Jaak Reinomäe kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 11.02.2021. a otsuse tühistamiseks ja Eesti Advokatuuri kohustamiseks vaadata kaebaja kaebus vandeadvokaat Meelis Masso tegevuse peale uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – Jaak Reinomägi Vastustaja – Eesti Advokatuur
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Jaak Reinomäe kaebus.
2.Jätta Jaak vaatamata.
Reinomäe
menetlusabi
taotlus
läbi
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale ja edastatakse teadmiseks Eesti Advokatuurile.
Jaak Reinomägi esitas 19.01.2021 Advokatuuri aukohtule kaebuse vandeadvokaat Meelis Masso tegevuse peale J. Reinomäe kriminaalasjade menetlemisel kohtus. Kaebuse kohaselt ei täitnud kaebajale kaitsjaks määratud vandeadvokaat kriminaalmenetluse vältel kaebaja soove peaprokuröriga ja tunnistajaga kontakteerumiseks, keeldus kaebajaga kohtumisest tema soovitud ajal ning jättis kaebaja huvid kaitsmata, kuna ei võimaldanud kaebajal avaldada süüasja asjaolusid. Samuti esitas vandeadvokaat kaebaja sõnul asjas 1-20-7342 Riigikohtule määruskaebuse pärast vaidlustamistähtaja möödumist.
2.Advokatuuri aukohus küsis kirjalikke selgitusi advokaadilt. Advokaat selgitas 05.02.2021. a vastuses, et on süüdistatava J. Reinomäe kaitsja riigi õigusabi korras Viru Maakohtu kriminaalasjas nr 1-21-732. Vastuse kohaselt on kaebus alusetu ja põhjendamatu. Advokaat on kaitsekohustust täitnud nõuetekohaselt ja vastavuses advokaadile seadustega kehtestatud õiguste ja kohustustega. Kõik kaebaja poolt püstitatud küsimused ja probleemid on lahendatud kahes kaitsja taandamise menetluses. Määruskaebuse esitamine pärast vaidlustamistähtaja möödumist sai võimalikuks Tartu Ringkonnakohtu määruse eksitava juhise tõttu. Kaitsja esitas Riigikohtule ka kaebetähtaja ennistamise taotluse, kuid Riigikohus ei võtnud kaebust menetlusse, st seda ei jäetud läbi vaatamata. Kuna prokuratuuril on seadusest tulenevalt õigus mitte nõustuda asja lahendamisega lühimenetluses, siis arutab Viru Maakohus
3-21-831 J. Reinomäe kriminaalasja üldmenetluses ning selleks on kaitsja koostanud vastava kaitseakti asjas nr 1-21-732.
3.Advokatuuri aukohus otsustas 11.02.2021. a otsusega mitte algatada aukohtumenetlust vandeadvokaat M. Masso tegevuse suhtes seoses distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega. Motiveeritud otsuse kohaselt on kohus menetlenud kaebuses toodud etteheiteid ka kaebaja 22.01.2021. a kaitsja taandamise taotluse lahendamisel asjas nr 1-20-7342. Viru Maakohus jättis 27.01.2021. a määrusega kaebaja taotluse rahuldamata, asudes seisukohale, et vandeadvokaat M. Masso ei ole endale võetud kaitsekohustust rikkunud. Ta on esitanud J. Reinomäe soovidest ja huvidest tulenevalt erinevaid taotlusi menetlust juhtivale prokurörile. Regulaarselt on toimunud kaitsealuse suhtlus kaitsjaga telefoni teel. Samas ei nähtu tuvastatud asjaolude pinnalt, et kaitsja oleks õigusteenust osutades põhjendamatult viivitanud ja sellega kahjustanud kaitsealuse huve. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et advokaat ei ole näidanud end asjatundmatu, lohaka või vastutustundetuna ega rikkunud advokatuuriseaduse (AdvS) §-s 44 toodud kohustusi. Samuti lahendas Viru Maakohus kaebaja taandamistaotluse 30.11.2020. a määruses asjas nr 1-20-7342, millest nähtuvalt ei ole kohus ka sel korral tuvastanud minetusi advokaadi tegevuses. Aukohus leidis, et kohus on advokaadi tegevust õigusabi osutamisel kontrollinud ning aukohtule esitatud asjaolude pinnalt puudub alus asuda advokaadi tegevuse suhtes kohtust erinevale seisukohale, mistõttu puuduvad alused advokaadi tegevuse suhtes aukohtumenetluse algatamiseks.
4.J. Reinomägi esitas 15.04.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Eesti Advokatuuri aukohtu 11.02.2021. a otsuse ja kohustada Eesti Advokatuuri asja uuesti läbi vaatama või alternatiivselt tunnistada otsus õigusvastaseks osas, milles leiti, et puuduvad süüteo tunnused. Kaebuse kohaselt rikkus riigi õigusabi korras määratud advokaat kaebaja kaitseõigust ja ületas kaebetähtaega Riigikohtu poole pöördumisel. Kaebaja avaldas rahulolematust selle üle, et aukohtu otsuses pole vastatud tema argumentidele ning advokatuur eiras tema palvet saada tutvumiseks advokaadi selgitused. Advokaat ei ole edastanud aukohtule Riigikohtu 24.11.2020. a määrust, milles Riigikohus leidis, et advokaadi poolt välja toodud ajakulu ei olnud mõistlik. Kõik advokaadi toimingud on teostatud sellisena, nagu Riigikohus on selles määruses välja toonud. Kaebaja palub vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest.
5.Eesti Advokatuur esitas 28.04.2021. a vastuses kohtunõudele vaidlustatud otsuse koos selle menetlemisega seotud materjalidega.
KOHTU SEISUKOHT
6.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
7.Kaebaja soovib vaidlustada Eesti Advokatuuri aukohtu otsust, millega ei tuvastatud kaebajale õigusteenust osutanud vandeadvokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuseid.
8.Kohus leiab, et kaebajal puudub Eesti Advokatuuri aukohtu 11.02.2021. a otsuse vaidlustamiseks ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
9.Huvitatud isikul on AdvS § 16 lg 1 alusel õigus pöörduda advokatuuri aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ning AdvS § 18 lg 1 võimaldab aukohtu otsust vaidlustada halduskohtus. Kohtupraktika kohaselt saab huvitatud isiku kaebeõiguse aluseks olla üksnes aukohtu poolne menetlusnormide rikkumine. Menetluslike õiguste rikkumine võib seisneda selles, et aukohus on jätnud menetluse algatamata nii, et ei ole üldse hinnanud huvitatud isiku väiteid; on asja
3-21-831 sisuliselt lahendanud, kuid on jätnud osa huvitatud isiku väiteid käsitlemata; aukohus ei ole järginud otsuse tegemisel muid menetlusreegleid, nt kui otsuse on teinud ebaseaduslik koosseis, huvitatud isik on jäetud ära kuulamata vms. Aukohtul on aukohtumenetluses tehtava otsuse tegemisel ulatuslik kaalutlusruum. Kohus ei kontrolli aukohtu otsuse sisulist õiguspärasust, st kas advokaadi tegevuses esinesid distsiplinaarsüüteo tunnused või mitte ning kas aukohtu hinnang nendele asjaoludele on õige. Sisuliselt saab aukohtu kaalutlusotsust vaidlustada üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi otsus rikub, s.o advokaat, kelle tegevuse vastavust õigusaktidele on aukohus hinnanud. (Tallinna Ringkonnakohtu 06.04.2020. a määrus asjas nr 3-20-490, p 8; Tallinna Ringkonnakohtu 26.04.2019. a määrus asjas nr 3-19-362, p 10 ja seal viidatud praktika)
10.Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu aukohtu poolt menetlusnormide rikkumist, mis võinuks mõjutada asja lahendust või rikkuda kaebaja õigusi. Aukohus on J. Reinomäe 19.01.2021. a avalduse sisuliselt läbi vaadanud, andnud mõlemale poolele võimaluse avaldada oma seisukohti ja esitada tõendeid, hinnanud menetlusosaliste seisukohti ja faktilisi asjaolusid ning tuvastanud, et advokaadi tegevuses ei esinenud distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Kohtu hinnangul on aukohus käsitlenud kõiki kaebaja aukohtule esitatud avalduses toodud väiteid. Asjaolu, et aukohus on otsuse põhjendamisel tuginenud peamiselt sama advokaadi kohta tehtud kohtumäärustele, millega jäeti kaebaja esitatud kaitsja taandamise taotlused rahuldamata, ei tähenda, et aukohus oleks jätnud kaebaja seisukohad hindamata. Kaebaja mittenõustumine nende põhjendustega ei anna kaebajale kaebeõigust aukohtu otsuse vaidlustamiseks. Asjaolusid seoses kaitsja poolt Riigikohtule esitatud tasu väljamõistmise taotluses põhjendamatu ajakulu väljatoomisega ei ole kaebaja aukohtule esitatud kaebuses välja toonud, mistõttu ei pidanud aukohus neid väiteid ega ka vastavat kohtumäärust asja menetlemisel hindama.
11.Kaebaja on aukohtule ette heitnud ka seda, et eiratud on tema palvet saada tutvumiseks kaitsja selgitused, millest lähtuvalt soovis kaebaja esitada täiendusi. Kohtu hinnangul ei anna see asjaolu põhjust arvata, et aukohus oleks rikkunud kaebaja kaebuse läbivaatamisel menetlusnorme, mis oleks toonud kaasa ebaõige tulemuse. AdvS § 17 lg 4 esimesest lausest tulenevalt on aukohus kohustatud selgitama menetletavas asjas välja olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel. Sellest ega muudest aukohtumenetlust reguleerivatest sätetest ei tulene, et aukohus on kohustatud andma kaebuse esitanud isikule tingimata võimaluse esitada aukohtule täiendavaid seisukohti lähtuvalt advokaadi selgitustest. Antud juhul ei nähtu kohtule esitatud kaebusest ka seda, et kaebajal oleks jäänud aukohtule esitamata mõni selline oluline seisukoht või tõend, mis oleks mõjutanud asja lahendamist. Kohus selgitab, et aukohtumenetluses ei ole kaebuse esitanud isiku roll võrdne kaebaja rolliga halduskohtumenetluses või taotleja rolliga haldusmenetluses. Aukohtumenetlust on reguleeritud eelkõige karistatava isiku õiguste tagamise seisukohast ning huvitatud isiku taotluse lahendamisel ei otsustata tema õiguste või kohustuste üle. (vt Tallinna Ringkonnakohtu 05.02.2019. a määrus nr 3-18-2282, p 14)
12.Kaebeõiguse eelduseks on, et vaidlustatav haldusakt või toiming võib rikkuda kaebaja õigusi (HKMS § 44 lg 1). Advokaadi suhtes distsiplinaarsüüteo tunnuste tuvastamata jätmine ei saa rikkuda AdvS § 16 lg-s 1 ja § 18 lg-s 1 nimetatud huvitatud isiku subjektiivseid õigusi. Kui kaebaja on saanud realiseerida oma subjektiivse õiguse taotluse esitamiseks ja taotlus on vaadatud läbi menetlusreegleid järgides, ei ulatu halduskohtu kontroll sellest kaugemale. Samuti ei tulene seadusest ega ühestki teisest õigusaktist isiku subjektiivset õigust nõuda advokaadi karistamist.
13.Lähtudes eeltoodust, asub kohus seisukohale, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus Eesti Advokatuuri aukohtu 11.02.2021. a otsuse vaidlustamiseks, kuna aukohus ei ole kaebaja kaebust menetledes rikkunud menetlusnõudeid ning kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda advokaadi karistamist. Kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
3-21-831
14.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda seaduse nõuetele vastava kaebusega uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
15.Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust, mistõttu jääb see läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.