Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. märts 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-19-1515
Haldusasi
Starbunker OÜ kaebus 6. augusti 2019. a otsuse nr 10.35/013381-7 osaliseks ja 4. detsembri 2019. a otsuse nr 10.3-5/025370-2 tühistamiseks ning MTA kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 1. oktoobri 2020. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja Starbunker OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Helmut Pikmets Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Andreas Aas
Menetluse alus ringkonnakohtus
Starbunker OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Starbunker OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu
1.oktoobri 2020. a otsus muutmata. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. aprillil 2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) väljastas Starbunker OÜ-le (SB) 2. novembri 2017. a otsusega nr 10.3-5/013381-5 seestöötlemisloa nr EEIPOEE1000EE-2019-TNY36504 ning üldtagatisloa nr EECGUEE1000EE-2019-GAG47906.
2.MTA tunnistas 6. augusti 2019. a otsusega nr 10.3-5/013381-7 2. novembril 2017 SB-le väljastatud seestöötlemisloa ja üldatagatisloa kehtetuks. MTA esitas otsuses kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) SB on rikkunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 952/2013 (LTS) art 211 lg 2 punkti b, lõige 4 punkti a ning art 95 lg 1 punkti b. SB ei taganud vajalikul määral toimingute nõuetekohast läbiviimist. Samuti esinesid SB tegevuses tolli- ja maksuõigusaktide tõsised ja korduvad rikkumised; 2) MTA viis koos Politsei- ja Piirivalveametiga 7. – 8 augustini 2018 läbi riikliku järelevalvemenetluse Tallinna reidi E-piirkonnas oleval punkerlaeval Ikla ja Vene Föderatsiooni kaubalaeval STK-1007. STK 1007 laevadokumentides kajastatud kütuse kogus erines SB deklareeritud kütuse kogusest 50 tonni ja 25 tonni, kokku 75 tonni. Kuna tollijärelevalve alt oli väljunud 75 tonni kütust, koostas MTA 12. aprillil 2019 maksuotsuse nr 12.2-3/045787-3, mille kohaselt tuli tasuda maks 59 981,34 eurot; 3) tegemist on LTS art 39 punki a mõttes tõsise ja korduva tollialase ja maksueeskirja rikkumisega. MTA ei nõustu SB seisukohaga, et rikkumise kvalifitseerimisel tulnuks võrrelda SB tehingute arvu ja mahtu ning et tegemist on vähetähtsa rikkumisega. Ajavahemikul 1. juuli 2018 – 31 juuli 2018 esitati 31 varude teadet. Seega toimus 31 punkerdamist. Kahe punkerdamise osas on tõendatud, et need toimusid valede kogustega. Tehingute arvust moodustas see 6,5%; 4) pooleli on veel üks maksumenetlus, milles kontrolliti 6. mail 2018 Tallinna reidi Epiirkonnas Vene Föderatsiooni kaubalaeva STK-1008 punkerdamise andmeid. MTA nõudis korraldusega nelja varu teadet punkerdamise kohta, kuna kahe punkerdamise andmed erinesid. Kui aluseks võtta asjaolu, et nelja koguse andmed erinevad, oleks rikkumiste protsent 12,9 võrreldes tehingute arvuga; 5) ajavahemikul 1. juuli 2018 – 31. juuli 2018 on varude teadetega esitatud punkerdamiseks kütust 1 869 535 kg. Tollijärelevae alt on väljunud sel perioodil 175 000 kg. Seega on tollijärelevale alt väljunud 9,4% kütust punkerdatud kütuste kogusest. Juuli 2018. a andmete alusel on tegemist seega tõsise rikkumisega. Deklareeritud ja punkerdatud koguste erinevus on tuvastatu veel kahel korral. Samuti ei olnud ühel korral kaubalaeva õliraamatus kannet vastuvõetud 30 000 kg kohta, kuid varude teade antud koguse kohta on esitatud. Tegemist on seega ka korduva rikkumisega; 6) tegemist ei olnud hooletusest tuleneva korduva rikkumisega, mida oleks saanud muuta tegevuse ümberkorraldamise ja sisekontrollimeetmetega. Selliste rikkumiste vältimine eeldaks MTA pidevat protsessi juures viibimist; 7) kohtumisel väljapakutud SB meetmed (tihedamalt aruannete esitamine, üldtagatise summa suurendamine, valvekaamerad, perioodilised mõõtmised) ei aitaks rikkumisi ära hoida ega neid avastada. SB valib koostööpartnerid ise ja punkerdate kütusega laevu, mida peetakse usaldusväärseteks. MTA ei hinda nende tausta. Üldtagatise summa ei takistanud olemasolevate rikkumiste toimumist. Kütusekäitlejad esitavad andmed kütuse liikumise kohta infosüsteemis LAAK reaalajas. Seetõttu pole andmeid vaja dubleerida. Kuna punkerlaeva Ikla kütuse käitlemise maht on väike, ei ole vaja iga kuu inventuuri teha ja neid andmeid LAAK-s kajastada; 8) riikliku järelevalve käigus ei pidanud kütusemahuteid mõõtma. Kütuse laoseis on pidevas muutumises. SB väide, et kaubalaevale STK-1007 toimetati kütust varude teatel deklareeritud 2(14)
3-19-1515 kogustes, on maksumenetluses ümber lükatud (vt 27. märtsi 2019. a kontrollakt, p-d 1.1.2 ja 1.1.3). SB nõustus kontrollaktis toodud järeldustega ning tunnistas viga ja tasus maksusumma; 9). SB esindaja andis 12. juunil 2019 suulised selgitused, milles tunnistati erinevate andmetega Bunker Delivery Note (BDN) koostamist. Viimati märgitut kinnitati ka maksumenetluses 10. jaanuari 2019. a seletustes; 10) lubade kehtetuks tunnistamise otsuse projekt edastati SB-le, millele SB esitas enda arvamuse; 11) tegemist on proportsionaalse meetmega. Tegemist oli tõsiste ja korduvate rikkumistega. Tõhusamate järelevalvemeetmete kohaldamine tooks kaasa ülemäärase halduskoormuse, mis ei oleks otstarbekas.
SB esitas MTA-le 12. septembril 2019 taotluse seestöötlemise loa väljastamiseks.
4.MTA keeldus 4. detsembri 2019. a otsusega nr 10.3-5/025370-2 väljastamast SB-le seestöötlemise luba. MTA esitas otsuses kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) SB tegevus ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele. MTA peab saama teostada tollijärelevalvet ilma, et oleks vaja rakendada asjaomaste majanduslike vajadustega võrreldes ebaproportsionaalsied haldusmeetmeid (LTS art 211 lg 4 punkt a); 2) tõhusamad järelevalve meetmed laovaru andmete esitamiseks on infosüsteemis LAAK. MTA pakkus alternatiivse mooduse majandustegevuse jätkamiseks ilma seestöötlemisloata. Aktsiisivabastuse loa alusel väheneks punkersageduse valmistamisel SB töömaht andmete kajastamisega LAAK-s. SB ei ole seestöötlemisloa raames suutnud tagada andmete korrektset ega tähtaegset esitamist; 3) punkerdamise kohta andmete esitamine on toimunud korduvalt hilinemisega. SB väide, et infosüsteemis on pidevad ja pikaajalised katkestused, ei vasta tõele; 4) enne LAAK süsteemi kasutusele võtmist tuli andmed esitada üks kord kuus, milleks oli aega 1,5 kuud ning mille kontrollimine oli ebamõistlikult ressursimahukas. MTA ei ole varem kaupade liikumise arvestust SB süsteemis kontrollinud. Pärast seda, kui andmed tuleb esitada LAAK-i, järeldub, et SB ei suuda andmeid korrektselt ega tähtaegselt esitada; 5) MTA juhtis 15. augustil 2019 e-posti teel mitteeksisteeriva kaubakoodu kasutamisele LAAK-s. Sellest hoolimata jätkas SB kuu aega mitteeksisteeriva kaubakoodi kasutamist. Tegemist on teadliku hoolimatu suhtumisega kohustuse täitmisel. Kui laoarvestuses esitatakse mitteeksisteeriva kaubakood, ei saa laoarvestuse kaudu kaupu identifitseerida; 6) MTA tõi otsuse projektis välja kolme varu teated, mille osas olid LAAK kanded tegemata. Tegemist ei olnud inimliku eksimusega, vaid teadliku tegutsemisega. Tolli järelevalve all oleva vabastamata kaubaga tehti toiminguid, milleks SB-l õigus puudus. SB laadis 60 tonni kerget kütteõli punkerlaevalt Viimsi punkerlaevale Ikla olukorras, kus kaup oli allutatud tolli protseduurile; 7) ettevõtja peab üle mõõtma kütuseaktsiisiga maksustatava pakendamata vedeliku nii vastuvõtmisel kui ka väljastamisel. SB tõi septembri ja oktoobri 2019 kohta välja 31 varude teadet, milles neli varude teadet oli kustutatud, kuna punkerdamist ei toimunud. Samas väitis SB, et punkerdamise mõõtis üle pädev mõõtja. SB esitatud mõõtmisprotokollid ei vasta nõuetele. SB esitas 18 mõõtmisprotokolli ning Eesti Akrediteerimiskeskuse kohaselt ei ole B.E.I Survey OÜ akrediteeritud ega pädev mõõtja; 8) SB deklareeris 7. augusti 2019 varude teates kerge kütteõli kaubakoodiga 2710 19 47 (tollimaksumäär 0%), kuid võetud analüüsiaktid näitasid kaubakoodi 2707 99 99 (tollimaksumäär 1,7%); 9) SB viis 6. septembril 2019 diislikütust Ringsu sadamasse ilma tollilt nõusolekut küsimata. Laeval IKLA on 8 mahutit kaupade töötlemiseks ja hoiustamiseks. MTA ei oma teavet selle kohta, et laev IKLA tohib ilma nõusolekuta sellist vedu teostada. SB esitas 3. septembril 2019
3(14)
3-19-1515 6 sissetulekute kannet. Diislikütuse veol oli IKLA mahutites seestöötlemise arvestuses olev kütus. Väide, et IKLA vedas diislikütust, ei vasta tõele; 10) SB selgitas, et BDN täideti pärast punkerdamise lõppu, kogus märgiti arvesti näidu järgi ning seejärel allkirjastati mõlema laeva volitatud isikud allkirjastasid selle. Laevapereliikmete selgituste kohaselt on BDN enne punkersegu pumpamist eelnevalt täidetud, millel on märgitud kütuse kogus ja see antakse enne kütuse pumpamist teisele laevale. Kuna BDN täidetakse enne punkerdamist, järelikult ei kasutata pädeva mõõtja teenust ning tegemist on eeldatavate kogustega; 11) järelevalvemenetluse käigus tuvastati 7. – 8. augustil 2018 ja 6. mail 2019 punkerlaeval Ikla ja kaubalaevadel STK-1007 ja STK-1008 dokumentide võrdlemisel punkerdamiskoguste erinevused kuuel korral, kokku 175 tonni. Kütus väljus tollijärelevalve alt ning tegemist on tõsise ja korduva rikkumisega. Oluline pole see, kui suur on olnud seejuures käideldud küguste kogumaht. Selliseid juhtumeid ei tohi üldse aset leida; 12) tegemist on tõsiste ja korduvate rikkumistega. Täiendavad järelevalve meetmed oleksid MTA-le koormavad. SB-l on võimalik punkersegusid valmistada, aga ilma seestöötlemisloata; 13) seestöötlemisluba ei saa LTS ar 211 lg-te 3 ja 4 alusel väljastada.
5.SB esitas halduskohtule kaebuse MTA 6. augusti 2019. a otsuse nr 10.3-5/013381-7 tühistamiseks osas, milles MTA tunnistas SB-le väljastatud üldtagatisloa kehtetuks. Samuti nõudis kaebaja MTA 4. detsembri 2019. a otsuse nr 10.3-5/025370-2 tühistamist ning MTA-t uuesti kaebaja taotlust läbi vaatama kohustamist. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) 6. augusti 2019. a otsuses on ekslikult leitud, et kaebaja on toime pannud LTS-i art 39 punkt a tähenduses tõsise ja korduva rikkumise. Asjaolust, et kaebaja ei vaidlustanud maksuotsust, ei järeldu korduv ja tõsine rikkumine ega ka see, et maksuotsus oleks sisult õige. Maksuotsus jäeti vaidlustamata põhjusel, et hoida maksuhalduriga korrektseid suhteid; 2) nõustuda ei saa väitega, et kütusekogused ei vastanud tegelikkusele. Aluseks tuli võtta kohapeal teostatud mõõtmised, laoseis, esitatud tellimused, väljastatud arved ja laekumised kauba eest; 3) MTA ei arvestanud kõikide dokumentide ega seletustega. MTA ei arvestanud asjaolu, et kütuse eest tasus kaubalaeva STK-1007 omanik vastavalt varude teatel deklareeritud kogustele; 4) isegi juhul, kui rikkumised oleks tuvastatud, oleks tulnud arvesse võtta kaebaja kümneaastast tegevust ja statistikat. Arvesse ei saa võtta üksnes ühe kuu statistikat; 5) kaebaja pakkus välja tegevused, et edaspidi vältida sarnaste olukordade tekkimist; 6) MTA 4. detsembri 2019. a otsus on õigusvastane; 7) kaebaja pole LAAK-i andmeid hilinenult esitanud. Hilinemise tingis e-maksuameti süsteemi seiskumine; 8) segadus kaubakoodide sisestamisega tekkis põhjusel, et erinevates tollisüsteemides tuleb kaudakoodid erinevalt sisse viia, kuid sama kauba koodid ei kattu. Kaup oli ka 8-kohalise koodi alusel identifitseeritav nii A-saatelehe kui ka SADHES süsteemi alusel; 9) LAAK-i jäid üksikud kanded tegemata inimliku eksimuse tõttu; 10) 60 tonni kütuse laadimist ei oleks tohtinud arvesse võtta. MTA-ga lepiti kokku, et enne kaebaja esindaja puhkuselt naasmist ei piira MTA kaebaja tegevust. MTA 6. augusti 2019 otsuse kehtivus peatati tagasiulatuvalt, et võimaldada tolliprotseduurid lõpetada; 11) MTA oletab, et mõõtetulemuste jälgitavus ei ole tõendatud. Loamenetluses pole kauba mõõtmise asjaolusid kontrollitud; 12) MTA ei arvestanud kaubakoodide osas rakendatavate meetodite erinevustega. Laborite lubatud veamäära ei võetud arvesse; 13) Ruhnule transporditud kütus ei olnud seestöötlemiskohas hoiustatav või töödeldav kütus. Tollijärelevalvet ei kahjustatud kütuse transpordiga;
4(14)
3-19-1515 14) STK-1007 juhtumist tingitud maksuotsus on täidetud. STK-1008 maksukontroll on alles pooleli; 15) kaebaja käitumine seoses vaidlustatud otsuses kirjeldatud juhtumite lahendamisega ja sellele järgnev tegevus taoliste olukordade tekkimise vältimiseks osutab ettevõtja heausksele käitumisele tollialaste eeskirjade täitmisel. Vaidlustatud otsuses kirjeldatud juhtumite puhul on tegemist igapäevase tööga kaasnevate tööküsimustega, millised oma üldises massis ei annagi rikkumise mõõtu välja; 16) otsuses puuduvad kaalutlused. MTA oleks pidanud lähtuma majandustegevuse seadustiku üldosa seadusest (MSÜS) ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 ja §-st 54. Otsuse põhjendused piirduvad vaid mai–september 2018 ja juuli–september 2019 tuvastatud üksikute rikkumiste väljatoomistega. Neid ei seostata kaebaja tegevuse mahtudega kolmeaastase perioodi jooksul. LTS art 211 lg 3 punkt b ja lg 4 punkt a kriteeriume pole kaalutud.
6.Vastustaja taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) 6. augusti 2019. a otsus on õiguspärane. Kaebaja toime pandud rikkumised on tõsised ja korduvad LTS art 39 punkti a mõttes. Rikkumised tuvastati 12. aprilli 2019. a maksuotsusega nr 12.2-3/045787-3, millele vastustaja viitas 4. juuni 2019. a otsuse projektis. MTA algatas 13. mai 2019. a korraldusega varude teadetel kajastatud kütuste käitlemise ning deklareerimise ja tollivormistuse õigsuse kontrolli. Kaebaja deklareeris laevavarudena suuremad kütuse kogused kui kaubalev STK-1008 vastu võttis ja reeksportis. Alust on arvata, et kaebaja vormistas ühe ja sama numbriga punkri saatelehed (BDN), millel on erinevad andmed kütuse koguse, näitajate ja punkerdamise aegade kohta. Kaebaja tegevuse eesmärgiks oli kütuse aktsiisi ja käibemaksu tasumisest kõrvalehoidmine. Kaebaja kuulati menetluses ära. Kaebaja esitas 4. juuni 2019. a projekti kohta oma arvamuse 4. juulil 2019, millele MTA vastas; 2) 4. detsembri 2019. a otsus on õiguspärane; 3) LAAK-s tuleb kaup kanda arvestusse viivitamatult. MTA aktsepteerib praktikas seda, kui LAAK-i tehakse kanded järgmisel tööpäeval, kuna siis on kaubaga seotud info olemas. Pärast punkerdamist pidi kaebajal olema kütuse kogus ja andmed teada, mille alusel kanded teha. Kaebaja on LAAK-s aktsiisilaost lähetatud kütuse sissetuleku kanded esitanud hilinemisega. MTA arvestas kolme tööpäevast varude teate korrigeerimise tähtaega, kuna MTA-l puuduvad andmed selle kohta, millisel ajahetkel täpselt sai kaebaja pärast punkerdamist laevalt kannete aluseks oleva BDN7 dokumendi. Sellest lähtuvalt on MTA võtnud LAAK kannete tegemise arvestuse aluseks Complexi süsteemis korrigeeritud deklaratsiooni kuupäeva, mis on kaebajale soodsam lähenemine. Seega võib varude teateid korrigeerida kolme tööpäeva jooksul, mis on piisav aeg, et korrigeerimised tähtaegselt esitada. Kaebaja ei ole paljudel kordadel isegi nendest tähtaegadest kinni pidanud; 4) kui mõni maksuhalduri infosüsteem ei toimi teatud ajaperioodil, ei saa sellest järeldada, et ka LAAK ei toimi; 5) MTA analüüsis kaebaja LAAK kandeid kolme kuu jooksul. Selleks ajaks oli LAAK kasutusel olnud juba 5 kuud. Kaebaja pidi olema teadlik, et kanded LAAK-i tuleb esitada viivitamatult, kuid ei rakendanud meetmeid, et ennetada ja vältida olukordi, kus kanded ei ole esitatud tähtaegselt. Tegemist ei olnud üksikute ühekordsete hilinemistega. MTA võrdles kaebaja rikkumiste arvu kannete koguarvuga. Tulemus näitas, et rikkumised olid peaaegu pooleks. Analüüs ei tuvastanud seda, et rikkumised oleks olnud põhjustanud kaebajast sõltumatu asjaolu. Sellised järjepidevad rikkumised klassifitseeruvad rasketeks rikkumisteks. Kui kandeid tehakse hilinemisega, ei ole võimalik inventuuri tulemusi võrrelda arvestuses oleva kauba kogusega. Efektiivne tollijärelevalve ei ole tagatud; 6) kaebaja kasutab punkrisegude valmistamiseks kolme erinevat kütusekomponenti, mis tuleb klassifitseerida kolme erineva kaubakoodi alla. Kaebaja esitas kahe kaubakoodi osas LAAK-i arvestuses mitteeksisteerivaid kaubakoode (see on 66,66%). Kaebaja on teinud LAAK-i 5(14)
3-19-1515 kandeid 146, millest 69 on mitteeksisteeriva kaubakoodiga ehk 47,26%. Mitteeksisteeriva kaubakoodi kasutamine ei ole vabandatav. Asjaolud viitavad kaebaja teadlikule tegevusele. Kaebaja pidi teadma, et kaubakoodid on leitavad tollitariifistikust. MTA juhtis kaebaja tähelepanu sellele probleemile, kuid kaebaja ei võtnud seda arvesse. Tollivõla tekkimisel ei oleks MTA-l andmeid, et see sisse nõuda. Kauba olemuse jälgitavus ja efektiivne tollijärelevalve ei ole sellises olukorras tagatud; 7) kütust tuvastatakse analüüsiakti või tootesertifikaadi alusel, mille alusel peab saama määrata kaubakoodi. Tollideklaratsiooni esitamisel vastutab isik teabe õigsuse eest (LTS art 15). Kauba klassifitseerimise aluseks oli analüüsiakt, mis ei võimaldanud kaupa klassifitseerida. MTA juhtis kaebaja tähelepanu kauba liikumisel ja eelnevalt erinevate isikute mahutites ladustatud kütuse olemuse tuvastamise vajadusele, kus algselt tootele tehtud analüüsiakt või tootesertifikaat ei pruukinud oma analüüsinäitajate osas klassifitseeruda enam sama kaubakoodi alla. Kaebaja ei analüüsinud erinevate kütusekomponentide kokku segamisel punkerseguks kunagi kütust, millest tulenevalt ei saa kaebaja olla veendunud kaupade õiges klassifitseerimises; 8) MTA tuvastas punkerlaeval IKLA ning kaubalaevadel STK-1007 ja STK-1008 punkerdamise koguste erinevused kuuel korral 175 tonni ulatuses. MTA koostas selle kohta maksuotsuse nr 12.2-3/045787-3 ja 9. jaanuari 2020. a maksuotsuse nr 12.2-3/049152-17; 9) kaebaja deklareeris toimingud kaubaga ja laadis kütuse punkrilaevale, milleks tolli luba ei andnud; 10) kaebaja ei kasutanud kütuse mõõtmisel akrediteeritud mõõtjat. Sellega rikkus ta seestöötlemisloa kehtestatud tingimust kütuse mõõtmisele. Kajastatud kogused ja arvestused ei ole tollideklaratsioonil usaldusväärsed; 11) kaebaja väide, et IKLA-ga tehti ainult kütuse vedu, ei vasta tõele.
7.Tallinna Halduskohus jättis 1. oktoobri 2020. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus põhjendas oma seisukohti kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) 6. augusti 2019. a otsus on õiguspärane. Kaebaja on korduvalt ja tõsiselt rikkunud tolli- ja maksueeskirju; 2) kaebajale ei tagatud ärakuulamisõigust poolelioleva maksumenetluse osas. Pooleliolevat maksumenetlust ei oleks seega tohtinud kaalutlusena arvesse võtta. Ärakuulamisõiguse rikkumine ei mõjuta 6. augusti 2019. a otsuse õiguspärasust, kui kehtiva maksuotsusega tuvastatud asjaolud on kvalifitseeritavad korduva ja tõsise rikkumisena; 3) kaebaja ei vaidlusta maksuotsuse aluseks olevaid asjaolusid. Kaebaja pole nõus nende asjaolude kvalifitseerimisega; 4) maksuotsuses viidatakse kahele samalaadsele rikkumisele. Seega on korduvuse tingimus täidetud; 5) maksuotsuses tuvastatud asjaolud võimaldavad järeldada, et tegemist oli tõsise rikkumisega ning kaebaja ei olnud heauskne. Kaebaja ei ole 19. ja 22. juuli 2018 deklareeritud varude teadetega nr CO V nr 18EE1210EE72061459 ja CO V nr 18EE1210EE720842459 tõendanud laevadele STK-1007 ja STK-1008 50 ja 25 tonni kütteõli toimetamist. Tõsise rikkumise tuvastamisel ei ole oluline asjaolu, et tollivõlg on tasutud. Oluline on rikkumise iseloom, milleks oli asjaolu, et kaebaja on korduvalt jätnud tõendamata asjaolu, et laevadele toimetati kütteõli 75 tonni (LTS art 82 lg 3). Korduv rikkumine ei olnud tingitud hooletusest. Kaebaja on selles valdkonnas tegutsenud aastaid. Kaebaja heausksuse argumendile (varem pole selliseid rikkumisi tuvastatud ja lube on korduvalt pikendatud) saaks tugineda, kui kaebaja oleks oma 4. juuli 2019. a eriarvamuses välja toonud konkreetsed meetmed rikkumiste ärahoidmiseks. Kaebaja aga asus eriarvamuses rikkumise olemasolu eitama, mistõttu saab jaatada pettuseohtu ja see kinnitab rikkumise tõsidust. Seejuures ei lange STK-1007 kapteni ja vanemmehhaaniku seletused kaebaja seletustega kokku. MTA selgitas, miks tuleb STK-1007 meeskonnaliikme selgitusi pidada usaldusväärsemaks. Kaebaja põhjendas teguviisi sellega, et soovib klienti 6(14)
3-19-1515 säilitada. Viimati märgitud selgitus ei lange kokku selgitusega, et tegemist ei olnud lepingulise kliendiga, vaid nn „spot“ tehing. Vastuolulised seletused viitavad sellele, et tegevus seoses STK-1007 laeva punkerdamisega ei olnud juhuslik, vaid teadlik. Arusaamatuks jääb, miks oli STK-1007 meeskonnal vaja näidata punkerdatud kütuse kogust väiksemana. Kaebaja huvi sai seisneda aga selles, et suurema kütusekoguse näitamisega hoiti kõrvale maksude tasumisest. Kütusekogused tuleb fikseerida nõuetekohaselt, kuna seeläbi tagatakse tehingute kontrollitavus. Kaebaja pole esitanud eluliselt usutavat põhjendust, mis õigustaks saatedokumentidele märgitud kütusekoguste erinevust. Eelnev on lubade kehtetuks tunnistamiseks piisav. Otsuse proportsionaalsust ei mõjuta asjaolu, et kaebaja on hiljem välja pakkunud omapoolse tegevuskava. Asjaolud kogumis kinnitavad tahtlikku tegevust; 6) 4. detsembri 2019. a otsus on õiguspärane. Selles otsuses tugineti sellele, et LAAK kanded olid ekslikud, vead olid mõõtmistel ja mõõtmisprotokollides, vedu Ruhnule toimus õigusvastaselt ning laevade STK-1007 ja STK-1008 punkerdamise andmed ei vasta tegelikkusele; 7) rahandusministri 19. juuni 2017. a määruse nr 38 § 6 lg 6 kohaselt ei tule hilinemiseks lugeda kande esitamist, kui see ei ületa kolme tööpäeva. MTA analüüsis ajavahemikul 1. juuli – 30 september 2019 kaebaja 114 kannet. Hilinemisega esitati 47 kannet ehk 41,2%. Tegemist ei olnud pelgalt üksikutes kannetes tehtud eksimustega. Tõendatud pole kaebaja väide, et hilinemised tingisid katkestused e-maksuametis ja MTA süsteemides. Kaebaja sellekohane viide on ka eksitav, kuna see ei puudutanud LAAK-i toimimist. Kaebaja sellekohased väited on ka vastuolulised, sest kui eksimused kannetes on tingitud süsteemi enda veast, puuduks kaebajal vajadus palgata täiendavat tööjõudu. MTA ei pidanud välja selgitama seda, miks kaebaja esitas kanded hilinenult, kuna kaebajale esitati otsuse projekt, milles oli hilinemisi piisavalt täpselt kirjeldatud. Kaebaja oleks saanud ise selgitused anda. MTA valitud ajavahemik oli asjakohane ja viidatud periood annab kaebaja aruandlusest võrreldava pildi. Kuigi Komisjoni 24. novembri 2015. a rakendusmääruse 2015/2447 (rakendusmäärus) art 24 lg 2 kohaselt oleks rikkumise tuvastamisel vaja võrrelda rikkumiste koguarvu rikkumise suhtarvuga kolmeaastase perioodi jooksul, on tegemist põhjendamisveaga. See viga ei mõjuta otsuse õiguspärasust, kuna kolme kuu perioodi lõikes on rikkumiste koguarv selline, mis võimaldab järeldada rikkumiste korduvust ja tõsidust. Arvestades rikkumiste kogumahtu ja kaebaja põhjendusi, oli tegemist kaebaja raske hooletusega. Kaebaja pole esitanud konkreetseid põhjendusi, mille alusel järeldada, et tulevikus need enam ei korduks. Selle kohustuse täitmine kuulub kaebaja mõjusfääri. Kaubakoodid peavad olema õiged põhjusel, et kaupa saaks identifitseerida. Mitteeksisteerivate kaubakoodide sisestamine takistab kauba identifitseerimist ja see mõjutab järelevalve efektiivsust ja kiirust. Kaebaja väited inimlikust eksimusest ei muuda rikkumist vabandatavaks, tegemist oli teadliku tegutsemisega. Kaebaja tegevust iseloomustab muster, mille kohaselt rikub ta järjepidevalt aruandluskohustusega seotud nõudeid. Elektroonilise süsteemi kasutamine on tõhus, kui sinna kantakse õiged andmed (LTS põhjenduste p 28). Inimlik eksimus pole usutav olukorras, kus kolme kuu jooksul eksitakse 41,2% kannetes; 8) kaebaja rikkus mõõtmisega seotud nõudeid. Seestöötlemisloa alusel kütuse töötlemisel tuleb veenduda kauba olemasolus. Ainult vastavussertifikaadist lähtumine ei ole piisav. Mõõteseaduse (MõõtS) § 5 lg 1 p 2 ei kohaldu, kuna kaebajale ei ole seestöötlemisloas väljastatud mõõtmise läbiviimise erikorda. Mõõtmise peab teostama akrediteeritud mõõtja. Kui isik ei võta analüüse ja tugineb kauba vastuvõtmisel kliendi kütuse vastavussertifikaatidel olevatele näitajatele, ei võta ta arvesse, et vastuvõetud kütus võib olla eelnevalt ladustatud mitmetes erinevates mahutites, selle näitajad võivad olla muutunud ning ei lange kokku vastavussertifikaadil olevate andmetega. Kaebaja ei saa tugineda MõõteS § 5 lg 1 p-le 2, kuna nende eelduste täidetavus pole tõendatud. Kaebaja on tuginenud vastavussertifikaatidele, mis aga pole piisav. Seejuures pole B.E.I Survei OÜ akrediteeritud. MTA on korduvalt pöördunud kaebaja poole ning tal oli võimalik tõendada mõõtmiste nõuetekohasust. MTA on õigesti 7(14)
3-19-1515 leidnud, et kaubakoode ei märgitud õigesti. Kuna kaebaja ei ole kütuse mõõtmisel kasutanud akrediteeritud mõõtjat ega tõendanud MõõteS § 5 lg 1 p 2 eelduste olemasolu, on rikutud seestöötlemisloa tingimusi. Kajastatud kütuste kogused ei ole tollideklaratsioonidel usaldusväärsed; 9) kaebaja vedas 6. septembril 2019 diislikütust Ringsu sadamasse ilma tollilt nõusolekut küsimata. Töötlemistoiminguid tehakse tolli aktsepteeritud kohas. MTA on LAAK kannete alusel tõendanud, et 3. septembril 2019 esitas kaebaja 6 sissetuleku kannet ning diislikütuse vedamisel Ringsu sadamasse oli IKLA mahutites seestöötlemise arvestuses olev kütus. Punkrilaev IKLA on seestöötlemise koht. MTA ei kinnita, et ta oleks oma varasemas tegevuses sellist tegevust lubanud. Kaebaja sellekohased tõendid ka puuduvad. Õigusvastane praktika ei saaks järjepidevusega muutuda õiguspäraseks praktikaks. Kaebaja varasem käitumine lubab järeldada, et tegemist oli ilmse hooletusega oma kohustuse täitmisel; 10) laevade STK-1007 ja SKT-1008 punkerdamise erinevused on ise käsitatavad korduva ja tõsise rikkumisena. Vaidlustatud otsuse tegemise ajal oli laeva SKT-1008 punkerdamisel tekkinud kütuse koguste erinevusel tuginetud 1. novembri 2019. a kontrollaktile nr 12.23/04951-1. Praeguseks hetkeks on tehtud ka maksuotsus (vt haldusasi nr 3-20-259). Kontrollaktis tuvastatu lubab rikkumist järeldada. Nelja varu teated 175 tonni osas erinevad kaubalaeva õliraamatus märgitud andmetest. Uue menetluse algatamine kinnitab kaebaja samaliigilise tegevuse jätkamist. Kuna maksuotsus on kohtus vaidlustatud, ei saa viidatud asjaolu olla peamine argument, kuid seda saab arvestada kahtlusi kinnitava kaudse tõendina. Kaebaja pole esitanud ka teisi tõendeid, mis lükkaksid maksuhalduri seisukoha ümber; 11) eelnevad rikkumised kogumis on käsitatavad tõsiste rikkumistena ja andsid aluse keelduda loa väljastamisest (LTS art 211 lg 1, lg 3 punkt b, lg 4 punkt a). Kuigi vastustaja pidi kohaldama ka MSÜS-i, sest see ei välista seaduse kohaldamist üldtagatise- ja seestöötlemise lubade menetlusele (MSÜS § 2 lg 5 p 4), on tegemist põhjendamispuudusega, mis ei mõjuta otsuse õiguspärasust. Rikkumise raskuse tuvastamisel tuleb kohaldada kaalutlusõigust. MTA põhjendas otsuse projektis seda, millised rikkumised kogumis loeb ta keeldumise aluseks ning miks ei ole tegemist kerge, hooletusest või inimlikust eksimusest tingitud rikkumisega. Rakendusmääruse art 24 lg-t 1 pole rikutud, kuna rikkumised mahuvad kolme aasta sisse. Viimati viidatud normi mõtteks on välistada liiga vanade rikkumiste arvesse võtmine.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebaja jääb varem esitatud seisukohtade juurde; 2) vaidlustatud otsused on õigusvastased. Kaebaja pole korduvaid ja tõsiseid rikkumisi toime pannud. Vastustaja on kaalumisel teinud vea; 3) halduskohus ei vastanud küsimusele, millist ajavahemikku tuleb arvesse võtta selleks, et keelduda seestöötlemisloa väljastamisest. Vastamata jäi küsimus, kas arvesse tuleb võtta kogu tehingute arvu ja mahtu kolmeaastase perioodi jooksul; 4) vastustaja kohaldas LTS art 39 punkti a valesti. Selle normi kohaselt tuleb rikkumisi hinnata ja võrrelda kolme aasta jooksul tehtud tehingutega (vt ka rakendusmääruse art 24 lg-d 1 ja 2). Rikkumisi tuli võrrelda kaebaja kõigi tehingute arvu ja mahuga kolmeaastase perioodi jooksul, saamaks aru, kas etteheidetavad rikkumised, mis eraldivõetuna võivad küll olla tõsised ja/või korduvad, saab lugeda tõsisteks ja korduvateks kogu selle perioodi jooksul; 5) halduskohus on ekslikult leidnud, et rakendusmääruse art 24 lg 2 osas on vaidlustatud otsuses tegemist motiveerimisveaga. Tegemist on rakendusmääruse art 24 lg 2 eksliku kohaldamisega. Kui halduskohtule polnud LTS art 39 punkt a ja rakendusmääruse art 24 selge, tulnuks küsida eelotsust; 8(14)
3-19-1515 6) vaidlustatud otsuses puuduvad kaalutlused kolmeaastase hindamisperioodi kohta; 7) vastustaja pole seestöötlemisloa andmisest keeldumisel kaalunud kaebaja heausksuse tingimust (rakendusmääruse art 24 lg 2). Vastustaja pole loamenetluses heausksuse küsimust käsitanud. Argument tollivõla tasumise kohta ei seondu korduva ja tõsise rikkumisega, vaid kaebaja heausksusega. Kaebaja käitus heauskselt ja tasus maksuvõla ning kohaldas meetmeid, et edaspidi selliseid rikkumisi aset ei leiaks. Kaebaja teavitas nendest meetmetest vastustajat. Kaebaja lõpetas STK laevade edaspidise punkerdamise, et vältida taolisi rikkumisi; 8) halduskohus on ekslikult leidnud, et seletused on vastuolulised. Halduskohus pole tutvunud laevameeskonna seletustega, kuna neid ei ole maksumenetluses kogutud. Viimati märgitud asjaolule on tuginetud ka haldusasjas nr 3-20-259. Kliendisuhte säilitamise soov ei ole vastuolus spot-tehinguga, kuna ühte klienti saab teenindada mitme spot-tehingu raames; 9) kaebaja on vastustajale pakkunud välja rakendatavate meetmete arutelu, millest vastustaja on keeldunud; 10) kaebaja möönab, et B.E.I Survey OÜ sai akrediteeritud mõõtja staatuse 4. juunil 2020. Samas pole vastustaja tuvastanud, et mõõtja oleks kasutanud ebaõiget metoodikat või mõõtetulemustes esines vigu. Äriühing oli sisuliselt pädev mõõtja. Laborite metoodika küsimus ei puuduta kütuse koguse mõõtmist, vaid selle keemilise koosseisu kontrollimist laborite erinevate metoodikate alusel. Viimati märgitud küsimus ei seondu pädeva mõõtja metoodikaga; 11) kohus pole analüüsinud 4. mai 2020. a seisukohas esitatud hinnanguid õienditele. Küsimus puudutab 7. augustil 2019 60 tonni kauba laadimist laevale IKLA. Segadus tekkis maksuametnike sõnamurdlikust tegevusest. Kütus oli järelevalve all ja see oli puutumata. Vastustaja lõpetas väärteomenetluse, kuna kaebaja tegevuses ei esinenud tahtlikke rikkumisi; 12) enamik rikkumisi oli kõrvaldatud loamenetluse ajal või vahetult päras selle lõppemist. Kaebaja pole tegutsenud pahauskselt.
9.Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohtu otsus on õiguspärane; 2) analüüsi aluseks olnud periood on piisavalt pikk, et anda objektiivne hinnang kaebaja tegevusele. MTA analüüsis kaubakoodidega seonduvat 9 kuu ja LAAK kandeid 3 kuu pikkuste perioodide jooksul. Kaebaja esitas perioodil 1. juuli 2019 – 30. september 2019 114 kannet, millest hilinemisega esitati 47 kannet ehk 41,2%. Kaebaja kasutab punkrisegude valmistamiseks kolme erinevat kütusekomponenti ja need tuleb klassifitseerida kolme kaubakoodi alla. Kaebaja sisestas LAAK süsteemi kaks kaubakoodi, mida ei eksisteeri ja seda on 66,66% ulatuses kogu kaubakoodidest. LAAK-i tehti kandeid 146, millest 69 koodi ei eksisteeri, kokku 47,26%; 3) punkerdamisega seotud rikkumised on tõsised ja korduvad ning rikkumiste kvalifitseerimine ei sõltuks pikemast ajaperioodist. Seejuures on vastustaja toonud välja kõik viimase kolme aasta teadaolevad rikkumised. Rikkumisi ei pea võrdlema kaebaja ülejäänud tegevusega kolme aastase perioodi jooksul; 4) kaebaja pole tegutsenud heauskselt. Kaebaja oli teadlik kõikidest rikkumistest ja ta tegutses pahauskselt. Kaebaja teadlikku tegevust on Tallinna Ringkonnakohus hinnanud asjas nr 3-191070 (p 9); 5) kaebaja ajab segamini väärteomenetluse ja haldusmenetluse tõendamisstandardid. Kui väärteomenetluses ei ole võimalik tahtlust tuvastada, ei tähenda see seda, et seda pole võimalik haldusmenetluses teha. Haldusmenetluses saab tahtlust tuvastada ka kaudsete tõendite alusel; 6) kaebajal oli kohustus pidada arvestust õigete andmete alusel põhjusel, et tehinguid saaks kontrollida; 7) vastustaja ei pidanud hindama seda, kas B.E.I Survey OÜ kvalifitseerus pädevaks mõõtjaks, kuna see ei kuulu vastustaja pädevusse. Mõõtja akrediteerimine tagab selle, et tulemus on usaldusväärne. 9(14)
3-19-1515
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
10.Toll võib nõuda tagatist võlgnikult või isikult, kellest võib saada võlgnik (LTS art 89 lg 3). Toll võib isiku taotluse alusel vastavalt LTS art 95 lg-le 1 lubada üldtagatise esitamist kahte või enamat toimingut, tollideklaratsiooni või tolliprotseduuri hõlmavale tollivõlale vastava impordi- või eksporditollimaksu summa katmiseks (LTS art 89 lg 5). LTS art 89 lg-s 5 osutatud luba antakse ainult neile isikutele, kes vastavad muu hulgas LTS art 39 esimese lõigu punktis a sätestatud kriteeriumile (LTS art 95 lg 1 punkt b). Volitatud staatuse andmise aluseks on muu hulgas kriteerium, et isikul puuduks tolli- ja maksuõigusaktide mis tahes tõsised ja korduvad rikkumised (LTS art 39 punkt a). Otsuse saaja täidab otsusest tulenevaid kohustusi ning toll teostab järelevalvet tingimuste ja kriteeriumide üle, mida otsuse saaja peab täitma, ja sellest otsusest tulenevate kohustuste täitmise üle (LTS art 23 lg-d 1 ja 5). Soodne otsus tunnistatakse kehtetuks, kui üks või mitu sellise otsuse tegemiseks vajalikku tingimust olid täitmata või ei ole enam täidetud (LTS art 28 lg 1 punkt a). Meetme eesmärgiks on kaitsta liidu ja liikmesriikide finantshuve ning võidelda pettuseohuga (LTS põhjenduste p 37).
11.Üldtagatisloa kehtetuks tunnistamisel on vaidluse all küsimus, kas vastustaja on kaebaja tegevuse õigesti kvalifitseerinud tolli- ja maksuõigusaktide tõsise ja korduva rikkumisena.
12.MTA tugines asjaolule, et kahel korral (s.o 19. juulil 2018 ja 23. juulil 2018) erinesid laeva STK-1007 laevadokumentides kajastatud kütusekogused kaebaja deklareeritud kütusekogustest vastavalt 50 tonni ja 25 tonni. Laeva dokumendid kajastasid seega kütust 75 tonni vähem, kui see oli märgitud varude teatel. Viidatud rikkumine on tuvastatud kehtiva 12. aprilli 2019. a maksuotsusega nr 12.2-3/045787-3, mille kohaselt tuli kaebajal tasuda 59 981,34 eurot. MTA tugines ka asjaolule, et ajavahemikul 1. juuli 2018 – 31. juuli 2018 oli varude teadetega esitatud punkerdamiseks kütust 1 869 535 kg, kuid tollijärelevalve alt on väljunud 175 000 kg kütust ehk 9,4%. Lisaks eespool nimetatud asjaolule viitas vastustaja üldtagatisloa kehtetuks tunnistamise otsuses veel ka asjaolule, et 6. mail 2019 kontrolliti kaubalaeva STK-1008 ning vastustaja nõudis andmeid kahe punkerdamise kohta, kuna deklareeritud ja punkerdatud kogused erinesid täiendavalt kahel korral.
13.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebaja tegevus on käsitatav juba ainuüksi laeva STK-1007 intsidentide alusel tolli- ja maksuõiguseeskirjade tõsise ja olulise rikkumisena ega korda neid põhjendusi üle (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
14.Kaebaja on kokkuvõtlikult seisukohal, et rikkumisi oleks tulnud rakendusmääruse art 24 lg-te 1 ja 2 alusel hinnata kolmeaastase perioodi kestel.
14.1.Rakendusmääruse art 24 lg 1 sätestab, et kui taotleja ei ole füüsiline isik, loetakse LTS art 39 punktis a sätestatud kriteerium täidetuks, kui taotleja, taotleja eest vastutav või tema juhtimist kontrolliv isik või taotleja tolliküsimuste eest vastutav töötaja ei ole kolme viimase aasta jooksul oluliselt ega korduvalt rikkunud tollialaseid õigusakte ja maksueeskirju ning registreeritud ei ole ühtki tema majandustegevusega seotud rasket kuritegu.
14.2.Rakendusmääruse art 24 lg 1 teises lõigus nimetatud füüsiliste isikute all on silmas peetud kõiki isikuid, kes taotleja struktuuris taotleja eest vastutavad või tema juhtimist kontrollivad, ja samuti isikuid, kes vastutavad tema tolliküsimuste eest (Euroopa Kohtu 16. jaanuari 2019. a otsus asjas C-496/17, p 50). Ettevõtjale volitatud ettevõtja staatuse andmine 10(14)
3-19-1515 tähendab tolli jaoks seda, et toll delegeerib oma tollikontrolliülesande osaliselt volitatud ettevõtjale, mistõttu on oluline, et tollil oleks enne selle staatuse andmist võimalik saada teavet staatuse taotleja usaldusväärsuse kohta tollialaste õigusaktide järgimisel ja rakendusmääruse 2015/2447 artikli 24 lõike 1 teises lõigus mainitud isikute usaldusväärsuse kohta tollialaste õigusaktide järgimisel ja neid puudutavate maksusätete järgimisel (Euroopa Kohtu 16. jaanuari 2019. a otsus asjas C-496/17, p-d 64 ja 68).
14.3.Ringkonnakohus mõistab rakendusmääruse art 24 lg-t 1 ja LTS art 39 punkti a selliselt, et isik ei tohi olla kolme viimase aasta jooksul toime pannud tollialaste õigusaktide ja maksueeskirjade tõsiseid ja korduvaid rikkumisi. Rakendusmääruse art 24 lg 1 piiritleb ära ajavahemiku, mille jooksul on lubatud võtta toime pandud rikkumisi arvesse. Arvesse ei saa võtta neid rikkumisi, mis on toime pandud rohkem kui kolm aastat tagasi. Normi mõtteks on välistada nende rikkumiste arvesse võtmine, mis on toimunud kaua aega tagasi. Seega, kui tõsised ja korduvad rikkumised on alates selle hindamisest toime pandud kolme aasta jooksul, on see piisav, et lugeda isik rakendusmääruse art 24 lg 1 ja LTS art 39 punkti a mõttes mittevastavaks.
14.4.Vaidlusalused otsused on tehtud 6. augustil ja 4. detsembril 2019 ning nende aluseks võetud sündmused toimusid kolmeaastase ajavahemiku jooksul. Seega vaidlusaluseid otsuseid ei ole antud vastuolus rakendusmääruse art 24 lg-ga 1. Rakendusmääruse art 24 lg-st 1 ei tule kaebaja nimetatud nõuet, et rikkumisi tuleks hinnata ja võrrelda kolme aasta jooksul tehtud tehingutega.
15.Kaebaja pole maksuotsust vaidlustanud. Seejuures võttis kaebaja maksumenetluses omaks asjaolu, et dokumendid vormistati selliselt, et nendes ei kajastatud tõele vastavat teavet (suuliste seletuste protokoll, dtl 74), mis juba iseenesest on piisav alus kahelda kaebaja usaldusväärsuses, delegeerimaks talle osasid tolliülesandeid. Samuti hindas MTA laeva STK-1007 meeskonna selgitusi, mis ei kinnitanud kaebaja väidet, et laevale punkerdati 75 ja 50 tonni kütust, vaid 25 ja 25 tonni kütust (kontrollakt, p 1.1.2.3, dtl 82–86). Sellises olukorras, kus kaebaja on vormistanud tõele mittevastavad dokumendid, võtab ta enda kanda ka riski, et laeva STK-1007 75 tonni kütuse punkerdamist ei saa lugeda tõendatuks. Kaebaja pole praeguses vaidluses esitanud tõendeid, mis kinnitaks, et laeva punkerdati mitte 50, vaid 125 tonni kütust. Koguste vahe erineb üle kahe korra ehk 75 tonni, mille eest tuli tasuda maksu 59 981,34 eurot. Kahel korral punkerdatud kütuste kogused, mis erinesid, ei olnud väiksed (nt erinevused liitrites või kümnetes liitrites) ning sellest tulenevalt ei määratud ka marginaalset maksusummat. Kaebaja selgitusi, et maksuotsus jäeti vaidlustamata põhjusel, et mitte tuua kaasa vastustaja pahameelt, ei ole veenev. Tegemist oli suure maksukohustusega ning kui tegemist oleks olnud üksnes vormistamispuudustega, oleks keskmine äriühing selle eelduslikult vaidlustanud ning viidatud argumendile ka tuginenud.
16.Eeltoodust tulenevalt jagab ringkonnakohus halduskohtu seisukohta, et vastustaja on kaebajale väljastatud üldtagatisloa õigesti kehtetuks tunnistanud. II
17.Tolli luba nõutakse muu hulgas seestöötlemisprotseduuri kasutamiseks (LTS art 211 lg 1 punkt a). Kui ei ole sätestatud teisiti, antakse luba ainult isikule, kes vastab muu hulgas tingimusele, et ta tagab vajalikul määral toimingute nõuetekohase läbiviimise (LTS art 211 lg 3 punkt b). Kui ei ole sätestatud teisiti, võib loa anda lisaks LTS lg-s 3 sätestatud tingimustele ainult siis, kui toll saab teostada tollijärelevalvet, ilma et oleks vaja rakendada asjaomaste majanduslike vajadustega võrreldes ebaproportsionaalseid haldusmeetmeid (LTS art 211 lg 4 11(14)
3-19-1515 punkt a). Viidatud normide mõtteks on tagada, et osalised tolliülesanded delegeeritakse usaldusväärsele volitatud ettevõtjale (vt ka käesolev otsus, p 14.2).
18.Vastustaja keeldus kaebajale seestöötlemisloa (luba võimaldab liiduvälist kaupa maksuvabalt töödelda, LTS art 256) andmisest, kuna LAAK-i on tehtud ekslikke kandeid ja hilinemisega, kütuse mõõtmine pole toimunud kooskõlas mõõteseadusega, kütust veeti õigusvastaselt Ruhnule ning laevadele STK-1007 ja STK-1008 deklareeritud ja punkerdatud kütuste kogused erinesid.
19.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebaja suhtes polnud seestöötlemisloa väljastamise eeldused täidetud ning sellest tulenevalt ei pea vajalikuks halduskohtu kõiki seisukohti korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
20.Ringkonnakohus ei jaga kaebaja seisukohta, et seestöötlemisloa väljastamisel on valesti tõlgendatud LTS art 39 punkti a ning rakendusmääruse art 24 lg-d 1 ja 2, kuna arvesse pole võetud kaebaja tehingute arvu ja mahtu kolmeaastase perioodi jooksul. Sellist nõuet nendest normidest ei tule (vt ka käesolev otsus, p 14).
21.Kaebaja on seisukohal, et nii vastustaja kui ka halduskohus kohaldasid ekslikult rakendusmääruse art 24 lg-t 2, kui ei võtnud arvesse kaebaja tehingute arvu ja mahtu kolmeaastase perioodi jooksul. Rakendusmääruse art 24 lg 2 kohaselt võib LTS art 39 punktis a sätestatud kriteeriumi täidetuks lugeda ka siis, kui tolliasutus peab rikkumist võrreldes tehingute arvu ja mahuga vähetähtsaks ning tal ei ole põhjust taotleja heas usus kahelda. Rakendusmääruse art 24 lg 2 jätab seega pädevale tolliasutusele hindamisruumi otsustamaks selle üle, kas pidada rikkumist vähetähtsaks ja ettevõtjat usaldusväärseks partneriks, kellele siiski delegeerida osad tolliülesanded. Pädevale tolliasutusele on antud õigus võrrelda toimepandud rikkumist sooritatud tehingute arvu ja mahuga, mille alusel on tal õigus rikkumine kvalifitseerida vähetähtsana. Kui rikkumine on võimalik kvalifitseerida vähetähtsana ja tollil puudub põhjus kahelda taotleja heas usus ehk tema usaldusväärsuses, on tal siiski õigus delegeerida osad tolliülesanded ettevõtjale. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa vastustaja tegevust käsitada õigusvastasena pelgalt põhjusel, et viimane ei hinnanud kaebaja tegevust kolmeaastase perioodi jooksul ega võtnud arvesse tema sooritatud tehingute arvu ja mahtu sellel perioodil. Rakendusmääruse art 24 lg 2 ei nõua selgesõnaliselt konkreetset ajavahemikku, mida tuleb vähetähtsa rikkumise ja isiku usaldusväärsuse hindamisel arvesse võtta. Mida väiksema kaaluga rikkumisega on tegemist, seda pikema ajaperioodi arvestamine võimaldab hinnata isiku toime pandud rikkumise tähtsust, samuti tema usaldusväärsust. Mida kaalukama ja tõsisema rikkumise on isik toime pannud, seda lühemat perioodi võib arvestada isiku edaspidise usaldusväärsuse hindamisel. Arvestades kaebajale ette heidetud eksimuste olemust ja nende mahtu, ei muudaks ka võimalik pikem hindamisperiood toime pandud rikkumisi vähetähtsaks ega kaebajat usaldusväärseks tollipartneriks. Kolme kuu kestel on LAAK-i kanded esitatud hilinemisega 41,2%, LAAK-i sisestati mitteeksisteerivaid kaubakoode, kütust pole mõõtnud akrediteeritud mõõtja, diislikütust veeti Ringsu sadamasse ilma tollilt nõusolekut küsimata ning deklareeritud kütuse kogused ei langenud suures ulatuses kokku laevadele punkerdatud kütuste kogustega.
22.Ringkonnakohus ei jaga kaebaja seisukohta, et halduskohtul lasus praeguses asjas kohustus küsida Euroopa Kohtult eelotsust, kuidas rakendusmääruse art 24 lg-d 1 ja 2 tõlgendada. Kaebajale etteheidetavaid rikkumisi ei saaks käsitada vähetähtsana ka siis, kui hindamisel oleks arvesse tulnud võtta kaebaja tegevust kolmeaastase perioodi jooksul. 12(14)
3-19-1515
23.Kaebaja on seisukohal, et vastustaja ei ole kaebaja hea usu kriteeriumit kaalunud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole rakendusmääruse art 24 lg 2 alusel rikkumise vähetähtsaks kvalifitseerimine ja taotleja usaldusväärsuse hindamine kaalutlusõiguse küsimus. Tegemist on määratlemata õigusmõistetega, samuti on usaldusväärsusele hinnangu andmine osaliselt ka hindamisotsustus. Kuna kaebajale etteheidetavaid tegusid ei saa käsitada vähetähtsatena, puudus eraldi vajadus analüüsida seda, kas kaebajat saab siiski pidada usaldusväärseks isikuks, kellele delegeerida osad tolliülesanded. Kui tegemist oleks olnud vähetähtsa rikkumisega, oleks vastustajal lasunud kohustus hinnata kaebaja usaldusväärsust, selleks et talle väljastada seestöötlemisluba.
24.Kaebaja väidab, et rakendusmääruse art 24 lg 2 kohaldamisel oleks tulnud arvesse võtta tollivõla tasumist ning selle alusel hinnata tema usaldusväärsust. Tollivõlg ja selle tasumine oli isiku eelnevast tegevusest tulenenud õiguslik tagajärg ja kohustus. Tollivõla tasumine ei kõrvaldanud kaebajale etteheidetavaid tegusid ega eksimusi tolli- ja maksueeskirjade järgimisel. Seetõttu ei ole tegemist argumendiga, mida saaks pidada rikkumise vähetähtsuse hindamisel oluliseks. Kaebaja usaldusväärsust, sh tollivõla tasumist tulnuks hinnata siis, kui kaebaja toime pandud rikkumisi oleks saanud käsitada vähetähtsana. Viimati märgitu on kohaldatav ka kaebaja selle väite kohta, et ta on lõpetanud kliendisuhted nende isikutega, kelle tegevuse tulemusena tolli- ja maksueeskirjade alased probleemid tekkisid.
25.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et halduskohtul polnud võimalik laeva STK-1007 meeskonnaliikmete seletustega tutvuda. Kontrollakti kohaselt pöördus vastustaja Venemaa Föderatsiooni Tolliameti poole, kelle vastusele olid lisatud laeva STK-1007 meeskonnaliikmete seletused ning need on kontrollaktis tsitaatidena esitatud (dtl 82–83). Sõltumata sellest, kas spot-tehing saab tulevasi kliendisuhteid mõjutada või mitte, ei oma see hinnang asja lahendamisel määravat tähendust. Kaebajale on määratud maksukohustus maksualaste eeskirjade rikkumise eest, mille viimane on tasunud. Kaebaja pole suutnud esitada aktsepteeritavat selgitust selle kohta, miks oli tarvis kajastada dokumentides tõele mittevastavat teavet. Keskmiselt äriühingult, kellele on delegeeritud osade tolliülesannete täitmine, eeldatakse suuremat hoolsust ja usaldusväärsust tolliprotseduuride läbiviimisel ja kajastamisel.
26.Vaidlust pole selle üle, et B.E.I Survey OÜ ei olnud vaidlusaluste tehingute toimumise ajal akrediteeritud mõõtja, vaid talle omistati see alles 4. juunil 2020. Nimetatud asjaolu aga ei muuda asjaolu, et enne akrediteeringut tehtud mõõtmisi ei teinud akrediteeritud isik.
27.Kaebaja väidab, et halduskohus jättis arvestamata 4. mai 2020. a seisukohas esitatud dokumendid seoses 60 tonni kauba laadimisega 7. augustil 2019 punkerlaevale Ikla. Tegemist on väärteomenetluse lõpetamise määrusega (dtl 589–591). Nimetatud tõend ei oma asja lahendamisel määravat tähendust, kuna sellega lahendati süüteo-, mitte aga kaebajale väljastatava seestöötlemisloa küsimust. Seejuures nähtub vaidlusalusest dokumendist, et MTA tunnistas 6. augusti 2019. a otsusega kaebajale väljastatud seestöötlemisloa kehtetuks. Samuti nähtub sellest, et 7. augustil 2019 kell 20.15 alustati 60 tonni gaasiõli punkerdamist kaebaja punkerlaevale Ikla olukorras, kus kaebajal selline õigus puudus. Kuigi halduskohus peatas
13.augusti 2019. a määrusega asjas nr 3-19-1515 MTA 6. augusti 2019. a otsuse kehtivuse, ei muuda see olematuks asjaolu, et punkerdamise ajal puudus kaebajal seestöötlemisluba ning see ei takistanud kaebajal kütuse seestöötlemist. Halduskohtu 13. augusti 2019. a määrus ei muuda olematuks 7. augusti 2019. a sündmusi ehk punkerdamist ilma seestöötlemisloata. Kaebajal lasus kuni halduskohtu määruse tegemiseni kohustus hoiduda nendest tegevustest, mis ei vastanud loale ega tolli- ja maksueeskirjadele.
13(14)
3-19-1515
28.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ning halduskohtu otsuse muutmata. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.