Otsuse avalikult teatavaks 19. aprill 2021 Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-19-2186
Haldusasi
Aktsiaselts Medita Baltics kaebus kohustada Terviseametit vastata kaebaja 27.09.2019 ja 26.10.2019 esitatud teabenõuetele korrektselt ning väljastada küsitud teave
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja: Aktsiaselts Medita Baltics, seaduslikud esindajad Lauri Kõrgvee ja Kristo Ausmees, lepinguline esindaja v.adv Grete Tark Vastustaja: Terviseamet, esindajad Agne Ojassaar
Asja läbivaatamise viis
Kohtuistung 8.12.2020, Tallinn ja kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata kaebuse nõudes kohustada Terviseametit vastama korrektselt kaebaja 27.09.2019 ja 26.10.2019 teabenõuetele, kuid tuvastada, et vastustaja tegevus nendele vastamisel oli õigusvastane.
2.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 2000 eurot.
3.Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19. mail 2021. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse
päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning
apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Terviseamet on vastavalt Tervise- ja tööministri 08.03.2019. a määruse nr 21 „Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri põhimäärus“ § 2 lg 1 tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri vastutav töötleja.
2.16.09.2019 avastas AS Medita Baltics (edaspidi ka kaebaja ja Medita) juhatuse liige Kristo Ausmees riigiportaalis eesti.ee, et Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riiklikus registris on Medita töötajatena on lisatud 2 töötajat, ID xxxxxxxxxxx, arstikood xxxxxxx (edaspidi isik 1) ja ID xxxxxxxxxxxx, arstikood xxxxxxx (edaspidi isik 2). Mõlemad puhul oli registris märgitud töösuhte alguseajaks 06.09.2019. Mõlema registris märgitud isikuga oli kaebaja peatanud lepingulise suhte augustis 2019 tehes ka vastava kande registrisse.
3.16.09.2019 esitas Medita Tervisemetile (edaspidi ka TA) kui registri vastutavale töötlejale teabenõude (tl 6-7), soovides, et vastustaja täpsustaks, et kes ja millisel põhjusel on lisanud 06.09.2019 AS Medita Baltics töötajate registrisse vastavad töötajad.
4.Terviseamet vastas teabenõudele 26.09.2019 (tl 6), et nimetatud töösuhe on lisatud AS Medita Baltics juurde IK xxxxxxxxxxx omava AS-i Medita Baltics esindava isiku poolt tuues ära ka nende töösuhte lisamise ajad.
5.Kaebajat vastustaja 26.09.2019 vastus teabenõudele ei rahuldanud ja ta esitas 27.09.2019 ametile uue teabenõude(tl 14-15). Terviseamet pikendas esmalt 04.10.2019 vastamise tähtaega kuni 15 tööpäevani (tl 14) ning vastas teabenõudele 25.10.2019 (tl 16-23).
6.Kaebuse esitaja ei olnud talle 25.10.2019 antud vastusega rahul ja esitas 26.10.2019 vastustajale uue teabenõude (tl 24-25). Vastustaja vastas teabenõudele 04.11.2019, märkides, et „Kõik küsitud logifailid on Terviseameti poolt edastatud Teile juba 25.10.2019.“ (tl 24).
7.24.11.2019 esitas kaebaja Tallinna Halduskohtule kaebuse Terviseameti kohustamiseks vastata korrektselt esitatud teabenõuetele ja väljastada küsitud dokumendid.
8.Kohus võttis oma 26.11.2019 määrusega (tl 32-33) kaebuse menetlusse ja asus läbi viima eelmenetlust määrates menetlusosalistele muuhulgas tähtaja kompromissi saavutamiseks.
9.Kohtuistung käesolevas asjas toimus pärast kompromissiläbirääkimiste ebaõnnestumist 8.12.2020 (protokoll tl 118) ja seoses võimaluse tekkimisega kompromissi saavutamiseks mindi sellel üle kirjalikule menetlusele ja määrati kompromissi saavutamise tähtaeg. Pooled kompromissile ei jõudnud ja kohus jätkas menetlust vastavalt kohtuistungil määratud tähtaegadele.
10.Kohus uuendas seoses uute asjaolude ilmnemisega 22.01.2021 menetluse ja määras pärast nende osas menetluse läbiviimist kohtuotsuse kuulutamise aja.
KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
11.Kaebuse esitaja palub kohustada vastustajat vastama tema 27.09.2019 ja 26.10.2019 esitatud teabenõuetele korrektselt ja väljastama kaebajale nendega nõutud teave. Kaebaja leiab, et kaebus tuleb rahuldada kokkuvõtvalt alljärgnevatel põhjustel.
11.1.Kaebaja leiab, et vastustaja ei ole vastanud tema 27.09.2019 ja 26.10.2019 esitatud teabenõuetele vastavalt AvTS § 9 lg 1 ja lg 2 tulenevatele nõuetele ja esitanud neis nõutud dokumente.
11.2.Kaebaja täpsustas 20.12.2019 kohtule esitatud seisukohas, et ta soovib et tulenevalt 27.09.2019 esitatud teabenõude sisust saada esiteks logifaili AS Medita Balticsiga seotud isiku ID xxxxxxxxxxx (isik 1), arstikood xxxxxx, kohta tehtud kannetele Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riiklikus registris ajaperioodil 01.01.2014-25.09.2019, mis sisaldab mh kandeid: a) Isik 1 tööle asumise kohta AS Medita Balticsis alates 2014. aastast (aluseks ettevõtja avaldus 21.04.2014); b) Isik 1 eemaldamise kohta AS Medita Balticsis töötajate seast 21.08.2019; c) Isik 1 tööle asumise kohta AS Medita Balticsis alates 06.09.2019. Kaebaja märgib, et ta on teadlik, et punktis b toodud kande on teinud AS Medita Baltics juhatuse liige Kristo Ausmees. Teiseks soovib kaebaja logifaili AS Medita Balticsiga seotud isiku ID xxxxxxxxxxx (isik 2), arstikood xxxxxx, kohta tehtud kannetele Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riiklikus registris ajaperioodil 01.01.2014-25.09.2019, mis sisaldab mh kandeid: a) Isik 2 tööle asumise kohta AS Medita Balticsis alates 2018. aastast (aluseks ettevõtja avaldus 16.01.2018); b) Isik 2 eemaldamise kohta AS Medita Balticsis töötajate seast 19.08.2019; c) Isik 2 tööle asumise kohta AS Medita Balticsis alates 06.09.2019. Kaebaja on teadlik, et punktis b) toodud kande on teinud AS Medita Baltics juhatuse liige Kristo Ausmees.
11.3.Kaebaja selgitab, et palus 27.09.2019 esitatud teabenõudega esitada registri logifailid. Vastustaja esitas 25.10.2019 dokumendid, mis olid mh rikutud ja kahjustatud. Vastustaja ei võimaldanud saada õigusvastaselt teabenõudega soovitud teavet täies ulatuses ja ning takistas tuvastada teabenõudes soovitud informatsiooni. Kaebaja täpsustab, et tulenevalt 26.10.2019 esitatud teabenõude sisust soovib ta saada alusdokumente, mis on olnud aluseks registris ajavahemikus 19.08.2019-30.09.2019 tehtud kannetele: a) AS Medita Balticsiga seotud isiku ID xxxxxxxxxxx, arstikood xxxxxx, töösuhte muutmiseks; b) AS Medita Balticsiga seotud isiku ID xxxxxxxxxxx, arstikood xxxxxx, töösuhte alustamiseks/töötaja lisamiseks tööleasumisega alates 06.09.2019; c) AS Medita Balticsiga seotud isiku ID xxxxxxxxxxx, arstikood xxxxxx, töösuhte muutmiseks; d) AS Medita Balticsiga seotud isiku ID xxxxxxxxxxx, arstikood xxxxxx, töösuhte alustamiseks/töötaja lisamiseks tööleasumisega alates 06.09.2019. Kaebaja on teadlik, et punktis a ja punktis c toodud kande on teinud AS Medita Baltics juhatuse liige Kristo Ausmees digitaalselt riigiportaalis eesti.ee. Kaebaja selgitab, et ta ei ole esitanud Terviseametile teatist isik 1 ja isik 2 tööle asumise kohta alates 06.09.2019. Samuti ei ole teadaolevalt tehtud AS Medita Baltics poolt digitaalset kannet isik 1 ja isik 2 tööle asumiseks alates 06.09.2019. Vastustaja jättis 04.11.2019 soovitud alusdokumendid väljastamata.
11.4.Kaebaja leiab, et vastustaja 29.01.2021 seisukohas kajastatu seoses logifailide ja automaatse andmetöötlusega on arusaamatu ja vastuolus nii seaduse kui vastustaja pöötl varem väidetuga. Kaebaja leiab, et tulenevalt kaebajale 09.12.2020 dr. Tammiksaare osas esitatud logidest peaks olema ka 06.09.2019 kannete suhtes olemas olema logid, mis sisaldavad infot andmete töötlemise sisu, andmete töötleja ja taatlemise aja kohta ning neid tuleks säilitada vastavalt registri põhimäärusele 7 aastat. Samuti peaks need logid olema Terviseametil ja nende esitamine ei tohiks sõltuda eraldi uuringu tegemisest. Veelgi enam - vastates 26.09.2019 kaebaja 16.09.2019 e-kirjale, pidid vastustajal olemas olema ka väidetavad operatiivlogid ja järelikult andis ta kaebajale vastates teadlikult valeinfot. Sama küsimus tekib nende logide olemasolu suhtes seoses vastustega kaebaja 26.09.2019 järelepärimisele. Kaebaja ei nõustu ka Terviseameti etteheidetega seoses teabenõude sisu ja selle selgusega, märkides, et 16.09.2019 e-kirjas oli selgelt välja toodud küsimus kes ja millisel alusel on lisanud 06.09.2019 Medita Baltics töötajate nimekirja vaidlusalused arstid.
11.5.Kaebaja palub enda kasuks välja mõista menetluskulud kokku summas 2345 eurot (08.12.2020 istungile esitatud menetluskulude nimekiri ja 22.12.2020 ja 03.02.2021 menetlusdokument).
VASTUSTAJA SEISUKOHT
12.Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu kogu ulatuses kokkuvõtvalt järgmiste argumentidega:
12.1.Vastustaja leiab, et kaebajate subjektiivseid õigusi rikutud ei ole. Vastustaja on ka seisukohal, et kaebuses esitatud nõuete näol ei ole üheselt arusaadav kas tegemist on teabenõuetega vaid selgitustaotlustega, millele vastamise kord on erinev teabenõuetele vastamise korrast. Vastutaja selgitab, et on esitanud kaebajale kõik logid, mis viimane nõudis ja mis vastustajal olid 27.09.2019 teabenõudele vastamisel olemas. Juhul, kui kaebaja soovis selgitusi, oleks ta pidanud selgemini väljenduma ja talle oleks need õigeaegselt antud.
12.2.Vastustaja selgitab, et tal ei ole võimalik esitada kaebajale 06.09.2019 vaidlusaluse kahe arsti registrisse lisamise teostanud ametiisiku isikuandmeid, kuna vastav kanne tehti erinevatel alustel registrisse kantud andmete automatiseeritud töötlemisel ehk käesoleval juhul seoses kaebaja tegevusloa kande tegemisega, mille käigus uuendati registris automaatselt kaebaja töötajate nimekiri. Viimase toimingu aluseks oli tegevusloa taotlemisel kaebaja enda poolt esitatud oma töötajate nimekiri, milles kaebaja oli ära toonud oma töötajatena vaidlusalused isikud ja mis oli tegevusloa menetluse käigus registrisse kandmiseks valmis seatud. Kuna kaebaja ei esitanud pärast registris nende isikute kustutamist oma töötajate nimekirjast vastavat teavet tegevusluba menetlenud ametnikule, siis ei olnud need sellest teadlikud ja ei viinud muudatust sisse registrisse kandmise automaatprotseduuriks ettevalmistatud nimekirja kaebaja töötajatest. Seetõttu kanti tegevusloa kande tegemise jooksul andmete sünkroniseerimise käigus vahepeal töölt vabastatud isikud automatiseeritud andmetöötluse protseduuri alusel uuesti registrisse kaebaja töötajatena.
12.3.Vastustaja selgitab, et vastavalt logide pidamise korrale kustutakse registrist sellised automaatse andmete ühtlustamise kohta peetavad operatiivlogid 6 nädalat pärast kannete tegemist, mistõttu ei olnud ja ei ole vastustajal võimalik kaebajale esitada vastavaid logisid. Vastustaja märgib, et kaebaja kohtule esitatud 2020 aasta lõpu sarnase kande tegemise näite puhul oli logide esitamine võimalik, kuna vastav taotlus oli esitatud nii, et logid oli võimalik välja võtta enne kuue nädala möödumist kande automatiseeritud töötlemise käigus tegemisest.
12.4.Vastustaja vaidleb osaliselt vastu kaebaja menetluskuludele, leides et õigusabikulud, mis olid seotud kompromissiläbirääkimistega on liiga suured arvestades tegelike tegevuste sisuga.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
13.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja põhjendab seda alljärgnevaga.
14.Kohus alustab oma otsuse põhjendamist kaebaja esitatud 27.09.2019 ja 26.10.2019 esitatud avalduste hindamisest. Kohus märgib, et kaebaja 27.09.2019 avalduse esitamise põhjuseks oli kaebaja kahtlus, et tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riiklikku registrisse on seoses AS Medita Baltics kohta tehtud ilma AS Medita Baltics teadmata ja nõusolekuta õigusvastaselt kandeid, mis lisasid registrisse AS Medita Baltics töötajaks X ja Y. Kaebaja soovis teada saada, kes konkreetselt oli nende kannete tegija.
15.Vaidlust ei ole, et kaebaja esitas sellesisulise küsimuse vastustajale 16.09.2019 e-mailiga, millele vastustaja vastas oma 16.09.2019 (tl 6-7) kirjaga. Vastustaja vastus oli ilmselgelt ebakorrektne, sest selles oli viidatud, mitte 06.09.2019, vaid 21.08.2019 ja 19.08.2019 töösuhte kannetele. Sellest tulenevalt esitas kaebaja 27.09.2019 Terviseametile uue teabenõudena vormistatud järelepärimise ja palus endale esitada seoses kahtlusega, et AS Medita Baltics registriandmeid on muudetud kolmandate isikute poolt ilma seadusliku aluseta, vastustajal registri vastutava töötlejana isikustatud logifailid X ja Y kohta tehtud kannetele registris ajaperioodil 01.01.214-25.09.2019 ja AS Medita Baltics seotud kõigi kannete kohta registris ajaperioodil 01.08.2019-25.09.2019 (tl 14-15).
17.Kohus märgib, et kaebaja ei ole leidnud, et kõik esitatud manused oleksid asjakohatud või ei sisaldaks teavet, mida ta palus endale esitada. Sisuliselt käib vaidlus ainult kahe faili 2717_001.pdf ja 2719_001.pdf - osas, milles vastustaja oli suure osa kannete tegemist puudutavat ja väidetavalt isikuandmeid puudutavat teavet musta markeriga kinni katnud (loetamatuks muutnud).
18.Kohtumenetluse käigus on vastustaja kohtule esitatud materjalidest selgunud, et kaebajat huvitanud 06.09.2019 kanded on teostatud automaatse andmetöötluse (sünkroniseerimise) käigus tegevusloa nr 4207 menetluse raames. Kohus peab siinjuures usutavaks vastustaja 29.01.2021 seisukohas toodud selgitusi seoses kahe arsti töösuhete kehtivaks muutmise kohta 06.09.2019 ja asjaolu, et vastustajal ei ole enam võimalik lisaks juba esitatutele esitada kaebajale täiendavaid registri logisid, sest need on kustutatud.
19.Kohus peab sellele vaatamata vajalikuks välja tuua, et isegi vastustaja 29.01.2021 seisukohas toodud väiteid uskudes on kohus seisukohal, et vastustaja ei vastanud korrektselt kaebaja 16.09.2019 e-kirjale ja 27.09.2019 täiendavale teabenõudele, jättes esimesel juhul esitatud küsimustele tegelikult vastamata kajastades vastuses hoopis teisi kandeid, mille oli varasemalt kaebaja ise teinud. 27.09.2019 teabenõudele vastates esitas vastustaja aga kaebajale osaliselt kinnikaetud ning 06.09.2019 kannete tegijat mittekajastavad logid. Kohus märgib, et tulenevalt kaebaja 27.09.2019 esitatud teabenõudest, pidi vastustaja aru saama, millist konkreetset teavet ja millise kandega seoses kaebaja soovib ja tegema kõik temast oleneva, et see teave kaebajale esitada vähemalt kaebajat ennast puudutavate kannete osas. Kohus nõustub kaebajaga selles, et juhul kui uskuda vastustaja väiteid, et operatiivlogisid, millest nähtusid automaatse andmetöötlusega seotud andmed 06.09.2019 kannete kohta, säilitatakse ainult 6 nädalat, siis oleks vastustaja pidanud haldusorganile kohase hoolsuse ülesnäitamisel käesoleva kohtuasja menetluse lõpus esitatud teabe esitama kaebajale juba tema 27.09.2019 teabenõudele vastamisel. Veelgi enam - tulenevalt asjaolust, et vastustaja ise on vaidlusaluseid registrikandeid sisaldava registri vastutav töötleja, oleks ta pidanud vastamisel
arvesse võtma selles operatiivlogide säilitamise tähtaegu ja õigeaegselt tegema vastavad väljavõtted ja esitamata need kaebajale koos vajalike selgitustega. Selle tegemata jätmine ja kaebajale korrektselt vastamata jätmine oli kohtu hinnangul ilmselgelt õigusvastane. Samas ei muuda see käesoleval juhul asjaolu, et üheselt arusaadav selgitus kannete tekkimises põhjustest ja nende logide puudumisest on pika kohtumenetluse lõpuks pärast menetluse uuendamist kaebajale lõpuks esitatud.
20.Kohus märgib, et ta ei nõustu täies ulatuses kaebaja etteheidetega vastustajale selles osas, et ainult vastustaja vastutas 06.09.2019 valede kannete tekkimise eest registrisse. Kohus märgib, et ka kaebaja ise vastutab riigiasutusele haldusmenetluses esitatud andmete õigsuse eest. See vastutus tähendab ka seda, et kaebajal tuleb esitatud andmete muutumisel (käesoleval juhul siis tegevusloa menetluses esitatud töötajate nimekirjast kahe töötaja kustutamisel) sellest vastustajat teavitada. Loomulikult ei vabasta see vastutajat üldisest kohustusest ka ise kontrollida talle teadaolevaid asjaolusid, kuid kohtu arvates ei ole haldusmenetluse õiguspärase tulemuse tagamine siinkohal ainult vastustaja ülesanne – ka kaebaja selles osalejana kannab vastutust selle eest, et temale teadaolevad asjaolud saaksid menetluses korrektselt arvesse võetud. Kuna käesoleval juhul tegi kahe arsti töötajate registrist kustutamise kohta kande kaebaja ise ja ainult talle teadaolevatel põhjustel, siis oleks tal vähemalt tsiviliseeritud ühiskonnas partneri suhtes viisakalt käituvale osapoolele ettenähtud käitumistavadest tulenevalt tulnud vastustajat ka tegevusloa menetluses sellisest muudatusest teavitada. Eeltoodu ei vähenda küll kohtu arvates vastustaja kohustust haldusotsuste tegemisel tal olemasolevaid andmeid kontrollida, kuid ei luba kohtul tekkinud olukorras (valekande tekkimises) ainukeseks süüdlaseks pidada vastustajat. Kohus leiab, et kõigile osapooltele oleks kasulikum, kui tekkinud olukorrast õpitaks ja püütaks edaspidi koostööd teha heas usus ja üksteist heatahtlikult abistades. Kohus märgib, et käesolevast kohtuvaidlusest oli igal juhul vähemalt niipalju kasu, et see tõi välja probleemi kehtivas haldusmenetluses ja võimaldab tulevikus vastavaid menetlusi täiustada, et sarnaseid vigu vältida.
21.Kohus märgib, et kuigi kohtumenetluse tagajärjel ei saa kohus rahuldada kaebaja kaebust kohustusnõude osas lihtsalt sel põhjusel, et tuginedes vastustaja väidetele logifailide kustutamisest ei ole kohtu hinnangul kaebajale võimalik tema soovitud registri logifaile nende kustutamise tõttu esitada, ja kohus ei saa seetõttu menetlust lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, oli kohtul lähtudes HKMS § 152 lg-s 2 toodust pärast menetluse uuendamist ja vastustaja poolt esitatud teabest tulenevalt võimalik tuvastada kaebaja õiguste kaitseks (preventiivne mõju on õigusvastasuse tuvastamisel kindlasti) vastustaja tegevuse õigusvastasus, mida kohus on juba ka teinud käesoleva määrus punktis 19. Seega rahuldab kohus kaebuse sisuliselt osaliselt. Kohus märgib, et kaalus käesolevas asjas tekkinud ebatavalises olukorras seaduse mõttele ja kohtu õiglustundele vastava lõpplahendi tegemist tavapärasest pikemalt ja põhjalikumalt ning pikendas seetõttu mitu korda ka esialgselt väljakuulutatud kohtuotsuse avalikuks tegemise tähtaega. Kohus märgib lisaks, et kohtu hinnangul oleks menetlusosalised üksteisesse vähegi tolerantsema suhtumise korral pidanud käesoleva vaidluse lahendama kompromissiga. Kohus loodab, et menetlusosalised suudavad siiski tulevikus vaatamata tekkinud pingetele omavahelised suhted normaliseerida ja teha vajalikku koostööd usalduse ja teise poole tegevusest ja selle piiridest arusaamise ja nende viisakalt tunnustamise õhkkonnas.
22.Vastavalt HKMS § 108 lg 2 jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Käesoleva asja lahendamisel leiab kohus, et kõiki asjaolusid ja vastustaja vastuväiteid menetluskulude suurusele arvestades on õige ja õiglane rahuldada kaebaja menetluskulude hüvitamise taotlus (kokku 2345 eurot) 2000 euro osas. Kohus selgitab oma otsust siinkohal sellega, et käesoleva asja lahendamise käigus jõudis kohus järeldusele, et vastustaja tegevus
kaebaja teabenõuete (selgitustaotluste) lahendamise käigus oli õigusvastane ja põhjustas lõppastmes võimatuse esitada kaebaja poolt soovitud andmeid ehk kohus ei saanud rahuldada kaebaja põhinõuet (kohustamiskaebust). Kohus märgib, et võtab sellise menetluskulude jaotuse määramisel muuhulgas arvesse asjaolu, et vastustaja oleks tervishoiuteenuste osutamise tegevuslubade riikliku registri vastustava töötlejana pidanud aru saama ja oli kohustatud vastama kaebajale nii, et kaebaja oleks saanud tema poolt taotletud teabe. Vastustaja oleks pidanud asjakohast hoolsust üles näitama ja juba kaebaja 16.09.2019 selgitustaotlusele vastates välja selgitama, mis oli 06.09.2019 kannete põhjuseks ja kes ja mis põhjusel need tegi. Kuna kaebaja seda ei teinud ja pikendas 27.09.2019 teabenõudele/selgitustaotluse vastamise tähtaega nii, et nõutud logifailid olid vastamise ajaks kustutatud ja neid enam esitada ei saanud, siis on kohtu arvates õige mõista menetluskulud välja eeltoodud ulatuses vaatamata sellele, et kaebuse kohustamisnõue jäi rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik OSALISELT TÜHISTATUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 28.01.2022
KOHTUOTSUSEGA.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.