Starbunker OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 09.01.2020 maksuotsuse nr 12.2-3/049152-17 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Starbunker OÜ, esindaja vandeadvokaat Helmut Pikmets Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Jaanek Lips
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 10.07.2020 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Starbunker OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
26.03.2021 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Starbunker OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 10.07.2020 otsus haldusasjas nr 3-20-259 muutmata.
2.Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.06.2021. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-20-259 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas Starbunker OÜ-d 09.01.2020 maksuotsusega nr 12.2-3/049152-17 tasuma 139 696,35 eurot, leides, et Venemaa Föderatsiooni kaubalaev STK-1008 võttis punkerlaevalt IKLA vähem kütust, kui oli deklareeritud varude teadetel: 05.05.2018 25 tonni vähem ning 07.07.2018, 18.07.2018 ja 03.08.2018 iga kord 50 tonni vähem. MTA teostas 06.05.2019 riiklikku järelevalvet kaubalaevale STK-1008. Meeskonna poolt esitatud laevadokumentide järgi võttis kaubalaev punkerlaevalt IKLA vastu kütust „Gasoil“ järgmistes kogustes: 05.05.2018 40 tonni, 08.07.2018 20 tonni, 10.07.2018 25 tonni ja 03.08.2018 35 tonni. STK-1008 pardal olnud punkri saatelehtede (Bunker Delivery Note – BDN) võrdlemisel Starbunker OÜ poolt varude teadete juurde üles laetud BDN-dega selgus, et BDN-del on küll sama number ja kuupäev, aga nendel kajastatud andmed on erinevad. STK-1008 pardal olnud BDN-de järgi võttis kaubalaev kütust peale vähem. Samad väiksemad kütusekogused kajastuvad ka kaubalaeva naftaraamatus. Starbunker OÜ seletused võltsitud punkri saatelehtede vormistamise kohta ei ole usaldusväärsed. Venemaa Föderaalne Tolliteenistus (VFT) ei kinnita varude teadetel deklareeritud kütuse koguse vastuvõtmist kaubalaeva STK-1008 poolt. Laevadokumentide järgi võeti kütus vastu tanki 3.1, mille mahutavus (umbes 57 tonni) on väiksem, kui varude teadetel deklareeritud kütuse kogus. Kaubalaev ei saanud punkerdamisele kulunud aja jooksul vastu võtta varude teadetel deklareeritud kütuse kogust. VFT päringu vastuses on toodud, et 50 tonni kütuse vastuvõtmiseks kulub kaubalaeval aega ligikaudu 1 tund, kuid kütuse pumpamiseks läks vähem aega. Kahel varude teadete juurde lisatud BDN-l on märgitud punkerdamise aeg oluliselt pikem, kui STK-1008 pardal oleval BDN-l. Esitatud andmete õigsust ei saa kontrollida, sest Starbunker OÜ ei ole IKLA logiraamatuid säilitanud. Samuti ei ole äriühing täitnud kontrolllehti, mistõttu pole võimalik kontrollida punkrit vastuvõtva laeva tankide vaba mahtu, kooskõlastatud kütuse kogust, kooskõlastatud pumpade maksimumvõimsust, punkerdamisel kasutatavat võimsust. Arvete tasumine punkerdamist vahendanud tehingupartneri Bunkership Ltd poolt ei tõenda, et sama kütuse kogus jõudis STK-1008 pardale. Bunkership Ltd palus Starbunker OÜ-l muuta dokumentidel kajastatud koguseid ning selle kontaktisik VV on Starbunker OÜ juhatuse liikme JV vend. See andis võimaluse kokku leppida ja koostada dokumente, mis vastavad deklareeritud andmetele. Starbunker OÜ tegevus punkerlaeval IKLA ei vasta seestöötlemise loa taotlemisel esitatud protsessi kirjeldusele ega ole jälgitav. Dokumentidest ei nähtu, millises tankis toimub seestöötlemisel kasutatud kütuse komponentide segamine ja kuidas toimub nende komponentide liikumine punkerlaeva IKLA siseselt. IKLA naftaraamatus ei ole kütuse sissetulek ja väljaminek kronoloogiliselt õigesti kajastatud, mistõttu pole andmed usaldusväärsed. Kuna Starbunker OÜ pole varude teadetes deklareeritud kerge kütteõli täies mahus STK-1008 pardale toimetamist tõendanud, on tekkinud tollivõlg vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 09.10.2013 määrusega (EL) nr 952/2013 kehtestatud liidu tolliseadustiku art 79 lg 1 p-le a. Tollivõla tekkimise aeg on kütuse puudujäägi tuvastamise aeg 06.05.2019. Starbunker OÜ-l on kütuseaktsiisi maksmise kohustus vastavalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja
2(8)
3-20-259 elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 24 lg-le 7 ning käibemaksu tasumise kohustus vastavalt käibemaksuseaduse (KMS) § 3 lg 6 p-le 1.
2.Starbunker OÜ palus Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses Maksu- ja Tolliameti 09.01.2020 maksuotsus nr 12.2-3/049152-17 tühistada. Kaebaja majandustegevus seisneb väljaspool Eestit sõitvate laevade varustamises kütuse segudega, mille suhtes ei ole kehtestatud tollimaksu, ei rakendu aktsiisi ja kohaldub 0% käibemaksumäär. Kaebajale väljastatud tolliload ei võimaldanud kontrollitud perioodil muud tegevust peale laevade varustamise. Seega ei saanud kaebajal olla huvi maksukohustusest hoiduda. Palve vormistada ebaõigete kütuse koguste andmetega saatelehed tuli STK-1008 punkerdamise eest vastutavalt kütuse tellijalt. Menetluses on tuvastatud, et kaebaja sai punkerdamise tellijalt raha just kaebaja poolt deklareeritud kütuse koguste eest. Tuvastatud pole, et kaebaja poolt punkerdamiseks soetatud kütus oleks kadunud või turustatud Euroopa Liidu (EL) siseturul. Vastustaja on põhjendamatult eelistanud STK-1008 dokumente ja meeskonnaliikmete selgitusi. Vastustaja leidis põhjendamatult, et kaebaja naftaraamat ei ole usaldusväärne. STK-1008 laeva kütusemahutite maht on 89 tonni. Laev suudab võtta ühe korraga kütusetanki nr 3.1 64,8 m3, kütusetanki nr 2.2 14.3 m3 ja kütusetanki nr 2.3 12,6 m3 kütust. Kaebaja palus, et maksuhaldur kontrolliks kaubalaeva STK-1008 kõigi kütusemahutite mahutavust ja seda, kuidas on laeva kütusemahutid ühendatud ühtsesse kütusesüsteemi. Vastav kontroll oli võimalik, sest 06.05.2019 teostas maksuhaldur kontrolli kaubalaeva pardal Tallinna reidil. Sellele vaatamata maksuhaldur kontrolli läbi ei viinud. Kütuse koguste puhul tugineb maksuhaldur STK-1008 kaptenile edastatud teadetele. Selle dokumendi päritolu on ebaselge ning seda ei ole mainitud VFT vastuses maksuhalduri päringule. Kütuse punkerdamiseks Tallinna reidil peab Soomest Peterburi liikuv STK-1008 tegema spetsiaalselt kõrvalekalde oma peamisest marsruudist ja kulutama selleks täiendavalt 3–4 tundi aega. Punkerdatava kütuse kogused peavad seda kulu õigustama. On üldteada, et Venemaal on laevakütus umbes 10–15% odavam. Seega ei saanud kaubalaeva olla huvi tulla Tallinna reidile selleks, et punkerdada laev väiksemates kogustes kallima kütusega. Tollivõla tekkimisega ei kaasne vahetult kaudsete maksude tasumise kohustus. Vajalik on, et kaup muutub ühenduse kaubaks ja suunatakse EL siseturule, jõudes liikmesriikide majanduskäibesse. Vastustaja ei ole nimetatud asjaolu tuvastanud. Maksumenetluses ei ilmnenud, et kütus oleks punkerlaeva pardalt niisama kadunud. Vastustaja ei võimaldanud kaebajal impordikäibemaksu mahaarvamist sisendkäibemaksuna.
3.Maksuhaldur jäi maksuotsuses toodud seisukohtade juurde ning palus jätta kaebus rahuldamata.
4.Tallinna Halduskohus jättis 10.07.2020 otsusega kaebuse rahuldamata, nõustudes maksuotsuses toodud seisukohtadega (HKMS § 165 lg 2). Kaebaja ei ole suutnud kummutada maksuotsuse lõppjäreldust, et kaubalaev STK-1008 võttis punkerlaevalt IKLA vahemikus 05.05.2018–03.08.2018 neljal korral kokku 175 tonni vähem kütust kui varude teadetel deklareeritud. Kaebaja ei ole tõendanud, mis sellest kütusest sai, mistõttu on maksuhaldur põhjendatult eeldanud, et kütus läks sisetarbimisse (mh võis kaebaja vähemalt osa sellest ise ära tarbida).
3(8)
3-20-259 Maksuhaldur on veenvalt tõendanud, et STK-1008 polnud võimeline vastu võtma kaebaja poolt deklareeritud kaubakoguseid. Puuduvad tõendid selle kohta, et kütus oleks läinud mujale kui tanki nr 3.1 ning see tank oleks olnud teistega ühendatud. VFT vastusest nähtub, et kütusetangid polnud omavahel ühendatud. IKLA ega STK-1008 meeskond ei kinnitanud punkerdamise peatamist ja vooliku ümberpaigutamist teise tanki. Seega ei ole õiged need BDN-d, mis olid kajastatud kaebaja raamatupidamises. IKLA vahikapten AP kinnitusel ei palunud STK-1008 meeskond valedokumente vormistada. Maksuhaldur on võtnud analüüsimisel aluseks nii STK-1008 dokumentidel kajastatud kütuse koguste vastuvõtmise andmed, Politsei- ja Piirivalveametilt (PPA) saadud andmed laeva liikumise kohta kui ka VFT-lt saadud andmed. Õige ei ole seega kaebaja väide, et vastustaja lähtus vaid VFT-lt saadud teabest. VFT edastatud teave on menetluskõlbulik tõend, mille objektiivsuses puudub alus kahelda. Maksuhaldur on veenvalt näidanud, et kütuse üleandmine deklareeritud suuremates kogustes ei olnud STK-1008 pardal märgitud ega PPA fikseeritud aja jooksul võimalik. Viimased on omavahel kooskõlas. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.03.2003 määrusest nr 43 „Logiraamatu ja masinapäevaraamatu pidamise kord ja raadiopäevaraamatu vorm ja pidamise kord“ tulenes kaebajale kohustus laeva logiraamatut säilitada. Maksuhaldur leidis põhjendatult, et kaebaja väide logiraamatu utiliseerimise kohta on ebausaldusväärne ja viitab soovile varjata tegelikke punkerdamise aegu ja koguseid. Samuti jättis kaebaja täitmata Vabariigi Valitsuse 03.03.2011 määrusest nr 32 „Nafta ja naftasaaduste merel, Peipsi-Pihkva järvel ning Narva jõel käitlemise kord“ tuleneva kontroll-lehe täitmise kohustuse. Kaebaja peab maksuhaldurile tõendama, et kaup ei ole tolli järelevalve alt väljunud. Tollijärelevalve alt välja viimise realiseerumiseks piisab sellest, et objektiivselt võttes on välistatud kauba võimalik kontrollimine, sõltumata sellest, kas pädev asutus tegelikult kaupa kontrollib või mitte (Euroopa Kohtu otsus C-75/13, p 32). Sellega on tegemist ka käesolevas asjas. Valeandmetega BDN-de vormistamise tõttu ei ole kaebaja võimaldanud kauba kontrollimist (tolliseadustiku art 79 lg 1 p a, art 79). Arvestades seda, et kaup pidi EL majanduspiirkonnas jõudma Venemaa laevale, aga ei jõudnud, ja kaup on kaebaja laoarvestusest välja läinud, võib kauba tollijärelevalve alt väljumisel eeldada, et kaup on sisenenud EL majandusringlusesse ja saanud tarbimise esemeks. Seega on ka käibemaksu nõudmine põhjendatud. Muu hulgas on asjakohane lähtuda ka sellest, et sarnastel asjaoludel tehti kaebajale maksuotsus 12.04.2019 ning seda kaebaja ei vaidlustanud.
5.Starbunker OÜ palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 10.07.2020 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtus esitatud seisukohtade juurde, esitades halduskohtu otsusele järgmised vastuväited. Puuduvad tõendid selle kohta, et vaidlusalune kütus oleks läinud teiste laevade tarbimisse Eestis või EL riikide siseturul või oleks punkerdatavad laevakütuse segud kasutatavad muul otstarbel kui laevamootorites. Kui kütus oleks sattunud sisetarbimisse, oleks see tuvastatav. Väite, et kaebaja võis kütuse ise ära tarbida, esitas maksuhaldur alles kohtumenetluses. Lisaks on see väide väär, sest kütuse kogust arvestades oleks punkerlaeval IKLA selle äratarbimiseks kulunud 5 aastat. Kütus oleks võtnud nii palju ruumi, et laev poleks saanud oma 4(8)
3-20-259 põhifunktsioone täita. Vastustaja ja kohus ei tuvastanud asjaolusid, millised võimaldaksid eeldada kauba sattumist EL sisetarbimisse. Punkerlaeva liikumised Eesti sisevetes on fikseeritud nii kaebaja kui ka sadama ja PPA poolt, sadamatesse on tööprotsesside fikseerimiseks lisaks mehitatud valvele paigaldatud videovalve. Maksuhaldur leiab, et kaubalaevale STK-1008 anti üle väiksem kogus kütust, kuid pole tuvastanud, et vaidlusalused 175 tonni on üldse kuhugi kadunud või kellelegi üle antud. Käibemaks ja aktsiis on tarbimismaksud, mille puhul on oluline tuvastada tegelikud asjaolud, mis osutavad kauba sisenemisele Eesti turule. Kaebaja esitatud punkrisaatelehed kvalifitseeruvad nõuetekohasteks tõenditeks pardale varude toimetamise kohta. Kaebaja sai kaubalaeva STK-1008 punkerdamise tellijalt raha just kaebaja poolt deklareeritud kütuste koguste eest. Pole eluliselt usutav, et makstakse kauba eest, mida pole saadud. Saadud rahalisi vahendeid ei viidud kaebaja äritegevusest välja. Vastustaja ei kontrollinud STK-1008 kütusesüsteemi, selle mahutavust ja seda, kas laeva kütusetangid on omavahel ühendatud. Kaebaja taotles nende asjaolude uurimist maksumenetluses rahvusvahelise ametiabi korras. Vastustaja tugines suurele ajakulule ega rahuldanud taotlust, kuigi suhtles VFT-ga aktiivselt teistes küsimustes. Kaebaja esitas 08.05.2020 ka halduskohtule taotluse eelnimetatud tõendite kogumiseks, kuid kohus jättis taotluse rahuldamata. Sellega rikkus kohus oluliselt uurimispõhimõtet ning kaebajale ei saa ette heita, et ta ei lükanud tõenditega ümber vastustaja väiteid selle kohta, et STK-1008 polnud võimeline vastu võtma kaebaja väidetud kütusekogust. Halduskohus nõustus põhjendamatult vastustajaga, et suuremat kogust kütust polnud ajaliselt võimalik üle anda. Kaebaja on esitanud tehnilise dokumentatsiooni, millest nähtub IKLA pumpade tootlikkus ning asjaolu, et vaidlusaluse koguse kütuse üleandmine oli võimalik. Kaebaja punkerlaeva meeskonnaliikmed selgitasid vastustajale STK-1008 punkerdamisega seotud asjaolusid, kuid kohtuotsuses ei ole neid analüüsitud. VFT vastus päringule ei ole menetluskõlbulik tõend. Pole võimalik veenduda selles viidatud seletuste olemasolus, nende ehtsuses ja kajastamise õigsuses. Samuti puudub info, mil viisil need seletused on saadud. Sisuliselt hindas kohus tõendit, mida ta pole uurinud ega näinud. Alus kahelda VFT poolt esitatud väidetes tuleneb muu hulgas asjaolust, et STK-1008 laevameeskond allkirjastas kaebaja deklareeritud andmetega BDN-d. Asjaolu, et AP ei kinnitanud seletuste andmisel logiraamatu utiliseerimist, on selgitatav sellega, et seletuste andmisel ei tekkinud sellist küsimust ning AP ei tegele kaebaja ettevõttes dokumentide hoidmise, töötlemise ega arhiveerimisega. Seletuste andmise ajaks oli vastustaja teinud logiraamatust koopia. Väär on kohtu järeldus, et logiraamatu utiliseerimisega soovis kaebaja varjata punkerdamise andmeid. Kui see olnuks nii, oleks logiraamatus algusest peale olnud ebaõiged andmed. Vastustaja omas algusest peale informatsiooni, et kaebaja on vormistanud erinevate andmetega BDN-d. Kontroll-lehti täideti vastavalt punkerdatud laeva soovile, neid ei arhiveeritud. Kui vastustajal oli kahtlus, et kaebaja varjab kontroll-lehti, oleks need tulnud välja nõuda STK-1008 meeskonnalt. Kaebajalt ei saa nõuda negatiivse asjaolu tõendamist. Kui vastustaja ei aktsepteerinud kaebaja esitatud saatelehti, oleks tulnud välja selgitada kaubalaeva STK-1008 esindajalt, millistel asjaoludel ja mis põhjusel nõustus meeskond kütuse punkerdamisega kaebaja deklareeritud kogustes, kui laev väidetavalt ei võtnud neid koguseid pardale. Bunkership LTD poolt kaebajalt kaubalaeva STK-1008 punkerdamiseks tellitud kogused on kooskõlas teiste menetluses ilmnenud asjaoludega. Vastustaja ei 5(8)
3-20-259 pöördunud selgituste saamiseks Bunkership LTD poole, vaid väitis paljasõnaliselt, et usutav ja tõenäoline on üleliigselt makstud summade hilisem tagasiliikumine. Kohus pole vastanud kaebaja väidetele seoses käibemaksu kumuleerumisega. Vastustaja määras käibemaksu sisuliselt toote müügihinnalt, määrates kauba tolliväärtuse ebaõigesti.
6.Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes maksuotsuses toodu juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebaja koostas samade kütusekoguste osas teadlikult erinevate andmetega dokumente. Juba ainuüksi seda silmas pidades on põhjendatud maksuhalduri kahtlus, et kaebaja on toime pannud maksupettuse. Maksuhaldur ei pea maksumenetluses koguma kõikvõimalikke tõendeid, vaid tal on kaalutlusõigus otsustamaks, milliseid tõendeid tuleb maksustamise seisukohast oluliste asjaolude tõendamiseks koguda. Ringkonnakohus leiab, et maksuhaldur on kaalutlusõigust teostanud õiguspäraselt. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 150 lg 1 alusel on tõendamiskoormus läinud üle kaebajale.
9.Väiksema koguse kütuse tankimist tõendavad kokkuvõtlikult järgmised asjaolud: 1) SKT-1008 laevadokumentide kohaselt võeti kütus vastu üksnes tanki 3.1, mille mahutavus (umbes 57 tonni) on väiksem kui kaebaja varude teadetel deklareeritud kütuse kogus; 2) SKT-1008 laevajooniste järgi paiknevad mahutid (2.2, 2.3 ja 3.1) laeva eri sektsioonides teineteisest eraldatult; 3) VFT kinnitas, et kütusetankid ei ole ühendatud, punkerdamine toimus vaid tanki 3.1, punkerdamist ei peatatud ning pumpasid ei paigutatud teistesse kütusetankidesse; 4) SKT-1008 laevapäevikus märgitud punkerdamise aja jooksul ei ole võimalik suurema koguse kütuse punkerdamiseks vooliku ümberpaigutamine teise tanki. Kaebaja pole vastukaaluks nendele asjaoludele esitanud mingeid tõendeid, seades maksuhalduri poolt tuvastatu paljasõnaliselt kahtluse alla. Maksuhaldur on näiteks muu hulgas lähtunud STK-1008 logiraamatu ja naftaraamatu väljavõtetest. IKLA logiraamatut pole kaebaja aga esitanud, väites, et see on utiliseeritud. Puuduvad ka kontroll-lehed, mille põhjal andmeid võrrelda. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga, et kaebaja on ise tekitanud olukorra, kus tal puuduvad oma väidete kinnitamiseks mistahes dokumentaalsed tõendid.
10.Halduskohus leidis õigesti, et VFT vastus maksuhalduri päringule on lubatav tõend. Sellest nähtub, et VFT on maksuhalduri pöördumist menetlenud sisuliselt, küsinud selgitusi ja kogunud tõendeid. On ilmne, et kumbki laevameeskond jääb oma selgituste juurde, mistõttu tuleb eelkõige lähtuda muudest tõenditest. Olukorras, kus on olemas laeva joonised, mille järgi asuvad kütusetankid teineteisest eraldi, ei pea maksuhaldur hakkama teostama laeva füüsilist ülevaatust. Eriti olukorras, kus kaebaja poolt puuduvad lisaks suuremate mahtudega BDN-dele muud dokumentaalsed tõendid, mis tekitaksid kahtluse, et STK-1008 poolt esitatud andmed ei ole õiged.
6(8)
3-20-259
11.Sarnastel asjaoludel tegi maksuhaldur kaebajale ka 12.04.2019 maksuotsuse nr 12.23/045787-3. Selles asjas punkerdas IKLA 19.07.2018 ja 23.07.2018 kütust kaubalaevale STK1007 ning samuti olid erinevused BDN-ides. STK-1007 meeskond kinnitas väiksemas koguses kütuse punkerdamist. VFT edastas selles asjas maksuhaldurile isikute seletused. Kaebaja ei vaidlustanud maksuotsust. Punkerdamine toimus samal ajaperioodil kui käesolevas asjas. Kuigi maksukohustuslasel on kahtlemata õigus maksuotsust mitte vaidlustada ka olukorras, kui ta peab haldusakti õigusvastaseks, ei ole see siiski eluliselt usutav. Maksuhaldur nõudis maksuotsusega 59 981,34 euro tasumist. Sellise summa vabatahtlik tasumine, kui rikkumist pole toimunud, on majanduslikult väga ebamõistlik. Lisaks tuleb silmas pidada, et tollieeskirjade rikkumisega ei kaasne vaid puhtmajanduslik kahju maksusumma tasumise näol, vaid mõju on palju laiem. Nii tunnistaski maksuhaldur 06.08.2019 otsusega nr 10.3-5/013381-7 kaebaja seestöötlemisloa ja üldtagatisloa kehtetuks, tuginedes muu hulgas 12.04.2019 maksuotsusele. Samuti keeldus maksuhaldur 04.12.2019 otsusega nr 10.3-5/025370-2 uue seestöötlemisloa väljastamisest. Nimetatud haldusakti on kaebaja vaidlustanud, kuid Tallinna Halduskohtu 01.10.2020 otsusega ja Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2021 otsusega haldusasjas nr 3-19-1515 jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsused ei ole jõustunud, kuid eelnevast saab siiski järeldada, et kehtiva haldusaktiga on tuvastatud rikkumiste toimepanemine seoses kaubalaevaga STK-1007 ning kaebaja põhjendused, miks ta maksuotsust ei vaidlustanud, pole veenvad. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja jättis valedel alustel tehtud maksuotsuse vaidlustamata väidetavalt seetõttu, et säilitada suhetes maksuhalduriga kodurahu. Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et halduskohus oleks pidanud kaebajale selgitama 12.04.2019 maksuotsuse vaidlustamise vajadust. Tegemist ei ole käesolevas asjas vaidlustatud 09.01.2020 maksuotsusega seotud haldusaktiga, vaid eraldiseisva maksumenetluse tulemiga. See, et kaebaja ei vaidlustanud 12.04.2019 maksuotsust, ei tähenda, 09.01.2020 maksuotsuse puhul oleks mingid asjaolud juba siduvalt kindlaks tehtud. Samas saab maksuotsuse andmise ja selle vaidlustamata jätmise fakti ning maksuotsuses tuvastatut hinnata kogumis teiste asja lahendamiseks oluliste asjaoludega.
12.Halduskohus ja maksuhaldur on asjas kogutud tõendeid nõuetekohaselt hinnanud ning ringkonnakohus ei korda seda analüüsi.
13.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et maksuhaldur pidi tõendama, et kütus jõudis teiste laevade tarbimisse Eestis või EL riikide siseturul. Maksuhaldur on tõendanud, et kütus ei jõudnud täies koguses Venemaa laevale, kuigi oli kaebaja laoarvestusest välja läinud. Õige on maksuhalduri seisukoht, et sellisel juhul peab kaebaja ära näitama, et kaup ei sisenenud EL majandusringlusesse. Kaebaja ei ole seda asjaolu tõendanud. Seega oli nii aktsiisi- kui käibemaksu määramine põhjendatud. Käibemaksu tasumise kohustus on tekkinud tollivõlaga seoses kauba impordi kontekstis, mistõttu ei ole sisendkäibemaksu temaatika antud juhul asjassepuutuv.
14.Maksuhaldur on põhjendanud kauba tolliväärtuse meetodi valikut. Maksuhaldur võttis aluseks varude teadetega samal päeval STK-1008 pardale müüdud kerge kütteõli tonni hinna, mis oli näidatud kaebaja arvetel. Kaebaja nõustus sellise arvutusmeetodiga seestöötlemise loa väljastamise menetluses ning see on loal fikseeritud. Kaebaja pole välja toonud, miks tuleb nüüd sellest kõrvale kalduda.
7(8)
3-20-259
15.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.