Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel ja Tanel Saar 30. aprill 2021, Tartu 3-21-414
Haldusasi
Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamise loa andmiseks AS Giga suhtes
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 2. märtsi 2021. a määrus AS Giga määruskaebus Kirjalik menetlus Taotleja Maksu- ja Tolliamet esindaja Karin Kask Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse AS Giga esindaja v.adv Marko Kaevando
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja materjalide juurde määruskaebuse lisana esitatud tõendid.
3.Rahuldada määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 2. märtsi 2021. a määrus. Teha uus määrus, millega jätta tervikuna rahuldamata Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamise loa andmiseks AS Giga suhtes.
4.Jätta rahuldamata taotlus Maksu- ja Tolliameti esindaja trahvimiseks.
5.Mõista Maksu- ja Tolliametilt AS Giga kasuks õigusabikulude katteks välja kaks tuhat kaheksasada neliteist (2 814) eurot 51 senti. Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punkti 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.
1.26. veebruaril 2021 esitas Maksu- ja Tolliamet (MTA) maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 ja § 130 lg 1 alusel Tartu Halduskohtule taotluse, milles palus luba täitetoimingute sooritamiseks AS Giga suhtes Eesti Vabariigi kasuks. Maksuhaldur selgitas, et kontrollib 9. aprilli 2020. a korralduse nr 12.2-3/052339-1 alusel AS Giga käibemaksu ja erijuhtude tulumaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust maksustamis-
perioodidel jaanuar 2016 kuni detsember 2018. Kontrollis selgunud asjaolud annavad alust arvata, et äriühing on sel ajavahemikul jätnud deklareerimata ja tasumata makse ja makseid kokku 696 324,63 eurot, millest tulumaks 462 389,98 eurot, sotsiaalmaks 224 094,55 eurot ja kohustusliku kogumispensioni makse 9840,10 eurot. AS Giga on teinud kontrollitaval perioodil oma pangakontodelt juhatuse liikmete pangakontodele ülekandeid kokku 378 000 eurot (Janek Veeberile 78 000 eurot ja Franek Veeberile 300 000 eurot). Pangakontodele kantud summad ei ole sularahas äriühingu kassasse jõudnud. Maksuhaldur käsitab neid makseid juhatuse liimetele makstud netotasuna (brutosumma 482 340,10 eurot), millelt tuleb tasuda tulumaks 94 500 eurot ((482 340,10 – 9840,10) x 0,2), sotsiaalmaks 159 172,22 eurot (482 340,10 x 0,33) ja kohustusliku kogumispensioni makse 9840,10 eurot. AS Giga on teinud kontrollitaval perioodil pangakontodelt juhatuse liikmetele J. Veeberile ja F. Veeberile sularahas väljamakseid kokku 1 429 172,46 eurot. Erinevalt AS Giga raamatupidamise andmetest ei ole AS Giga pangakontodelt välja võetud sularaha äriühingu kassasse jõudnud. Maksuhaldur käsitab neid makseid ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetena, millest loeb J. Veeberi pangakontolt tehtud makse 115 000 eurot äriühingule tagastatuks. Ülejäänud 1 314 172,46 euro osas tuleb tasuda tulumaks 328 543,12 eurot (1 314 172,46 x 20/80). Giga AS on võimaldanud juhatuse liikme J. Veeberi abikaasal ja hilisemal ainuaktsionäril Kristi Veeberil ajavahemikul 2016. aastal kasutada oma pangakontol nr EE312200001120139436 olevaid rahalisi vahendeid 157 387,46 euro ulatuses isiklikeks kulutusteks. Maksuhaldur käsitab äriühingu rahalistest vahenditest isiklike kulutuste tegemist TuMS § 48 lg 1 kohaselt erisoodustusena, millelt tuleb tasuda tulumaks 39 346,86 eurot (157 387,46 x 20/80) ja sotsiaalmaks 64 922,33 eurot ((157 387,46 + 39 346,86) x 33%). Kontrollimise tulemusena on tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. On põhjendatud kahtlus, et Giga AS on pannud toime maksupettuse. Äriühingu varalise seisu tõttu arvestades palus MTA luba: a) hüpoteegi seadmiseks AS Giga kinnistule aadressil Tartu Narva mnt 124 (1113,0 m2), registriosa 4235503. Piirkonna hinnastatistikat arvesse võttes kujuneb kinnistu keskmiseks müügihinnaks 194 374 eurot (1113,0 x 174,64); b) käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmiseks Transpordiameti sõidukite registrisse AS Giga sõidukitele Bentley Brooklands Coupe (449 TOY) ja Mercedes-Benz G55 AMG (449 GGG) kokku summas 169 800 eurot; c) AS Giga väärtpaberikonto blokeerimiseks summas 70 301 eurot. Eesti Väärtpaberikeskuse registri andmetel on Giga AS väärtpaberikontol nr 99100247114 Telver AS 1100 lihtaktsiat (nimiväärtus 1000 EEK = 63,91 eurot) summas 70 301 eurot; d) aresti seadmiseks AS Giga MTA ettemaksukontole (viitenumber 01653809) vastavalt
23.veebruari 2021. a seisule summas 145,48 eurot; e) aresti seadmiseks AS Giga kõikides krediidiasutustes avatud ning kõikidele tulevikus avatavatele arvelduskontodele selliselt, et arestida seal olevad ja sinna tulevikus laekuvad summad kuni 261 704,15 euro täitumiseni, st ulatuses, milles ülejäänud abinõud maksukohustuse täitmist ei taga.
2.Tartu Halduskohus 2. märtsi 2021. a määrusega rahuldas MTA taotluse ning andis MTA-le loa taotleda a) kinnistusraamatusse kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 204 046 (kakssada neli tuhat nelikümmend kuus) eurot AS-ile Giga (registrikood 10254167) kuuluvale kinnisasjale asukohaga Narva mnt 124, Tartu, registriosa numbriga 4235503; b) taotleda blokeeringu seadmist AS-ile Giga kuuluvale väärtpaberikontole nr 99100247114 Swedbank AS-is nimiväärtusega 70 301 eurot; c) seada arest Giga AS Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontole (viitenumber 01653809) summas 145 (ükssada nelikümmend viis) eurot 48 senti;
d) taotleda käsutamise keelumärke seadmist Transpordiameti liiklusregistrisse kantud Giga AS sõidukile Bentley Brooklands Coupe, numbrimärgiga 449 TOY ning sõidukile Mercedes-Benz G55 AMG, numbrimärgiga 449 GGG; e) taotleda aresti seadmist AS Giga kõikides krediidiasutustes avatud ning kõigile tulevikus avatavatele arvelduskontodele kuni summa 261 704 (kakssada kuuskümmend üks tuhat seitsesada neli) eurot 15 senti täitumiseni.
3.Halduskohus selgitas, et MTA 9. aprilli 2020. a korralduse nr 12.2-3/052339-12 alusel AS Giga suhtes toimuva maksumenetluse praeguses etapis näib õiguspärase maksuotsuse tegemine tõenäoline. MTA taotlusest ja selle lisadest nähtuv Giga AS tegevus viitab usutavalt võimalusele, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või isegi võimatuks. Loa andmise aluseks olev kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks. Kuigi AS Giga on tegutsev äriühing, on maksuhaldur veenvalt põhjendanud kahtlust, et Giga AS majandustegevuse tulemusena ei ole äriühingul võimalik tasumisele kuuluvaid makse tasuda. Äriühingu käive on viimastel aastatel vähenenud ning käibe deklareerimine ei ole regulaarne. AS Giga 2019. majandusaasta tulemiks oli kahjum 302 371 eurot. Äriühingu lühiajaliste kohustuste saldo 31. detsembri 2019 seisuga oli 2 464 210 eurot, millest 1 384 370 eurot moodustasid laenukohustused. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et Giga AS on pannud toime maksupettuse. Äriühingu tegevuse eesmärk oli teadlik ja tahtlik raha äriühingust maksuvabalt väljaviimine, andes tehingutele moonutatud õigusliku vormi, eesmärgiga saada maksueelis. Giga AS käitumismuster viitab maksuhalduri hinnangul äriühingu tahtele kohustuste täitmisest kõrvale hoida.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4.AS Giga esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 2. märtsi 2021. a määrus ning teha uus määrus, millega jätta MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks täies ulatuses rahuldamata. Lisaks taotleb määruskaebuse esitaja kuulutada menetlus kinniseks ärisaladuse ja eraelu kaitseks ning trahvida maksuhalduri esindajat halduskohtule tahtlikult ebaõigete andmete esitamise eest.
5.Määruskaebuse esitaja leiab, et võimaliku maksunõude täitmist tagavate toimingute sooritamine on AS Giga majanduslikku olukorda arvestades ilmselgelt ebavajalik. Maksuhaldur on esitanud kohtule AS Giga majandusliku olukorra kohta teadvalt ebaõigeid ja moonutatud andmeid. AS Giga on valdusühing, kellele 31. detsembri 2019 seisuga kuulusid osalused 18-s äriühingus (kas otse või tütar- või sidusettevõtjate kaudu) 2020. ja 2021. aasta esimeste kuude jooksul on osalused mõnedes äriühingutes (AS-s Fortum Tartu ja tema tütarettevõtjates) realiseeritud, kuid samas on AS Giga (otse või oma tütarettevõtjate kaudu) omandanud mitmeid uusi osalusi või neid suurendanud. AS Giga majandustegevus seisnebki eelkõige tütar- ja sidusettevõtjate osaluste haldamises ning nende tegevuse finantseerimises laenude kaudu. Konsolideerimata bilansi järgi oli AS-l Giga 31. detsembri 2019 seisuga vara ca 60 miljonit eurot, kohustusi ca 2,5 miljonit eurot ning tema konsolideerimata omakapital oli ca 57,6 miljonit euro. AS Giga 2019.a kasum oli ca 7,46 miljonit eurot. Seega valetas maksuhaldur halduskohtule täiesti teadlikult, väites, et AS Giga 2019. aasta majandusaasta tulem oli kahjum 302 371 eurot. AS Giga puhaskasum eelmisel majandusaastal oli enam kui 68,72 miljonit eurot. See tähendab ühtlasi, et AS Giga konsolideerimata omakapital 31. detsembri 2020 seisuga oli ca 126,3 miljonit eurot.
6.Ei ole eluliselt usutav, et maksuhaldur ei ole praeguseks ligi 1 aasta väldanud AS Giga maksukontrolli käigus saanud aru, et AS Giga on valdusühing, kelle peamine rahavoog tuleb tütar3
ja sidusettevõtjatelt saadud dividendidest ning nende osaluste müügist saadavast tulust. MTA-le ei saa olla teadmata ka see, et AS Giga muutus valdusühinguks 2016. aasta aprillis jõustunud jagunemise tulemusena, mille käigus eraldusid AS-st Giga tütarettevõtjad Giga Ehitus OÜ, OÜ Giga Tehnika ja OÜ Kavastu Puhkemaja, kelle igapäevasest majandustegevusest tekib maksustatav käive. Seega on igati arusaadav, et AS Giga enda maksustatav käive on võrreldes 2016. aastaga vähenenud, mis ei muuda olematuks asjaolu, et kogu kontserni müügitulu on samal ajal kordades kasvanud.
7.MTA põhjendas halduskohtule taotlust muu hulgas asjaoluga, et AS Giga võõrandas pärast maksumenetluse algust temale kuulunud osaluse AS-s Fortum Tartu väärtusega 2 556 224 eurot. AS Fortum Tartu aktsiate müügist saadud tulu andis suure osa AS Giga 2020. aasta majandusaasta puhaskasumist. Läbirääkimised AS Fortum Tartu aktsiate müügi üle algasid juba 2019. aasta detsembris (need kestsid enam kui 6 kuud) ning aktsiate ostjaks oli Helsingi börsil noteeritud Fortum Power and Heat Oy (oma tütarettevõtte kaudu). On naeruväärne seostada selliste osapoolte ja sellise väärtusega müügitehingut 2020. aasta aprillis alustatud maksukontrolliga.
8.MTA väitis ka, et AS Giga pangakontol oli 31. detsembri 2018. a seisuga vabu rahalisi vahendeid 418,10 eurot. Tulevikus tehtava maksuotsuse täitmise võimalikkuse seisukohast ei oma mingit tähtsust, palju oli AS-l Giga rahalisi vahendeid enam kui 2 aastat tagasi. Praegusel hetkel on AS Giga arvelduskontol rahalisi vahendeid üle 61,6 miljoni euro.
9.MTA väitis veel, et AS Giga olevat viinud müügi- ja laenutegevusest saadud tulu kolme aasta jooksul kontsernisiseste tehingutega ettevõtlusest maksuvabalt välja, ning et AS Giga varasemat tegevusmustrit arvestades eksisteerib oht, et pärast maksuotsuse tegemist suunab AS Giga kogu teenuse müügist saadava laekumise kolmandate isikute pangakontole ja äriühing lõpetab tegevuse. AS-l Giga kui valdusühingul puudub müügitulu ja ta ei osuta teenuseid, mistõttu on ainetu rääkida teenuste müügist saadava tulu suunamisest kolmandate isikutele. AS Giga 2016. – 2018. aasta puhaskasum kokku oli 25 608 927 eurot. MTA taotluse järgi on maksuhaldur seisukohal, et makse deklareerimata ja tasumata on AS-st Giga 2016. – 2018. aastatel viidud välja rahalisi vahendeid ca 1,96 miljonit eurot. Seega on meelevaldne väita, et AS Giga ettevõtlusest on maksuvabalt viidud välja 3 aasta tulu.
10.Käimasolevas maksumenetluses on AS Giga teinud maksuhalduriga koostööd, esitades maksuhaldurile tähtaegselt kõik nõutud dokumendid ja selgitused. Kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades ei saa mõistlikul isikul tekkida tõsiseltvõetavat kahtlust, et AS Giga võiks 33 aastat kestnud eduka majandustegevuse ka tegelikult lõpetada, et vältida tulevase võimaliku alla 700 000 euro suuruse maksuvõla täitmist.
11.MTA taotluse põhjendus, mille kohaselt õigustab AS Giga suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamist see, et AS Giga andis kontrollitaval perioodil J. ja K. Veeberile võimaluse kasutada äriühingu vara viisil, mis võimaldas Kaur Veeberi hagi tagamise määrusest kõrvale hoida, on asjakohatu.
12.Täitmist tagavad toimingud, mille tegemiseks halduskohus maksuhaldurile loa andis, ei ole mõõdukad, kuna nendega on koormatud AS Giga vara 14 korda suuremas ulatuses kui see on vajalik võimaliku maksunõude täitmiseks. AS Giga pangakontode arestimine on igal juhul ebaproportsionaalne abinõu. AS Giga väärtpaberikonto blokeerimine välistab kõigi sellele kontole kantud väärtpaberite käsutamise, s.t – sisuliselt ei ole arestitud mitte ainult AS Telveri aktsiaid, vaid ka Nextant400 OÜ osa, mille väärtust ei ole lubatud toimingute proportsionaalsuse hindamisel arvestatud. Auditeeritud ja äriregistrile esitatud AS-i Telver 2019. aasta majandusaasta aruande järgi oli äriühingu aktsiate raamatupidamislik väärtus (mis vastab tema omakapitali suurusele) kokku 8 818 477 eurot, mitte MTA taotluses toodud nimiväärtus 70 301 eurot.
MTA taotles keelumärke seadmist sõidukile Mercedes-Benz G55 AMG registreerimismärgiga 449 GGG ning halduskohus vastava loa ka andis. Nimetatud sõiduk ei kuulu alates 2017. aasta novembrist mitte AS-le Giga, vaid F. Veeberile.
13.Maksumenetluse tulemusel täiendava maksukohustuse määramine AS-le Giga ei ole tõenäoline. Nimelt on J. ja K. Veeberile tehtud ülekanded, sularaha väljamaksed ja nende kasuks tehtud kulutused käsitatavad dividendina, sest mõlemad olid ja on jätkuvalt AS Giga aktsionärid. Kontrollitava perioodi jooksul olid J. ja K. Veeber AS Giga aktsionärid läbi OÜ Hajime ja hiljem läbi sihtasutuse JKV Stichting Administratiekantoor. Vähemalt osaliselt on tegemist ka K. Veeberile antud laenuga. F. Veeberile tehtud ülekanded ja sularaha maksed edastas ta J. Veeberile, kasutamiseks AS Giga või tema aktsionäride kulude eest tasumiseks.
14.Vastuses määruskaebusele on MTA seisukohal, et määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
15.MTA ei nõustu, et võimaliku maksunõude täitmist tagavate toimingute sooritamine on AS Giga majanduslikku olukorda arvestades ilmselgelt ebavajalik. Kahtluseks, et maksumenetluse tulemusel määratava maksukohustuse sundtäitmine võib maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks annavad põhjust maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud. AS Giga on teinud juhatuse liikmete pangakontodele regulaarselt väljamakseid, mida need on kasutanud isiklikuks tarbeks. Samuti on äriühingu pangakontolt võetud välja sularaha, mille ettevõtluses kasutamine on tõendamata. Asjaolud kogumis viitavad, et AS Giga ja selle juhatuse liikmed andsid teadlikult kontsernisisestele sularahatehingutele moonutatud õigusliku vormi. Tegelikkuses viidi ettevõttest raha välja ja kasutati ära. Lisaks on võimaldatud K. Veeberil kasutada äriühingu pangakontot isiklike kulutuste tegemiseks. Kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise kohustuse määramine summas 696 324,63 eurot. Kui isik on juba kasutanud võimalusi sellises ulatuses maksukohustuse vältimiseks ja ei ole toiminud seadusega kooskõlas, siis on alust arvata, et esineb oluline risk sündmuste kordumiseks. Kohtupraktikas on rõhutatud, et maksupettuse kahtlus iseenesest annab aluse kahelda äriühingu korrektses maksekäitumises ehk kavatsuses maksuotsust pärast selle koostamist vabatahtlikult täita ning lubab arvata, et maksukohustuslane püüab selle täitmist vältida. Taotluses on tõepoolest eksitud AS Giga 2019. aasta majandusaasta tulemi näitamisel. Taotluses on märgitud äriühingu ärikahjum, kuid on ekslikult näidatud seda majandusaasta kahjumina. Maksuhaldur ei ürita väita, et AS Giga on hetkel majanduslikes raskustes või et ta oleks teinud konkreetseid toiminguid maksukohustuse vältimiseks. See aga ei välista võimalust, et maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse ajal võib olukord märkimisväärselt muutuda. Tõene on väide, et AS Giga käive on kontrollitaval perioodil märkimisväärselt vähenenud. Asjaolu, et käibe vähenemine oli tingitud AS Giga tegevuse muutumisest, seda ei muuda. Maksuhaldur on üritanud täitmist tagavate toimingute taotlemisel ennekõike leida võimalusi, mis oleksid maksukohustuslast vähem koormavad ning on lähtunud seejuures ka võimalikust määratavast maksusummast. Nii on tavapäraselt eelistatud kinnisvarale hüpoteegi seadmist. AS-le Giga kuuluv kinnisvara oli eeldatava maksunõude tagamiseks ebapiisav, nii on maksuhaldur esitanud taotlused ka muude toimingute rakendamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada.
17.Määruskaebuse esitaja on õigesti märkinud, et vastavalt kohtupraktikale peavad MKS § 1361 lg 1 kohaldamiseks olema täidetud järgmised eeldused: a) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust (MKS § 1361 lg 1); b) kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine (MKS § 1361 lg 1); c) maksuhalduril on kontrollimisel tekkinud põhjendatud kahtlus, et
sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (MKS § 1361 lg 1); d) sundtäitmise võimatus (või oluline raskenemine) tuleneb maksukohustuslase tegevusest (MKS § 1361 lg 1) ning e) halduskohtule esitatavas taotluses on MKS § 1361 lg 2 p 3 kohaselt märgitud andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud (Riigikohtu üldkogu 27. novembri 2012. a määrus nr 3-3-1-15-12, p 50; Riigikohtu 30. aprilli 2013. a määrus nr 3-3-1-8-13, p 11).
18.AS Giga hinnangul ei saa MTA taotluse ja sellele lisatud tõendite põhjal järeldada, et maksukontrolli tõenäoliseks tulemuseks on AS-le Giga täiendava maksukohustuse määramine ega sedagi, et AS Giga tegevuse tulemusel võiks täiendava maksukohustuse sundtäitmine osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.
19.Ringkonnakohus ei jaga määruskaebuse esitaja seisukohta, et täiendava maksukohustuse määramist kontrolli käigus tuvastatud asjaoludel ei saa pidada tõenäoliseks. AS Giga selgituse kohaselt tuleb MTA poolt esile tõstetud ülekandeid ja sularaha makseid J. Veeberile, F. Veeberile ja K. Veeberile ning K. Veeberi poolt äriühingu arvelduskonto kasutamist isiklike kulutuste tegemiseks, pidada AS Giga aktsionäridele tehtud dividendi makseteks ja/või antud laenuks. MTA taotleb MKS § 1361 järgi täitmist tagavate toimingute sooritamiseks luba maksukontrolli ajal, enne kontrolli tulemuste lõplikku selgumist. Seetõttu ei ole nõutav, et maksuhaldur põhjendaks täiendava maksukohustuse võimalikku määramist maksotsuse andmisel rakendatava põhjendamisstandardi kohaselt. Kontrolli jätkumisel on võimalik, et MTA seisukohta täiendava maksukohustuse määramise osas muutub ning kontrolli tulemusel määratakse täiendav maksukohustus taotluses näidatust väiksemana või suuremana või jäetakse üldse määramata. Seetõttu ei saa kohus MTA loataotluse lahendamisel kontrollida, kas taotluse asjaoludel ja juba kogutud tõendite alusel tuleb täiendav maksukohustus taotluses näidatud ulatuses määrata, vaid eelkõige seda, kas esineb maksukohustuse määramist välistavaid asjaolusid või on põhjust pidada maksukohustuse määramist ebatõenäoliseks.
20.Praegusel juhul viitavad maksuhalduri kogutud andmed, et vaidlusaluste maksetega füüsiliste isikute valdusesse läinud raha ei kasutatud AS Giga majandustegevuses, vaid muul otstarbel, näiteks füüsiliste isikute isiklike kulude katmiseks. AS Giga kinnitab sellist järeldust vähemalt osaliselt ise määruskaebuses. Määruskaebuse esitaja ei eita tema arvelduskonto kasutamist K. Veeberi poolt, ülekannete tegemist F. Veeberile ja J. Veeberile ega viimaste poolt sularaha väljavõtmist AS Giga arvelduskontolt. Määruskaebuse esitaja kinnitusel ei ole nimetatud summadest tehtud kulutusi F. Veeberi isiklikuks tarbeks, vaid üksnes AS Giga majandustegevuse ning J. ja K. Veeberi isiklikuks tarbeks. Samas ei ole määruskaebuse esitaja täpsemalt selgitanud milliseid kulutusi ja kui suures ulatuses vaidlusalusest summast tehti AS Giga majandustegevuse tarbeks. AS Giga arusaama järgi on J. ja K. Veeberi isiklikuks tarbeks kulunud summad käsitatavad neile kui AS Giga aktsionäridele tehtud dividendimaksetena. Isegi jättes kõrvale selle, et määruskaebuse esitaja ei osuta siinjuures asjakohastele AS Giga aktsionäride üldkoosoleku otsustele, millega oleks otsustatud selles ulatuse dividendide maksmine, ei selgita kaebaja väited ka seda, kuidas saab füüsilistele isikutele tehtud makseid pidada dividendimakseteks, kui kaebaja ainuaktsionär oli tegelikkuses äriühing. Samuti jääb määruskaebuse esitaja väidetest ebaselgeks, kuidas saab tema arvelduskontolt välja võetud sularaha olla samaaegselt laekunud AS Giga kassasse ning olla ka dividendimakse. Ringkonnakohus osutab sellelegi, et K. Veeberile väidetavalt raha laenamise ja tagastamise kohta ei ole kirjalikke lepingudokumente vormistatud. See iseenesest ei ole ka nõutav, kuid sellega on määruskaebuse esitaja võtnud riski, et vaidluse korral ei õnnestu laenusuhet tõendada.
21.Kohtupraktikas on korduvalt väljendatud seisukohta, et MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine ei eelda tõsikindlat veendumust, et maks määratakse või selle tasumisest kõrvalehoidumine aset leiab, piisav on ratsionaalne kahtlus, et täitmist tagavaid toiminguid kohaldamata võib maks jääda tasumata. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et taotlus esitatakse enne maksude tasumise õigsuse kontrolli lõppemist ja rahalise nõude või kohustuse määramist, mistõttu ei saa ega pea
maksuhalduril olema välja kujunenud lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes ja seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus. Kohtu ülesandeks on tõepoolest kontrollida, kas maksuhalduri poolt esile toodud faktilistel asjaoludel on maksukohustuse määramine käimasoleva kontrolli raames võimalik ja tõenäoline. MKS §-st 1361 tuleneb seega kõige üldisemalt nõue, et maksuhaldur peab oma taotlust põhistama vastavalt HKMS §-le 63 ja sooritatavad täitmist tagavad toimingud peavad olema eesmärki (tulevase tõenäolise maksukohustuse sissenõudmise tagamine) arvestades maksukohustuslase suhtes proportsionaalsed. Lisaks on senises kohtupraktikas rõhutatud, et olukorras, kus ennetavate täitetoimingute teostamata jätmise korral ei ole välistatud, et maksud jäävad lõpptulemusena riigile üldse laekumata, on maksude laekumine vaadeldav kaaluka avaliku huvina (Riigikohtu 30. aprilli 2013. a määrus nr 3-3-1-4-13, p 22).
22.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus asunud põhjendatult seisukohale, et MTA taotluses toodud asjaoludest lähtuvalt on tõenäoline AS-le Giga täiendava maksukohustuse määramine. Määruskaebuse väited ja selgitused ei vii järelduseni, et maksu määramine oleks välistatud või ilmselt ebatõenäoline. Täiendava maksukohustuse määramise ja ulatuse aluseks olevad asjaolud peab maksuhaldur lõplikult välja selgitama käimasoleva maksumenetluse tulemusena.
23.Halduskohtule esitatavas taotluses tuleb märkida põhjendus, millest ilmneb võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus tulenevalt maksukohustuslase tegevusest (MKS § 1361 lg 1). Maksuhaldur võib taotleda kohtult luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks põhjendatud kahtluse korral (Riigikohtu 18. juuni 2013. a määrus nr 3-3-1-28-13, p 11.3.1). Praegusel juhul on maksuhaldur andnud taotluses hinnangu, et AS Giga suhtes esineb põhjendatud kahtlus maksupettuses, ning leidnud, et see on piisav, et luua põhjendatud kahtlus selleski, et eeltagamise toimingute tegemata jätmise korral võib maksumenetluse tulemusel määratava täiendava maksukohustuse sissenõudmine olla AS Giga tegevuse tõttu oluliselt raskendatud või võimatu. Täpsemalt tugineb MTA sellele, et: a) kontrollitaval perioodil kuulus Giga AS-ile 40% osalus AS-is Fortum Tartu väärtusega 2 566 224 eurot, mis võõrandati pärast Giga AS maksumenetluse algust; b) Giga AS-il puudub stabiilne majandustegevus. Äriühingu käive on võrreldes kontrollitava perioodiga kordades vähenenud ning on juhuslikku laadi; c) maksustamisperioodidel jaanuar 2019 – detsember 2019 tuli Giga AS-il käibedeklaratsioonide alusel käibemaksu tasuda üksnes ühel kuul summas 11 806,47 eurot. Sellest nähtub, et Giga AS majandustegevuse tulemusena ei ole äriühingul võimalik tasumisele kuuluvaid makse tasuda; d) Giga AS 2019. majandusaasta tulemiks oli kahjum 302 371 eurot. Äriühingu lühiajaliste kohustuste saldo seisuga 31.12.2019 oli 2 464 210 eurot, millest 1 384 370 eurot olid laenukohustused; e) Giga AS tegevuse eesmärk oli teadlik ja tahtlik raha äriühingust maksuvabalt väljaviimine, andes tehingutele moonutatud õigusliku vormi, eesmärgiga saada maksueelis; f) Giga AS käitumismuster viitab äriühingu soovile kohustuste täitmisest kõrvale hoida. Juba kontrollitaval perioodil andis Giga AS võimaluse Janek ja Kristi Veeberile kasutada äriühingu vara viisil, mis võimaldas Kaur Veeberi hagi tagamise määrusest kõrvale hoida. g) 31. detsembri 2018 seisuga oli Giga AS pangakontodel vabu rahalisi vahendeid 418,10 eurot.
24.Määruskaebuses selgitas AS Giga, et 2016. aastal kujundati äriühingu majandustegevus ümber. Jagunemise teel eraldusid äriühingust aktiivse majandustegevusega tegelevad ettevõtted ning AS Giga jäi nende osade või aktsiate omanikuks ning tema tegevuseks on osaluste haldamine ja tütarning sidusettevõtete tegevuse finantseerimine laenude andmise kaudu. Kokku kuulub AS-le Giga osalus 18-s äriühingus. 31. detsembri 2019 seisuga konsolideeritud bilansi järgi oli AS-l Giga vara ca 86,3 miljonit eurot (sh raha ca 2,3 miljonit eurot), kohustusi ca 25,4 miljonit eurot ning tema
omakapital oli ca 60,9 miljonit eurot. 2020.a ja 2021.a esimeste kuude jooksul on osalused mõnedes äriühingutes (AS-s Fortum Tartu ja tema tütarettevõtjates) realiseeritud, kuid samas on AS Giga (otse või oma tütarettevõtjate kaudu) omandanud mitmeid uusi osalusi. Määruskaebuse esitaja 2019. aasta majandusaasta tulemiks oli kasum ca 7,46 miljonit eurot, mitte MTA taotluses välja toodud kahjum ca 0,3 miljonit eurot. Viimane näitaja on ärikahjum, mis tuleneb asjaolust, et AS Giga tegevusest käivet üldjuhul ei teki, mistõttu äriühingu tegevuskulud moodustavadki ärikahjumi. See tuleb aga lahutada tütar- ja sidusäriühingute osaluste saadavast omanikutulust. AS Giga lühiajalised kohustused 31. detsembri 2019 seisuga olid tõesti ca 2,46 miljonit eurot, kuid MTA on jätnud välja toomata, et seejuures moodustasid kohustused vähem kui 5% AS Giga omakapitali suurusest. AS Giga tõepoolest võõrandas osaluse AS-s Fortum Tartu ja tema tütarettevõtjates, kuid tegemist oli varem kavandatud ja pikalt ettevalmistatud tehinguga, millega äriühing teenis kasumi. Tehingust saadud rahalisi vahendeid ei ole äriühingust välja viidud ning äriühingu kontsernikontol oli rahalisi vahendeid enam kui 61 miljonit eurot 3. aprilli 2021. a seisuga.
25.Vastuses määruskaebusele MTA ei sea kahtluse alla määruskaebuses ja selle lisades esitatud andmeid. Ringkonnakohus järeldab asjas esitatud tõendite pinnalt, et AS Giga majanduslik olukord on oluliselt parem MTA halduskohtule esitatud loataotluses näidatust ja seda möönab ka maksuhaldur. Vastupidiselt maksuhalduri varasemale hinnangule on väljaspool kahtlust, et määruskaebuse esitajal on piisavalt vahendeid MTA loataotluses nimetatud võimaliku täiendava maksukohustuse koheseks täitmiseks. Samuti on ümber lükatud MTA arusaam, et määruskaebuse esitaja käibe vähenemine, ärikahjum 2019. aastal ja lühiajaliste kohustuste maht on märk äriühingu majandustegevuse lõppemisest ja maksevõime vähenemisest. Alates 2016. järjestikustel majandusaastatel teenitud omanikutulu kinnitab määruskaebuse esitaja selgitusi AS Giga tegutsemise kohta valdusettevõttena ja sellise tegevuse majanduslikku tasuvust. Ka osaluse võõrandamist Fortum Tartu AS-s ei ole põhjust pidada osaks plaanist muuta AS Giga varatuks, kuna määruskaebuse esitaja on samal perioodil omandanud (küll suurusjärkude võrra väiksemas mahus) osalusi teistes äriühingutes ning tehingust saadud rahalised vahendid on jätkuvalt kaebaja käsutuses. Seega on AS Giga maksevõime maksukontrolliga hõlmatud ajast pigem kasvanud. Osaluse müügi tõttu on oluliselt tõusnud likviidse vara osakaal.
26.Riigikohus on sarnases olukorras MKS § 1361 kohaldamisel sedastanud: „Täitmist tagavate toimingute sooritamine piirab maksukohustuslaste õigusi ja vabadusi. Seetõttu peab nende kohaldamine olema vajalik ja mõõdukas. Maksuhaldur peab oma taotlust piisavalt ja usutavalt põhjendama ning vajadusel oma väiteid asjakohaste tõenditega kinnitama. Kohtu ülesandeks on hinnata, kas maksuhalduri esiletoodud asjaoludel on maksukohustuse määramine võimalik ja kas selle täitmine võib maksukohustuslase võimalikust käitumisest tulenevalt muutuda võimatuks või raskeks. Määruskaebuse esitaja väidab, et ta tegutseb edukalt juba 12 aastat, muu hulgas ka maksuhalduri poolt tunnustatud tolliagentuurina. Tal ei ole olnud maksuvõlgu ega maksuõigusrikkumisi. Ta teeb maksuhalduriga maksumenetluses koostööd. Maksuaruandlus on tal alati esitatud ja finantsaruandlust kontrollib vandeaudiitor. Tal on suur omakapital ja suur käive. Äriregistrist nähtuva 2011. a majandusaasta aruande kohaselt on määruskaebuse esitajal raha üle ühe miljoni euro, eelmiste perioodide jaotamata kasum 390 319 eurot, aruandeaasta kasum 177 350 eurot, omakapital 570 481 eurot ja müügitulu 12 775 897 eurot. Need asjaolud ei anna kolleegiumi arvates piisavalt alust arvata, et määruskaebuse esitaja võiks 77 721 euro 43 sendi suuruse maksuvõla vältimiseks oma eduka äritegevuse lõpetada. Praegusel juhul ei ole maksuhaldur piisavalt põhjendanud kartust, et maksukohustuslane võiks tulevast võimalikku maksuvõlga vältima hakata.1“
27.Ka käesoleval juhul ületab määruskaebuse esitaja omakapital maksuhalduri poolt osutatud võimaliku täiendava maksukohustuse märgatavalt. Võimalik maksukohustus moodustab kaebaja
RKHK 30. aprilli 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-4-13 (p-d 22 ja 23)
omakapitalist vähem kui ühe protsendi ja kaebaja käsutataval kontol olevast sularahast pisut enam kui ühe protsendi. Määruskaebuse esitaja ja temaga samasse kontserni kuuluvate ettevõtete pikaajalise tegutsemise, väljakujunenud kontserni struktuuri, kontserni kuuluvate äriühingute arvu ning AS Giga varade mahu tõttu ei saa pidada tõenäoliseks määruskaebuse esitaja (ja kontserni) tervikuna ümberkujundamist ja/või varatuks muutmist võimaliku täiendava maksukohustuse vältimiseks. Seda järeldust ei muuda asjaolu, et AS Giga juhtorganite liikmed või kolmandad isikud võisid kasutada äriühingu rahalisi vahendeid isiklikes huvides ja määruskaebuse esitaja võis jätta füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed deklareerimata ning maksud ja maksed tasumata. Maksuhaldur ei vaidle vastu määruskaebuse esitaja selgitusele, et summa, mille väljaviimist määruskaebuse esitajale ette heidetakse ei moodusta sugugi AS Giga kogu kasumit vaidlusalusel perioodil. Ringkonnakohus osutab sellelegi, et maksuhalduri kahtluse realiseerumisel, s.o AS Giga varatuks muutmisel suhteliselt lühikese aja jooksul enne maksumenetluse lõppemist, jääks määruskaebuse esitaja juhatuse liikmed ja/või AS Giga maksukohustuse täitmise osas tegelikku võimu omavad füüsilised isikud vastutama AS Giga võimaliku maksuvõla tasumise eest. Pidades silmas, et AS Giga kasutab kvalifitseeritud õigusabi, võib eeldada, et määruskaebuse esitaja tegevuse korraldamisega seotud füüsilised isikud on MKS §-st 8 lg 1 ning § 40 lg-dest 1 ja 11 tulenevast vastutusest teadlikud. Seaduses sätestatud füüsiliste isikute isiklik vastutus vähendab võimalust, et nad kujunenud olukorras kaaluksid AS Giga varatuks muutmist äriühingu omakapitaliga võrreldes suhteliselt väikese maksukohustuse vältimiseks. Ringkonnakohus peab siinjuures tähelepanuväärseks, et kuigi maksuhaldur hiljemalt määruskaebusest sai teada AS Giga tegelikust majanduslikust olukorras, MTA ei üritanud põhjendada, miks siiski on alust kahtlusel, et täitmist tagavate toimingute sooritamata jätmise korral osutuks võimaliku täiendava maksukohustuse sundtäitmine oluliselt raskendatuks või võimatuks. Nendel asjaoludel leiab ringkonnakohus, et maksuhaldur ei ole piisavalt põhjendanud kahtlust, et AS Giga võiks hakata tegema toiminguid enda varatuks muutmiseks või maksevõime oluliseks vähendamiseks.
28.Eeltoodud põhjustel tuleb MTA loataotlus jätta rahuldamata. Olukorras, kus loataotlus jääb tervikuna rahuldamata, kuna maksuhaldur ei ole piisavalt põhjendanud kahtlust, et tagavate toimingute sooritamata jätmise korral osutuks võimaliku täiendava maksukohustuse sundtäitmine AS Giga suhtes oluliselt raskendatuks või võimatuks, ei sõltu asja lahendamine enam iga üksiku tagamistoimingu lubatavusest ega proportsionaalsusest. Seetõttu ringkonnakohus ei analüüsi täiendavalt määruskaebuse esitaja väiteid, et halduskohus andis loa kolmandale isikule kuuluva sõiduki suhtes keelumärke tegemiseks, lubas teha keelumärke AS Giga väärtpaberikontole võimalikku maksukohustust oluliselt ületavas väärtuses ja ka taotluses nimetamata äriühingu osa suhtes ning lubas kohaldada ilmselgelt ebaproportsionaalselt meedet – määruskaebuse esitaja arvelduskontode arestimist.
29.AS Giga taotleb määruskaebuses maksuhalduri esindaja trahvimist halduskohtule esitatud loataotluses tahtlikult ebaõigete andmete esitamise eest. Ringkonnakohus nõustub, et MTA loataotluses on tõepoolest esitatud määruskaebuse majandusliku olukorra, vara koosseisu ja majandustulemuste kohta andmeid, mis ei ole õiged. Sellised eksimused kohtule esitatud taotluses, mille pinnal kohus otsustab loa andmise maksukohustuslase omandiõiguse piiramiseks, on kahetsusväärsed. Ka mahukate maksumenetluste läbiviimisel peab maksuhaldur olema võimeline esitama tõeseid andmeid maksukohustuslast puudutavate oluliste asjaolude kohta. Käesolevas asjas võisid maksuhalduri eksimused määruskaebuse esitaja majandusliku olukorda iseloomustavate andmete esitamisel kaasa aidata sellele, et halduskohus pidas põhjendatuks rahuldada MTA loataotluse. Samas ei olnud maksuhaldurile teada kõik olulised faktilised asjaolud (näiteks AS Fortum Tartu aktsiate võõrandamise hind ja müügist saadud rahaliste vahendite saatus). Seega ei olnud maksuhalduri eksimused ainumääravad asja lahendamisel. Ringkonnakohus ei jaga ka määruskaebuse esitaja veendumust, et maksuhalduri esindaja tahtlikult esitas halduskohtule ebaõigeid andmeid. MTA on vastuses määruskaebusele selgitanud ebaõigete
andmete esitamise asjaolusid ning ringkonnakohus peab eluliselt usutavaks, et see on selgitatav lünkadega andmetes ja inimliku eksimusega. Lisaks ei näe HKMS § 50 lg 2 ette võimalust kohaldada sanktsiooni vahetult menetlusosalise esindaja suhtes ega anna teisele menetlusosalisele õigust nõuda trahvi määramist. Eeltoodu alusel jätab ringkonnakohus AS Giga taotluse rahuldamata.
30.AS Giga palub kuulutada haldusasja menetluse kinniseks, kuna vaidluse all olevad asjaolud ja nende kohta esitatud tõendid puudutavad määruskaebuse esitaja, samuti kolmandate isikute maksuja pangasaladusega hõlmatud teavet, J. Veeberi ja K. Veeberi eraelu ning nende panga- ja maksusaladusega hõlmatud teavet, samuti advokaadisaladusega hõlmatud teavet. MTA ei esitanud vastuväiteid menetluse kinniseks kuulutamise taotlusele. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 2 lg 7 kohaselt on halduskohtumenetlus avalik, kui seadus ei sätesta teisiti. HKMS § 77 lg 1 järgi kohaldatakse haldusasja menetluse kinniseks kuulutamise suhtes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 37 42. TsMS § 38 lg-tes 1 ja 2 loetletud alustel menetluse kinniseks kuulutamine peab olema „ilmselt vajalik“. Käesolevas haldusasjas ringkonnakohtule sellekohast vajadust ei nähtu. Menetluse kinniseks kuulutamise esmaseks eesmärgiks on piirata menetlusväliste isikute osalemist menetlustoimingul. Määruskaebuse esitaja ei ole märkinud, et ta peab vajalikuks mõne esitatud dokumendi MTA eest varjamist, s.t ta ei ole taotlenud MTA poolt toimikuga tutvumise õiguse piiramist. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et MTA taotlusele lisatud dokumentidega on MTA kontrollimenetluse raames juba tutvunud, seega ei ole tegemist teabega, mis oleks MTA ees saladuseks. Menetlusvälisele isikule toimikuga tutvumiseks loa andmine (HKMS § 89) eeldab poolte nõusoleku küsimist ning selle raames on kohtul võimalik kaaluda muuhulgas ka ärisaladuse vmt kaitse vajadust. Seega haldusasjas esitatud tõendite sisu salajas hoidmine on piisavalt tagatud haldusasja toimikuga tutvumisele kehtestatud regulatsiooni (HKMS § 89) kohaldamisega. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus AS Giga taotluse haldusasja menetluse kinniseks kuulutamiseks rahuldamata.
31.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. AS Giga esitas taotluse mõista maksuhaldurilt apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulude katteks välja 3 354,01 eurot, lisades taotlusele Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid OÜ 31. märtsi ja 22. aprilli 2021. a arved ning esitades andmed õigusabiteenuse osutamisele kulunud aja kohta. Tulenevalt HKMS § 109 lg-le 6 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Ringkonnakohus osutab, et AS Giga 22. aprilli 2021. a menetlusdokumendis vastab küll maksuhalduri vastuses määruskaebusele esitatud väidetele, kuid suuresti kordab juba määruskaebuses esitatud seisukohti. Lisaks on kajastub arvel tasu menetluskulude nimekirja koostamise eest, mis ei ole kohtuväline kulu HKMS § 103 mõttes. Seetõttu peab ringkonnakohus
22.aprilli 2021. a arvel näidatud kulutusi vajalikuks ja põhjendatuks pooles ulatuses, s.o 539,50 euro ulatuses ning mõistab maksuhaldurilt AS Giga kasuks välja 2 814,51 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.