4.Jätta Tallinna Halduskohtu 9. aprilli 2021. a määruse asjas nr 3-21-671 resolutsioon muutmata, kuid muuta määruse põhjendusi, asendades need osaliselt ringkonnakohtu määruse põhjendustega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse punkti 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates kaebuse tagastamist puudutavas osas (HKMS § 121 lg 4 ja § 235 lg 1). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 119 lg 1, § 235 lg 1 ja § 252 lg 7).
1.XX esitas 19.01.2021 Tallinna Vanglale taotluse enda avavanglasse paigutamiseks.
2.Tallinna Vangla tagastas 17.02.2021 vastusega nr 5-8/21/1871-2 XX taotluse. Tallinna Vangla selgitas, et ei algata tema avavanglasse ümberpaigutamise menetlust, kuna täidetud ei ole vangistusseaduse (VangS) § 20 lg-s 1 ja justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 17 lg 1 p-s 2 sätestatud tingimused.
3-21-671
3.XX esitas 01.03.2021 vaide Tallinna Vangla 17.02.2021 vastusele nr 5-8/21/1871-2 (täiendatud 08.03.2021). XX taotles vastuse kehtetuks tunnistamist ja uue otsuse tegemist, millega paigutatakse ta avavanglasse. Samuti taotles kaebaja luba mobiiltelefoni toas hoidmiseks ja kasutamiseks ning väljaspool vanglat järelevalveta kindla marsruudita liikumiseks.
4.Tallinna Vangla tagastas 17.03.2021 kirjaga nr 5-15/21/132-4 XXle 08.03.2021 vaide läbivaatamatult avavanglasse paigutamisel mobiiltelefoni toas hoidmise ja kasutamise ning väljaspool vanglat järelevalveta ja kindla marsruudita liikumise loa andmise nõudes. Osas, mis puudutas Tallinna Vangla 17.02.2021 vastuse nr 5-8/21/1871-2 vaidlustamist, saatis vangla vaide lahendamiseks Justiitsministeeriumile.
5.XX esitas 30.03.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 17.03.2021 vaide osalise tagastamise nr 5-15/21/132-4 tühistamiseks. Piirang on ebaproportsionaalne ja vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS). Tuvastamiskaebuse aluseks on õiguste rikkumine ning subjektiivsete õiguste kaitse vajadus. Kinnipeetava individuaalne täitmiskava on koostatud ekslikult. 17.03.2021 haldusaktist nr 5-15/21/132-4 ei selgu üheselt, kas vangla on läbi vaadanud avavanglasse paigutamise nõude. Samuti jääb arusaamatuks, kas on tehtud sisuline otsus. Piirangud ei vasta karistuse täideviimise eesmärkidele ega iniväärikuse põhimõtetele ning moonutavad õiguste ja vabaduste sisu (vt ka VangS § 41 lg 1). Kaebajal on jäänud karistust kanda kuni 14.10.2024, mida tuli taotluse lahendamisel arvesse võtta. Võimatus viibida avavanglas mõjutab nii füüsilist kui ka vaimset tervist.
6.Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus kohustada Tallinna Vanglat lubama XX-l kasutada mobiiltelefoni avavangla territooriumil kaebaja soovitud ajal ja hoida seda kambris ning võimaldama liikuda väljaspool avavanglat ilma järelevalveta ja marsruudita. Samuti esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
7.Tallinna Halduskohtu 09.04.2021 määrusega tagastati XX kaebus läbivaatamatult ning jäeti XX menetlusabi taotlus ja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebaja õigusi rikub Tallinna Vangla 17.02.2021 vastus nr 5-8/21/1871-2, millega keelduti kaebaja avavanglasse ümberpaigutamise menetluse algatamisest. Seega ei ole vaide osalise tagastamise vaidlustamine eraldi lubatav. Justiitsministeerium kinnitas 08.04.2021, et kaebaja vaide läbivaatamise tähtaeg ei ole saabunud. Seega on kaebaja kohtusse pöördunud ennatlikult. Tallinna Vangla tagastas kaebajale vaide õiguspäraselt. Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kinnitatud „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 12 lg 2 järgi võib avavangla või kinnise vangla avavanglaosakonna juht otsustada kinnipeetava väljapoole vanglat õppima või tööle lubamise VangS § 22 alusel samas määruses sätestatud korras ja teha otsuse VangS § 10 lõike 2 alusel. Otsus soodustuste lubamiseks on kaalutlusotsus. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kuna praegu ei ole kaebajat avavanglasse paigutatud ja tema suhtes ei ole soodustusi kohaldatud või sellest keeldutud, on vangla õigesti järeldanud, et vaidemenetluses ei saa otsustada, millistel tingimustel kaebajale soodustusi kohaldatakse. Lisaks ei ole kaebaja märkinud, et ta soovib minna tööle, kooli või esineks mõni muu põhjus, miks ta soovib vangla territooriumilt lahkuda. VSKE § 641 p 10 keelab kinnipeetud isikul kasutada mobiiltelefoni. Kaebuse tagastamise tõttu jäävad rahuldamata menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja esialgse õiguskaitse taotlus. 2(5)
3-21-671
MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.XX palub 04.05.2021 määruskaebuses (täiendatud 06.05.2021) tühistada Tallinna Halduskohtu 09.04.2021 määrus ja teha uus määrus, millega saata asi tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks, samuti kohaldada esialgset õiguskaitset ja rahuldada menetlusabi taotlus. Lisaks taotleb kaebaja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamist. Halduskohus on kaebuse lahendanud erapoolikult, mis on vastuolus PS §-dega 146 ja 152. Vaidluse lahendamisel tuleb kohaldada Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni. Halduskohus oleks pidanud esialgse õiguskaitse taotluse lahendama sisuliselt. Põhjendatud on esialgse õiguskaitse kohaldamine alates 10.05.2021. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, sest avavanglasse üleviimise keeld piirab tema õigusi. Avalik huvi ei kaalu rikkumist üles. Vaidlustatud määrusest ei selgu, kas halduskohus lahendas sisuliselt kohustamiskaebuse ja kahju hüvitamise nõude. Märgitud ei ole kaebuse tagastamise põhjust ega selgitatud, millisesse kohtusse peaks kaebaja pöörduma.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
9.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes tuleb määruskaebus võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1; § 119 lg 1; § 121 lg 4 ja § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
10.Kaebaja on määruskaebusele lisanud mitmed dokumendid (dtl-d 82–100), mille haldusasja materjalide juurde lisamise soovi tuleb eeldada. Ringkonnakohus tagastab tõendid digitaalse toimiku lehekülgedel 82–100, sest tegemist on korduvate dokumentidega ning need on juba esimese astme kohtumenetluses esitatud. Ringkonnakohus võtab asja sisulisel lahendamisel arvesse kõiki eelnevalt asjas kogutud tõendeid (HKMS § 198 lg 1). Seega ei ole määruskaebuse menetluses tarvilik esitada ringkonnakohtule uuesti juba halduskohtule esitatud tõendeid. Toimiku koormamine dubleerivate dokumentidega ei ole põhjendatud. II
11.XX on kaebuses viidanud tuvastamiskaebuse esitamise soovile, millisel juhul ei tule kinnipeetaval läbida kohustuslikku kohtueelset menetlust. Vaidlustatud määruses on halduskohus märkinud, et kaebaja õigusi rikub Tallinna Vangla 17.02.2021 vastus nr 58/21/1871-2, millega keelduti kaebaja avavanglasse ümberpaigutamise menetluse algatamisest ning vaide osalise tagastamise vaidlustamine ei ole eraldi lubatav. Samas on halduskohus hinnanud ka VSKE § 641 p 10 ja VangS § 22 kohaldamisega seonduvat ning märkinud haldusasja esemena Tallinna Vangla 17.03.2021 vaide osalise tagastamise otsuse nr 5-15/21/132-4. Kaebuse eesmärkide saavutamiseks oli kohane tühistamis- ja
3(5)
3-21-671 kohustamisnõude esitamine. Seega tuli halduskohtul selgitada, kas kaebaja on korrektselt läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse.
12.XX esitas 19.01.2021 vanglale taotluse tema paigutamiseks avavanglasse. Vangla tagastas taotluse 17.02.2021. Tagastamisotsuse peale esitas kaebaja vaide, mis edastati 08.03.2021 otsusega lahendamiseks Justiitsministeeriumile. Haldusasjas nr 3-21-671 halduskohtule kaebuse esitamise ajal ei olnud avavanglasse paigutamise nõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud, mistõttu oli kaebuse tagastamine nimetatud osas õige. Justiitsministeeriumi 19.04.2021 vaideotsuse on kaebaja vaidlustanud haldusasjas nr 3-21-866. Seega ei hinda ringkonnakohus praeguses asjas neid väiteid, mis seonduvad kaebaja võimaliku ümberpaigutamisega avavanglasse.
13.Tallinna Vangla tagastas 17.03.2021 kirjaga nr 5-15/21/132-4 XXle 08.03.2021 esitatud vaide läbivaatamatult avavanglasse paigutamisel mobiiltelefoni toas hoidmise ja kasutamise ning väljaspool vanglat järelevalveta ja kindla marsruudita liikumise loa andmise nõudes. Vangla 03.03.2021 kirjas on märgitud, et kaebaja ei ole 19.01.2021 taotluses esitanud nõuet mobiiltelefoni kasutamise kohta avavanglas ning väljaspool vanglat järelevalveta ja kindla marsruudita liikumise loa andmiseks. XX selgitas 08.03.2021 avalduses, et VSKE § 641 p 10 on PS-ga vastuolus.
14.Kaebaja 08.03.2021 taotlust mobiiltelefoni lubamiseks ja väljaspool vanglat piiranguteta liikumiseks ei saanud pidada vaideks, sest vaide saab esitada vaid varasema haldusakti või toimingu peale. Tegemist oli seega kaebaja esmase sellekohase taotlusega. Kaebajal tuli nende taotluste läbi vaamatalt tagastamise peale esitada vaie. Kohtusse pöördumise eelduseks on nende nõuete osas kohustusliku vaidemenetluse läbimine. HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tuli kaebus seega tagastada.
15.Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks märkida, et taotluse esitamise ajal ei viibinud kaebaja avavanglas ning puudus vangla otsustus tema avavanglasse paigutamise kohta. Seega ei saanud kaebaja taotleda avavanglas mobiiltelefoni lubamist kambrisse ega soodustuste kohaldamist. VangS § 22 kohaselt on kinnipeetavale soodustuse kohaldamine vanglaametniku diskretsiooniotsus (VSKE § 12 lg 2) ja selle kohaldamine eeldab töötamist, õppimist, sotsiaalprogrammis osalemist või ravikuuri väljaspool vanglat või perekondlikku põhjust (VangS § 22 lg 1). Nende asjaolude esinemist ei ole kaebaja väitnud. VSKE § 641 p 10 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud mh mobiiltelefonid. Seda sätet ei ole põhjust pidada põhiseadusevastaseks, sest piirangut õigustab ülekaalukas avalik huvi tagada vangistuse eesmärkide täitmine ja kuritegevuse ennetamine. Seega ei saaks kaebaja taotlust – ka juhul kui ta viibiks avavanglas – rahuldada, sest ese on kambris keelatud. Kaebaja avavanglasse paigutamisel ning VangS §-s 22 sätestatud asjaolude esinemisel on tal edaspidi võimalik taotleda soodustuse kohaldamist.
15.Kaebust ei tagastata halduskohtu pädevuse puudumise tõttu, mistõttu ei olnud vajalik kaebajale selgitada, millisesse kohtusse ta peab pöörduma. Vaidluse lahendamiseks oli pädev halduskohus, kuid kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu ei olnud kaebuse edasine menetlemine võimalik. Kahju hüvitamise nõuet ei ole kaebaja halduskohtule esitanud.
17.Kuna halduskohtu lõppjäreldus kaebuse tagastamise osas on õige, on põhjendatult jäetud rahuldamata ka esialgse õiguskaitse taotlus ning menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel. 4(5)
3-21-671
18.Eelnevast tulenevalt tuleb Tallinna Halduskohtu 09.04.2021 määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta tuleb halduskohtu määruse põhjendusi.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.