Xi kaebus Tallinna Vangla 23.11.2020 käskkirja nr 52/20/756 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde haldusasjas nr 3-21-637 Tallinna Vangla poolt 31.03.2021 esitatud vangiregistri väljavõte kaebaja eesti keele oskuse ja hariduse omandamise kohta.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 22.01.2021 määruse resolutsiooni punktiga 2 antud menetlusabi, millega kohus vabastas kaebaja kohtulahendite ja vastustaja seisukohtade tõlke kulude kandmisest.
3.Jätta rahuldamata kaebaja taotlused kohtuistungi korraldamiseks ja vastustajalt tõendite ning teabe nõudmiseks.
4.Jätta 06.05.2021 kohtusse jõudnud kaebaja avaldus menetlemata.
Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 09.06.2021.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla andis 23.11.2020 käskkirja nr 5-2/20/756, millega tunnistas vahistatu Xi (kaebaja) süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumises (käskkirjas „VangS § 67 lg 1“) ja määras iga rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamise kaheks ööpäevaks. Kokku määrati neli karistust. Rikkumised seisnesid selles, et kaebaja keeldus 23.10.2020, 24.10.2020 ja kahel korral 25.10.2020 loenduse ajal nimesilti kaela panemast, kuigi vanglateenistuse ametnik oli selleks vastava korralduse andnud.
2.Kaebaja esitas käskkirja peale 23.11.2020 vaide ja nõudis karistuste tühistamist.
3.Tallinna Vangla tegi 11.12.2020 vaideotsuse nr 5-15/20/416-2, millega jättis vaide rahuldamata. 1(8)
4.Kaebaja esitas 08.01.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse (registreeritud 11.01.2021), milles nõudis karistuse tühistamist, vangla kompleksuurimise algatamist, kirjalike vabanduste esitamist ja hüvitise maksmist. Samuti soovis kaebaja vastuse esitamist vene keeles, sest tal ei ole vahendeid, et maksta nende tõlkimise eest.
5.Kohus tegi 22.01.2021 määruse, millega tagastas kaebuse osas, milles kaebaja nõudis Tallinna Vangla kompleksuurimise algatamist, Tallinna Vangla kohustamist esitada kaebajale kirjalikud vabandused ning distsiplinaarkaristuste määramisega tekitatud kahju hüvitamist. Kohus rahuldas menetlusabi taotluse ja vabastas kaebaja kohtulahendite ja vastustaja seisukohtade tõlke kulude kandmisest. Kohus jättis kaebus Tallinna Vangla 23.11.2020 käskkirja nr 5-2/20/756 tühistamiseks käiguta ja andis kaebajale tähtaja, et tasuda riigilõiv 15 eurot või taotleda menetlusabi.
6.Kaebaja esitas 02.02.2021 avalduse, milles taotles riigilõivust vabastamist.
7.Kohus tegi 09.02.2021 määruse, millega vabastas kaebaja riigilõivu tasumisest ja võttis tühistamiskaebuse menetlusse.
8.Kohus tegi 22.03.2021 määruse, millega määras kaebuse läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
9.Kohtusse saabus 24.03.2021 kaebaja avaldus, milles ta palub kohtu läbi viia enda ja vangla esindajate juuresolekul.
10.Kohtusse saabus 30.03.2021 kaebaja avaldus asja läbivaatamiseks kaebaja ja vangla esindaja osalusel, vanglalt analoogiliste rikkumiste materjalide väljanõudmiseks, samuti selgitused, mis alusel ametnikud ei koosta protokolli, kui kaebaja ei kanna silti. Kaebaja palub kohtul pärida informatsiooni selle kohta, kas kaebajat jälgitakse läbi videokaamera kartseris ja seda, mida kaebaja kirjutab, kuna videokaamera asub tema pea kohal. Samuti palub kaebaja vanglalt pärida, mis alusel ja mis eesmärgil saadetakse agente naaberkambritesse, samal tasemel paiknevatesse kambritesse või kambri lähedusse, kus kaebaja viibib ning samuti kas pandi agente kambrisse istuma ja mis eesmärgiga. Kaebaja palub kohtul anda vastus, mis ajani ta peab Tallinna Vanglalt vastust ootama, et pöörduda mittemateriaalse kahju hüvitamise nõudega kohtu poole, kuna vanglaametnikud ei reageeri tema avaldustele.
11.Kohtusse saabus 06.05.2021 kaebaja venekeelne avaldus.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
12.Kaebaja on esitanud kaebuse Tallinna Vangla administratsiooni otsusele distsiplinaarkaristuse kohta, käskkiri nr 5-2/20/756. Kaebaja palub üksikasjalikult vaadata läbi Tallinna Vangla kodukorra, leidmaks selle punktidest 4.10 ja 6.2 võimalikud trükivead, samuti punkti 6.4 loenduse läbiviimise kohta. Kaebaja leiab, et kartserisse paigutamine, mille ta läbi tegi, oli ebaseaduslik.
13.Kaebaja palub kohtul tähelepanu pöörata, et Tallinna Vangla käskkiri nr 5-2/20/756 tugineb Tallinna Vangla Reglemendi punktile 4.10. Kaebaja palub arvestada, et nimetatud punktis mainitakse erandit (sulgudes), analoogilisi erandeid mainitakse punktis 1.3, mida nimetatakse erisusteks. Samuti palub kaebaja kohtul arvestada, et mõistet „etapeeritav“ vangistusseaduses (VangS) ei ole. Faktiliselt ei ole kaebaja süüdi mõistetud ja istub kinni kuni kohtuotsuseni, ning tema õigused erinevad nende omadest, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ning kannavad määratud karistust, ehk tema suhtes kehtib süütuse presumptsioon.
14.Lisaks soovib kaebaja kohtule teada anda, et 18.03.2021 kell 15.00 kutsus teda vestlusele vangla direktor ja vestlusele läks kaebaja ilma nimesildita ning liikus mööda vanglat ja kambrisse tagasi samuti sildita. Keegi ei pannud temale rikkumist kirja. Alati ja igal pool kaebaja silti ei kanna ning kui ametnikud oleks seda rikkumiseks pidanud, siis peaks tal neid juba 350 olema, muidu on neid aga 22. 2(8)
Vastustaja seisukohad
15.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.
16.Tallinna Vangla 23.11.2020. a käskkiri nr 5-2/20/756 on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja sellel ei esine tühise haldusakti tunnuseid. Käskkirjas esineb vormivigu, mis ei mõjutanud asja otsustamist.
17.VangS § 46 lõikest 1 ja Tallinna Vangla kodukorra punktist 4.10 tuleneb kinni peetavale isikule kohustus kanda loendusel ja väljaspool kambrit liikudes kaelas nimesilti. 23.10.2020 ja 24.10.2020 andis teise üksuse valvur hommikuse loenduse ajal kaebajale korduvalt korraldusi panna kaela nimesilt. Kaebaja korraldusele ei allunud. 25.10.2020 andis teise üksuse valvur hommikusel loendusel ja vanemvalvur õhtusel loendusel kaebuse esitajale korduvalt korraldusi panna kaela nimesilt. Kaebaja korraldustele ei allunud. Juhtumid on fikseeritud 23.10.2020. a ettekandega nr 120-7001, 24.10.2020. a ettekandega nr 1-20-7056, 25.10.2020. a ettekandega nr 1-20-7063 ja 26.10.2020. a ettekandega nr 1-20-7084.
18.VangS § 67 punkti 1 kohaselt julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. VangS § 67 punktis 1 sätestatud kohustus laieneb ka vahistatule. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on vangistust reguleerivate õigusaktidega tutvunud ja VangS § 67 punktist 1 tulenevast kohustusest teadlik. Kinni peetava poolt korralduse täitmatajätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Vanglaametnike U. Kase, R. Parmu ja G. Kruusa antud korraldus ei olnud ilmselgelt tühine korraldus ja Xil oli kohustus seaduslikku korraldust täita.
19.Kaebaja keeldub põhimõtteliselt nimesilti kaela panemast ja vanglaametnike korraldusi täitmast, leides, et triipkood nimesildil alandab tema inimväärikust. Takistusi korralduse täitmiseks kaebajal ei esinenud ja sellistele asjaolude esinemisele ei viita X ka ise. Nimesilt ning selle kandmine ei saa alandada kaebaja väärikust. Seda on tõdenud ka Tallinna Halduskohus 11.03.2021. a kohtumääruses haldusasjas nr 3-21-359. Nimesildi kandmise nõude õiguspärasust on kohtupraktikas hinnatud ning on leitud, et vanglaametnikud on õigustatud nõudma loendusel ja väljaspool kambrit liikumisel kinnipeetavalt nimesildi kandmist.
20.Kuna X pani toime VangS § 67 p 1 rikkumised, võis teda distsiplinaarkorras karistada. Kaebaja suhtes on läbi viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale võimaldati anda omapoolseid selgitusi ja esitada vastuväiteid protokollile, olulised asjaolud on menetleja poolt välja selgitatud ja kaebaja süü on tõendatud. Distsiplinaarkaristus on määratud pädeva isiku poolt ja tähtaegselt ning määratud karistus on proportsionaalne.
21.Vastustaja möönab, et menetluse läbi viinud inspektor-kontaktisik Erlend Kanarbik on menetlusdokumentides teinud hooletusvigu, kuid need ei ole mõjutanud distsiplinaarmenetluse läbiviimist ega distsiplinaarkaristuse määramist. Menetleja on märkinud menetlusdokumentides VangS § 67 punkti 1 asemel ekslikult VangS § 67 lõige 1. Eksimus on käsitletav vorminõuete rikkumisena, mis ei võinud mõjutada asja otsustamist ning sellisel põhjusel ei saa HMS § 58 järgi haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda. Menetleja on eksinud ka distsiplinaarmenetluse protokollil kuupäeva märkimisel. Protokollil on kuupäevaks 12.11.2020, kuid protokoll koostati tegelikult 19.11.2020, mida tõendab kaebaja omakäeline märge protokolliga tutvumise kohta. Vastustaja leiab, et käesoleval juhul ei tingi vormivead käskkirja tühistamist, sest korrektse vormistuse puhul distsiplinaarkaristuse otsus sisuliselt ei muutuks.
3(8)
KOHTU PÕHJENDUSED
Menetlusabi tühistamine ja taotluste lahendamine
22.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 117 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabi andmise tühistada, kui menetlusabi saaja on menetlusabi taotledes esitanud valeandmeid. Kohus on 22.01.2021 määruse resolutsiooni punktiga 2 vabastanud kaebaja menetlusabi korras kohtulahendite ja vastustaja seisukohtade tõlke kulude kandmisest. Tõlke kulude kandmisest vabastamise esmane tingimus on see, et kaebaja ei saa eesti keelest aru. Kohus lähtus menetlusabi andmisel eeldusest, et kaebaja ei oska eesti keelt, sest kaebaja kirjutas kohtule vene keeles ja soovis vastust vene keeles, viidates piisava raha puudumisele tõlketeenuse eest maksmiseks. Praeguse seisuga on kohtule teada uus info kaebaja keeleoskuse kohta.
23.Kohus võtab asja materjalide juurde haldusasjas nr 3-21-637 Tallinna Vangla poolt 31.03.2021 esitatud vangiregistri väljavõtte kaebaja eesti keele oskuse ja hariduse omandamise kohta, sest see sisaldab praeguses asjas tähtsust omavat teavet. Väljavõttest nähtub, et kaebaja omandas keskhariduse Keila Ühisgümnaasiumis aastatel 2005-2007, kus õppetöö toimus eesti keeles. Kaebaja lõpetas 11. ja 12. klassi kiitusega. Kaebaja suhtluskeelteks on märgitud eesti ja vene keel. Kohus möönab, et kohtulahendite tekst ei pruugi olla kergesti mõistetav. Samas võtab kohus arvesse, et kaebajale tõlgiti praeguses menetluses kõik kohtuotsusele eelnenud lahendid vene keelde. Seega on kaebajal eelnev venekeelne teave, mis aitab kohtuotsuse sisu paremini mõista. Lisaks märgib kohus, et Tallinna Halduskohus leidis 11.03.2021 määruses haldusasjas nr 3-21-359, et kaebaja eesti keele oskus on piisav vaide eesti keeles esitamiseks. Ka Tallinna Halduskohtu 29.03.2021 määruses nr 3-21-238 ja 29.03.2021 määruses nr 3-21-436 on kohus asunud seisukohale, et kaebaja oskab oma õiguste kaitseks piisavalt eesti keelt. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud jätkata kaebajale menetlusdokumentide eesti keelest vene keelde tõlkimist menetlusabi korras. Kohus tühistab Tallinna Halduskohtu 22.01.2021 määruse resolutsiooni punktiga 2 antud menetlusabi, millega kohus vabastas kaebaja kohtulahendite ja vastustaja seisukohtade tõlke kulude kandmisest.
24.Järgnevalt lahendab kohus kaebaja 24.03.2021 ja 30.03.2021 kohtusse saabunud taotlused.
25.Kaebaja on 24.03.2021 ja 30.03.2021 avaldustes taotlenud asja läbivaatamist enda ja Tallinna Vangla esindaja osalusel. Sisuliselt nõuab kaebaja kohtuistungi korraldamist. Kohus määras 22.03.2021 määrusega kaebuse läbivaatamise vormiks kirjaliku menetluse. HKMS § 131 lg 1 punkti 1 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui kohtu hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada kohtuistungit korraldamata ning kõik pooled ja kolmandad isikud on nõustunud asja arutamisega kirjalikus menetluses. Kohus andis kaebajale 09.02.2021 määrusega tähtaja 30 päeva arvates määruse kättetoimetamisest, et teatada, kas ta soovib asja läbivaatamist kohtuistungil või kirjalikus menetluses. Määrus toimetati kaebajale kätte 16.02.2021. Kohtule tuli vastata hiljemalt 18.03.2021, kuid kaebaja seda ei teinud. Kaebaja saatis avalduse kohtuistungi korraldamiseks kohtule alles 22.03.2021 ja avaldus jõudis kohtumajja 24.03.2021. HKMS § 131 lg 3 sätestab, et kui pool ei ole kohtule vastanud, vastamise tähtaeg on möödunud ning vastamise tähtaeg on menetlusosalisele nõuetekohaselt teatavaks tehtud, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Seega sai kohus 22.03.2021 määruse tegemisel HKMS § 131 lg 3 alusel eeldada, et kaebaja on nõus kirjaliku menetlusega. Kohus leiab, et ka ilma kaebaja nõusoleku eeldamiseta saab kaebuse kirjalikus menetluses läbi vaadata. HKMS § 131 lg 1 punkti 2 kohaselt võib kohus kirjaliku menetluse määrata ka siis, kui menetlusosalistel puudub ilmselgelt põhjus kohtuistungi korraldamist nõuda, arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu, sealhulgas kui menetlusosaliste vahel on vaidluse all üksnes õigusküsimused. Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebajat oli õiguspärane nimesildi kandmisest keeldumise eest distsiplinaarkorras karistada. Kaebaja ei eita nimesildi kandmisest keeldumist ning pole kahtluse alla seadnud Tallinna Vangla 23.11.2020 käskkirjas kajastatud faktilisi asjaolusid. Distsiplinaarkaristuste määramise aluseks olnud materjalid on haldusasja toimikus olemas. Kui 4(8)
Tallinna Vangla 23.11.2020 käskkiri peaks olema õigusvastane, on see toimiku materjalide põhjal tuvastatav. Seega jätab kohus rahuldamata kaebaja taotluse kohtuistungi korraldamiseks.
26.Kohus jätab rahuldamata kõik kaebaja 30.03.2021 esitatud taotlused Tallinna Vanglalt tõendite ja teabe nõudmiseks. Kaebaja on palunud vanglalt küsida materjalid analoogiliste rikkumiste kohta, selgitused selle kohta, mis alusel ametnikud ei koosta protokolli, kui ta ei kanna silti, informatsiooni selle kohta, kas kaebajat jälgitakse läbi videokaamera kartseris ja mis eesmärgil saadetakse teistesse kambritesse agente. HKMS § 62 lg 2 kohaselt korraldab kohus ainult selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Kohtul tuleb hinnata 23.11.2020 distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja õiguspärasust, mistõttu omavad asja lahendamisel tähtsust üksnes selle käskkirja tegemise aluseks olnud distsiplinaarmenetluse materjalid. Seega ei nõua kohus vastustajalt materjale teiste sarnaste rikkumiste kohta. Tallinna Vangla 23.11.2020 käskkirja andmise aluseks olnud distsiplinaarmenetluses koostati protokoll ja see on asja materjalide hulgas olemas (Tallinna Vangla 12.03.2021 vastuse lisa 1). Nimesildi kandmisest keeldumise kohta on koostatud ka ettekanded (Tallinna Vangla 12.03.2021 vastuse lisa 1). Seega puudub vajadus küsida vastustajalt selgitust selle kohta, miks ei koostata protokolli, kui ta ei kanna nimesilti. Asja lahendamisel ei oma tähtsust see, mis toimus kartserikambris distsiplinaarkaristuse täideviimise käigus, sest need on Tallinna Vangla 23.11.2020 käskkirja tegemisest hilisemad asjaolud. Haldusakti õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 teine lause). Kuna kohus ei kontrolli vastustaja tegevust pärast 23.11.2020 käskkirja tegemist, puudub vajadus küsida vastustajalt informatsiooni kaebaja jälgimise kohta kartserikambris.
27.Kokkuvõttes jätab kohus rahuldamata kaebaja taotlused kohtuistungi korraldamiseks ja vastustajalt tõendite ning teabe nõudmiseks.
28.Kaebaja on palunud kohtul anda vastus, mis ajani ta peab Tallinna Vanglalt vastust ootama, et pöörduda mittemateriaalse kahju hüvitamise nõudega kohtu poole, kuna vanglaametnikud ei reageeri tema avaldustele. Haldusorgan peab taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks (riigivastutuse seaduse § 18 lg 1-2). Kaebuse esitamisel registreeritakse see uue haldusasjana.
29.Kohus jätab menetlemata 06.05.2021 kohtusse jõudnud kaebaja venekeelse avalduse ning ei korralda selle eesti keelde tõlkimist. HKMS § 51 lg 4 sätestab, et kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohus määras 22.03.2021 määrusega pooltele täiendavate seisukohtade, taotluste ja senises menetluses veel esitamata tõendite esitamiseks tähtaja 12.04.2021. Teise menetlusosalise täiendavalt esitatule sai vastata kuni 26.04.2021. Ümbriku põhjal saatis kaebaja oma viimase avalduse postiga teele 05.05.2021. Seega esitas ta avalduse pärast kohtu määratud tähtaegade möödumist. Avaldus jõudis kohtusse neli päeva enne kohtuotsuse tegemise aega. Kui avaldus sisaldab uusi väiteid või taotlusi, oleks kohtul jäänud väga vähe aega nende lahendamiseks. Arvesse tuleb võtta ka seda, et esmalt oleks tulnud avalduse tõlge ära oodata, mis suure tõenäosusega ei oleks enne kohtuotsuse avalikku teatavakstegemist valmis saanud. Lisaks ei oleks vastustajal olnud mõistlikult võimalik soovi korral kaebaja avaldusele vastata. Kuna avalduse menetlemine oleks põhjustanud menetluse viibimist ja kaebajal ei saanud olla mõjuvat põhjust avalduse hilinenult esitamiseks, arvestades tema kohtusse pöördumise aktiivsust, jätab kohus 06.05.2021 kohtusse jõudnud kaebaja avalduse menetlemata.
5(8)
Kaebuse lahendamine
30.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
31.Kaebaja väitel on Tallinna Vangla 23.11.2020 käskkirjaga nr 5-2/20/756 määratud kartserikaristus ebaseaduslik. Nimetatud käskkirjaga tunnistati kaebaja süüdi neljal korral VangS § 67 p 1 rikkumises ning määrati iga korra eest karistuseks kartserisse paigutamine kaheks ööpäevaks. Rikkumised seisnesid selles, et kaebaja ei pannud vaatamata Tallinna Vangla ametniku korraldusele kaela nimesilti 23.10.2020, 24.10.2020 ja kahel korral 25.10.2020.
32.Vaidlus puudub selles, et kaebaja on vahistatu. VangS § 90 lg 1 sätestab, et eelvangistuse kandmisele kohaldatakse VangS 1., 2., ja 7. peatüki sätteid 5. peatükis sätestatud erisustega. Distsiplinaarne mõjutamine on reguleeritud VangS-i 2. peatükis. VangS § 100 lg 1 sätestab, et VangS-i, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib vahistatule kohaldada distsiplinaarkaristusi. Punkti 3 kohaselt saab vahistatule kohaldada kartserisse paigutamist kuni 30 ööpäevaks. VangS § 101 lg 1 sätestab, et distsiplinaarmenetluse läbiviimisele ja distsiplinaarkaristuse määramisele kohaldatakse VangS § 64 sätteid.
33.Asjaolu, et kaebajat ei ole kuriteos süüdi mõistetud, ei oma tähtsust, sest kriminaalmenetlus ja vangla poolt läbiviidav distsiplinaarmenetlus on erinevad menetlused, milles kehtivad erinevad põhimõtted ja tõendamise standardid. Distsiplinaarmenetlus toimub VangS-i alusel. VangS-s ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades VangS-i erisusi.
34.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
35.VangS § 64 kohaselt viib distsiplinaarmenetluse läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus. Kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse. Kinnipeetaval on õigus anda selgitusi. Distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse. Protokollile kirjutab alla distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik. Distsiplinaarkaristuse määrab vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu.
36.Kaebajat teavitati 18.11.2020 teatisega distsiplinaarmenetluse läbiviimise alustamisest. Teatises selgitati kaebajale õigust anda distsiplinaarsüüteo kohta selgitusi. Teatisel on märge, et kaebaja keeldus sellega tutvumast ja seda allkirjastamast. Kaebaja ei andnud distsiplinaarmenetluses selgitusi.
37.VangS § 67 p 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Vangla on vaidlustatud käskkirjas läbivalt märkinud rikutud normiks „VangS § 67 lg 1“, kuid on ilmselge, et tegelikult pidas vastustaja silmas VangS § 67 punkti 1, mitte lõiget 1, sest nimetatud paragrahvis ei ole lõikeid. Lisaks on käskkirjas sätte tekst lahti kirjutatud, mistõttu on ilmselge, millist sätet vastustaja tegelikult silmas pidas. Täiendavalt on vastustaja viidanud Tallinna Vangla kodukorra punktile 4.10. Nimetatud kodukorra punkti kohaselt väljastatakse vanglasse saabunud kinnipeetavale (v.a etapikinnipeetav) nimesilt, mida kinnipeetav on kohustatud väljaspool kambrit ja loenduse ajal kandma loetavana nähtaval kohal vangla väljastatud paelaga kaelas. Kinnipeetav on kohustatud nimesilti säilitama ka vanglasisese ümberpaigutamise korral. Töötav kinnipeetav võib nimesilti kanda tööriietuse all toidu valmistamise ja jagamise ajal ning muudel tööhõivega seotud tegevustel, kus nimesildi sattumine pöörlevate mehhanismide jms vahele võiks põhjustada mehhanismi purunemist või muud ohtu tööd teostavale kinnipeetavale. Vanglateenistuse nõudmisel peab kinnipeetav nimesilti koheselt näitama. 6(8)
38.Tallinna Vangla kodukorra punkti 1.2 kohaselt on kodukord kohustuslik täitmiseks kõigile Tallinna Vangla territooriumil viibijaile, sh vahistatutele. Kui vahistatu jaoks on ette nähtud erandid, on see kodukorras iga kord eraldi välja toodud. Punktis 4.10 ei ole vahistatute osas erandit ette nähtud. Seega peavad ka vahistatud kandma nimesilti väljaspool kambrit ja loenduse ajal. Sellest tulenevalt oli vanglateenistuse ametnikul õigus anda kaebajale korraldus nimesilt kaela panna ja kaebajal oli kohustus korraldusele alluda. Kodukorra punkti 4.10 enda õiguspärasus ei ole praeguses haldusasjas vaidluse all, mistõttu puudub alus analüüsida põhjalikumalt nimesildi kandmise kohustust.
39.Kaebuses viidatud Tallinna Vangla kodukorra punktid 6.2 ja 6.4 ei ole asjassepuutuvad, sest nende rikkumist ei ole kaebajale Tallinna Vangla 23.11.2020 käskkirjas ette heidetud.
40.Rikkumise ja süü tuvastamisel on vastustaja tuginenud 23.10.2020-26.10.2020 koostatud ettekannetele, sealhulgas ettekannetest nähtuvale kaebaja negatiivsele suhtumisele nimesildi kandmise kohustusse (Tallinna Vangla 12.03.2021 vastus kaebusele, lisa 1 lk 11-17). Kaebaja ei eita, et ta on keeldunud nimesildi kandmisest. Kaebaja on 24.03.2021 kohtusse saabunud avalduses väitnud, et ta liigub väljaspool kambrit ilma nimesildita. Kaebaja on 30.03.2021 kohtusse saabunud avalduses kinnitanud, et ta pole kordagi ühegi kontrolli käigus võtnud kätte ega kandnud kaelas vangla väljastatud silti ehk nimesilti. Asjaolu, et iga kaebaja rikkumise kohta ei ole distsiplinaarmenetlust algatatud, ei tähenda, et ta ei pannud 23.10.2020-25.10.2020 toime distsiplinaarkorras karistatavaid rikkumisi.
41.Käskkirja kaalutluste all on välja toodud, et nimesildi mittekandmist peetakse üldiselt kergemaks rikkumiseks, kuid kaebaja näol on tegemist vahistatuga, kes põhimõtteliselt keeldub kandmast nimesilti. Kaebajat on nimesildi kandmise kohustuse rikkumise eest karistatud varasemalt kümnel korral, kuid ta ei ole oma käitumist parandanud. Sealjuures on kaebajat karistatud sarnase rikkumise eest varasemalt kolmel korral noomitusega ja seitsmel korral kartserisse paigutamisega kaheks ööpäevaks, kuid varasemaid kartserikaristusi ei olnud veel täitmisele pööratud. Rikkumiste jätkumise põhjal on ilmselge, et noomitus ei täida kaebaja puhul oma eesmärki. Vastustaja ei pidanud otstarbekaks määrata distsiplinaarkaristuseks isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamist kuni kaheks kuuks, kuna kaebajal puuduvad rahalised vahendid vangla poest ostude tegemiseks. Kahe ööpäeva pikkune kartserikaristus iga rikkumise eest ei ole kohtu hinnangul ebaproportsionaalne, kui isik on varem korduvalt sarnaseid rikkumisi toime pannud ja kergemad karistused ei ole isiku käitumist mõjutanud. Seega leiab kohus, et Tallinna Vangla 23.11.2020 käskkiri on kaalutlusvigadeta ja proportsionaalne.
42.Distsiplinaarmenetluses koostati protokoll. Protokollile on alla kirjutanud distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik. Kaebaja tutvus protokolliga 19.11.2020, mida ta on oma allkirjaga kinnitanud (Tallinna Vangla 12.03.2021 vastus kaebusele, lisa 1 lk 7). Vastustaja on kohtule selgitanud, et protokollil on kuupäevaks 12.11.2020, kuid protokoll koostati tegelikult 19.11.2020. HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohus leiab, et haldusakti protokollile vale kuupäeva märkimine on ebaoluline vormiviga, mis ei saanud mõjutada asja otsustamist.
43.VangS § 64 lg 41 esimene lause sätestab, et distsiplinaarkaristuse võib määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Esimesest vaidlusalusest rikkumisest ei olnud Tallinna Vangla 23.11.2020 käskkirja tegemise ajaks möödunud rohkem kui üks kuu, sest rikkumise kohta koostati ettekanne 23.10.2020.
44.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Tallinna Vangla 23.11.2020 käskkiri nr 5-2/20/756 on õiguspärane ega kuulu tühistamisele. Kaebus jääb rahuldamata.
45.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. 7(8)
Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.