi täpselt samamoodi kui varem, s.t kaebaja juhtimisel ja kontrolli all. Kohus nõustub kaebajaga, et Gussarov sai Junona Compani juhatuse liikmeks 01.12.2014, kui ainuosanik Ovsjannikov kutsus ennast juhatusest tagasi ja määras juhatuse liikmeks Gussarovi
(II kd tl 144). Maksuotsuse järeldusi ei muuda see, et vastustaja lähtus äriregistris nähtavast volituste alguskuupäevast 20.01.2015.
20.2.Kohus nõustub, et vastustajal ei olnud kohane tugineda sellele, et Junona Compani pangakontol (II kd tl 33-34, 57-58) puudusid majandustegevusele iseloomulikud maksed. Vastustaja teadis, et Junona Compani konto oli arestitud ning maksete tegemine toimus FSER Group OÜ konto kaudu. 20.3 Kaebaja seadis kahtluse alla Fjodor Ovsjannikovi allkirja töölepingute lõpetamise vormistamisel, viidates muuhulgas allkirjade erinevusele töölepingutel ja muudel dokumentidel. Vastustaja möönis, et isiku allkirjad vastustaja juures alla kirjutatud menetlustoimingute protokollidel ja töölepingutel on mõnevõrra erinevad (samas allkirjad töölepingute sõlmimisel ja lõpetamisel on sarnased). Kohtu hinnangul ei saanud vastustaja sellises olukorras kindlalt väita, et allkirjad töölepingutel (nii sõlmimisel kui lõpetamisel) on andnud Fjodor Ovsjannikov. Kui kaebaja oli tekitanud mõistliku kahtluse allkirjade ehtsuses, siis sai selle üle pädevalt otsustada üksnes ekspert. Samas, kui jätta välja väide, et kahe töölepingu (II kd tl 115-116, 120-121) lõpetamise allkirjastas Ovsjannikov, siis ei anna see kaebajale tõendite ülekaalu. Selle kohta, et Junona Compani töötajad tegutsesid kaebaja juhtimise ja kontrolli all, on piisavalt muid tõendeid. Sh kinnitasid kolm töötajat, et nad suhtlesid töölepingu teemal ka 2015. aastal Ovsjannikoviga (vt otsuse punkte 11.4, 11.7, 11.9).
21.Kokkuvõttes leiab kohus, et töövõtuleping kaebaja ja Junona Compani vahel ning töölepingud Junona Compani ja maksuotsuse lisades nimetatud töötajate vahel olid näilikud tehingud. Eelnimetatud tehingutega nende koosmõjus varjati tegelikult toimunud tehingut ehk töösuhet kaebaja ja töötajate vahel. Kuigi tegemist on erinevat liiki tehingutega, moodustavad need omavahel tehingute jada - kaebaja sõlmis töövõtulepingu Junona Companiga, kes võttis tööle töötajad, selle asemel et kaebaja oleks sõlminud töölepingud töötajatega otse. MKS § 83 lg 4 kohaselt ei võeta näilikku tehingut maksustamisel arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. See tähendab, et kaebajal puudus õigus arvestada sisendkäibemaksuna Junona Compani arvetel näidatud käibemaksu ning kaebajal oli kohustus deklareerida ja tasuda Junona Compani töötajate tööjõumaksud.
22.Maksuotsuse õiguspärasust ei riiva see, et käesolevas otsuses väljendatud kohtu seisukohtade põhjal olid vaidluse all olevad tehingud näilikud algusest peale, kuid maksuotsus käsitleb vaid aastat 2015. Maksuhalduril on maksumenetluse algatamise otsustamisel kaalutlusõigus. Kuigi praeguses vaidluses käsitletud tehingute näilikkuse korral olid ka 2014. aastal tööjõumaksud deklareeritud ja tasutud vale isiku poolt, oli Junona Compani 2014. aastal tekkinud maksuvõlg suhteliselt väike (I kd tl 172). Kui tööjõumaksud olid deklareeritud ja enamuses tasutud, siis ei halvenenud maksumenetluse läbi viimata jätmise tõttu töötajate olukord. See, et 2014. aasta osas maksumenetlust läbi ei viidud, ei muuda maksuotsuse järeldusi 2015. aasta osas.
23.Vastustaja viitas maksuotsuses mitte MKS § 83 lõikele 4, vaid MKS § 84, mis sätestab, et kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule. Vastustaja põhjendas, et kuna Junona Companisse vormistatud töötajad olid tegelikult kaebaja töötajad, siis kuuluvad 2015. aastal töötajate
töötasudelt arvestatud ja kinni peetud tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ning kohustusliku kogumispensioni maksed deklareerimisele kaebaja poolt. Maksuotsuse osas, mis käsitleb sisendkäibemaksu kaebaja ja Junona Compani vahelistelt tehingutelt, ei ole vastustaja MKS §-dele 83 või 84 viidanud. Vastustaja märkis, et Junona Compani ei ole arvetel märgitud teenust osutanud ja kaebaja teadis sellest.
24.MKS § 83 lg 4 (teise lause) ja § 84 eristamine on vaieldav ja teatud olukordades võib olla piiripealne. Üheselt mõistetav ei ole selles osas ka kohtupraktika.
24.1.MKS ei ava näiliku tehingu mõistet. TsÜS § 89 lg 1 ütleb, et näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad.
24.2.Riigikohus selgitas lahendis 3-17-2250 (otsuse kuupäev 28.08.2020, p 15.2), et MKS § 83 lg 4 kohaldamise eelduseks oleva näiliku tehingu korral pooled kokkulepitud tagajärgi tegelikult ei soovi, st nad on varjatult kokku leppinud, et nad ei pea end seotuks tehingus näidatud õiguste ja kohustustega. Poolte tegeliku tahte kindlakstegemisel peab tuvastatud asjaoludest usutavalt nähtuma, et poolte tegelikuks tahteks ei olnud vaidluse all oleva tehingu tegemine, vaid nad soovisid sellega varjata teistsugust tehingut (maksustamisel tuleb tuvastada ka maksueelis) või teeselda tehingu toimumist üldse (maksueelise tuvastamine pole maksu määramisel vajalik).
24.3.Riigikohus selgitas lahendis 3-18-1740 (otsuse kuupäev 04.03.2020, p 14, 17.1), et näilik tehing MKS § 83 lg 4 mõttes tuleb tuvastada TsÜS § 89 alusel. Näilik tehing on tühine ehk õiguslikus mõttes mitteeksisteeriv. MKS § 84 alusel on võimalik tehing maksustada, kui selle näilikkusele ei ole võimalik või vajalik viidata, näiteks kui maksuobjekt ei ole üheselt seostatav tsiviilõigusliku tehinguga või kui maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil ei ole moonutatud tsiviilõiguslikku tahteavaldust. Erinevalt MKS § 83 lõikest 4 kohaldub MKS § 84 kehtivatele tehingutele, mille õiguslikke tagajärgi pooled soovivadki, kuid millele nad on andnud õigussuhete kujundamise võimalusi kuritarvitades majanduslikule sisule mittevastava juriidilise vormi maksukohustuse vähendamise eesmärgil. Teisisõnu, MKS §-le 84 on võimalik tugineda juhul, kui õigussuhete kujundamise võimalust on kuritarvitatud.
24.4.Õiguskirjanduses on MKS § 84 kohaldamise näidetena välja toodud tasaarvestuse asemel tehtud tasuta tehingud, ettemaksu varjamine laenusuhte taha, üürilepingu asendamine hoiulepinguga, töövõtulepingu asendamine kinkelepinguga, fiktiivsete vahelülide kasutamine aheltehingutes, sama eseme müük ja kohene tagasiost, turuhinnast erinevate hindade kasutamine, palga väljamaksmine dividendidena, töösuhte kajastamine ettevõtlusena (L. Lehis. Eesti maksuseaduste kommentaarid. Kirjastus Casus 2017. Lk 23).
25.Eeltoodu kokkuvõttes tähendab, et olukord, kus näiliku (tühise) tehinguga varjatakse teist (kehtivat) tehingut (MKS § 83 lg 4) ja olukord, kus kehtiva tehingu vorm ei vasta selle majanduslikule sisule (MKS § 84) võivad olla äravahetamiseni sarnased. Punktis 24.4 toodud olukordades tegelikult ju siiski väidetakse, et üht tehingut ei toimunud, vaid selle asemel toimus teine tehing. Kui MKS § 84 on kohaldatav olukorras, kus „näilikkusele ei ole ... vajalik viidata“, siis see tähendab, et maksuhalduril võib olla valikuvõimalus, kas samadest asjaoludest lähtudes kohaldada § 83 lg 4 või § 84.
See, milliseid reaalseid majanduslikke tagajärgi pooled soovisid, on üks poolte tegeliku tahte kindlakstegemise viisidest. Kui pooled on andnud tehingule selle majanduslikule sisule mittevastava juriidilise vormi, siis on enamasti toimunud ka tsiviilõigusliku tahteavalduse moonutamine. MKS § 84 võib sellises olukorras mõista MKS § 83 lg 4 täpsustusena tähenduses, et kui tühise tehinguga on varjatud teist tehingut, siis tehakse tegelikult toimunud ja maksustatav tehing kindlaks eelkõige lähtudes tehingu majanduslikust sisust (võrdluseks tsiviilõiguslikult on esikohal poolte tegelik tahe). Sellele viitab muuhulgas asjaolu, et väljakujunenud kohtupraktika nõuab MKS § 83 lg 4 teise lause kohaldamisel sarnaselt §-ga 84 maksueelise tuvastamist, kuigi § 83 lõikes 4 maksueelist tegelikult nimetatud ei ole.
26.Kuigi vastustaja on viidanud MKS §-le 84, on maksuotsuse ja kontrollakti sisu pigem kooskõlas MKS § 83 lõikega 4. Vastustaja väidab, et Junona Compani ei osutanud teenust kaebajale ja töötajatel ei olnud töölepinguid Junona Companiga, vaid tegemist oli kaebaja töötajatega. See ei ole võimalik teisiti, kui et töövõtuleping ja töölepingud olid näilikud ning nendega varjati kaebaja ja töötajate vahel sõlmitud töölepinguid. Vastustaja tegi muudatused töötamise registrisse, see ei oleks olnud põhjendatud, kui töötajate ja Junona Compani vahelised töölepingud oleksid olnud kehtivad. Ka maksuotsuse punktis 4 tehtud muudatused kaebaja maksuarvestuses on omased MKS § 83 lõikele 4. MKS § 84 võimaldab üksnes maksustamisel kohaldada tehingu tegelikule majanduslikule sisule vastavaid tingimusi. Selle sätte kohaldamisel oleks vastustaja saanud maksustada tööjõumaksudega summad, mille kaebaja tasus Junona Companile (vt punktis 24.3 viidatud lahendi p 18). MKS § 84 ei võimalda lugeda Junona Compani töötajaid kaebaja töötajateks ning teha sellest tingitud muudatusi kaebaja tööjõumaksude deklaratsioonides. Üldse ei ühildu § 84 vastustaja väitega, et tehinguid kaebaja ja Junona Compani vahel ei toimunud. § 83 lg 4 on käesolevas vaidluses kohane valik ka seetõttu, et see võimaldab muuta kaebaja TSD deklaratsioone ja maksuotsuse täitmisel siduda tasutud sotsiaalmaksu töötajatega.
27.Kohtu hinnangul ei tingi eksimus õiguslikus aluses praeguse kohtuasja asjaoludel maksuotsuse õigusvastasust. Nagu kohus eespool märkis, on vastustaja välja toonud kõik MKS § 83 lg 4 kohaldamise aluseks olevad asjaolud ja sellele sättele omased põhjendused. Kohus arutas kohtuistungil pooltega vaidlusaluste tehingute võimalikku näilikkust.
28.Kaebaja on teinud etteheiteid vastustaja läbi viidud haldusmenetlusele. Kohus käsitleb esmalt küsimust, kas ütlused oleks tulnud protokollida vene keeles või menetlusse kaasata tõlk. Haldusmenetluse seaduse § 20 lg 1 ütleb, et haldusmenetluse keel on eesti keel. Seega ei pidanud vastustaja protokollima isikute ütlusi vene keeles. MKS § 47 lg 1 ja 2 sätestavad, et maksuhalduri ja maksukohustuslase vaheline suhtlemine toimub eesti keeles, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Tõlgi kaasab maksumenetlusse menetlusosaline, menetlusosalise taotlusel maksuhaldur või menetlusosalise taotluseta maksuhaldur, kui ta peab seda vajalikuks. Kaebaja ei väida, et mõni maksumenetluses ütlusi andnud isik taotles tõlgi kaasamist, kuid vastustaja selle taotlusega ei arvestanud. Vastustajal ei olnud kohustust kaasata tõlki omal algatusel, kui menetlustoiminguid tegev ametnik valdas vene keelt piisavalt hästi. Kohtu teada
on praktikas levinud ja aktsepteeritud see, et ametnik suhtleb menetlusosalisega võõrkeeles, kuid koostab menetlusdokumendid eesti keeles. Kaebaja viitab võimalusele, et tõlgi puudumisel võidi ütlused protokollida ebatäpselt. Kohtu hinnangul ei piisa haldusmenetluse õiguspärasuse vaidlustamiseks üksnes paljasõnalisest kahtlusest, vaid kaebaja peaks sellise kahtluse põhistama. Jevgeni Šagandin andis ütlusi nii maksumenetluses kui ka tõlgi osalusel kohtus, kaebaja viidatud vasturääkivusi seejuures välja ei tulnud. Kaebaja tugines Sergei Gussarovi väitele, et tema ütlusi protokolliti maksumenetluses ebatäpselt, kuid isik tunnistas kohtule, et ta andis sihilikult segaseid ütlusi. Menetlusveaks ei saa pidada seda, et vastustaja ei kaasanud tõlki omal algatusel.
29.Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud kaebaja etteheide, et vastustaja rikkus uurimispõhimõtet ja jättis kogumata olulised tõendid. Kaebaja tõi sellistena välja töötamise registri väljavõtte Junona Compani töötajate kohta, Töötukassale esitatud töölepingud ja nende lisad ning andmed maksejõuetuse hüvitise maksmise kohta töötajatele. Kuid vastustajal ei olnud põhjust neid tõendeid koguda olukorras, kus pooltel ei ole vaidlust, et töölepingud sõlmiti ja kõik töötamisega seotud toimingud (sh töötajate registreerimine, tööjõumaksude deklareerimine) tehti Junona Compani nimel. Kaebaja avaldas kahtlust, et talle ei ole edastatud kõigi maksumenetluses ära kuulatud isikute ütlusi. Vastustaja selgitas, et kaebaja mainitud isikud ei ole praeguses maksumenetluses ütlusi andnud. Kohtul puudub alus selles kahelda.
30.Õige ei ole kaebaja väide, et tasumisele kuuluva summa suurus on ebaselge. Täitmiseks on kohustuslik haldusakti resolutsioon. Maksuotsuse resolutsioonis kohustas vastustaja kaebajat tasuma maksusumma 225 181,59 eurot. Vaideotsuse resolutsioonis tunnistas vastustaja maksuotsuse osaliselt kehtetuks ja vähendas tasumisele kuuluvat käibemaksusummat 23 668,97 euro võrra. Rohkem maksuotsuse resolutsiooni muudetud ei ole. See tähendab, et tasumisele kuuluv maksusumma on 225 181,59 - 23 668,97 = 201 512,62 eurot. Ebaselgust tasumisele kuuluva summa osas ei ole. Iseküsimus on see, et vastustaja on tõepoolest teinud arvutusvea. Kui arvestada vaideotsuse ja selle parandamise otsusega maksuotsuse punktis 4 tehtud muudatusi, siis peaks kaebaja maksukohustuse suurus olema sisendkäibemaksu vähendamine (käibemaksukohustuse suurendamine) 82 359,89 eurot miinus tasumisele kuuluva käibemaksu vähendamine 39 028,01 eurot pluss tööjõumaksud 158 180,69 ehk 201 512,57 eurot. Erinevus on 0,05 eurot kaebaja kahjuks. Eeltoodu ei tähenda aga tasumisele kuuluva summa ebaselgust, vaid tekitab üksnes küsimuse, kas see asjaolu annab aluse maksuotsus tühistada. Ühelt poolt on tegemist veaga ka siis, kui vea suurus on viis senti. Teiselt poolt ei pruugi iga haldusorgani eksimus olla piisavalt intensiivne selleks, et kujutada endast kaebaja õiguste rikkumist halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 tähenduses. Kohtu hinnangul ei saa seda, et kaebajal tuleb tasuda 0,05 eurot rohkem, pidada selliseks kaebaja õiguste rikkumiseks, mis õigustaks maksuotsuse tühistamist. Kohus juhib vastustaja tähelepanu sellele, et vastustajal on võimalus ja tema poolt oleks korrektne oma viga parandada.
31.Kokkuvõttes on maksuotsus kohtu hinnangul õiguspärane ja kaebaja väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
Taotlused, menetluskulud, selgitused
32.Kaebaja palus jätta asja juurde võtmata vastustaja esitatud dokumendi, millest nähtub, et Jevgeni Šagandin töötas FN Grupp OÜ-s (III kd tl 75). Iseenesest on õige kaebaja väide, et tähtaeg tõendite esitamiseks oli dokumendi esitamise ajal möödas. Teiselt poolt esitas vastustaja selle dokumendi lähtudes Jevgeni Šagandini ja Sergei Gussarovi tunnistajatena antud ütlustest - Šagandin ütles kohtus, et ta ei ole FN Grupp OÜ-ga seotud olnud ja Gussarov, et ta ei mäleta, et Šagandin oleks ettevõttes FN Grupp töötanud. Dokument esitati ajal, mil kaebajal oli veel võimalus esitada selle osas oma seisukoht. Lähtudes HKMS § 51 lg 4 leiab kohus, et dokumendi tagasilükkamine ei ole põhjendatud. Kuna määrusega tuleb lahendada üksnes tõendi vastuvõtmisest keeldumine (HKMS § 62 lg 5), siis ei vaja see otsustus kajastamist otsuse resolutsioonis.
33.Kohus jätab otsuse punktis 20.3 toodud põhjendustel rahuldamata kaebaja vastuväite käekirjaekspertiisi määratama jätmisele.
34.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.
35.Kaebaja tasus kohtu nõudmisel tunnistaja kulude ettemaksu 120 eurot (III kd tl 3). Kohus selgitab kaebajale, et tunnistajatasu maksmise ja tunnistajale kulude hüvitamise nõue lõpeb kolme kuu möödumisel ajast, millal tunnistaja menetluses viimati osales (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 160 lg 2) ning pärast selle tähtaja möödumist saab kohus kaebajale enam tasutud tunnistaja kulud tagastada.
36.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Menetlusosalisel on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige isikunimede avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja (sh riigiasutuse) andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik Kohtuotsus jõustus osaliselt Tartu Ringkonnakohtu 31.03.2022 lahendis nr 3-18-548 toodud muudatustega 16. augustil 2022.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.