3-21-294 Xi kaebus Otepää Vallavalitsuse 8. veebruari 2021. a korralduse nr 2-3/85 tühistamiseks ja Otepää Vallavalitsuse kohustamiseks vabastada kaebaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest
Haldusasi
Menetlusosalised ja nende Kaebaja – X, volitatud esindaja Z esindajad Vastustaja – Otepää vald, esindaja vallasekretär Janno Sepp Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Xi kaebus.
2.Tühistada Otepää Vallavalitsuse 8. veebruari 2021. a korraldus nr 2-3/85. Kohustada Otepää valda kaebaja taotlust korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks uuesti läbi vaatama.
3.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 15 eurot. Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte enda kanda.
4.Kuulutada haldusasja nr 3-21-294 menetlus kinniseks kaebuse lisade 4 ja 5 (tl 10-11) osas.
5.Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja ja tema esindaja nimed ning kinnistu aadress tähemärkidega.
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24. mail 2021. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
3-21-294
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (edaspidi ka kaebaja) esitas 29. novembril 2020 Otepää Vallavalitsusele taotluse korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks Y asuva kinnistu suhtes tähtajatult alates 14. detsembrist 2020. Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise põhjendusena tõi X taotluses välja, et kinnistul ajutiselt ei elata, mistõttu jäätmeid ei teki.
2.Xi taotluse menetlemise käigus viis Otepää vald 2. detsembril 2020 kell 11.30 läbi kinnistu kohapealse kontrolli. Paikvaatluse kohta tehti kaebaja taotlusele märge „Hooned olemas, vaatlusel elamiskõlbulikud. Kinnistu heakorrastatud.“
3.Otepää vald edastas 4. jaanuaril 2021 Xile arvamuse andmiseks Otepää Vallavalitsuse korralduse „Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise taotluse rahuldamata jätmine“ eelnõu. Xil paluti esitada eelnõule omapoolsed seisukohad.
4.X edastas tütar Zi vahendusel 7. jaanuaril 2021 Otepää vallale oma seisukoha eelviidatud korralduse eelnõu kohta, märkides järgmist. Asjaolu, et ühekordsel tänavalt tehtud visuaalsel vaatlusel on veendutud, et kinnistu on hooldatud ja seal on elamist võimaldavad hooned, ei ole piisav põhjendus ja tõendus väitmaks, et kinnistul elatakse ja seda kasutatakse. Alates 9. novembrist 2020 kinnistu omaniku ja ainsa elaniku ootamatu ja raske haiguse tõttu kinnistul ei elata, mistõttu ei teki kinnistul ka jäätmeid, mille vedu oleks vaja korraldada. Kuni 9. novembrini 2020 kasutati kinnistut elamiseks, mis seisnes ka kinnistu hooldamises. Hetkeseisuga, tulenevalt aastaajast ja sellest, et kinnistu omanik raske haiguse tõttu kinnistul ei ela, kinnistul hooldustöid teostada pole vaja. Kinnistu omaniku ootamatut ja rasket haigestumist, mille tõttu ta kinnistul ei ela, saab kinnitada tema perearst ning ka vallavalitsuse sotsiaaltöötaja, kes isiklikult temaga 31. detsembril 2020 kohtus. Asjaolu, et alates 9. novembrist 2020 kinnistut ei kasutata ja seal elutegevust ei toimu, võivad kinnitada ka kohalikud elanikud (näiteks naabrid). Vallavalitsus nimetatud asjaolusid kontrollinud ei ole. Kuna pole teada, kui kaua haigus kestab, ei ole võimalik prognoosida, kui kauaks erandkorras jäätmeveost vabastust vaja on. Seetõttu on vabastust taotletudki määramata tähtajaks. Kui kinnistut taaskord kasutama asutakse, langeb ära ka vabastamise alus.
5.Otepää Vallavalitsus jättis 8. veebruari 2021. a korraldusega nr 2-3/85 Xi taotluse korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks rahuldamata põhjusel, et kinnistut kasutatakse. Korralduse kohaselt ei ole jäätmeseadusest tulenevalt elamus alaliselt mitteelamine aluseks korraldatud jäätmeveoga mitteliitumiseks. Kui isik kasutab kinnistut harva ja jäätmeid tekib vähe, ei ole see iseenesest põhjuseks, et kohaldada jäätmeseaduse (JäätS) § 69 lõikes 4 märgitud erandit. Kinnistu kasutamisena tuleb mõista muuhulgas ka kinnisasja korrashoiuks ja hooldamiseks vajalike tööde tegemist. Oluline ei ole, kas isikul igakordsel kinnistul viibimisel tegelikult jäätmeid tekib, ning on piisav, kui jäätmete tekkimine on tõenäoline. Ka asjaolu, et kinnistu omanik on haigestunud, ei välista kinnistu kasutamist. Kohapealse kontrollimise käigus tuvastatud asjaolude kohaselt Y kinnistut kasutatakse, mistõttu korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise taotlust ei ole võimalik rahuldada. Korraldatud jäätmeveo ideeks on n-ö solidaarsusprintsiip, kus tasutakse nii süsteemi toimimise kui ka prügi tekitamise eest.
6.X esitas 10. veebruaril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Otepää Vallavalitsuse 8. veebruari 2021. a korralduse nr 2-3/85 peale.
7.Tartu Halduskohus võttis 11. veebruari 2021. a määrusega menetlusse Xi kaebuse Otepää Vallavalitsuse 8. veebruari 2021. a korralduse nr 2-3/85 tühistamiseks ja Otepää Vallavalitsuse kohustamiseks vabastada kaebaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest. 2(12)
3-21-294
8.Otepää vald esitas 4. märtsil 2021 kohtule vastuse kaebusele, mille palus jätta kaebus rahuldamata.
9.Kohus määras 8. märtsi 2021. a kohtumäärusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks. Kaebaja esindaja esitas 12. märtsil 2021 ja 30. märtsil 2021 kohtule täiendavad selgitused. Vastustaja edastas 29. märtsil 2021 kohtule vastused 8. märtsi 2021. a kohtumääruses esitatud küsimustele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
10.Kaebaja soovib vaidlustatud korralduse tühistamist ja kaebaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamist, väites järgmist.
10.1.Kohalik omavalitsus on jätnud JäätS § 69 lg-tes 4 ja 42 nimetatud asjaolud kontrollimata ja asunud põhjendamatult seisukohale, et kinnistut kasutatakse elamiseks ja sellest tekivad jäätmed.
10.2.Y kinnistu omaniku ja ainsa elaniku ootamatu raske haiguse tõttu kinnistul alates 9. novembrist 2020 ei elata, mistõttu ei teki kinnistul jäätmeid, mille vedu oleks vaja korraldada. Seda asjaolu võivad kinnitada kaebaja perearst, kohalikud elanikud ja vallavalitsuse sotsiaaltöötaja. Kaebaja hospitaliseeriti 9. novembril 2020 ning ta viibis Tartu Ülikooli Kliinikumis kuni 15. detsembrini 2020. Seejärel on ta viibinud kliinikumis aeg-ajalt lühematel ajavahemikel. Haiglaravil mitte olles elab kaebaja oma tütre juures Luunja vallas, sest ei saa iseseisvalt hakkama. Kaebaja kasutas kinnistut elamiseks kuni 9. novembrini 2020 ja ka hooldas seda. Sellest ajast alates ei ole ta Y kinnistul elanud, käinud ega viibinud.
10.3.Otepää Vallavalitsus ei ole põhjendanud, kuidas ja mil viisil on veendutud, et kinnistut kasutatakse või seal elatakse. Asjaolu, et ühekordsel tänavalt tehtud visuaalsel vaatusel on leitud, et kinnistu on hooldatud ja seal on elamist võimaldavad hooned, ei ole piisav põhjendus ja tõendus väitmaks, et kinnistul elatakse ja seda kasutatakse. Asjaolu, et kinnistu hoovis on parkinud auto, ei eelda kinnistul elamist ja selle kasutamist ning sellest tulenevate jäätmete tekkimist. Kaebaja tütar on harva leidnud aega, et käia kontrollimas, ega kinnistut pole rüüstatud või pole juhtunud muid õnnetusi. Kontrollkäigud kinnistule on lühiajalised ja nende käigus ei teki jäätmeid. On loomulik, et kinnistul hoitakse aeg-ajalt silm peal. Kaebaja ei ole sõlminud kolmandate isikutega lepinguid kinnistul elamiseks või selle kasutamiseks. Hetkeseisuga, tulenevalt aastaajast ja sellest, et kinnistu omanik raske haiguse tõttu kinnistul ei ela, kinnistul hooldustöid teostada pole vaja. Kinnistul hooldustööde teostamine ei eelda ka olmeprügi tekkimist. Hooldustööd seisnesid peamiselt muru niitmises, mida tehti hooajsliselt, ning mille tagajärjel ei tekkinud vajadust jäätmeveoks. Toidu- ja joogipakendite tekkimist kinnistul on võimalik vältida, sest kinnistul asub kaev, milles olevat vett saab joogiks kasutada jäätmeid tekitamata ning vajadusel on toitu võimalik tarbida selleks ettenähtud korduvkasutatavatest nõudest, mis ei tekita samuti jäätmeid.
10.4.Vaidlusaluse korralduse põhjendus on pealiskaudne, tekitades teenuse mittetarbimisest lisakulutusi (kulud jäätmeveoteenusele ja tühisõidu kulud). Kui seadusandja on andnud võimaluse erandkorras korraldatud jäätmeveost ajutiseks vabastamiseks, siis jääb arusaamatuks, mis põhjusel Otepää Vallavalitsus sellest keeldub ja sunnib tasuma teenuse eest, mida reaalselt ei tarbita. Samuti jääb arusaamatuks, et kui isiku ootamatu raske haigestumine ei ole erandkorras jäätmeveost ajutise vabastamise aluseks, siis millised alused üldse võimaldavad 3(12)
3-21-294
erandkorras jäätmeveost vabastamist. Vastustaja on jäänud jäigale positsioonile väites, et pole veendunud, et kinnistut ei kasutata ning seal ei elata, toomata välja mõistlikke põhjendusi ja kaalutlusi. Kohaliku omavalitsuse üks funktsioone on ka aidata oma elanikke. Kaebaja taotles vabastust määramata ajaks, sest ei ole teada, kui kaua haigus kestab ja seega ei ole võimalik prognoosida, kui pikaks ajaks erandkorras vabastust vaja on. Kui kinnistut taaskord kasutama asutakse, langeb ära ka vabastamise alus. Olles pensionär ja raskesti haige, oli jäätmeveost vabastamise taotluse esitamise üheks eesmärgiks ka kulutuste kokkuhoidmine, mitte suurendamine tühivedude arvelt. Kaebaja pension on väike ja seoses haigestumisega on kulud suurenenud.
10.5.Otepää Vallavalitsus on oma korralduses märkinud, et kui jäätmeid tekib vähe või ebakorrapäraselt, siis kulutuste optimeerimiseks saab kogumismahuti asemel kasutada jäätmekotte või sõlmida naabruses asuva jäätmevaldajaga ühise kogumismahuti kasutamise lepingu ning jagada kulutusi. Praegusel juhul ei teki kinnistul jäätmeid üldse, mistõttu puudub vajadus vastavate kulutuste jagamiseks naabritega. Kahjuks piirkonnas jäätmeveo teenust pakkuv Ragn-Sells AS ei paku kogumiskoti teenust. Pakutav prügivedu vähemalt üks kord nelja nädala jooksul kaebajale ei sobi, sest tekitab kulude kokkuhoiu asemel liigseid lisakulusid tühisõitude näol. Prügiveo päevad langevad tööpäevadele ja seega pole võimalik ka tühja konteinerit tee äärde toimetada. Tartust Sangastesse on ca 70 km ning vaid konteineri tee äärde viimiseks kohale sõitmine toob kaasa lisakulutusi. Kaebaja on mitmeid kuid tasunud arveid, kuigi jäätmeid ei tekkinud. Kaebaja on sellest korduvalt teavitanud telefonitsi Ragn-Sells ASi, kes on vastu tulnud ning jätnud arved ka esitamata.
10.6.Vastustaja hinnangul on korraldatud jäätmeveoga kaasnevad kulud väikesed ja erahuvi riive on väga vähene. Vastustaja ei ole põhjendanud, mil viisil ja mille alusel on ta sellele järeldusele jõudnud. Vastustaja on käesolevasse juhtumisse suhtunud pealiskaudselt ja hoolimatult. Kaebaja eesmärk ei ole tarbida teenust selle eest tasumata või reostada piirkonda. Kaebaja ei keeldu teenuse eest tasumisest, kui ta seda tarbib. Korraliku vallaelanikuna on kaebaja alati kohusetundlikult tasunud teenuse eest pigem ettemaksuna ja pole jäänud kunagi võlgu. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks vastustaja kaebajat ei usu ja väidab, et kinnistul toimub elutegevus ja see on kasutuses.
11.Vastustaja on seisukohal, et vaidlusalune korraldus on õiguspärane ja palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda, põhjendades oma seisukohta järgmiselt.
11.1.Kaebaja taotluse menetlemisel teostati asjaolude väljaselgitamiseks kinnistu kohapealne kontroll 2. detsembril 2020 kell 11:30, mille käigus on tuvastatud elamiskõlbulike hoonete olemasolu ja asjaolu, et kinnistu oli vaatluse ajal heakorrastatud. Vastustaja on kontrollinud jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaolusid ja tuvastatud asjaolude põhjal ei saa olla kindel, et kaebaja ei kasuta kinnistut vabastamise perioodil.
11.2.Vastustaja on teadlik ja nõustub asjaoluga, et kaebaja ise oma tervisliku seisundi tõttu hetkel kinnistul ei ela. Üksnes nimetatud asjaolu ei saa aga jäätmeseaduse kohaselt olla aluseks korraldatud jäätmeveost liitumise vabastuse andmiseks. Kinnistu omaniku haigestumine ei välista täielikult kinnistu kasutamist, sest kokkuleppel omanikuga võib seda kasutada ka muu jäätmevaldaja. Vastustaja hinnangul ei ole oluline, kas kinnistut ja elamut kasutab ja hooldab kaebaja ise, tema perekonnaliige või omaniku nõusolekul muu kolmas isik. Vastustaja on kindlaks teinud, et kinnistu seisukord võimaldab selle kasutamist ja käesoleval juhul esineb põhjendatud alus eeldada, et kinnistul asuvat elamut kasutatakse ja edaspidi võidakse selle kasutamist jätkata. 13. veebruaril 2021 kinnistust möödudes oli näha, et õues on pargitud auto, mis näitab, et kinnistut taotletud jäätmeveost vabastamise perioodil siiski kasutatakse. 4(12)
3-21-294
Kinnistu kasutamisena tuleb mõista muuhulgas ka kinnisasja korrashoiuks ja hooldamiseks vajalike tööde tegemist. Vastustajal ei ole kinnistu kasutamise sagedust võimalik üheselt kindlaks teha ja see ei ole ka vajalik. Piisab, kui kinnistu kasutamine on tuvastatud, ja et kasutamise käigus võib tekkida olmejäätmeid. Kaebaja kinnitab, et käib kinnistut kontrollimas ja jäätmete tekkimine ei ole elamuga hoonestatud kinnistu puhul sellisel juhul välistatud. Kuna ka suhteliselt lühiajaline kinnistul viibimine on seotud jäätmete tekkimise võimalusega (nt toidu- ja joogipakendid, aga ka muud olmejäätmed), tuleb ka kinnisasja omaniku hoolduskohustuse täitmist lugeda kinnisasja kasutamiseks JäätS § 69 lõike 4 tähenduses Ka kaebaja ise on 12. märtsil 2021 kohtule esitatud täiendavas selgituses tunnistanud, et kinnistut kasutatakse.
11.3.Jäätmeveost erandkorras vabastamise aluseks saab olla ainult JäätS § 69 lõikes 4 toodud asjaolu, et kinnistul ei elata või seda ei kasutata. JäätS § 69 lg 4 on kaalutlusõigust ette nägev norm.
11.4.Kaebaja taotluse lahendamisel kaalus vastustaja ka avalikku huvi jäätmeveosüsteemi käigus hoidmiseks ning jäätmete omaalgatusliku veo ja ebaõige käitlemise välistamiseks. Nagu vaidlustatud korralduses märgitud, toimib Otepää vallas korraldatud jäätmeveo süsteem, kus jäätmevaldajatele on loodud mõistlikud võimalused jäätmeid nõuetekohaselt käidelda. Juhul, kui jäätmeid tekib vähe või ebakorrapäraselt, saab korraldatud jäätmeveoga seotud kulusid optimeerida, kasutades kogumismahuti asemel jäätmekotte või sõlmides naabruses asuva jäätmevaldajaga ühise kogumismahuti kasutamise lepingu ning jagada kulusid. Et jäätmete kogumine ja vedu toimuks piirkonna jäätmetekitajate jaoks tervikuna võimalikult soodsatel tingimustel, on oluline, et võimalikult suur osa jäätmetekitajaid oleks määratud piirkonnas korraldatud jäätmeveoga liitunud. Kuigi korraldatud jäätmeveo raames pakutavad lahendused ei pruugi täpselt igaühele sobida, tagab süsteem kokkuvõttes jäätmete tõhusama kokku korjamise ja keskkonna väiksema reostamise. Korraldatud jäätmeveo ideeks on n.ö solidaarsusprintsiip, kus tasutakse nii süsteemi toimimise kui ka prügi tekitamise eest. Kaebaja taotluse lahendamisel leiti, et avalik huvi on kaalukam jäätmevaldajate erahuvist.
11.5.Kaebaja võib valida segaolmejäätmete käitlemiseks kuni 50-liitrise jäätmekoti või 80liitrise kogumismahuti ning veosageduseks 4-nädalase perioodi. Otepää valla jäätmehoolduseeskirja § 4 lg 2 p 1 kohaselt võib olmejäätmete kogumisvahendina kasutada ühepereelamu jäätmete kogumiseks kuni 50-liitrist (maksimaalselt 10 kg) jäätmekotti, mis peab oma vastupidavuselt tagama jäätmete üleandmise ning olema keskkonnaohutu. Jäätmekoti graafikujärgse tühjenduse hind on 2,20 eurot ja kaebaja poolt kasutatava 240 l kogumismahuti tühjenduse hind on 3,77 eurot. Jäätmevedaja kodulehel oleva hinnakirja kohaselt on käesoleval ajal kaebaja poolt kasutatava 240 l kogumismahuti tühisõidu tasuks 1,88 eurot ja kui kaebaja võtaks kasutusele jäätmekoti teenuse, oleks tühisõidu tasuks 1,20 eurot. Lisaks võimaldab jäätmevedaja etteteatamisel jäätmevaldajale ühekordset veograafiku järgsest kogumismahuti tühjendamisest loobumist, mida kaebaja on ka kasutanud. Kaebajale on täiendavalt soovitatud sõlmida mõne jäätmeveolepingut omava naabriga ühise kogumismahuti kasutamise leping, kuid kaebaja ei ole soovinud tasuda teenuse eest, mida ta ei tarbi. Vastustaja hinnangul on korraldatud jäätmeveoga kaasnevad kulud väikesed ja erahuvi riive on väga vähene.
KOHTU SEISUKOHT
12.Kaebaja on vaidlustanud Otepää Vallavalitsuse korralduse, millega jäeti rahuldamata tema taotlus korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks (dtl 21-23). Kaebaja taotleb ka vastustaja kohustamist vabastada ta korraldatud jäätmeveoga liitumisest. 5(12)
3-21-294
13.JäätS § 66 lg 2 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete, eelkõige prügi ehk segaolmejäätmete, nende sortimisjääkide ja olmejäätmete tekkekohas liigiti kogumisel tekkinud jäätmeliikide kogumise ja veo. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt on korraldatud jäätmevedu olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt. JäätS § 9 defineerib jäätmevaldajana jäätmetekitaja või muu isiku või riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse, kelle valduses on jäätmed. JäätS § 10 kohaselt on jäätmetekitaja isik või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või koostis muutub, näiteks tegeleb jäätmete eeltöötlusega või segab jäätmeid.
14.Vaidlus puudub selles, et kaebaja on Otepää vallas Sangaste alevikus Y asuva kinnistu ainuomanik (vt ka kinnistusraamatu väljavõte, dtl 10-11) ja jäätmevaldaja JäätS § 69 lg 2 tähenduses. JäätS § 69 lg 1 esimese lause kohaselt loetakse jäätmevaldaja liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Kaebaja on jäätmevaldajana loetud JäätS § 69 lg 1 alusel liitunuks korraldatud jäätmeveoga tema elukohajärgses jäätmeveo piirkonnas ehk Otepää vallas. Jäätmevaldajana on kaebaja JäätS § 28 lg-st 1 tulenevalt kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Jäätmete üleandmisel tuleb tasuda teenustasu vastavalt jäätmekäitlusteenuste hinnakirjale1.
15.JäätS § 69 lg 4 sätestab, et kui kohaliku omavalitsuse üksus on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, võib ta jäätmevaldaja taotluse alusel erandkorras vabastada ta teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest. Sarnaselt on sätestatud ka Otepää Vallavolikogu 24. mai 2012. a määruse nr 2 „Otepää valla korraldatud jäätmeveo rakendamise kord“2 § 7 lg-s 1. JäätS § 69 lg 4 annab seega jäätmevaldajale õiguse taotleda kohaliku omavalitsuse üksuselt erandkorras tema teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamist.
16.Kaebaja on korraldatud jäätmeveost liitumisest vabastamise taotluses (dtl 33) palunud vabastada end jäätmeveoga liitumisest alates 14. detsembrist 2020 määramata ajaks. Liitumisest vabastamise põhjendusena on kaebaja välja toonud, et kinnistul ajutiselt ei elata, mistõttu jäätmeid ei teki. JäätS § 69 lg 1 esimesest lauset koostoimes lõikega 4 tuleneb, et kohalik omavalitsus võib jäätmeveo korraldamisel eeldada, et elamuomanik elab kinnistul, kuid omanikul on võimalik tõendada vastupidist ning taotleda enda vabastamist korraldatud jäätmeveoga liitumisest (Riigikohtu 16. jaanuari 2018. a otsus asjas nr 3-16-313, p 11). Praegusel juhul puudub vaidlus selles, et kaebaja alates 9. novembrist 2020 Y kinnistul ei ela. Vastustaja ei sea ka kaebaja vastavat väidet kahtluse alla. Kaebaja hospitaliseeriti sellest kuupäevast alates tal diagnoositud raske haiguse tõttu ning on alates sellest ajast viibinud kas haiglas või elanud tütre juures Luunja vallas, kuna ei saa iseseisvalt hakkama. Ka kaebaja tervisliku olukorra üle pole vaidlust.
Kuna kaebaja Y kinnistul alates 9. novembrist 2020 ei ela ja kinnistu ei ole ka ühegi teise isiku elukohaks, seisneb käesolevas asjas vaidlusküsimus selles, kas kinnistut JäätS § 69 lg 4 tähenduses kasutatakse.
17.Kohtupraktikas on leitud, et JäätS § 69 lõikes 4 kasutatud sidesõna „või“ tähendusena tuleb seda normi tõlgendamisel mõista „ega“. Normi ei ole põhjendatud tõlgendada selliselt, et kinnisasja, millel asub elamu, omaniku korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise aluseks võib olla nii asjaolu, et kinnistul ei elata, kui ka see, et kinnistut ei kasutata. Selline tõlgendus oleks vastuolus saastaja maksab põhimõttega, sest annaks aluse korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks ka olukorras, kus kinnistu kasutamine on seotud jäätmete tekkimisega, kuigi kinnistu ei ole ühegi isiku elukohaks. Seetõttu tuleb korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise kaalumise alusena mõista olukorda, kus kinnistut ei kasutata ega ka ei elata sellel (vt Tartu Halduskohtu 28.10.2013. a otsus nr 3-13-1464, p 9).
18.JäätS § 69 lg 42 sätestab, et JäätS § 69 lg-s 4 sätestatud tähtaja määramiseks peab kohaliku omavalitsuse üksus eelnevalt kohapeal kontrollima, et jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja võimaldavad vabastamist. Vastustaja on kaebaja taotluse saamise järel, tuginedes JäätS § 69 lg-le 42, teostanud
2.detsembril 2020 paikvaatluse, mille kohta on kaebaja taotlusele tehtud märge „Hooned olemas, vaatlusel elamiskõlbulikud. Kinnistu heakorrastatud“ (dtl 33-34).
19.Kaebajale on antud võimalus olla vaidlustatud korralduse andmise menetluses ära kuulatud, kui talle edastati 4. jaanuaril 2021 arvamuse andmiseks kavandatava korralduse eelnõu (dtl 1213). Kaebaja on oma seisukoha edastanud vastustajale 7. jaanuaril 2021 ning seejuures on oma taotlust täiendavalt põhjendanud. Seisukohas tõi kaebaja välja, et tema kui kinnistu omanik ja ainuke elanik on ootamatult ja raskelt haigestunud ning alates 9. novembrist 2020 kinnistut elamiseks ei kasutata. Seetõttu ei teki ka jäätmeid, mille vedu oleks vaja korraldada. Tulenevalt omaniku raskest haigestumisest ja aastaajast, pole kinnistul hooldustöid vaja teostada. Samas seisnesid kinnistu hooldustööd peamiselt muru niitmises, mida tehti hooaegselt ja mille tagajärjel ei tekkinud vajadust jäätmeveoks. Seisukohas on märgitud, et kuna pole teada, kui kaua haigus kestab, ei ole võimalik ette prognoosida, kui kauaks on erandkorras jäätmeveost vabastust vaja (dtl 17-18). Vastustaja on vaidlusaluses korralduses asunud seisukohale, et jäätmeseadusest tulenevalt ei ole elamus alaliselt mitteelamine aluseks korraldatud jäätmeveoga mitteliitumiseks ning on vaidlustatud korraldust põhjendades kinnistu kasutamise osas esitanud järgmised argumendid. Ka lühiajaline kinnistul viibimine on seotud jäätmete tekkimise võimalusega ja kinnistu omaniku hoolduskohustuse täitmist tuleb samuti lugeda kinnisasja kasutamiseks JäätS § 69 lõike 4 tähenduses. Jäätmekäitluse põhimõtetega ei oleks kooskõlas jäätmete transportimine üleandmiseks teise jäätmekäitluspiirkonda või kinnisasjal tekkivatest jäätmetest vabanemine nende jätmisega avalikus ruumis asuvatesse kogumismahutitesse. Samas ei ole oluline, kas isikul igakordsel kinnistul viibimisel tegelikult jäätmeid tekib ja on piisav, kui jäätmete tekkimine on tõenäoline. Kaebaja kinnistu on heakorrastatud ja visuaalse vaatluse põhjal võimaldab elamu seisund selles elamist. Kontrollimisel tuvastatud asjaolude põhjal Y kinnistut kasutatakse, mistõttu korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise taotlust ei ole võimalik rahuldada. JäätS § 69 lõikes 4 toodud vabastuse andmine on erand, mitte reegel ja asjaolu, et isik kasutab kinnistut harva ning jäätmeid tekib vähe, ei ole iseenesest nimetatud erandi kohaldamise põhjuseks. Vallavalitsusel tuleb hinnata kinnistu kasutamist, mida käesoleval juhul on tehtud. Kas kinnistut kasutatakse aeg-ajalt või alaliselt, ei ole vallavalitsusel võimalik üheselt kindlaks teha. Ka asjaolu, et kinnistu omanik on haigestunud, ei välista selle kasutamist. Vallavalitsus ei ole veendunud, et kinnistut ei kasutata. 7(12)
3-21-294
Seega on pooled erineval arusaamal selles, kas toimub kinnistu kasutamine, mille puhul on jäätmete tekkimine tõenäoline ja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamine välistatud.
20.Vastustaja on jõudnud järeldusele, et kinnistut kasutatakse, tuginedes 2. detsembril 2020 toimunud paikvaatluse tulemusele. Paikvaatluse käigus tuvastati elamiskõlbulike hoonete olemasolu ja kinnistu heakorrastatus. Kohus märgib esmalt, et kuigi kaebaja taotles korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamist alates 14. detsembrist 2020, on vastustaja vabastamise aluseks olevaid asjaolusid kontrollinud juba 2. detsembril 2020. Eeltoodut kõrvale jättes, ei saa kohtu hinnangul praegusel juhul asuda aga seisukohale, et üksnes kinnistul elamiskõlbulike hoonete olemasolu ja kinnistu heakorrastatus detsembrikuu seisuga tähendab, et kinnistut kasutatakse ning seal jäätmete tekkimine on tõenäoline. Kohus leiab, et kinnistu kasutamise kindlakstegemisel tuleb uurimispõhimõttest lähtudes arvesse võtta ka muid olulisi asjaolusid (sh teavet, mida on andnud kaebaja). Kaebaja poolt edastatust nähtub, et ta elas kinnistul alaliselt kuni 9. novembrini 2020 ja lahkus sealt ootamatult, kuna ta hospitaliseeriti. Eelnevat arvestades on igati loogiline, et vastustaja
2.detsembril 2020 paikvaatlust tehes tuvastas, et hooned on elamiskõlbulikud ja kinnistu heakorrastatud, sest veel 8. novembril 2020 elas kaebaja alaliselt kinnistul ja kandis selle eest hoolt. Muid kinnistu kasutamisele viitavaid asjaolusid pole vastustaja kohapeal kontrollides dokumenteerinud.
21.Vastustaja hinnangul on ka suhteliselt lühiajaline kinnistul viibimine seotud jäätmete tekkimise võimalusega (nt toidu- ja joogipakendid, aga ka muud olmejäätmed) ja kinnisasja omaniku hoolduskohustuse täitmist tuleb lugeda kinnisasja kasutamiseks JäätS § 69 lõike 4 tähenduses. On tõsi, et vastustaja viidatud kohtuasjas nr 3-13-1464 (otsuse p 12) on kohus sellist lähenemist põhjendatuks pidanud. Kohus ei pea sellist kaalutlust küll otseselt asjakohatuks, kuid vastustaja pole praegusel juhul tõendanud kinnistu kasutamist, millega võiks kaasneda olmejäätmete (mh toidu- ja joogipakendid) teke. Vastustaja väitel on kaebaja ise 12. märtsil 2021 kohtule esitatud täiendavas selgituses tunnistanud, et kinnistut kasutatakse. Vastustaja selgituste kohaselt oli ka 13. veebruaril 2021 kinnistust möödudes näha õues pargitud auto, mis näitab veelkord, et kinnistut taotletud jäätmeveost vabastamise perioodil siiski kasutatakse. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja 12. märtsi 2021. a täiendavas selgituses tunnistanud kinnistu kasutamist JäätS § 69 lõike 4 tähenduses. Kaebaja esindajaks olev tütar märgib viidatud selgituses (dtl 44-45), et käib harva lühiajaliselt kontrollimas, ega kinnistut pole rüüstatud või pole juhtunud muid õnnetusi. Lisaks on selgituses märgitud, et kinnistul lühiajaliste hooldustööde (muru niitmine ja lumekoristus) teostamine ei eelda kinnistul elamist ja jäätmete tekkimist.
22.Käesoleval juhul oli Y kinnistu kaebaja alaliseks elukohaks, kust ta oli sunnitud ootamatult lahkuma. Kaebaja viibib haiglas või tütre juures Luunja vallas ning neist kumbki ei ole praegusel ajal elukorralduslikult Y kinnistuga seotud, vaid seda käiakse vahetevahel kontrollimas. Sarnaselt kaebajaga leiab ka kohus, et on loomulik kinnistu korrasolekut aegajalt kontrollida. Kohus nõustub, et pelgalt sellisest kinnistul viibimise faktist ei saa tuletada kinnistu kasutamist JäätS § 69 lõike 4 tähenduses. Kohtu hinnangul on eeltoodu usutav ning usutav on seegi, et sellise kontrolli raames olmejäätmete tekkimine ei ole tõenäoline. Vastustaja ei ole selgitanud, miks ta peab ebausutavaks kaebaja väiteid, et kinnistut käiakse vaid 8(12)
3-21-294
kontrollimas ja selle käigus jäätmeid ei teki. Näiteks pärast esmakordset korraldatud jäätmeveost vabastamise taotluse rahuldamist piisab kinnistu mittekasutamise tõendamiseks omaniku kirjalikust kinnitusest, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud (JäätS § 69 lg 5). Kohus leiab, et käesolevas asjas kinnistule pisteliselt kontrollkäikude tegemine ei ole samastatav olukorraga, kus isik käib aeg-ajalt näiteks oma alaliseks elukohaks mitteoleval kinnistul/elamus (nt kasvõi ainult hooldustööde tegemiseks). Sellises olukorras ei ole võimalik ilma täiendava kontrollita kindlaks teha, kui tihti kinnistul/elamus käiakse ja kui kaua seal viibitakse ning jäätmete tekkimist võib eeldada. Väide auto parkimisest kaebaja kinnistul on esitatud alles kohtumenetluses ning seda pole kuidagi dokumenteeritud, seega pole teada, kes ja mis põhjusel kinnistul viidatud juhul viibis.
23.Vastustaja on kaebaja taotlust rahuldamata jättes ühe põhjendusena märkinud, et jäätmekäitluse põhimõtetega ei oleks kooskõlas jäätmete transportimine üleandmiseks teise jäätmekäitluspiirkonda või kinnisasjal tekkivatest jäätmetest vabanemine nende jätmisega avalikus ruumis asuvatesse kogumismahutitesse. Kohus on sellise lähenemisega põhimõtteliselt nõus, kuid praegusel juhul pole tuvastatud asjaolusid, mis kaebaja taolisele tegevusele viitaks. Kohtupraktikas on kinnitust leidnud jäätmete tekitamine olukorras, kus isik külastas oma suvilat aeg-ajalt, ning korraldatud jäätmeveost vabastamise taotlusest ilmnes, et ta on liitnud korraldatud jäätmeveoga Tartu linnas asuvas korteriühistus ning viib oma suvilas tekkivad jäätmed korteriühistu prügikonteinerisse, milleks tal on elukohajärgse korteriühistu esimehe nõusolek (Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-13- 62, p 10-11). Praegusel juhul selliseid asjaolusid tuvastatud pole, mistõttu on tegemist asjakohatu kaalutlusega.
24.Mis puudutab kaebaja väiteid muruniitmise ja lumekoristuse kohta, siis isegi nende tööde tegemise korral lumekoristamine jäätmeid ei tekita. Varasemas kohtupraktikas (Tartu Ringkonnakohtu 21. novembri 2019. a otsus asjas nr 3-17-2712, p 18) on leitud, et kuigi ka aia- ja haljastusjäätmed kuuluvad laiemas mõttes olmejäätmete hulka, on need JäätS § 51 p 1 kohaselt biojäätmed, mille puhul on võimalik kompostimine. Ka Otepää valla jäätmehoolduseeskirja3 §-st 8 tulenevalt on haljastusjäätmete kompostimine lubatav jäätmevaldaja oma kinnistul. Kaebaja kinnistu suurus (dtl 10) ja hoonestuse paigutus4 võimaldavad järeldada, et kinnistu korrashoiust (niitmine, okste lõikamine) tekkivate biojäätmete kompostimine kinnistul on ka praktiliselt võimalik.
25.Vastutaja märgib vastuses kaebusele (p 2), et tuvastatud asjaolude põhjal ei saa olla kindel, et kaebaja ei kasuta kinnistut vabastamise perioodil. Viidatud otsuses asjas nr 3-17-2712 (p 17) on leitud, et kinnistu kasutamine JäätS § 69 lg 4 mõttes hõlmab ainult sellise kinnistu kasutamise, mille puhul tavapäraselt tekivad olmejäätmed. Sama otsuse punktis 19 on märgitud, et juhul, kui on tõendatud, et vaidlusalusel kinnistul ei elata, ning puuduvad asjaolud, mis viitaksid kinnistu sellisele kasutamisele, mille käigus tavapäraselt tekivad olmejäätmed, ei saa kohalik omavalitsus tugineda paljale väitele, et kinnistu mittekasutamine ei ole tõendatud, vaid peab kas isiku korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastama või vabastamata jätmise korral esitama piisava põhjenduse, miks ta leiab, et kinnistul siiski tekib olmejäätmeid. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja vaidlusaluses korralduses selliseid põhjendusi esitanud ning on lähtunud vaid eeldusest, et elamiskõlblike hoonete olemasolu ja kinnistu heakorrastatus tähendab kinnistu kasutamist JäätS § 69 lõike 4 tähenduses. Kohus leiab, et lähtudes kaebaja
Otepää Vallavolikogu 22. märtsi 2012. a määrus nr 2, https://www.riigiteataja.ee/akt/420122012003?leiaKehtiv https://www.google.com/search? andmetel
9(12)
3-21-294
poolt haldusmenetluses antud selgitustest, ei saanud vastustaja jääda seisukohale, et kinnistut kasutatakse JäätS § 69 lõike 4 tähenduses. Praegusel juhul on vastustaja vaidlustatud korralduses märkinud, et ka suhteliselt lühiajaline kinnistul viibimine on seotud jäätmete tekkimise võimalusega (nt toidu- ja joogipakendid, muud olmejäätmed). Tuginedes sellist põhjendust esitades küll eelpool viidatud kohtupraktikale, ei ole vastustaja arvesse võtnud praegusel juhul konkreetselt kaebajaga seotud asjaolusid.
26.JäätS § 69 lg-st 4 tulenevalt on korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise tähtaja määramine kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus ning seadusest ei tulene, kui lühikeseks ajaks selline tähtaeg võidakse määrata. Arvestades, et kaebaja esitas taotluse novembrikuu lõpus, so ajal, mil hilissügiseste ja talviste ilmaolude tõttu kinnistul ka tavapäraselt märkimisväärselt hooldustöid ei tehta ning kaebaja ja tema esindaja on kinnitanud vaid harvasid käike kinnistule selle olukorras veendumise otstarbel, oli vastustajal võimalik määrata vabastus kasvõi lühiajaliselt. Taotluse rahuldamist ja jäätmeveoga liitumisest vabastamise tähtaega määramast ei takista iseenesest asjaolu, et kaebaja on oma taotluses palunud seda teha määramata ajaks. Lisaks haldusmenetluse seadusest tulenevale uurimiskohustusele (HMS § 6) on haldusorganil ka kohustus selgitada taotluse esitajale vajadusel tema õigusi ja kohustusi, vajalike taotluste esitamist jm isiku õiguste tõhusa kaitse seisukohast olulist (HMS § 36). Kinnistu kasutamise mõiste sisustamisel on kohalikul omavalitsusel kohustus selgitada välja tegelik olukord (Tartu Halduskohtu otsus asjas nr 3-13-1464, p 9). Samas on leitud, et pärast seda, kui on tuvastatud, et kinnistul ei elata või seda ei kasutata tuleb kohalikul omavalitsusel kaaluda, kas konkreetsel juhul on korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamine põhjendatud. JäätS § 69 lg 4 alusel vabastatakse jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost tähtajaliselt ja erandkorras, mistõttu eeldab vastav otsustus asjaolude väljaselgitamist ja nende kaalukuse hindamist. Kohtu hinnangul on vastustaja praegusel juhul kergekäeliselt lähtunud eeldusest, et elamiskõlblik elamu ja korrastatud kinnistu tähendavad kinnistu kasutamist ja taotluse rahuldamine pole põhjendatud. Seadusandja ei ole sidunud korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise võimalust vaid nende kinnistute/elamutega, mis on kasutusest välja langenud (nt elamiskõlbmatud, lagunenud). Kuigi kinnistu omanikul on oma kinnistu heakorraga seonduvad kohustused5, mille täitmine eeldab kas või lühiajalist kinnistul viibimist, on praegusel juhul vaidluse alt väljas, et terviseseisundi tõttu kaebaja kinnistul ei ela. Samas on ka tema pereliige kinnitanud vaid minimaalselt vajalikus ulatuses kinnistu külastamist (kinnistut ei kasutata suvila või maakoduna) ning haljastusjäätmete kui kinnistu korrastamisel kõige tõenäolisemalt tekkivate jäätmete liigi puhul on lubatav ja võimalik kasutada kompostimist. Siinjuures on ka oluline, et kaebaja oli Y kinnistu alaline elanik ning ta oli kuni 2020. a novembrikuuni korraldatud jäätmeveo teenuse eest korrakohaselt tasunud. Seega puudus alus eeldada, et kaebaja on korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamist taotlenud kergekäeliselt.
27.Kuigi vastustaja on vaidlusaluses korralduses leidnud, et ta ei ole veendunud, et kinnistut ei kasutata ja kontrollimisel on vastustaja hinnangul tuvastatud, et kinnistut kasutatakse, on
Otepää Vallavolikogu 21. mai 2020. a määrus nr 10 „Heakorraeeskiri“, https://www.riigiteataja.ee/akt/429052020016
10(12)
3-21-294
vastustaja siiski esitanud korralduses kaalutlusi ka selle kohta, miks erandkorras taotluse rahuldamine ei ole võimalik. Vastustaja viitab avalikule huvile ja märgib, et selleks, et jäätmete kogumine ja vedu toimuks piirkonna jäätmetekitajate jaoks tervikuna võimalikult soodsatel tingimustel, on oluline, et võimalikult suur osa jäätmetekitajaid oleks määratud piirkonnas korraldatud jäätmeveoga liitunud. Kuigi korraldatud jäätmeveo raames pakutavad lahendused ei pruugi täpselt igaühele sobida, tagab süsteem kokkuvõttes jäätmete tõhusama kokku korjamise ja keskkonna väiksema reostamise. Korraldatud jäätmeveo ideeks on n-ö solidaarsusprintsiip, kus tasutakse nii süsteemi toimimise kui ka prügi tekitamise eest. Vastustaja märgib, et jäätmeveoga seotud kulusid on võimalik optimeerida (kasutada kogumismahuti asemel jäätmekotte, sõlmida naabruses asuva jäätmevaldajaga ühise kogumismahuti kasutamise leping ning jagada kulusid). Kohtumenetluses on vastustaja lisaks märkinud, et korraldatud jäätmeveoga kaasnevad kulud on väikesed ja erahuvi riive on väga vähene. On tõsi, et ka varasem kohtupraktika on tunnustanud olulist avalikku huvi korraldatud jäätmeveo süsteemi toimimise suhtes (nt viidatud otsus asjas nr 3-13-1464, p 15). Vastustaja tugineb avaliku huvi ülekaalukust väites solidaarsuspõhimõttele, mis on iseenesest korraldatud jäätmeveo kontekstis asjakohane, kuid ei saa olla absoluutne igal üksikjuhul. Vastustaja ei ole vaidlustatud korralduses selgitanud, miks kaalub avalik huvi süsteemi toimimiseks praegusel juhul üles just kaebaja huvi hoida kulutusi kokku. Vaidlusalusest korraldusest ei nähtu, kas korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamist taotlevate isikute arv on niivõrd suur, et kaebaja vabastamise korral satuks jäätmeveosüsteemi tõhus toimimine tõsiselt ohtu. Kohus ei nõustu vastustajaga selles, et kaebaja omandiõiguse riive korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamata jätmisel on vähene. Sõltumata vastustaja poolt välja toodud soodsama jäätmeveo võimalustest (vastus kaebusele p 5, dtl 31) ja maksumusest (vastus kohtunõudele p 2.2; dtl 55), ei saa tähelepanuta jätta, et kaebaja on pensionär ning usutav on väide, et tema terviseseisundist tulenevad talle täiendavad kulud. Asjaolu, et toimetulekuraskuste puhuks on ette nähtud sotsiaalhoolekandeline abi (vastus kohtunõudele p 3.4; dtl 56), ei väära kohtu eeltoodud järeldust, et vastustaja on kaebaja taotlust lahendades jätnud arvesse võtmata kaebaja olukorda iseloomustavad asjaolud.
28.Eeltoodud põhjendamis- ja kaalutlusvigade tõttu on vaidlustatud korraldus kohtu hinnangul õigusvastane ja tuleb tühistada. Kaebaja on esitanud ka kohustamisnõude. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 41 lg 3 sätestab, et kohustamiskaebuse rahuldamisel võib kohus kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. Tulenevalt riigivastutuse seaduse § 6 lg‐st 5 võib kohus teha avaliku võimu kandjale ettekirjutuse haldusakti andmiseks ilma asjaolude täiendava kaalumiseta vaid juhul, kui juhtumi asjaolude tõttu ei saa avaliku võimu kandja haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest asja uuel otsustamisel ühelgi tingimusel keelduda. Kohus on praegusel juhul heitnud vastustajale ette kaalutlusõiguse ebaõiget teostamist. Kohus ei saa astuda haldusorgani asemele ega sisuliselt hinnata kaalumisel asjassepuutuvaid asjaolusid (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-14-15, p 26). Seega teeb kohus ka praegusel juhul vastustajale ettekirjutuse kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks, arvestades käesoleva otsuse põhjendusi.
29.Eeltoodut arvestades rahuldab kohus kaebuse tervikuna.
MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED
11(12)
3-21-294
30.HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab kaebuse, siis jäävad menetluskulud vastustaja kanda. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja menetluskuluks riigilõiv 15 eurot (dtl 16). Kaebaja ei ole esitanud kohtule täiendavalt menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskuluna 15 eurot. Muud võimalikud menetluskulud jäävad poolte endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ls 1, § 109 lg 1 ls 4).
31.Tulenevalt HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus TsMS § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselgelt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Kohus peab põhjendatuks kaebaja eraelu kaitseks kuulutada menetluse kinniseks tema terviseseisundit kajastavate dokumentide (kaebuse lisad 4 ja 5, tl 10-11) osas. HKMS § 89 lg 2 kohaselt ei või menetlusväline isik tutvuda haldusasja toimikuga kinniseks kuulutatud osas, vaid üksnes menetlusosalised ning kohus. Asjas puudub selline ülekaalukas avalik huvi, mis võiks takistada menetluse kinniseks kuulutamist selle teabe kaitseks.
32.Kaebaja eraelu kaitseks asendab kohus asjas tehtava kohtuotsuse avaldamisel kaebaja ja tema esindaja nime ning kinnistu aadressi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja 4).